01.07.2021 - Regioonide Komitee 145. täiskoguistungil 30. juunil toimunud arutelu asepresident Ševcoviciga

Tere,

 

Euroopa Regioonide Komitee 145. täiskoguistungil 30. juunil toimus komitee liikmetel neli olulise tähtsusega arutelu Euroopa Komisjoni asepresidentide ja Europarlamendi liikmetega.

 

ARUTELU PAREMA ÕIGUSLOOME, TULEVIKUSUUNDADE ANALÜÜSI JA EUROOPA KOMISJONI 2022. AASTA TÖÖPROGRAMMI ÜLE

 

Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresident Maroš Šefčovič teavitas komitee liikmeid Euroopa Liidu parema õigusloome kava edenemisest, sellest, kuidas komisjon püüab integreerida oma strateegiat tegevuskavasse. Arutelul asepresidendiga oli ka Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogramm. Igal aastal võtab Euroopa Komisjon vastu tööprogrammi, milles esitatakse järgneval aastal rakendatavate meetmete loetelu. Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammis nähakse ette komisjoni poliitilised kohustused esitada uusi algatusi, võtta tagasi menetluses olevaid ettepanekuid ja vaadata uuesti läbi kehtivaid ELi õigusakte. Regioonide Komitee võttis täiskogu istungjärgul vastu resolutsiooni „Euroopa Regioonide Komitee ettepanekud seoses Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammiga". Regioonide Komitee panustab parema õigusloome tegevuskavasse tagasisidemehhanismi RegHub 2.0. Sellega aitab komitee iga-aastase strateegilise planeerimise tsükli raames kaasa Euroopa Komisjoni tööprogrammi ettevalmistamisele. See protsess põhineb 2012. aasta veebruaris vastu võetud Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostööprotokollil.

 

Arutelul keskenduti kolmele eraldiseisvale, kuid tihedalt seotud aspektile:

-          Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskava ja 29. aprillil avaldatud teatis „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole";

-          Euroopa Komisjoni esitatav teine aruanne tulevikusuundade analüüsi kohta, mis avaldatakse 14. juulil, ning Euroopa Regioonide Komitee panus institutsioonidevahelisse tulevikusuundade analüüsi;

-          Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogramm, mis avaldatakse 2021. aasta oktoobris.

Mõttevahetus andis olulise võimaluse rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustavat rolli selliste ELi õigusaktide kujundamisel ja rakendamisel, mis on otstarbekohased, vastavad ELi elanike ootustele ja aitavad kaasa ELi kestlikumale ülesehitamisele pärast COVID-19 pandeemiat.

 

Parema õigusloome eesmärk on tagada, et poliitilised otsused töötatakse välja avatult, läbipaistvalt, neis tuginetakse parimatele olemasolevatele andmetele ning neisse on igakülgselt kaasatud sidusrühmad. See hõlmab kogu poliitikatsüklit: poliitika kavandamist ja ettevalmistamist, vastuvõtmist, rakendamist, kohaldamist, hindamist ja muutmist.

 

Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskava eesmärk on suurendada ELi otsustusprotsessi avatust ja läbipaistvust, parandades uute õigusaktide kvaliteeti paremate mõjuhinnangute kaudu ning edendades ELi õigusaktide pidevat ja järjekindlat uuesti läbivaatamist. See on parema õigusloome vahend, mis loob aluse mõistlike ja õigeaegsete poliitiliste otsuste langetamiseks, tagades et ELi institutsioonide vastuvõetud seadusandlikud meetmed on tõenduspõhised ja hästi kavandatud ning et need pakuvad kodanikele, ettevõtetele ja kogu ühiskonnale reaalset ja kestlikku kasu, mis kehtib nii uute eeskirjade väljatöötamise kui ka paljude kehtivate ELi õigusaktide muutmise kohta.

Kõige viimane algatus selles suunas on teatis „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole", milles tehakse ELi õigusloomeprotsessi parandamiseks mitu ettepanekut, konkreetsemalt:

-          lihtsustada õigusakte ning kõrvaldada investeeringuid ja 21. sajandisse sobiva taristu rajamist pidurdavad takistused ja bürokraatia, tehes koostööd liikmesriikide, piirkondade ja peamiste sidusrühmadega;

-          vähendada kodanike ja ettevõtjate, eriti VKEde koormust;

-          arvestada kestliku arengu eesmärkidega;

-          parandada viisi, kuidas parem õigusloome toetab kestlikkust ja digipööret;

-          integreerida tulevikusuundade strateegiline analüüs poliitikakujundamisse, et tagada selle tulevikukindlus, võttes arvesse rohelises, digitaalses, geopoliitilises ja sotsiaal-majanduslikus kontekstis tekkivaid megatrende;

-          lihtsustada avalikke konsultatsioone, võttes portaalis „Avaldage arvamust!" kasutusele ühtse tagasisidekorje.

 

Vastates komitee liikmete küsimustele, kinnitas asepresident Maroš Šefčovič, et Euroopa Liidul on olemas rahalised vahendid, millega taaskäivitada majandus. „Vajame kavade koostamisel arutlusi, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi."

Pressiteade

 

Lugupidamisega
Tiiu Madal

ELVLi esindaja Brüsselis