Regioonide 147. täiskoguistungil toimusid mitmed arutelud, tutvustati resolutsiooni eelnõud teemal „Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogramm ning Euroopa Regioonide Komitee 2022. aasta poliitilised prioriteedid", samuti tutvustati mitmed arvamusi.

 

Aruteludest:

ARUTELU VÕITLUSE ÜLE DESINFORMATSIOONI VASTU, ET TAGADA TOIMIV JA VASTUPANUVÕIMELINE DEMOKRAATIA KÕIGIL TASANDITEL

Sõna võttis Leendert Verbeek, Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi esimees. Euroopa Regioonide Komitee ja kongress on teinud koostööd alates 2005. aastast.

Desinformatsioonivastane võitlus on oluline element ELi lähenemisviisis demokraatliku vastupanuvõime tagamisele liidus. Desinformatsiooni vastu võitlemise meetmed on alates väärinfovastasest tegevuskavast edasi arenenud desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi väljatöötamise ja Euroopa demokraatia tegevuskavas sisalduvate meetmete näol. Euroopa demokraatia tegevuskava eesmärk on suurendada eurooplaste mõjuvõimu ja tugevdada demokraatia vastupanuvõimet digiajastu probleemidega toimetulekul, nagu desinformatsioon ja välissekkumine, äärmusluse ja polariseerumise kasv ning tajutav vahemaa kodanike ja nende valitud esindajate vahel. Täiendavad algatused Euroopa tasandil hõlmavad desinformatsiooni käsitlevat tugevdatud tegevusjuhendit. Inimestele lähemal oleva Euroopa ülesehitamine ja demokraatia tugevdamine ELi tulevikus on üks kolmest prioriteedist, mille komitee on seadnud oma 2020.–2025. aasta ametiajaks. Desinformatsioonivastane võitlus, kodanike mõjuvõimu suurendamine ja vastupanuvõimelisema demokraatia loomine kogu ELis on oluline element selle prioriteedi elluviimisel.

 

ARUTELU KODUTUSE KAOTAMISE ÜLE EUROOPA LIIDUS

Sõna võtsid Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ja Euroopa kodututega tegelevate riiklike organisatsioonide liidu (FEANTSA) esimees Kjell Larsson Pressiteade

Piirkonnad ja linnad kutsuvad Euroopa Komisjoni üles pakkuma rohkem toetust kõikidele valitsustasanditele püüdlustes lõpetada kodutus Euroopas 2030. aastaks. Arutelus töökohtade ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmitiga osalesid Euroopa Komisjoni liikmed. Regioonide Komitee liikmed tervitasid kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi loomist. Täiskoguistungil vastu võetud arvamuses rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli eluasemega seotud lähenemisviisi ja õige ennetusmeetmete kombinatsiooni väljatöötamisel, mis tegelevad nii kodutuse struktuuriliste kui ka inimeste isiklike põhjustega.

Kodutus on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse üks äärmuslikumaid vorme. Kodutuse vastu võitlemine on ülemaailmne üleskutse, mis on esitatud kestliku arengu eesmärkides ja kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ning mida kajastavad mitmed eesmärgid, kuid otsesemalt eesmärk nr 1 „Kaotada vaesus" ja 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad".

Euroopas on märkimisväärselt palju ebakvaliteetseid elamistingimusi: Euroopa 222 823 200 leibkonnast oli 10,4% liiga suurte eluasemekuludega, 4% elas väga halbades tingimustes, 13,9% elas niisketes tingimustes ja 14,9% asus eriti saastunud piirkonnas (FEANTSA andmetel)

Euroopa kodututega tegelevate riiklike organisatsioonide liidu (FEANTSA) ja sihtasutuse Abbé Pierre hinnangul on 2020. aasta seisuga Euroopas 700 000 inimest, kes magavad tänaval või erakorralise majutuse asutuses, mis tähendab kodutute arvu 70% kasvu viimase kümne aasta jooksul .

Praegu ei ole Euroopa Liidul pädevust eluaseme valdkonnas, see on põhimõtteliselt liikmesriikide pädevuses. Kohalikust ja piirkondlikust vaatepunktist on kodutuse, eluaseme ja sotsiaalse kaasatusega seotud pädevus jagatud eri valitsemistasandite vahel, kuigi on juhtumeid, kus linnadel/piirkondadel (näiteks Berliinil ja Viinil) on selles küsimuses täielik pädevus. 2021. aasta mais allkirjastati Portugali eesistumise ajal Portos toimunud tippkohtumisel Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava. Mis puudutab eluaset ja sotsiaalset kaasatust, siis on Euroopa Komisjoni peamine eesmärk „vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra".

21. juunil 2021 käivitas Euroopa Komisjon samba otsese väljundina kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi. See loodi Lissaboni deklaratsiooniga ja selle käivitasid ühiselt Euroopa Ülemkogu eesistujariik Portugal, FEANTSA, Euroopa Regioonide Komitee, muud Euroopa institutsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Komiteed esindas deklaratsioonile alla kirjutanud SEDECi komisjoni esimees Anne Karjalainen. Platvorm on vahend, mille abil kõik sidusrühmad saavad üksteiselt õppida ning üksteisele tutvustada parimaid tavasid ja võimalikke lahendusi kodutuse kaotamiseks 2030. aastaks.

Kodutuse kaotamiseks on vaja kombinatsiooni õigetest ennetusmeetmetest (mis käsitlevad ka selliseid küsimusi nagu töötus, vaesus, halvad elamistingimused, sotsiaalsed meetmed perevägivalla ja sõltuvuste vastu jne). Põhimõte „Esmalt eluase" on hea viis kodutuse vastu võitlemiseks ja seda tuleb veelgi toetada.

Oluline on välja töötada kogu ELi hõlmav kodutuse määratlus (arvamuses soovitatakse liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel võtta vastu ETHOSe klassifikatsiooni raammääratlus). Sellele peab järgnema täpsete andmete hankimine ja hoolikas järelevalve. Kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvorm on nüüdseks tegelikkus, kuigi alles algusjärgus. 2022. aasta märtsis korraldab eesistujariik Prantsusmaa platvormi ministrite tasandi konverentsi.

 

ARUTELU EUROOPA DEMOKRAATIA TUGEVDAMISE ÜLE EUROOPA TULEVIKU KONVERENTSI KONTEKSTIS

Sõna võtsid Euroopa Regioonide Komitee Euroopa demokraatia kõrgetasemelise töörühma esimees Herman van Rompuy, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna vanem, Prantsusmaa piirkondade liidu aseesimees Renaud Muselier ning parimate tavade teemalise Euroopa kodanike paneelarutelu esindajad.  Pressiteade

Arutelu käigus valitses laialdane üksmeel selles, et Euroopa tulevikukonverents peab suutma näidata kodanikele, kellega konsulteeriti, et nende häält on kuulda võetud. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikele kõige lähemal. Ühiselt vastutavad nad poole ELi riiklike investeeringute eest ja enam kui poole ELi õigusaktide rakendamise eest. Kui EL soovib suurendada oma demokraatlikku legitiimsust, on oluline kaasata kohalik ja piirkondlik tasand rohkem ELi otsustusprotsessi ning luua alaline dialoog kodanikega konverentsijärgseteks aruteludeks.

 

ARUTELU EUROOPA NOORTEAASTA 2022 ÜLE Pressiteade

Sõna võtsid Euroopa Noortefoorumi president Silja Markkula, Klaipėda linnapea Vytautas Grubliauskas, Euroopa Parlamendi liige, Euroopa rahvapartei noortekogu (YEPP) esimees Lídia Pereira (PT/EPP), Euroopa Parlamendi liige ja Euroopa sotsiaaldemokraatide noortekogu (YES) esimees Alicia Homs Ginel (ES/S&D) ja teised.

Euroopa piirkonnad ja linnad on tervitanud ettepanekut kuulutada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks. Euroopa Regioonide Komitee täiskogu võttis vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli noorte osaluse edendamisel kohalikus demokraatias ning kutsutakse üles süvalaiendama noorte perspektiivi kõigis ELi poliitikavaldkondades.

 

Toimus PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENDI EMMANUEL MACRONI SÕNAVÕTT JA ARUTELU LIIKMETEGA

 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron esines 1. detsembril sõnavõtuga Euroopa Regioonide Komitee 147. täiskoguistungil Brüsselis. Video  Pressiteade

Regioonide Komitee liikmed ja president Macron arutlesid  Euroopa Regioonide Komitee liikmetega euroopalike väärtuste ja demokraatia uuendamise üle.

Prantsusmaa president kinnitas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli Euroopa väärtuste kaitsmisel ja demokraatlikul uuenemisel ning väljendas valmisolekut kaasata Regioonide Komitee Euroopa Liidu Nõukogu töösse Prantsusmaa eesistumise ajal 2022. aasta esimesel poolel.

President Macron ütles, et kohaliku tasandi poliitikutel on oluline roll COVID-pandeemiaga võitlemisel, samuti selliste väljakutsete ületamisel nagu energiaüleminek, digipööre ja   sotsiaalne ühtekuuluvus. Ta kavatseb Euroopa Liidu Nõukogus Prantsusmaa eesistumise ajal teha Regioonide Komiteega koostööd Euroopa põhiväärtuste ja põhimõtete edendamise nimel.

Regioonide Komitee president Apostolos Tzitzikostas ütles: "Olen tänulik president Macronile võimaluse eest arutada koos temaga seda, mis meid ühendab: Euroopa projekti tulevik ja meie demokraatlike väärtuste kaitsmine. Regioonide Komitee esindab enam kui ühte miljonit kodanike poolt valitud esindajat ligi 300 piirkonnast ja 90 000 omavalitsusest. See on rohujuure tasandi demokraatia, mis on meie Euroopa projekti tuleviku asendamatu element. See tagab meie territooriumide mitmekesisuse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning meie väärtuste austamise."

Regioonide Komitee esimene asepresident Vasco Alves Cordeiro lisas: "Euroopa kodanike ärakuulamine on Euroopa projekti päästmiseks ülioluline, kuid sama oluline on tegutseda selle nimel, et ei tekiks pettumust ja usaldamatust. Küsimus on üha enam mitte selles, kas me kuulame kodanikke, vaid selles, kui kaugele oleme valmis minema, et teha just seda, mida eurooplased tahavad. Peame näitama oma otsusekindlust ja võimet muuta Euroopa Liit paremaks juba enne järgmisi Europarlamendi valimisi. Dialoog kodanikega ei tohi olla lühiajaline kuulamisharjutus, see peab muutuma alaliseks."

 

Edastas Tiiu Madal
ELVLi esindaja Brüsselis