Projekt

Vabariigi Valitsuse ministeeriumide vahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimiste rahanduse töörühma protokoll

 

Tallinn                                                                                                      19.04.2005

algus 13.00
lõpp  15.00

Koosoleku juhataja: Kurmet Müürsepp

Osavõtjad:

Ministeeriumidevaheline komisjon:
Ivar Sikk,
Sulev Liivik- Rahandusministeerium,
Väino Tõemets - Siseministeerium

Omavalitsusliitude Koostöökogu:
Angelika Kallakmaa,
Jüri Ojasoo – Eesti Linnade Liit;
Kurmet Müürsepp,
Uno Silberg,
Herko Sunts,
Toomas Välimäe – Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kutsutud:
Kalle Kukk,
Andrus Jõgi,
Romet Väljataga,
Elis Vija,
Silvi Uljas – Rahandusministeerium;
Igor Ligema – Siseministeerium;
Jüri Võigemast,
Tiit Kirss,
Ille Allsaar,
Marju Zinel – Eesti Linnade Liit;
Endel Lepik – Eesti Maaomavalitsuste Liit

Päevakord:

Väljasaadetud päevakord:

1. Rahanduse töörühma 07.03.2005 koosoleku protokolli kinnitamine

2. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse   üksuse maksejõuetuse seaduse eelnõu arutelu

3. Soojalaenude tagasimaksmisega seonduvad probleemid

4. Informatsioon "Riigieelarve strateegia 2006 – 2009" menetlemise kohta

5. Muud küsimused

Päevakorda otsustati täiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamise ja 2005. aasta haridusreservi teemadega.

 

Päevakorrapunkt nr 1

Otsustati kinnitada töörühma 07.03.2005 koosoleku protokoll.

 

Päevakorrapunkt nr 2

S. Liivik andis lühikese ülevaate kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse eelnõu ja kohalike omavalitsuste maksejõuetuse seaduse eelnõu kohta. Finantsjuhtimise seaduse eesmärgiks on korrastada ja moderniseerida kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist ning suurendada finantsdistsipliini. Finantsdistsipliini meetmeteks on eelarve defitsiit ja netovõlakoormus. Uueks printsiibiks on raske finantsolukorra regulatsioon. Maksejõuetuse seaduse eesmärgiks on kehtestada maksejõuetuse juhtumite lahendamise protseduur, mis üldkontseptsioonis sarnaneb erasektori pankrotiga, kuid samas on menetluses väga põhimõttelised erinevused.

Omavalitsusliitude esindajad tõstatasid netovõlakoormuse arvutamise metoodikaga seonduva probleemi. Valitseva mõju all olevate sidusettevõtete kohustuste arvamisel kohaliku omavalitsuse kohustuste hulka, peab kehtima sama loogika ka varade kohta, kuid eelnõu ei näe seda ette. Kuna Rahandusministeerium pole esitanud valitseva mõju all olevate sidusettevõtete võlakohustuste kohta andmeid, siis netovõlakoormuse osas ei saa seisukohta võtta.

K. Kukk selgitas, et sidusettevõtete arvesse võtmine on vajalik, sest ESA95 nõuded näevad sedasi ette. Sidusettevõtete kohustuste kohta on võimalik andmeid saada 2005. aasta I kvartali saldoandmike põhjal.

T. Välimae ja U. Silberg tõstatasid RKAS-i rendilepingute teema. Käesoleval ajal pole üheselt selge, millal loetakse tehing kapitalirendiks ja millal mitte.

K. Kukk selgitas, et RTJ nr 17 on kajastatud era- ja avaliku sektori koostööprojektide riskide hindamise metoodika ning RKAS on sellest tulenevalt ette valmistanud 2 tüüpi lepinguid. Kui omavalitsus valib sellist tüüpi lepingu, kus RKAS võtab suurem osa riske enda kanda, siis on tegemist kasutusrendiga ja seda ei kajastata bilansis kohustusena.

A. Kallakmaa tõstatas Tallinna linna kuuaruandluse teema. Nimelt Tallinna linna eelarve on tekkepõhine, kuid kuuaruandlus on kassapõhine. See on Tallinna jaoks täiendav koormus.

K. Kukk selgitas, et 2007. aastast on plaanis muuta saldoandmikud igakuiseks ning kassapõhise kuuaruandluse vajadus kaob. IMF ja Euroopa Komisjon vajavad tekkepõhiseid andmeid.

U. Silberg tegi ettepaneku lasta juristidel analüüsida maksejõuetuse seaduse eelnõu vastavust põhiseadusele.

Otsused:

1. Omavalitsusliidud toetavad eelnõudega taotletavaid eesmärke, kuid eelnõud vajavad olulisel määral täpsustamist.

2. Eelnõud töötatakse põhjalikult läbi rahanduse töörühma alamtöörühmas, kus mõlemalt poolt osaleb 4 inimest.

 

Päevakorrapunkt nr 3

U. Silberg tõstatas 90. aastate soojalaenude probleemi. Rahandusministeeriumi praktikaks on olnud kohalike omavalitsuste arvelt teenimine, sest vanad viivised on võla üles võetud ja kapitaliseeritud. U. Silbergi väitel on esinenud juhtumeid, kus omavalitsused tasusid põhisumma, aga Rahandusministeerium kustutas hoopis viiviseid ja intressivõlgu. Lisaks väitsid Rahandusministeeriumi ametnikud 90. aastate lõpus ja keskel, et soojalaenu näol oli tegemist sisuliselt tagastatamatu abiga.

E. Vija ja R. Väljataga selgitasid, et lepingud olid laenulepingud ning omavalitsused pidid teadma, et need summad tuleb riigile tagastada. Rahandusministeerium ei ole ühtegi kohtuasja kaotanud. Rahandusministeerium on erinevate probleemsete juhtumite korral pakkunud soodsamaid graafikuid ning nende mitteaktsepteerimisel on tulnud kohtusse minna.

K. Kukk ja I. Sikk lisasid, et enamus omavalitsusi on laenu nõuete kohaselt tagasi maksnud ning kohtus on ca 10 juhtumit. Kuna suurem osa omavalitsusi on soojalaenusid korrektselt teenindanud, siis seetõttu järele jäänud juhtumite korral erandite tegemisel tuleks ülejäänutele võrdse kohtlemise tagamiseks tasutud laenusummad tagastada. Rahandusministeerium peab laenud rahvusvahelistele organisatsioonidele tagastama hoolimata sellest, kas omavalitsused on Rahandusministeeriumi ees oma kohustused korrektselt täitnud või mitte.

Otsustati, et Rahandusministeerium esitab omavalitsusliitudele ülevaate soojalaenude tagasimaksmise kohta, näidates ära kohtus olevates kaasustes laenude põhisummad  ja intressid.

 

Päevakorrapunkt nr 4

I. Sikk andis ülevvaate "Riigieelarve strateegia 2006 – 2009" ja 2006. aasta riigieelarve menetlemisest. Uus valitsuskoalitsioon ei plaani esialgsetel andmetel põhimõttelisi muudatusi eelarve protsessi juhtimisel ning Vabariigi Valitsus peaks kinnitama riigieelarve eelnõu juuni lõpuks. Uue koalitsioonilepingu realiseerimiseks on koostamisel kohendatud ajakava. 1. maiks peavad ministeeriumid tulenevalt uuest koalitsioonilepingust esitama korrigeeritud eelarvetaotlused. Ajakava näeb ette, et 12. maiks tuleb fikseerida omavalitsusliitudega läbirääkimiste ja TALO-ga läbirääkimiste tulemused. 19. mail toimub riigieelarve strateegia ja 2006. aasta riigieelarve teemal valitsuskabineti arutelu. Tulenevalt riigieelarve seadusest peab riigieelarve strateegia olema kinnitatud mai lõpuks. 2006. aasta riigieelarve on plaanis heaks kiita Vabariigi Valitsuse 30. juuni istungil. Rahandusministeerium saatis omavalitsusliitudele "Riigieelarve strateegia 2007 – 2010" juhendmaterjali.

J. Võigemast tõstatas riigieelarve strateegia ja 2006. aasta riigieelarve protsessi ja läbirääkimiste protsessi ühildamise probleemi. Omavalitsusliidud pole saanud ühegi ministeeriumi kaudu infot eelarveprojektide ega ka Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarvetaotluste arvestamise või mittearvestamise kohta. 

Otsustati, läbirääkimiste töörühmade vahendusel tuleb anda ülevaade vastava ministeeriumi valitsemisala eelarveprojektis kohalikele omavalitsustele taotletavate vahendite kohta.

 

Päevakorrapunkt nr 5

Rahandusministeerium esitas vahekokkuleppest tulenevalt ettepanekud kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamiseks alljärgnevalt:

• palkade ühtlustamise vahendite arvamine tulubaasi, suurendades omavalitsuste tulumaksu osa 0,1% ja ülejäänud vahendid eraldatakse tasandusfondi kaudu;

• hooldajatoetuse vahendite arvamine tulubaasi, suurendades omavalitsuste tulumaksu osa 0,1% (tulumaksu seaduses fikseeritud) ja ülejäänud vahendid eraldatakse tasandusfondi kaudu.

Lisaks tegi Rahandusministeeriumi esindajad ettepaneku muuta välismaalt saadud tulult tulumaksu arvestamise põhimõtteid. Välisriigist saadud tulude topeltmaksustamise vältimiseks näevad tulumaksuseadus ja Eesti sõlmitud riikidevahelised maksulepingud ette kas krediidimeetodi või vabastusmeetodi. Nii krediidi- kui ka vabastusmeetodi korral saab isik küll maksustatavat tulu, kuid reaalselt tasub tulumaksu Eestis kas osaliselt või üldse mitte. Kui mõnelt tulult Eestis tulumaksu reaalselt ei laeku, ei ole õige vastavalt tulult omavalitsustele eraldatavat summat arvutada. Seetõttu tuleks arvestuse lihtsuse säilitamiseks lisada tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 (tulu, millelt arvutatud maks laekub riigile) ka välisriigist saadud tulu. Seadusemuudatuse rakendamisel tulude vähenemise kompenseerimiseks suurendatakse omavalitsuste tulumaksu osa 0,1%.

Otsustati võtta informatsioon teadmiseks ning Omavalitsusliitude Koostöökogu kujundab töörühma järgmiseks nõupidamiseks seisukohad Rahandusministeeriumi ettepanekute kohta.

 

Päevakorrapunkt nr 6

J. Võigemast tegi ülevaate 2005. aasta riigieelarve hariduskuludes ette nähtud reservi jaotamise põhimõtete kohta. Omavalitsusliidud ei nõustu hariduse töörühma protokolli 5 punktiga, mille kohaselt haridusreservi vahenditest kaetakse maavalitsuste nõustamiskomisjonide kulud, sest töörühmas sellist kokkulepet ei saavutatud.

Otsustati nõustuda läbirääkimiste hariduse töörühma 13.04 nõupidamise otsustustega, jäädes eriarvamusele punkti 5 osas.

 

 

 

Ivar Sikk                                                                     Kurmet Müürsepp

Vabariigi Valitsuse                                                     Eesti Omavalitsusliitude
ministeeriumidevahelise                                             Koostöökogu delegatsiooni
komisjoni poolne töörühma esindaja                       poolne töörühma esimees

 

 

Protokollis
Sulev Liivik