KOV rahanduse töörühma protokoll

 

 

Zoomi veebikeskkond                                                                                             05.02.2021

 

Algus 15:00

Lõpp 16:30

Koosoleku juhataja: Sulev Liivik - Rahandusministeerium

 

Töörühma liikmed: Sulev Liivik, Andrus Jõgi, Lemmi Oro, Mart Uusjärv – Rahandusministeerium; Külli Lust – Tartu Linnavalitsus; Katrin Kendra – Tallinna Linnavalitsus; Mikk Lõhmus – Lääne-Nigula Vallavalitsus; Randar Lohu – Saku Vallavalitsus.

 

Kutsutud: Helena Lehtis – Rahandusministeerium; Angelika Kallakmaa-Kapsta – Tallinna Linnavalitsus; Veikko Luhalaid, Jan Trei, Toomas Johanson– Eesti Linnade ja Valdade Liit.

 

Päevakord:

 

1. Rahandusministeeriumi tagasiside maade hindamise, maamaksu jne eelnõule esitatud ELVL ettepanekutele ja märkustele
2. Rahandusministeeriumi teemad läbirääkimisteks
3. ELVL ettepanekud läbirääkimisteks

 

Protokollile on lisatud esitlused.

 

Päevakorrapunkt nr 1

 

Rahandusministeerium andis tagasiside ELVL ettepanekute ja märkuste kohta, mis esitati maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Arutati ainult maamaksu puudutavat osa.

 

ELVL tegi märkuse, et seletuskirjas puuduvad arvutused ja põhjendused, miks olemasolev regulatsioon ei võimalda usaldada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV). Oma haldusüksuse piirides maapoliitika kujundamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja ei saa eeldada, et KOVid ei korrigeeri maksumäärasid vabatahtlikult ilma uute maksimaalsete maksumäärade kehtestamiseta. Seletuskirjas ei ole viiteid kehtiva regulatsiooni kitsaskohtadele, mis nõuavad uue regulatsiooni kehtestamist. Kuigi seletuskirjas on viidatud, et kui uued maksimaalsed maamaksumäärad tähendavad mõnele KOVile maksutulu vähenemist, kompenseeritakse see tasandusfondi kaudu, puuduvad täiendavad selgitused ja arvutused, sh kavandatava tasandusfondi suurus ja jagunemine. Toetada ei saa maamaksumäärade langetamist enne uue korralise hindamise tulemuste kinnitamist. Sellisel juhul on võimalik nii KOVidel kui ka riigil analüüsida maksumäärade mõju koos kavandatava kaitsemehhanismiga omavalitsuste tulubaasile kui ka kavandada vahendid tasandusfondi.

 

Maksimaalsete lubatud maksumäärade piiri kehtestamisel on otstarbekas silmas pidada, et maamaks koostoimes ülejäänud maksudega ei hakkaks takistama maa kasutamisest mõistliku tulu saamist. Praeguse maksustruktuuri säilimisel maamaksu koormuse potentsiaalselt liiga suureks muutumise vältimiseks on otstarbekas vähendada seaduses lubatud maamaksu maksimaalseid määrasid. Eelnõus välja pakutud maksimaalsete määrade ja turuhinnale vastava maade hindamise juures ei suureneks maamaksukoormus SKP-s palju suuremaks 2000. a tasemest (0,39% SKP-st).

 

Arusaadavalt soovivad KOVid võimalikult suurt maksuautonoomiat. Eelnõu koostamisel kohtuti erinevate huvigruppidega, kes väljendasid suurt muret seoses maamaksu tõusuga. Erinevate huvide tasakaalustamiseks on eelnõus vähendatud maksimaalseid määrasid, mis siiski annavad KOVidele piisava määrade tõusu varu (keskmiselt 2 korda). Maaomaniku jaoks ei ole aktsepteeritav hüppeline ja kiire maamaksu tõus ja seetõttu on aastasele maksukasvule kehtestatud 10% piirmäär. Reeglid peavad olema piisavalt varakult ette teada ning ei sobi lahendus, et hindamistulemuste pealt vaadatakse üle maksustamise põhimõtted.

 

Osades KOVides osade maatükkide maamaks võib väheneda ka maksimaalsete maksumäärade juures. Rohkem kallinenud maade omanikud maksavad oma maa eest praegu vähem kui nende maade turuväärtus eeldaks, ning vähem kallinenud maade omanikud maksavad praegu maksustamise aluseks olevate maa hindade juures ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes esimese grupi omanikega. Hindamise ja uute määrade kombinatsioonis on võimalik saavutada suurem õiglus maaomanike vahel.

 

ELVL tegi märkuse, et maamaksu määramine muutub veel keerulisemaks ning ei ole inimestele arusaadav (läbipaistev). Kavandatav kaitsemehhanism ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ning seda on keeruline hallata. Näiteks kui 2027. a moodustatakse maakatastris uus katastriüksus kehtestatud detailplaneeringu alusel. Selleks, et määrata uuele katastriüksusele 2028. a alguses maamaks tuleb esiteks määrata kinnistule maamaks 2023. aasta tingimustes, ehk lähtuda 2001. a korralise hindamise tulemustest.

 

Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et kui tekib uus katastriüksus, siis on vaja leida eelmise aasta maamaksu summa, millele järgmise aasta jaoks arvestada 10% kasvu piirang. Seetõttu tuleb minna tagasi 2023. a, et välja selgitada, missugune oleks olnud sellise uue maatüki maksustamishind 2001. a hindamistulemuste alusel. Selle nö tingliku maksustamishinna alusel saadakse 2023. a tinglik maamaks, mida suurendatakse järgnevate aastatega kuni jõutakse konkreetse maksustamise aastani. Arvutused teeb masin ja maksuteatel näidatakse info maaomanikule arusaadaval moel.

 

ELVL tegi märkuse, et liitsihtotstarbega maal asuvas hoones koduomaniku maksuvabastusele elamumaal lisaks teiste sihtotstarvete osas maksuvabastuse andmine vähendab Tallinna maamaksu laekumist 230 000 eurot. Nõustuda ei saa sellega, et koduomaniku soodustuse laiendamisest tekkivat maksutulu vähenemist ei kompenseerita.

 

Tallinna koduomaniku maamaksuvabastuse kogumõju praeguste määrade juures on 10 mln eurot ja 2012. a olnud maamaksumäärade juures 7 mln eurot. Koduomanike maamaksuvabastuse eest anti vastu tulumaksu 0,2 protsendipunkti, mille suurus 2020. a kontekstis on Tallinnale 8,2 mln eurot.

 

Kuna eelnõu ei ole seaduseks veel saanud, ei saa hetkel rääkida Tallinna linnale maamaksu laekumise vähenemise eest kompensatsiooni maksmisest. Teema jääb läbirääkimiste objektiks. Maade hindamise tulemusel tekib Tallinnal potentsiaal koguda oluliselt suuremas summas maamaksu, mis võimaldab katta liitsihtotstarbega maa koduomaniku maksuvabastuse laiendamisest tingitud tulude vähenemise.

 

Päevakorrapunkt nr 2

 

Rahandusministeeriumi töös on järgmised teemad:

• Maade hindamine ja sellest tulenevad maamaksu muudatused;
• Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimine;
• KOV ettevõtlus ülesanne ja osa juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi;
• Keskkonnatasud;
• Kohalik kasu (nt tuulikud ja sotsiaalse taristu arendustasu);
• Sihtotstarbeliste toetuste tulubaasi andmine;
• Toetustelt käibemaksu arvestus;
• Kohalikud maksud?
• Tasandusfondi suurus ja valem;
• KOFS

 

Kohalike maksudega on praegu keeruline tegeleda, kuna valitsus on väljendanud, et kehtib maksurahu ja uusi makse ei kehtestata. Lisaks on nt turismisektoris COVID-19 tingitud pandeemiast majandusprobleemid ja praegu turistimaksu üle arutelu ei ole eriti kohane.

 

ELVL väljendas soovi alustada kohalike maksude arutelu, sest 5 a pärast toimuvateks võimalikeks muudatusteks tuleb teha eeltööd.

 

ELVL pakkus välja, et KOFS aruteluks tuleks moodustada alamtöörühm. Rahandus-ministeerium nõustus ettepanekuga.

 

Päevakorrapunkt nr 3

 

Vaadati üle ELVL esitatud RES läbirääkimiste ettepanekud. Vt protokolli lisa.

 

Otsustati, et tabelis eristatakse eraldi ridadel mitteresidentide tulumaks ja tulumaks pensionidelt.

 

ELVL pakkus välja koostada aasta tegevusplaan teemade läbivaatamiseks. Rahandus-ministeerium nõustus ettepanekuga. Lisaks märgiti, et mõistlik on tegeleda suure mõjuga perspektiivsete teemadega.

 

Protokollija: Sulev Liivik

 

LISA1: 2022-2025_RES_ja_RE_labiraakimised_ELVL_ettepanekud (.docx)