KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

 

KOOSOLEKU PROTOKOLL

Tallinn                                                                                                           5. veebruar 2021

Algus kell 12.00, lõpp kell 14.00

Juhatas: Reigo Lehtla

Protokollis: Kaie Siniallik

 

Osalejad: Aali Lilleorg, Taniel Vain, Hegri Narusk, Karl Annus, Lüüli Junti,
Toomas Johanson, Arto Saar, Alo Brandt, Sulev Liivik, Eike Pärnamägi, Ain Valdmann,
Triinu Rennu, Kaupo Heinma, Harry Liiv, Külli Tammur, Hardi Alliksaar, Kersten Kattai, Andrus Pirso, Kristi Klaas, Kalle Toomet, Marit Laast, Jan Trei, Meelis Münt, Sven Tarto.  

 

Koosoleku päevakava:

1.    KOVide teenuste hindamisest veebilehel minuomavalitsus.fin.ee/ ja selle edasistest arengutest. Karl Annus, RaM

2.    Rohepöörde võimalused KOVidele uuel perioodil. Kristi Klaas, KeM

3.    Läbirääkimiste hetkeseis ja olulisemad teemad – KOVide vaade. Reigo Lehtla, ELVL

4.    Keskkonna- ja maaküsimuste läbirääkimiste hetkeseis, ettepanekute läbivaatamine. Reigo Lehtla, ELVL

 

1. KOVide teenuste hindamisest veebilehel minuomavalitsus.fin.ee/ ja selle edasistest arengutest. Karl Annus, RaM (slaidid Lisa 1)

Minuomavalitsus.ee – tegemist omavalitsuste teenustasemeid hindava veebilehega. Välja on selle töötanud Tartu Ülikool RAKE ja Geomeedia OÜ, kaasatud olid erinevad sisuministeeriumid, kodanike ühendused ja omavalitsused ise. Leht mõõdab kõikide omavalitsuste teenustasemeid 16 valdkonna üleselt ning valdkonnad on jagatud 7 teenusgrupiks. Eraldi keskkonna valdkonda pole, lähem sellele jäätmemajandus. Kriteeriume, mille järgi mõõdetakse on 16 valdkonna peale ligi 300.

Selle aasta plaanid – igas valdkonnas töörühm ja eesmärgiks üle vaadata mida ja kuidas mõõdetakse ja kas mõõdetakse õigeid asju. Aasta lõpuks soov üle käia kõik 16 valdkonda. Esimesed töörühmad on juba toimunud ja jäätmemajandus oli esmaste seas. Esimeste valdkondade eesmärk jõuda aprillis toimuvaks KOV küsitluseks muudatustega valmis. 2019 toimus esmane KOV küsitlus ja küsiti 2018. aasta kohta. Nüüd aprillis küsime 2020. aasta kohta. Märtsis algab IT arendus veebilehe mugavamaks tegemiseks. Aasta II pooles oluline, et info jõuaks inimesteni kes seda tööriista saaks oma töös kasutada.

Andmete kogumisest ja uuendamisest – jaotus 3 allikaks: elanike rahulolu, KOV küsitlus ja riiklikud registrid. KOV küsitlust viib Statistikaamet läbi üle aasta, vaheaastal saadame omavalitsustele Exceli tabeli, kus saab andmeid ajakohastada.

Lisaks 16 teemale on ka teemad, mis on horisontaalselt läbivad. Need teemad on valdkondade ülesed nt ligipääsetavus, teine keskkonna teemadega rohkem seonduv on säästev areng.

Võimalik tellida meid tutvustama. Ka töörühmas saab kaasa lüüa, andke soovist märku.

2. Rohepöörde võimalused KOVidele uuel perioodil. Kristi Klaas, KeM (slaidid Lisa 2)

Kliimaneutraalne EL ja Eesti aastaks 2050 aluseks on 2 dokumenti: „Eesti 2035" strateegilised sihid ja Euroopa roheline kokkulepe. Viimase eesmärgiks on muuta EL aastaks 2050 kliimaneutraalseks ja näidata seeläbi kogu maailmale, et kliimaneutraalsus ei ole kasulik mitte ainult kliimavaatenurgast, vaid ka majanduslikus perspektiivis tulus. Euroopa rohelise leppe  raames tulemas mitmeid erinevaid algatusi ning avab mitmeid erinevaid võimalusi roheliste investeeringute tegemiseks. Hetkel on dokument veel riigikogu poolt vastu võtmata, kuid on menetluses.  „Eesti 2035" sätestab, et aastaks 2050 võiks olla Eesti kliimaneutraalne, teadmistepõhine ja konkurentsivõimeline riik. Kui „Eesti 2035" riigikogus vastu võetakse, siis plaanime täiendada ka kliimapoliitika põhialuseid ning sinna kliimaneutraalsuse eesmärgi sisse viia.

Eesmärk leida üles need asjad, mida saame enda kasuks pöörata ja oma elukeskkonna ja majanduse hüvanguks ära kasutada. KOVid on olulised suunanäitajad kohalikul tasandil. EL rohelepe toob kaasa võimalusi muuta elu- ja ettevõtluskeskkond kaasaegsemaks.

KOVide energia- ja kliimakavade koostamine ja nendest tulenevate meetmete elluviimine. Meede mida loodame avada lähema kuu jooksul, taotlusvooru eelarve on  400 tuhat eurot. Toetuse suurus ühele omavalitsusele on 5-50 tuhat, toetusemääraga kuni 90%. Kavade koostamine annab võimaluse läbi mõelda vajadused ning need kaardistada.

Eesmärgi suund kliimaneutraalsed linnad - programm Euroopa Horisont, millest linnad saavad raha taotleda kliimaneutraalseks saamiseks aastaks 2030. Rahastustingimused ei ole veel selged. Hetkel on linna piiriks piiritletud linna 50 tuhande inimesega.

Kohaliku tasandi ringmajandus – eesmärk külastada kõiki 79 omavalitsust ning kaasata juhtkondadele lisaks ka keskkonna- ja hankespetsialiste, et tõsta teadlikkust milline on ringmajandusepõhine planeerimine ja kuidas seda ellu viia.

Oleme avatud koostööks ja diskussiooniks ning seda mitte ainult täna räägitud meetmete kontekstis, vaid ka selgitamaks rohepöörde sisulist vajadust ja mõtet. Millist kasu võib kohalikul tasandil sellest tõusta.

Ain Valdmann: Tallinna lahkvoolse sadeveesüsteemide väljaehitamise toetamine – vajadus tõsta võimekust kogu sadevee süsteemil. Kliimamuutuste kontekstis oleks lootus suuremale toetusele kui 10-15 miljonit perioodi jooksul.

Harry Liiv: Siiani on rahastamine võimaluste piirides toimunud, üleujutuse dimensiooni sissetoomine on asjakohane kui räägime sademeveest ja võimalikust sademevee suurenemisest. Arvestame omavalitsuste soovi suurendada finantsvahendite tuge.

Alo Brand: Teadus- ja arendusrahastuse juures oli jutuks, et linnadele on piir pandud 50 tuhat elanikku.  KOV hoonete energiatõhusamaks muutmine, kus on meede juba avatud, kas seal on ka linnade suurusele piir pandud?

Kristi Klaas: Linnade suurus Horisondi puhul on 50 tuhat elanikku. Sooviksime linna suurust väiksemaks saada, aga kahtlen et see väiksemaks läheb. Hoonete renoveerimise tingimusi ei ole ees, kuid ei tohiks olla piirangut hoone suuruste osas. Saame saata viite tingimuste kohta.

Reigo Lehtla: Olen tutvunud Horisondi tingimustega ja seal on klausel riikide kohta, kus on vähe üle 50 tuhande elanikuga linnu, seal võivad kvalifitseeruda ka 10 tuhande elanikuga linnad.

Kristi Klaas: Horisondi osas tegemist konkurentsipõhise taotlemisega. Kui tingimused on selged, juhendame ja selgitame et abistada kandideerimisel. Abiks kandideerimisel on kompleksne investeeringute kava, hinnatud on CO2 heide, kust seda vähendada, kliimaprojektid linnapiiride ülesed. Lahendused, mis hõlmavad ka naaberomavalitsusi ja ühisosa kaardistamine. Suuremate ettevõtete kaasamine, kes omavalitsuse piires tegutsevad ja kuidas nende panust arvestada ja kaasata. 

 

3. Läbirääkimiste hetkeseis ja olulisemad teemad – KOVide vaade. Reigo Lehtla, ELVL

Seisukohad slaididel (Lisa 3).

 

4. Keskkonna- ja maaküsimuste läbirääkimiste hetkeseis, ettepanekute läbivaatamine

Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud

 

Ettepanek 1

Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette nn „Rohepöörde" meetmed omavalitsustele, mis toetaksid elukeskkonna „rohelisemaks" muutmist.

Otsus: Arengud on positiivsed, jätkame läbirääkimisi.

 

Ettepanek 2

Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetus-meetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal hulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks.

Harry Liiv: Soovime kasutada väljatoodud vahendeid, oleme ettevalmistamas vastavaid meetmeid.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi konkretiseerimaks meetmete mahtusid.

 

Keskkonna- ja maaküsimuste töörühma ettepanekud

 

Ettepanek 1

Ain Valdman: Teatavasti enamuses KOVides sademevee eest tasu ei küsita. Seadus võimaldab sadevee hinnastamist, aga see pole üldlevinud. Tulemuseks, et KOV maksab sadeveekäitlemise kinni.

Harry Liiv: Me saame toetada nagu on KeMi seisukohas välja toodud, kui on tegemist vooluveekogudega, mille seisundit saame parandada. Oleme viidanud, et praktilisem oleks tulevikus lisada sadevee teenus nö veeteenuse hinda. Peaks ehk tulevikus eraldi teemana käsitlema, praegu toetusmehhanism puudub. Olemasolevad võimalused on väljatoodud.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 2

Otsus: Ühendada rahanduse- ja maksupoliitika ettepanekuga 2. Jätkame läbirääkimisi

 

 

Ettepanek 3

Ain Valdman: Registreid praegu mitmeid. Üleriigiline register töötaks igal pool. Kui reisimine taas võimalik, siis reisitakse ka loomadega üle piiri ja sel juhul oleks üheselt mõistetav ka dokumenteerimine.

Sven Tarto: Iga KOV võib registri pidamise ära lahendada, aga loomad liiguvad ka üle omavalitsuse piiride. Ühetaoline register võimaldaks hulkuva looma andmeid paremini kontrollida. Näiteks inimene, kes suvel elab suvekodus ei peaks selleks tarbeks looma taas registreerima teise omavalitsuse juures.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 4

Otsus: Jätkame läbirääkimisi. Liita ettepanekuga 3 ja ELVL vaatab punkti formuleeringu üle.

 

Ettepanek 5

Ain Valdmann: Vaadata teemat üleriigiliselt, mitte ainult Tallinna keskselt.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 6

Ain Valdmann: Ringmajanduse teema siia juurde tuua.

Otsus: KeM on alustanud tegevust, kuid jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 7

Kaupo Heinma: KOVidega koostöös kaevanduste ja maavarade teema aktuaalne. Pigem oleme seisukohal, et läbi maakonnaplaneeringute tervikuna ära lahendada, mitte minna üksikute üldplaneeringute tasandile. Praegu näeme, et olemas olevad mehhanismid annavad KOVidele võimalusi.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 8

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 9

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 10

Lüüli Junti: KOV soovib kooskõlastamisõigust, praegu seaduses KOVil vaid arvamusavaldamise õigust, kuid seda ei võeta alati arvesse.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 11

Reigo Lehtla: Areng on toimunud, jääme näidislepingut ootama.

Lüüli Junti: Saatsime oma seisukohad pakendiseaduse muutmise seaduse väljatöötamis- kavatsusele, kus olid erinevad meetmed ja seal oli ka finantsküsimus üleval kuidas KOVdele hüvitada pakendijäätmete koristamisega seonduvad kulud. Eelnõust saame näha, kuidas seda lahendatakse.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 12

Reigo Lehtla: Areng on toimunud, protsess töös ja jätkame läbirääkimisi.

Alo Brandt: Maa hindamise seaduse osas on veel arusaamatu kuidas seaduses maa maksu määrad tekivad.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 13

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 14

Alo Brandt: Maa hindamise seadus seda küsimust ei lahenda.

Eike Pärnamägi: Pigem puudu märge, et KAHOSe rakendamisel KOV tulubaas paraneb.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi. KeM täiendab oma kommentaari

 

Ettepanek 15

Alo Brandt: Probleem puudutab KOVi territooriumil tööstusparke. Mis puudutab transporti ja liikluskeskkonda, selles osas probleemi ei ole.

Eike Pärnamägi: KeM on väljatöötanud rea ettepanekuid ning need on praegu arutlusel Rahandusministeeriumiga.

Triinu Rennu: Nii eelmise kui selle valitsuse tegevusprogrammis on omavalitsuste ja riigi maa teema. Oleme sellega jõudnud päris kaugele. Liigume edasi riigi ja omavalitsuste maasuhetega, maapoliitika laiemalt päevakorral ja tegeletakse.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 16

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 17

ELVL täiendab ettepanekut ja uurib KIKi rahastusvõimalusi.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 18

ELVL täpsustab ettepanekut ja uurib KIKi rahastuse võimalusi.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 19

ELVL uurib KIKi rahastuse võimalusi

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 20

ELVL uurib KIKi rahastuse  võimalusi

Otsus: jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 21

Reigo Lehtla: Edastame Narva linnale KeMi seisukoha

Harry Liiv: Kuna nähtavasti suvilapiirkond ning tahetakse rekonstrueerida. Rahalised vahendid peavad tulema ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga koos. Rahastada võib ka KOVi muudest vahenditest, see valik jääb KOVile.

Sven Tarto: Küsimus pigem piirkonnas kus pole ühisveevärki ja pole ka otstarbekas tulevikus rajada. Kus ongi vaid tuletõrje veevõtukoha rajamise vajadus.

Harry Liiv: Arusaadav, kui jääb eraldiseisvaks, võimalik rahastada nendest KOV vahendistest mis käivad tänavahoolduse vms alla. Individuaalselt kaaluda, mis variant on mõistlik.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 22

Lüüli Junti: Nt ehitisregister on ühtne üle riigi ja KOVid täidavad seda. Nii võiks olla ka analoogne üleriigiline jäätmeregister. Jäätmevedajatelt tuleks automaatsed andmevahetused ja kui meil on 79 erinevat registrit ja jäätmevedajad, kes erinevates KOVides teenust osutavad, peavad erinevatesse registritesse tegema andmevahetust, see on väga keerukas. Paljud KOVid pole nii võimekad, et neid registreid ise arendada. Vajadus keskse registri järgi, kus andmed on korrektsed. Täna see olukord nii ei ole.

Kaupo Heinma: Me ei välista üleriigilist registrit. Eelpool mainitud Maailmapanga analüüs peaks kajastama hinnangut keskse registri vajaduse järgi. Ühtne süsteem eeldab, et oleks register mis kajastab reaalajas jäätmeinfot alates jäätmete vastuvõtust lõpetades jäätmete käitlemisega. Ei näe kiiret lahendust, kuid valmis arutama, mis lahendaks probleemi.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ministeeriumi ettepanek:

Harry Liiv: Riiklikud toetusallikad ühisveevärgi osas on oluliselt vähenemise suunas. Kui on ühisveevärk juba peal ja arengukava olemas, siis arengukava realiseerimine peaks arvestama olemasolevaid kohalikke finantseerimise allikaid ja ei peaks arvestama riiklikke allikaid.

Otsus: ELVL koondab enda arvamuse

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)

Reigo Lehtla                                                                          (allkirjastatud digitaalselt)

Juhataja                                                                                  Kaie Siniallik

                                                                                               Protokollija

 

 

 

Lisa 1 minuomavalitsus.ee tutvustus (.pdf)

Lisa 2 Rohepöörde võimalused KOVidele uuel perioodil (.pdf)

Lisa 3 KOV-poolne vaade RES läbirääkimisetele (.pdf)

Lisa 4 Ettepanekute tabel (.pdf)