KOOSOLEKU PROTOKOLL

Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni lõimumisvaldkonna

töörühma koosolek nr 5 2021                                                         kuupäev digiallkirjas nr 1-5/301

Koosoleku kuupäev: 02.09.2021

Kultuuriministeerium, Teams-keskkond

Algus kell 10.00, lõpp kell 11.30

Juhatas: Piret Hartman (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler)

Protokollis: Anna Mäkinen (Kultuuriministeeriumi peaspetsialist, kultuurilise mitmekesisuse osakond)

Võtsid osa: Piret Hartman (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler), Anna Mäkinen (Kultuuriministeerium, peaspetsialist), Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium, lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht), Kätlin Kõverik (Integratsiooni Sihtasutus, nõustamisteenuse valdkonnajuht, külaline), Eda Silberg (Kultuuriministeerium, osakonnajuhataja asetäitja), Ott Kasuri (ELVL), Kädi Koppe (ELVL), Sulev Valner (Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik), Viivian Jõemets (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert), Riia Tallerman (Lüganuse valla kultuuri- ja spordinõunik, Andrea Eiche esindaja), Kerli Zirk (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik), Urve Luht (Lääne-Harju Valla Raamatukogu direktor), Helle Kahm (Saaremaa vald), Anastassia Tuuder (Integratsiooni Sihtasutus, uuringute valdkonnajuht, külaline), Hedvig Evert (Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna eesti keele maja juhataja, külaline), Anna Farafonova (Integratsiooni Sihtasutus, külaline), Svetlana Stšur (Tallinna Kesklinna Valitsus, külaline).

Puudusid: Anneli Rants (Sillamäe haridus-ja kultuuriosakonna juhataja), Katrin Liivamets (Töötukassa tööotsijate ja tööandjate osakonna juhataja), Karro Külanurm (Põltsamaa vald), Kalmer Sarv (Valga vald), Andrea Eiche (Lüganuse vald), Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit, edaspidi ELVL), Raivo Küüt (Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutus), Kaarel-Mati Halla (Tallinna Linnavalitsus), Toomas Johanson (ELVL), Eve East (Toila Vallavalitsus), Einar Vallbaum (Viru-Nigula vald), Tarmo Tammiste (Narva Linnavolikogu).

PÄEVAKORD:

1. Lõimumisvaldkonna 2022. a riigieelarve ettepanekute kinnitamine (Anna Mäkinen, Kultuuriministeerium).

2. Detsentraliseerimise tegevuskava ettepanekute arutelu (Anna Mäkinen, Kultuuriministeerium).

3. Uuendatud KOV lõimumis- ja kohanemisvaldkonna juhendmaterjali tutvustamine (Anna Mäkinen, Kultuuriministeerium).

4. Eesti keele majade mõjuanalüüsi tutvustamine (Anastassia Tuuder ja Hedvig Evert, Integratsiooni Sihtasutus).

Päevakorra punkt nr 1. Lõimumisvaldkonna 2022. a riigieelarve ettepanekute kinnitamine (Anna Mäkinen, Kultuuriministeerium).
 

Rahandusministeerium ootab 13. septembriks ettepanekuid Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarvestrateegia 2022-2025 ja riigieelarve 2022 läbirääkimisteks. Lõimumisvaldkonna ettepanekud arutati 18. veebruari 2021 töörühma koosolekul, kus päevakorras oli viis ELVL-i ja kaks Kultuuriministeerium ettepanekut. Seoses materjalide esitamisega Rahandusministeeriumile on vaja töörühmas vaadata üle veebruaris pooleli jäänud teemad ja kinnitada ettepanekud veelkord üle.

Kädi Koppe kinnitas, et kõik ettepanekud on kevadel läbi räägitud ja kokkulepped saavutatud.

Viivian Jõemets püstitas pikaajaliste viisadega riigis viibijate laste ja nende koolikohtade küsimuse. Teema on endiselt lahtine, sest elukoha lihtsustatud registreerimine ei ole lahendusena päevakorras.
 

Arutelu käigus tekkis tõdemus, et rahvastikuregistri kandeta riigis viibivate isikute teenuste teemat peab rohkem terviklikult analüüsima, et probleemi keset mõista. Otsustati, et selleks on tarvis kutsuda kokku eraldiseisev töörühm. Kultuuriministeeriumi poolt võiksid kindlasti osaleda Kerli Zirk ja Piret Hartman. Ott Kasuri lisas, et töörühma peaks kindlasti kaasama ka ELVL-i. Svetlana Stšur avaldas soovi ka töörühmas osaleda. Jäi kokkulepe, et KOV RES töörühm hoitakse kursis ning kaasatakse võimaluste piirides.
 

OTSUSTATI:

1. Kinnitada ettepanekuid Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarvestrateegia 2022-2025 ja riigieelarve 2022 läbirääkimisteks.

2. HTM-i ja KuM-i algatusel kutsuda kokku töörühm arutamaks pikaajaliste viisadega viibijate laste koolikohtade ja muude teenuste tagamise küsimust. Võtta see teema päevakorda järgmisel töörühma kohtumisel.
 

Päevakorra punkt nr 2. Detsentraliseerimise tegevuskava ettepanekute arutelu (Anna Mäkinen, Kultuuriministeerium).

Valitsuskabineti 13.05.2021. a nõupidamisel otsustati Haridus- ja Teadusministeeriumil, Keskkonnaministeeriumil, Kultuuriministeeriumil, Maaeluministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile 1. oktoobriks 2021. a ettepanekud kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks oma valdkonnas, arvestades perspektiivi kuni 2035. aastani. Riigihalduse minister koostöös asjaomaste ministritega koostab punkti 1 alusel detsentraliseerimise tegevuskava ja ettepanekud kohalike omavalitsuste maksuautonoomia suurendamiseks perspektiiviga kuni 2035. aastani. Anda ettepanekutest ülevaade valitsuskabineti nõupidamisel 2021. a aasta IV kvartalis. Rahandusministeerium palus ettepanekute väljatöötamisel teha koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga eelarveläbirääkimiste töörühmade formaadis.
 

Anna Mäkinen tõstatas Kultuuriministeeriumi poolt viis teemat detsentraliseerimise perspektiivist:

Teema 1. Kohanemis- ja lõimumisalane nõustamine kohalikes omavalitsustes: koordinaatorite võrgustiku laiendamine (sarnaselt Tallinna LOV-i ja Tartu projektidele) ja kontaktpunktide/võrgustiku loomine kohalikes omavalitsustes.
 

Kädi Koppe arvates on ettepanek mõistlik. Nõustamine on ka praegu oluline osa kohalike omavalitsuste tööst. Sel aastal toimuvad kohalike omavalitsuste spetsialistidele kohanemis- ja lõimumisalased koolitused.
 

Teema 2. Info kättesaadavuse parandamine kohalikul tasandil: KOV-de veebilehed võiksid olla saadaval vähemalt kolmes keeles: eesti, vene, inglise. Oluline on mõelda ka muu kommunikatsiooni peale ja sellele, kuidas info jõuab muukeelse elanikkonnani.

Viivian Jõemets märkis, et selles küsimuses on oluline leida tasakaalupunkt. Kui kogu info on kättesaadav lisaks eesti, ka inglise ja vene keeles, võib inimestel kaduda motivatsioon eesti keelt õppida.

Svetlana Stšur avaldas arvamust, et tegemist on elukvaliteedi küsimusega. Baasinfo peaks kõigile kättesaadav olema. Tallinna Linnavalitsuse veebileht vajab kaasajastamist ja täiendamist inglise keeles. Kui KOV-i veebilehel on piisavalt infot ja kommunikatsioon toimib, aitab see pöördumiste arvu vähendada.

Teema 3. Kohalike omavalitsustee aktiivsem osalemine kohanemisprogrammi arendamises ja selle tutvustamises KOV-i elama asuvatele uussisserändajatele. Eesmärgiks on parandada kohanemisprogrammi info kättesaadavust ja vähendada regionaalsed erinevused. Kohanemisprogrammi keelemoodulite interaktiivsed tegevused võiksid olla rohkem KOV-i kesksed.
 

Kädi Koppe küsis, kas see toimiks nii, et KOV-d on kohanemisprogrammi partner, kes pakub kohapealset tegevust.

Anna Mäkinen vastas, et formaat ja koostöövorm on veel lahtine, aga põhimõtteliselt jah, KOV-id organiseeriks kohanemisprogrammi kohapealsed tegevused.
 

Svetlana Stšur uuris, kust tuleb rahastus. Kui ministeerium saab pakkuda KOV-le vastavad rahalised ressursid, siis ka huvi valdkonna vastu tõuseb.
 

Piret Hartman märkis, et osalemist kohanemisprogrammi tegevustest võib siin kontekstis vaadata kui kokkulepet, et KOV tegeleb lõimumisvaldkonnaga. Loomulikult rahalised vahendid on ka olulised.
 

Viivian Jõemets avaldas arvamust, et riigikesksel teenusel on ka omad eelised. Teenuste detsentraliseerimisel on probleemiks näiteks ekspertide puudus KOV'i tasandil. Lõimumisvaldkond on muutuv ja see eeldab pidevat teadmiste uuendamist, st koolitamist. Rahalise ressursi küsimus pole nii raske, kui kompetentsi ja teadmiste kestmise küsimus. Seda tasub ka detsentraliseerimise puhul arutada.
 

Sulev Valner märkis, et kohanemise ja lõimumise teemad muutuvad järjest aktuaalsemaks. Tulevikus KOV-d nagunii peavad sellega tegelema.

Svetlana Stšur lisas, et rahalised ressursid on enamasti probleemiks väiksemates KOV-ides. Suuremate KOV-de puhul on olulisem, mis tagasisidet tegevused kaasa toovad.

Teema 4. Kogukondade kaasamine ja laiem kultuuriteenuste kättesaadavuse parandamine. „Kultuurispetsialisti" ametikoha loomine kohalikes omavalitsustes.

Kädi Koppe mainis, et praegu käib rahvaraamatukogu seaduse muutmine. Rahvaraamatukogu Nõukogus on teema tõstatatud, sest paljudes raamatukogudes korraldatakse juba täna erinevaid üritusi ja sündmusi nt keelekohvikuid. Raamatukogude roll on oluline.
 

Piret Hartman lisas, et kultuurivaldkond ei ole kõigis KOV-des kaetud. Oluline on see tagada ja need teemad sinna sisse tuua.

Urve Luht nõustus, et tegemist on olulise teemaga.

Teema 5. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine iseseisvaks olukorra kaardistamiseks ja vastavate teenuste arendamiseks.

Tähelepanekuid ei olnud.

OTSUSTATI:

1. Võtta teemad teadmiseks.

2. Kultuuriministeerium koostab delegeerimise ettepanekud ja esitab need Rahandusministeeriumile 1. oktoobriks.

Päevakorra punkt nr 3. Uuendatud KOV lõimumis- ja kohanemisvaldkonna juhendmaterjali tutvustamine (Anna Mäkinen, Kultuuriministeerium).

Anna Mäkinen tutvustas lõimumisvaldkonna juhendis kohalikele omavalitsustele tehtud muudatusi. Tegemist on lühendatud ja lihtsustatud versiooniga. Juhendis on kaasajastatud rändestatistika, täiendatud teenuste nimekiri ja kirjeldus ning teenuste arendamise soovitused KOV-le. Tegemist on tööversiooniga, mis saadetakse töörühma liikmetele kommenteerimiseks ja tagasisidestamiseks.
 

Kädi Koppe pakkus välja, et 2020. aasta rändestatistika ülevaade võiks olla järgmise kohtumise päevakorras. Anna on nõus.

Ott Kasuri küsis, kas Eestil on kavas sisserändajaid ja rahvusvahelise kaitse saajaid hajutada, et nad ei koonduks ühte piirkonda nagu Malmös Rootsis.
 

Kerli Zirk vastas, et sel teemal võiks eraldi kohtuda, aga reeglina minnakse elama suurlinnadesse, sest seal on lihtsam leida tööd.

Anne-Ly Reimaa lisas, et Rootsi valitsus on püüdnud hajutada sisserännet, kuid sisserändajad koonduvad paratamatult piirkondadesse, kus elab samakeelne kogukond ja kus enam töökohti.

Piret Hartman märkis, et KOV-ide võimekuse tõstmine on võtmetähtsusega. Segregatsioon linnaruumis on selgelt tajutav ja see ka süveneb.

Viivian Jõemets lisas, et teenuseid tuleb Eesti elanikele pakkuda võrdselt. Inimesed saavad nõustamisteenust riigipoolse teenusena, kuid sama võivad pakkuda ka KOV-id.

Kädi Koppe selgitas, et Vaivara vald oli valmis uussisserändajate vastuvõtuks mõned aastad tagasi, kuid seda pakkumist ellu ei rakendatud. Tänaseks on selge, et vajalikke teenuseid poleks toona võimalik KOVi- poolt pakkuda.
 

OTSUSTATI:

1. Võtta info teadmiseks.

2. Anna saadab juhendi tagasisidestamiseks.

Päevakorra punkt nr 4. Eesti keele majade mõjuanalüüsi tutvustamine (Anastassia Tuuder ja Hedvig Evert, Integratsiooni Sihtasutus).

2019. aastal avati Tallinnas ja Narvas eesti keele majad. Need on loonud täiendavaid keeleõppevõimalusi ning aidanud eesti keelest erineva emakeelega inimestel arendada suhtluskeele oskusi. Lisaks klassikalisele nö klassiõppele pakutakse ka ühistegevusi ja võimalusi keelepraktikaks. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõjuanalüüsi eesmärk oli uurida Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade tegevustes osalejate rahulolu, keelemajade tegevuste mõju lõimumisele, tegevuste koosmõju teiste Integratsiooni Sihtasutuse tegevustega ja töötada välja seiremetoodika. Lisaks uuriti Integratsiooni Sihtasutuse infokanalite kasutamist. Analüüs viidi läbi Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel perioodil september 2020 kuni juuni 2021. Analüüsiga saab tutvuda siin: https://integratsioon.ee/eesti-keele-majade-mojuanaluus

OTSUSTATI:
Võtta info teadmiseks

.

Koosoleku juhataja                                                                                                            Protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)                                                                           (allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman                                                                                                               Anna Mäkinen

Kultuuriministeeriumi                                                                       Kultuuriministeeriumi kultuurilise

kultuurilise mitmekesisuse asekantsler                               mitmekesisuse osakonna peaspetsialist