Tere,

 

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR, mille liige on ka ELVL) avaldas analüüsi teemal „Uncertainty Amidst Recovery – 2021 Estimates of COVID's impact on local and regional finances". See on uuring Covid19 pandeemia mõjust kohalike omavalitsuste finantsolukorrale.

 

Rohkem kui aasta on möödas pandeemia algusest,  kohalikel omavalitsustel puudub aga endiselt  pikaajaline toetus

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahaline olukord on ikka veel COVID-19 kriisi tagajärgede tõttu surve all.  Kriis tõi kulud, millega kaasnes tulude vähenemine. Rohkem kui aasta pärast koroonaviiruse saabumist puudub kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel endiselt oma riigi keskvalitsuste pikaajaline toetus.

See selgub Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR-i) värskest analüüsist COVID-19 mõju kohta kohalikule ja piirkondlikule finantsolukorrale. Uuring tugineb viietestkümne Euroopa riigi 18 kohalike ja piirkondlike omavalitsusliidu andmetele.

Olukord Euroopa linnades ja piirkondades on kriitiline. „Kääriefekt tekitas paljudele suuri probleeme: vähem sissetulekuid, rohkem väljaminekuid. Pole sugugi hea seis!" ütles Flo Clucas, Cheltenhami (Ühendkuningriik) linnavolikogu liige ja CEMR-i kõneisik kohalike omavalitsuste rahanduse küsimustes. "Selgeks on saanud, et keskvalitsused peavad tegema koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kriisis saadud õppetundide paremaks mõistmiseks."

………….

Kuidas COVID-19 tõi kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kulude suurenemise

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste lisakulud 2020. aastal jäävad vahemikku 5–10 miljardit eurot,  olenevalt riigist.

Suurem osa kuludest oli seotud sotsiaalhooldusega (eluase, lastehoid ja vaesuse leevendamine), kaitsevahendite ostmise ja turvameetmete jõustamisega, aga ka kohalike ettevõtete  ja kultuuriasutuste täiendava toetamisega.

Eriolukorrast tingitud sissetulekute vähenemine mõjutas tõsiselt kohalikku ja piirkondlikku rahandust. Peamiseks põhjuseks oli kohalike ettevõtete maksude kaotamine, aga ka turismi langus. Need kahjunäitajad on riigiti varieeruvad, sest olenevad riigi kohaliku rahanduse süsteemist – näiteks sellest, kas kohalikud omavalitsused on peamiselt sõltuvad oma maksusüsteemist või riiklikest maksudest neile eraldatavatest summadest – ja ka konkreetse piirkonna majandusprofiilist.

……………

Millist toetust saadi riikide keskvalitsustelt?

Riiklik toetus kohalikele omavalitsustele ulatus täiendavast ressursside ülekandmisest lisakulude katmiseni (nt maskide, kaitsevahendite ostmine jne). CEMR-i uuringu kohaselt moodustas riigipoolne lühiajaline toetus igas riigis keskmiselt 2,9 miljardi euroni. 60% vastanutest leidis, et riiklik toetus jääb pikas perspektiivis eelarvepuudujäägi kompenseerimiseks ebapiisavaks.

Kuna COVID-19 kriisi tegelik mõju avaldub tõenäoliselt alles keskpikas ja pikas perspektiivis, on ülioluline, et keskvalitsused pikaajaliste majanduslike ja sotsiaalsete mõjude prognoosimiseks suhtleksid regulaarselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üleriigiliste liitudega.

Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad annavad võimaluse suurendada kohalikku ja piirkondlikku suutlikkust täita oma põhiülesandeid kodanike ees. Seetõttu kutsub Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) riikide keskvalitsusi üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi taastekavade rakendamisel ja hindamisel. See on oluline, et kohalikul tasandil saaksid rohepööre ja digitaalne üleminek reaalselt teoks.

 

Analüüs on leitav SIIN, samuti CEMRi kodulehel CEMR website here. 

Edastas Tiiu Madal
ELVL esindaja Brüsselis