KUTSE

Lp linnade liidu liikmed

Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek ja volikogu koosolekud toimuvad koos, teisipäeval 6. juunil 2017 algusega kell 13:00 Tallinnas, Hotell Euroopa konverentsikeskuses (Tallinn, Paadi tn 5, saal „Tallinn"). (Parkimisinfo maps.google.com lehel – http://bit.ly/8ZyqWA)

Juhatuse koosolekud on avatud kõigile liidu liikmete esindajatele.

Volikogu koosoleku päevakorras (ettepanek):
1. Kavandatavad muudatused HEV õpilaste õppekorralduses ja põhikooli võrgus, tugiteenuste kättesaadavus. Pille Vaiksaar, Haridus- ja Teadusministeerium, koolivõrgu osakond, peaekspert

2. Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamise uuringust. Hans Liibek, Eesti Vee-ettevõtete Liit, juhatuse esimees

3. VV 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine eelnõu (+ huvihariduse ja huvitegevuse toetus; + koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus). Kooskõlastamise tähtaeg EISis 19.06.2017. Hille Ilves

4. Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste kokkuleppe eelnõu omavalitsuste üleriigilise ühistegevuse tugevdamiseks. Jüri Võigemast, Taavi Aas

5. Eesti Linnade Liidu 2016. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine. Jüri Võigemast, Aigi Sander

6. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas

7. Muud küsimused ja informatsioonid.
7.1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringil (tähtaeg EISis oli 19. mai 2017). Anne Läns, Hille Ilves
7.2. Isikuandmete kaitse uue õigusliku raamistiku kontseptsioon (EIS tähtaeg 31.05.2017) Anne Läns, Jüri Võigemast
7.3. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-mai. Tiit Kirss
7.4. Linnade suvepäevad 4.-6. augustil 2017 Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres.Jüri Võigemast

Jüri Võigemast
Tegevdirektor

 

EESTI LINNADE LIIDU  JUHATUSE  JA VOLIKOGU  KOOSOLEKU
PROTOKOLL nr 2

Tallinnas 06.06.2017

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.10

Koosoleku juhataja: Taavi Aas
Protokollija:   Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: 
Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), 
Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), 
Heiki Hepner (Kohila Vallavalitsus), 
Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavalitsus), 
Vladimir Šokman (Tartu Linnavolikogu), 
Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus).

Puudus: Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus)

Volikogu liikmeid ja asendusliikmeid oli kohal 17, puudus 50.

Kutsutud: 
Pille Vaiksaar (HTM); 
Hans Liibek (EVEL); 
Angelika Kallakmaa ja Toomas Sepp (Tallinna Linnavalitsus).

ELL büroost osalesid: 
Jüri Võigemast, 
Tiit Kirss, 
Anne Läns, 
Hille Ilves, 
Kaimo Käärmann-Liive, 
Marliis Rettau, 
Toivo Riimaa, 
Aigi Sander ja 
Inga Köster

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Kavandatavad muudatused HEV õpilaste õppekorralduses ja põhikooli võrgus, tugiteenuste kättesaadavus. Pille Vaiksaar, Haridus- ja Teadusministeerium, koolivõrgu osakond, peaekspert

2. Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamise uuringust. Hans Liibek, Eesti Vee-ettevõtete Liit, juhatuse esimees

3. VV 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine eelnõu (+ huvihariduse ja huvitegevuse toetus; + koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus). Kooskõlastamise tähtaeg EISis 19.06.2017. Hille Ilves

4. Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste kokkuleppe eelnõu omavalitsuste üleriigilise ühistegevuse tugevdamiseks. Jüri Võigemast, Taavi Aas

5. Eesti Linnade Liidu 2016. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine. Jüri Võigemast, Aigi Sander

6. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas

Muud küsimused ja informatsioonid.

   7.1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringil (tähtaeg EISis oli 19. mai 2017). Anne Läns, Hille Ilves

   7.2. Isikuandmete kaitse uue õigusliku raamistiku kontseptsioon (EIS tähtaeg 31.05.2017)

   7.3. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-mai. Tiit Kirss

   7.4. Linnade suvepäevad 4.-6. augustil 2017 Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres. Jüri Võigemast

Päevakorrapunkt 1
Kavandatavad muudatused HEV õpilaste õppekorralduses ja põhikooli võrgus, tugiteenuste kättesaadavus

Kuulati Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaeksperdi Pille Vaiksaare ettekannet.

Kavandatava eelnõuga soovitakse luua õpilastele võimalused saada senisest komplektsemat tuge hariduse omandamisel, koolidele laiemat teadmist õpilaste vajadustest, mille kirjeldus peab selguma kooliväliste nõustamismeeskondade poolt väljastatud soovitustest.

Üldised põhimõtted:

• õppe korraldamisel lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt üldjuhul õpivad HEV õpilased (edaspidi käsitletud kui tuge vajavad õpilased) elukohajärgse kooli tavaklassis;
• kogu põhihariduse korraldamine (sh tuge vajavatele õpilastele) on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kohustus. Põhikooli võrk on ühtne, seaduse tasandil ei eristata nn erikoole ja nn tavakoole;
• spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele võib moodustada kvaliteetse eriõppe kättesaadavuseks osa-ajalisi või täisajalisi väiksema arvuga õpilaste klasse ja rühmi, tagades nende sotsiaalse kaasatuse kogukonda;
• tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste õpe on riigi poolt rahastatud, lisaks toetab riik kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamisel (alates aastast 2018 – 6 miljonit eurot aastas).

Lisaks haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorraldust puudutava regulatsiooni muutmisele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudetakse ka koolieelse lasteasutuse seaduse asjakohast paragrahvi, mis näeb ette regulatsiooni haridusliku erivajadusega laste õppekorralduse kohta koolieelsetes lasteasutustes.

Riik tagab täna haridusliku erivajadusega õpilaste õpetamiseks loodud erakoolidele toetuse kooli tegevuskulude katmiseks (ehk tegevuskulu toetuse). Kavandatava eelnõuga soovib riik hakata toetama ka munitsipaalkoolide pidajaid nende tegevuskulude katmisel, et luua senisest paremad võimalused pakkuda tõhustatud- ja erituge õpilastele, kellel esineb hariduslik erivajadus.

Vabariigi Valitsuse määruses muudetakse haridustoetuse aluseid õpilaste kaasamist ja paindliku õppe korraldamist toetavamaks.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2 
Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamise uuringust

Kuulati Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimehe Hans Liibeki ettekannet (slaidikava lisatud) ja uuringu tutvustust. H.Liibek on ühtlasi ka Matsalu Veevärgi juht ning Rapla vallavolikogu liige.

EVELi tellitud, KIKi poolt rahastatud ja OÜ Keskkonnalahendused poolt teostati uuring. Selleks analüüsiti nelja alternatiivi: omavalitsuste põhist, maakonnapõhist, regionaalset, üleriiklikku. Sooviks on Eestis juurutada optimaalne vee-ettevõtlusmudel.

Vee-ettevõtlusmudelite pingerida uuringu teostanud konsultandi hinnangul:

1. Ühe riikliku vee-ettevõtte moodustamine – eelduseks on ASTV-le kuuluva taristu omandamine.

Kui ASTV-ga ei ole võimalik saavutada kokkulepet varade omandamiseks, siis jätkata alternatiivi täiendavat hindamist olukorras, kus üleriigilisest vee-ettevõttest jääks välja ASTV piirkond.

2. Regionaalsete vee-ettevõtete (1-3 tk) moodustamine, kus ettevõtete omanikuks oleks riik. Alternatiiv tähendaks valdkonna seadusandluse muutmist ja kulutusi KOV-dele kuuluvate varade omandamiseks.

Alustada võiks ühe pilootpiirkonnaga.

3. Regionaalsete vee-ettevõtete (2-3 tk) moodustamine, kus ettevõtete omanikuks oleks KOV-d.

Vajalik välja töötada meetmed, miks KOV-d oleks huvitatud koonduma üheks regionaalseks vee-ettevõtteks.

4. Maakonnapõhiste vee-ettevõtete loomine, kus varade omanikuks oleks KOV-dele kuuluvad

varahaldusettevõtted ja varade operaator leitakse hanke korras.

5. Maakonnapõhiste vee-ettevõtete loomine, kus varade omanikuks ja operaatoriks oleks

KOV-dele kuuluvad vee-ettevõtted.

6. 0 alternatiiv (hetkeolukorra jätkumine).

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 3
VV 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine eelnõu (+ huvihariduse ja huvitegevuse toetus; + koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus)

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni (memo lisatud).

Riigikogu võttis 12.04.17 vastu noorsootööseaduse, erakooliseaduse ja huvikooliseaduse muutmise seaduse, millega loodi alus noorte HH ja HT täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks.

Riigi eelarvestrateegias 2017- 2020 on selleks 2017.a 6 MEUR ja alates 2018.a 15 MEUR aastas.

Toetust eraldatakse KOVdele eesmärgiga toetada nende territooriumil toimuvat HH ja HT tervikuna, sõltumata omandivormist, lähtudes eeskätt noortele pakutavate võimaluste kättesaadavusest ja nende mitmekesisusest või nende puudumisest.

Riigipoolse toena lisanduvad vahendid ei asenda olemasolevaid, vaid loovad täiendavaid võimalusi.

Defineeritud on mõiste Noorsootöötöötaja. See on isik, kes täidab erinevaid rolle sõltuvalt noorsootöö teostamise kohast, situatsioonist, sihtgrupist ja eesmärgist. Noorsootöötaja on koondnimetus kõikide noorsootöövaldkonnas töötavate spetsialistide kohta. HH ja HT on noorsootöötajaid ametinimetustega nt: huvikooliõpetaja, treener või huviringi juhendaja.

Toetust ei tohi kasutada:

Kinnisvara ja sõiduvahendite omandamiseks ja kasutusse võtmiseks.

• Hoonete ja rajatiste ehitamiseks.
• Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude eest tasumiseks.
• Oma eelarvest kaetavate kulude asendamiseks.

KOV säilitab olemasoleva panuse huvihariduses ja huvitegevuses.

Toetust võib kasutada:

• Õppe-ja tegevusvahendite soetamiseks.
• HH ja HT seotud transpordi korraldamiseks.
• Tegevuse läbiviijate palgaks.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse KOVile, kui tema vastaval aastal kehtiv lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on:

1) 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 840 eurot;

2) 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal;

3) 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.

KOV esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta HTMle 2017. a hiljemalt 1. augustiks. Alates 2018. a toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.

Kui tähtaegu pikendada, siis tähendab see KOVdele toetuse väljamaksmise hilinemist.

KOV võib toetust kasutada lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 4
Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste kokkuleppe eelnõu omavalitsuste üleriigilise ühistegevuse tugevdamiseks

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni.

Reedel, 9. juunil osalevad EMOLi Maapäeval Taavi Aas ja Jüri Võigemast, kus on kavas allkirjastada ELL ja EMOLi ühiste kavatsuste kokkulepe omavalitsuste üleriigilise

ühistegevuse tugevdamiseks (eelnõu lisatud).

Kokkulepe on liikumine ühe üleriigilise liidu poole. Pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi jääb ühinemisjärgselt Eestisse ca 70 KOVi. EMOL on nõustunud, et ühtne liit moodustatakse linnade liidu põhikirja alusel. Seetõttu säilib sarnane struktuur nagu täna: üldkoosolek, volikogu, juhatus. ELL volikogu otsuse kohaselt suureneb juhatuse liikmete arv ning senise 7 asemel saab juhatuses liikmeid olema 13.

Veebruaris 2018 saame kutsuda kokku ELL üldkoosoleku ja seal otsustada põhikirja muutmise (liidu nimi ja juhatuse liikmete arv).

Kõiki linnu ja valdu teavitatakse ühiselt ja ühetaoliselt omavalitsuste üleriigilise ühistegevuse tugevdamise praktilisest korraldusest ja Liidu üldkoosoleku ettevalmistamisest.

OTSUSTATI: Volitada ELL juhatuse esimeest alla kirjutama ühiste kavatsuste kokkuleppele.

Päevakorrapunkt 5
Eesti Linnade Liidu 2016. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine

Jüri Võigemast tegi kokkuvõtte linnade liidu eelmise aasta tegevusest.

Suurem tähelepanu oli suunatud haldusreformi protsessis osalemisele, samuti käsitleti nii juhatuse kui volikogu koosolekutel rändekriisi mõjusid Eestile. Traditsiooniliselt seisis liit kohalike omavalitsuste huvide eest riigieelarve ettevalmistamise protsessis.

Novembris 2016. vahetus Valitsus ning linnade liit andis omapoolse sisendi uue valitsusliidu läbirääkimisteks kohalike omavalitsuste tegutsemise tingimusi puudutavates olulisemates küsimustes.

Kohaliku omavalitsuse tegevust puudutavad küsimused on Valitsusliidu lepingus varasemast ulatuslikumat käsitlemist leidnud, sealhulgas kohalike omavalitsuste ülesannete ning tulubaasi küsimused.

Oleme lähtunud alati põhimõttest, et kui riik lisab omavalitsustele kohustusi, siis peavad kohustuste täitmiseks olema ette nähtud ka vastavad katteallikad.

Linnade liidu eelarve koostamisel planeeritakse alati ka aastalõpu arvestuslik jääk. Jäägi planeerimine on tingitud vajadusest katta järgneva aasta esimeste kuude eurointegratsiooni ja Brüsseli esindusega seonduvaid kulusid, kuna riigieelarvest sihtfinantseeringuna eraldatavad järgmise perioodi rahalised vahendid laekuvad reeglina märtsi või aprilli kuus. Ka on vähemalt kahe kuu kulude mahu osas vajalik vahendeid reserveerida ELL büroo aasta alguse tegevuskulude katteks tulenevalt sellest, et esimese kvartali liikmemaksud laekuvad alles märtsi lõpuks. Samuti tuleb teha kulutusi traditsiooniliste Linnade ja Valdade Päevade korraldamiseks.

Revisjonikomisjoni esimees Urmas Kristal tõi välja soovitused 2017. aastaks:  

* Revisjonikomisjon peab oluliseks saavutatud partnerluse jätkamist ja tugevdamist ministeeriumidega iga-aastaste eelarveläbirääkimiste kontaktide raames ning otsekontakti laiendamist Riigikogu fraktsioonide ja komisjonidega.

* Revisjonikomisjon peab oluliseks kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigilise koostöö organisatsioonilise korralduse tugevdamise kõigekülgset ettevalmistamist, et 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt koondada linnade ja valdade üleriigiline ühistegevus ühtseks liiduks.

* Revisjonikomisjon peab oluliseks rõhutada ELL poolset osalust ja panust Eesti EL Nõukogu eesistumise raames EL Regioonide Komitee koosolekute korraldamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel (ENVE komisjon 03.-04 juuli; komitee juhatus 31. august – 01. september 2017

Revisjonikomisjoni ettepanek ELL 2016. aasta majandusaasta aruande osas volikogule on – kinnitada MTÜ Eesti Linnade Liit 2016. aasta majandusaasta aruanne.

Koosoleku juhataja tegi ettepaneku maksta ELL tegevdirektorile ja büroo töötajatele ühekordset lisatasu.

OTSUSTATI:

5.1 Volikogu kinnitab ELL 2016. aasta majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti.

5.2 Maksta ELL tegevdirektorile ühekordset lisatasu ELL eelarves olevate tööjõukulude vabade vahendite arvelt, tulenevalt eelarve võimalustest 1,1 kuupalga ulatuses. Lisatasu maksmise töötajatele otsustab tegevdirektor.

Päevakorrapunkt 6
ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg

OTSUSTATI: ELL juhatuse järgmine korraline koosolek toimub 12. septembril 2017.a koos volikogu koosolekuga.

Päevakorrapunkt 7 
Muud küsimused ja informatsioonid
7.1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringil (tähtaeg EISis oli 19. mai 2017)

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni (memo lisatud).

Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust ja sellega seonduvalt veel 18 seadust.

ELL ja EMOL esitasid oma märkused ning ei kooskõlastanud eelnõud.

Kõige olulisemaks probleemiks on riigi teenuse üle andmine kohaliku omavalitsuse teenuseks, tagamata selgust rahastamises. Eelnõuga muudetakse mõiste asenduskoduteenus asendushooldusteenuseks ja luuakse lisaks uus teenus – järelhooldusteenus ning suunatakse mõlemad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavateks teenusteks.

Rahastamise osas olid eelnõu tekst ja selle seletuskiri vastuolus. Seletuskirjas on märgitud, et asendushooldusteenus antakse KOVi korraldatavaks ja riigi rahastatavaks KOVi toetusfondi kaudu, aga eelnõu § 4511 lg 1 ja 4517 lg 1 sätestavad, et teenust rahastatakse riigi, KOVi ja teenusel oleva isiku enda sissetulekutest. Seletuskirjas on ka märgitud lk, et edaspidi jagatakse KOV-dele nimetatud teenuste osutamiseks rahalised vahendid toetusfondi kaudu määratud valemi alusel. Kahjuks ei ole seda valemit KOV-dele tutvustatud, mis jätab KOVid väga ebakindlasse olukorda.

Teiseks väga oluliseks probleemiks on KOVile, väidetavalt vabatahtlike ja KOVi eelarvest rahastatavate teenuste ja toetuse, kirjutamine seadusesse. Näiteks alla 4 lapsega perevanemale toetuse maksmine, vanema nõusolekul kuni 90 päeva või perioodilise asendushooldusteenuse pakkumine või kuni 21 aastastele mitteõppivale isikule järelhooldusteenuse pakkumine. Kui need ülesanded on KOVile vabatahtlikud, siis ei peaks need olema seaduses. Leiame, et tegelikult on tegemist varjatud kohustuse panemisega.

Eelnõu muudatuste kohaselt hakkavad KOVid 1. jaanuarist 2018 täitma olemuslikult uusi ülesandeid. Sellega seoses peaks olema seaduse rakendamisega seotud kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja kulude katteallikad selged, kuid eelnõu ja seletuskiri tekitab mitmeti pigem ebakindlust. Seaduse mõju hindamine kohalikule omavalitsusele on formaalne ning ei põhine mingitel faktidel. Kirjeldatud rahastamise mudel on äärmiselt üldine, sõltub riigi eelarvelistest võimalustest, kusjuures puudub igasugune hinnang selle kohta, kuidas see mõjutab kohaliku omavalitsuse eelarveid (eriti juhul, kui riigi eelarve võimalused vähenevad, tegelikult ei võtagi riik pikas perspektiivis selget rahalist kohustust). Leiame, et eelnõu kiireloomuline menetlemine ei ole põhjendatud ega ole kooskõlas hea õigusloomega.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.2. Isikuandmete kaitse uue õigusliku raamistiku kontseptsioon (EIS tähtaeg 31.05.2017)

EIS-is oli kooskõlastusringil Isikuandmete kaitse uue õigusliku raamistiku kontseptsioon.

Linnade liit juhtis Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele, et kooskõlastamiseks esitatud kontseptsioonis oli viidatud määrusest tulenevale võimalikule kaasnevale kulule andmekaitseametnike koolitamisel või teenuse ostmisel, mis lähtudes andmekaitseametniku ülesannetest ja kompetentsidest on võrreldav auditeerimisvaldkonna tööjõukuludega.

Direktiivi ülevõtmisega kaasneb sihtrühmale peamiselt töökorralduslikku laadi mõju, rahaline kulu võib kaasneda infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega (väärtegudega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb direktiivi ülevõtmise käigus erilist tähelepanu pöörata infotehnoloogilistele lahendustele) andmekaitseametniku regulatsiooniga (sh koolituskulud, atesteerimine), töötajate andmekaitsealase koolitamisega ning harvadel juhtudel ka karistuse rakendamisega.

Tegime ettepaneku määratleda kohaliku omavalitsuse üksustele vajaminev ressurss ja osundada võimalikele katteallikatele.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.3. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-mai

2017. aasta mais laekus kohalikele omavalitsustele tulumaksu 81 813 968 eurot.

Kokku on viie kuuga laekunud 399 795 192 eurot, ehk 8,6 % enam kui 2016.a samal perioodil.

Võrreldes 2016 aastaga on vähemlaekumisi (11,6% puhul) 5 kov-il (Alajõe, Vormsi, Kõpu, Misso vallad ja Sillamäe linn). Tulumaksu (11,6) juures on ületatud 2008.a. tase 209 kov-l.

2017 .a. prognoosib Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele tulumaksu laekumiseks 952 000 000 € ja maamaksuks 59 000 000 € .

Viie esimese kuuga on laekunud tulumaksu 42 % prognoosist.

Maamaksu on kogutud 28. mai 2017.a. seisuga 32 173 277 € (55 % prognoosist).

Riigieelarve maksutulud (edasiantavate maksudeta) kokku moodustasid ajavahemikul 01.01.2017-28.05.2017   2 652 415 204 eurot, mis on 39,5 % eelarvega ettenähtust.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.4. Linnade suvepäevad 4.-6. augustil 2017 Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres

Jõgeva linnapea Raivo Meitus kutsus veelkord kõiki liidu liikmeid osalema suvepäevadel.

Programm ja ajakava on leitav Jõgeva kodulehelt.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Taavi Aas                                          Inga Köster
Koosoleku juhataja                           Protokollija