KUTSE

Eesti Linnade Liidu juhatuse koosoleku toimub 08.02.2005 Tallinnas.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Päevakorra eelnõu ja materjalide esitamine 18. veebruaril 2005 Tallinnas toimuvale ELL volikogule. (Jaak Aab)
2. Eesti Linnade Liidu esindajate EL Regioonide Komitees ja CLRAE-s kandidaatide esitamine volikogule. (Toivo Riimaa)
3. Muud küsimused
3.1 07.veebruari eelarveläbirääkimiste üldkogu koosolekust. (Jüri Võigemast, Jaak Aab)
3.2 2005. a riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud vahendite jaotusest. (Jüri Võigemast, Jaak Aab, Ille Allsaar)
3.3 Linnade ja Valdade Päevadest 17.-18. veebruaril Tallinnas. Aasta omavalitseja kandidaadid. (Jaak Aab)
3.4 Energialinnade võrgustikust. (Toivo Riimaa)
3.5 Kohtla-Järve linna ettepanekust aprilli volikogu võõrustamiseks. (Jaak Aab)
3.6 Lobitööst Brüsselis. (Toivo Riimaa)
3.7 Saastetasu jaotumisest riigieelarve ja KOV eelarvete vahel. (Irja Alakivi)

EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 2

Tallinn, 08.02.05

Algus kell 13.00, lõpp kell 16.00

Koosoleku juhataja: Jaanus Tamkivi

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest

Osalesid: – Jaanus Tamkivi (Kuressaare Linnavalitsus), Arnold Kimber (Viljandi

Linnavolikogu), Margus Lepik (Valga Linnavalitsus), Kaupo Reede (Tallinna Linnavalitsus),

Jaan Moks (Saue Linnavolikogu)

Puudusid: – Teet Kallasvee (Haapsalu Linnavalitsus), Väino Hallikmägi (Pärnu

Linnavalitsus)

Kutsutud: Laine Jänes (Tartu Linnavalitsus), Ago Kokser (Keila Linnavalitsus), Urmas

Kruuse (Elva Linnavalitsus), Aivar Nigol (Otepää Vallavalitsus), Viktor Svjatõ¨ev (Jõgeva

Linnavalitsus), Toomas Sepp ja Ahti Kallaste (Tallinna Linnavalitsus), Urmas Aava

(Häädemeeste Linnavalitsus), Viktor Klot¨ko (Kallaste Linnavalitsus), Jaak Aab, Irja Alakivi,

Toivo Riimaa, Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Kaidi Roots, Aigi Sander, Peep Kirsima, Kaimo

Käärmann ja Inga Köster ELL büroost.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Päevakorra eelnõu ja materjalide esitamine 18. veebruaril 2005 Tallinnas toimuvale ELL

volikogule. (Jaak Aab)

2. Eesti Linnade Liidu esindajate EL Regioonide Komitees ja CLRAE-s kandidaatide

esitamine volikogule. (Toivo Riimaa)

3. Muud küsimused

3.1 07.veebruari eelarveläbirääkimiste üldkogu koosolekust. (Jüri Võigemast, Jaak Aab)

3.2 2005. a riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud vahendite jaotusest. (Jüri

Võigemast, Jaak Aab, Ille Allsaar)

3.3 Linnade ja Valdade Päevadest 17.-18. veebruaril Tallinnas. Aasta omavalitseja

kandidaadid. (Jaak Aab)

3.4 Energialinnade võrgustikust. (Toivo Riimaa)

3.5 Kohtla-Järve linna ettepanekust aprilli volikogu võõrustamiseks. (Jaak Aab)

3.6 Lobitööst Brüsselis. (Toivo Riimaa)

3.7 Saastetasu jaotumisest riigieelarve ja KOV eelarvete vahel. (Irja Alakivi)

Päevakorrapunkt 1

Päevakorra eelnõu ja materjalide esitamine 18. veebruaril 2005 toimuvale ELL volikogule.

Jaak Aab tutvustas volikogu koosoleku päevakorda:

1. Kodanikuühiskonna piirkondlik areng ning kodanikeühenduste ja kohalike omavalitsuste

koostöö perspektiivid. Helmut Hallemaa, Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua

Esinduskogu kaasesimees

2. Eesti Linnade Liidu 2005. aasta eelarve kinnitamine. Jaak Aab, ELL tegevdirektor

3. Eesti Linnade Liidu esindajate nimetamine EL Regioonide Komiteesse (CdR) ja Euroopa

Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE). Toivo Riimaa, ELL

asedirektor

4. Eesti Linnade Liidu astumine Euro-Vahemere Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste

Partnerluse Komitee (COPPEM) liikmeks. Toivo Riimaa, ELL asedirektor

5. Omavalitsusliitude seisukohad eelarveläbirääkimisteks 2006. aasta riigieelarve ja 2006-

2009 riigieelarve strateegia kohta. Jaanus Tamkivi, ELL juhatuse esimees; Jüri Võigemast,

ELL asedirektor; läbirääkimiste töörühmade koordinaatorid

6. Linnade ja Valdade Päevade pöördumine Vabariigi Valitsuse poole maade

munitsipaliseerimise küsimuses. Jaanus Tamkivi, ELL juhatuse esimees

7. Muud küsimused

– järgmise volikogu aeg ja koht

Toivo Riimaa tegi lühikokkuvõtte Euro-Vahemere kohalike ja regionaalsete omavalitsuste

partnerluse komiteest (COPPEM). COPPEM asutati 200. aastal Euroopa Kohalike Ja

Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ja Araabia Linnade Organisatsiooni (ATO)

poolt. Liikmeskonda kuuluvad kõik EL-i vanad riigid, Küpros ja Malta, 10 Vahemereriiki –

kokku 27 riiki. Liituma on kutsutud/arvatud 8 uut EL-i liikmesriiki. Malta ja Küpros on juba

liikmed tänu geograafilisele asendile. Uute riikide liitumisel kujuneb liikmesriikide arvuks 36.

Eesmärgiks on Koostöö Vahemereriikide ja EL liikmesriikide omavalitsuste, linnade,

regioonide ja nende liitude vahel. Liikmemaks puudub.

Eesti, Läti ja Leedu osalemiskulud (lennupilet ja hotell) peaassambleel osalemiseks katab

Sitsiilias asuv COPPEM-i sekretariaat. Uute Euroopa Liidu liikmesriikide osaluskulude

katmisel osalevad ka Araabia riigid.

Eesti Linnade Liidu poole on pöördutud liitumisküsimuses korduvalt. Oleme konsulteerinud ka

Läti ja Leedu liitudega.

Eesti Linnade Liidu juhatus leiab, et käitudes Euroopa Liidu liikmesriigina on poliitiliselt õige

liituda organisatsiooniga COPPEM ja anda omapoolne panus Euroopa turvalisele arengule.

OTSUSTATI:

1. Esitada ELL volikogule päevakorra eelnõu.

2. Bürool saata volikogu liikmetele päevakorda puudutavad materjalid ja otsuste eelnõud.

Päevakorrapunkt 2

Eesti Linnade Liidu esindajate EL Regioonide Komitees ja CLRAE-s kandidaatide esitamine

volikogule.

Jaanus Tamkivi teavitas koosolekul osalejaid, et juhatus tutvus eelnevalt kõigi büroosse

saabunud kandidaatide avaldustega ja otsustas esitada volikogule kinnitamiseks Tõnis Paltsi,

Laine Jänese, Väino Hallikmägi ja Malle Vahtra kandidatuurid.

OTSUSTATI:

ELL volikogule esitada EL Regioonide Komitee delegatsiooni kanditaatideks: põhiliikmeteks

Tõnis Palts (Tallinna linnapea) ja Väino Hallikmägi (Pärnu linnapea); asendusliikmeks Laine

Jänes ning CLRAE delegatsiooni põhiliikme kandidaadiks Malle Vahtra (Viljandi linnapea)

Päevakorrapunkt 3

Muud küsimused

3.1. 7. veebruari eelarveläbirääkimiste üldkogu koosolekust.

Kuulati Jaak Aabi ja Jüri Võigemasti informatsiooni eile Siseministeeriumis toimunud üldkogu

koosolekust. Põhiküsimustena olid arutusel ministeeriumidevahelise komisjoni ja koostöökogu

töökorra muudatused, läbirääkimiste ajagraafik ja omavalitsusliitude esindajate kaasamine riigi

eelarvestrateegia ja Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi programmeerimise protsessi.

Läbirääkimiste töökorra eelnõusse esitati ettepanekuid, mis tulenevad sellest, et

omavalitsusliidud on väljendanud soovi kaasa rääkida ka riigi eelarvestrateegia (RES) ning

riikliku arengukava (RAK) koostamise protsessis. Tehnilise poole pealt sooviti, et töörühma

juht kutsuks töörühma kokku 10 tööpäeva jooksul juhul kui Omavalitsusliitude Koostöökogu

delegatsioon seda kirjalikult taotleb. Senises töökorra redaktsioonis töörühma kokkukutsumise

ajapiire ei olnud määratud. Ettepanekutes oli käsitletud ka töörühma esimehe küsimust.

Analoogiliselt eelmise aastaga pakuti välja, et töörühma juhiks minister või ministri volitusel

ministeeriumi esindaja. Ettepanekutes oli sisse toodud ka ekspertrühmade/alatöörühmade

mõiste, mis saaksid esitada oma arvamused ja ettepanekud vastavale töörühmale

seisukohavõtuks.

Seoses riigi eelarvestrateegia ajakavaga on tõsiseks probleemiks väga kiire tempo. Riigieelarve

eelnõu peaks Valitsusele esitatama 19. maiks ning Riigikogule 1. juuliks. Sellest tulenevalt on

läbirääkimiste ajagraafikus ja vastava otsuse eelnõus välja pakutud vaheprotokolli ajaks

07.03.2005 ja lõpp-protokolli ajaks 12.05.2005.

Lisaks oleks vaja kokku kutsuda nö "tulubaasi töörühm" (Vabariigi Valituse asjatundjate

komisjon kohaliku omavalitsuse tulubaasi ümberkorraldamiseks, moodustatud 2003 a.).

Omavalitsusliitude esindajate kaasamine riigi eelarvestrateegia ja Euroopa Liidu järgmise

rahastamisperioodi programmeerimise protsessi ainult ministeeriumite kaudu meid ei rahulda,

omavalitsusliidud soovivad kaasa rääkida üldises koordineerimises. On soovitatud, et

omavalitsusliidud kui partnerid edastaksid oma soovid ministeeriumisse, kuid kuidas me peaks

teadma, et meie soove oodatakse? Võib-olla eeldatakse, et peaksime seda koduleheküljelt

lugema. Küsitav on Rahandusministeeriumi suhtumine, kus omavalitsusliidud pannakse kokku

MTÜ-de ning muude kodanikuühendustega. Omavalitsused on osa avalikust sektorist.

Omavalitsuste eelarvete mahuks on veidi alla 14 miljardi krooni. Omavalitsused ei ole MTÜd, me täidame seadusega pandud kohustusi, me pole lihtsalt partner vaid avaliku sektori üks

osapool.

OTSUSTATI:

3.1.1 Võtta informatsioon teadmiseks.

3.1.2 ELL bürool valmistada ette taotlus regionaalministrile kokku kutsuda Vabariigi Valituse

asjatundjate komisjon kohaliku omavalitsuse tulubaasi ümberkorraldamiseks. Paluda

komisjoni koosseisu lülitada kaks Linnade Liidu esindajat (sh üks Tallinna esindaja).

3.2 2005. a riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud vahendite jaotusest.

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni sellest, et 24. jaanuaril esitasime oma märkused

Vabariigi Valitsuse määruse ""2005. aasta riigieelarve seaduses" eraldisteks kohaliku

omavalitsuse üksuste jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotamise

tingimused ja kord ning jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel" eelnõu kohta.

Eelnõud ei kooskõlastatud ja esitati järgmised märkused:

Eelnõu § 2 Hariduskuludeks arvestatud vahendite jaotamine lõike 11 punktide 5 ja 6 osas on

muudetud personalikulude koefitsiente. Koefitsientide muutmise osas ei ole üleriigiliste

omavalitsusliitudega läbi räägitud. Oleme seisukohal, et hariduskulude vahendite jaotusel tuleb

jääda seniste, 2004. aastal kasutatud põhimõtete juurde, tulenevalt sellest, et läbirääkimised

pearahasüsteemi muutmiseks on kavandatud 2005. aastaks ning muudatuste rakendamine 2006.

aastaks.

Eelnõu § 4 Toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite jaotamine ei arvesta Omavalitsusliitude

Koostöökogu ning Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni poolt 15. septembril

2004. aastal allkirjastatud eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis kokku lepitud põhimõtet

sotsiaalhoolekande rahastamisel:

"2005.a toimetulekutoetuse maksmisel luuakse kohalikele omavalitsustele võimalus kasutada

riigieelarvest valla või linnavalitsuse eelarvesse toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud

vahendeid täiendavate sotsiaaltoetuste ja – teenuste osutamiseks (sh administreerimise kulude

katmiseks)."

Riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi toimetulekutoetuseks ja muudeks

sotsiaaltoetusteks arvestatud eraldiste üldmahust 110 555 645 krooni ehk rohkem kui veerandi

käsitlemine teisel poolaastal täiendavalt jaotatavate vahenditena ei anna kohalikele

omavalitsustele võimalust muudetud sotsiaalhoolekande seaduse alusel abivajavatele isikutele

toimetuleku soodustamiseks sotsiaalteenuste osutamiseks või sotsiaaltoetuste maksmiseks.

Sotsiaalhoolekande, sealhulgas ka puuetega inimeste hoolduse ulatuslikuks ümberkorralduseks

on nimetatud vahendid vajalikud.

Arvestades eelpool toodut ning seadusega "2005. aasta riigieelarve" kohalikele omavalitsustele

toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite üldmahtu, oleme seisukohal, et

toimetulekutoetuseks arvestatud vahenditest tuleb kohalikele omavalitsuste vahel jaotada 355

635 900 krooni ning jätta reservi mahuks 39 515 100 krooni ehk 10%.

Puuetega inimestega seotud sotsiaalhoolekande osas on tegemist uue funktsiooni kohalikele

omavalitsustele üleandmisega 2005. aasta 01. aprillist, mis seondub laiemalt

ümberkorraldustega kogu sotsiaalhoolekande valdkonnas. Eelnõu § 5 ei arvesta

Sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning nendega

seonduvate seaduste muutmise seaduse, aga samuti Omavalitsusliitude Koostöökogu ja

Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni poolt 15. septembril 2004.a.

allkirjastatud eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli kokkuleppe sisu ning Omavalitsusliitude

Koostöökogu ja Sotsiaalministeeriumi esindajate nõupidamistel saavutatud kokkuleppeid

puuetega inimestele osutatavate teenuste ümberkorraldamisel.

Omavalitsusliitude Koostöökogu poolset taotlust jõustada muudatused puuetega inimeste

sotsiaalhoolekande valdkonnas 2006. aasta 01. jaanuarist ei arvestatud. Tulenevalt sellest

kujuneb 2005. aasta olemasolevalt korralduselt uuele korraldusele ülemineku aastaks.

Omavalitsusliitude Koostöökogu poolt on esitatud ettepanek jaotada 2005. aastaks puuetega

inimeste hooldajatoetusteks arvestatud vahendid omavalitsusüksuste vahel selliselt, et oleks

rohkem arvestatud vastavate vahendite tegelikku jaotust 2004. aastal, tagades valutuma

ülemineku uuele korraldusele, vähendamaks ümberkorraldustest sõltuvate isikute probleemide

süvenemist:

1) eraldada igale vallale/linnale 85% 2004. aastal kasutatud hooldajatoetuse vahenditest;

2) ülejäänud vahendid jaotada proportsionaalselt lähtudes puuetega inimeste arvust ning reservi

mitte jätta.

Kuna Rahandusministeerium eelnõu edasise menetluse käigus osaliselt arvestas meie

ettepanekuid, siis pidades vajalikuks eelnõu kiiret vastuvõtmist, ei esitanud ELL täiendavat

läbitöötamist vajavaid ettepanekuid. Samas tegime Rahandusministeeriumile ettepaneku koos

Omavalitsusliitude Koostöökoguga läbi töötada toimetulekutoetuse täiendavate vahendite

jaotamise põhimõtted pidades silmas vajadust vahendite piisavuse korral võtta täiendavate

vahendite eraldamisel osaliselt arvesse kulu täiendavalt makstud toetustele või toimetuleku

soodustamiseks osutatud sotsiaalteenustele.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

3.3. Linnade ja Valdade Päevadest 17.-18. veebruaril Tallinnas. Aasta Omavalitseja

kandidaadid.

Jaak Aab andis informatsiooni ürituse ettevalmistamisprotsessist. Kutsed on postitatud ja

toimub aktiivne registreerumine, jooksev info ja muudatused ajakavas on üleval ELL

kodulehel. Aasta Omavalitseja kandidaatideks esitab kumbki omavalitsusliit kahe kandidaadi

nimed. Linnade ja Valdade päevadel jagatakse välja hääletussedelid nelja kandidaadi nimega

ja kõige rohkem hääli kogunud kandidaat kuulutatakse aasta omavalitsustegelaseks 17.

veebruari õhtul.

OTSUSTATI:

1. Võtta informatsioon teadmiseks. Kutsuda kõiki linna- ja vallavalitsuste ning linna– ja

vallavalitsuste hallatavate asutuste töötajaid osalema 17.-18. veebruaril toimuvatel Linnade ja

Valdade Päevadel.

2. ELL juhatuse poolt nimetada Linnade ja Valdade Päevadel aasta omavalitsustegelase

kandidaatideks Aavo Keerme (Jõhvi linnapea) ja Teet Kallasvee (Haapsalu linnapea)

3.4. Energialinnade võrgustikust

Kuulati Aivar Nigoli informatsiooni Energia Linnade Assotsiatsiooni (Association of EnergieCities) ettepanekust Otepää vallavalitsusele liituda võrgustikuga. Toivo Riimaa informeeris

koosolekul osalejaid Assotsiatsiooni taustast ja liikmeskonnast. Liikmeks võivad olla kohalikud

omavalitsused (soovitavalt linnad, mille elanike arv on suurem kui 100 000) ja nende

katusorganisatsioonid ning kohalike omavalitsuste energiafirmad. Koosolekul osalejad leidsid,

et üheks võimalikuks variandiks, kuidas saaks ka väikelinnu kaasata, on moodustada võrgustik

(analoogiliselt Eesti tervislike linnade võrgustikuga).

OTSUSTATI: Büroo saadab liidu liikmetele küsitluse, kes oleks huvitatud osalema Energia

Linnade Assotsiatsiooni tegevuses ning linnade huvi korral jääb võrgustiku loomist korraldama

Aivar Nigol.

3.5 Kohtla-Järve linna ettepanekust aprilli volikogu võõrustamiseks.

Jaak Aab edastas Kohtla-Järve linna ettepaneku korraldada aprillikuine volikogu koosolek

Kohtla-Järvel.

OTSUSTATI:

Nõustuda Kohtla-Järve linnapea ettepanekuga korraldada ELL volikogu koosolek 26. aprillil

2005.a. Kohtla-Järve linnas.

3.6 Lobitööst Brüsselis

Kuulati Toivo Riimaa informatsiooni Brüsselis toimuva infovahetuse ja –kogumise kohta Eesti

ja teiste riikide esindajate ning institutsioonide vahel.

Brüsselis on esindusi väga mitut liiki ja erineva suurusega. On omavalitsusliitude esindused,

piire ületavad esindused, regionaalsed esindused, linnade esindused jm. Meie, kui

omavalitsusliidu funktsioonid on erinevad konkreetse linna, regiooni esinduse funktsioonidest.

Tallinna initsiatiivil oli Brüsseli esinduse teema arutusel ka Koostöökogu koosolekul. Tallinnal

on esindaja küll Brüsselis olemas, kuid oodatakse omavalitsusliitude kindlat seisukohta ja

valmidust koostööks, mis üheltpoolt vähendaks kulutusi ühise rendipinna omamisel ja teiselt

poolt suurendaks kasutegurit, mis tekiks kahe esindaja töötamisel Brüsselis. Kuigi käesoleval

aastal eraldab Siseministeerium eurovahendeid 500 000.- krooni rohkem kui eelmisel aastal ja

pooleks aastaks oleks seega Brüsseli esindaja ülevalpidamiseks "kate" olemas, on koostöös

EMOLiga vaja veel selgeks rääkida nõuded esindajale, rahaliste vahendite jagunemine liitude

vahel ja projekti jätkusuutlikkus järgnevateks aastateks.

Samas oleks esindaja omamine Brüsselis selge signaal Valitsusele ja Siseministeeriumile ka

selle kohta, et vaatamata vahendite nappusele, peavad omavalitsusliidud esindaja kohalolekut

väga oluliseks. See omakorda hõlbustaks raha juurdetaotlemist järgnevatel aastatel.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks ja ELL bürool jätkata konsultatsioone EMOLiga.

3.7. Saastetasu jaotumisest riigieelarve ja KOV eelarvete vahel

Kuulati Irja Alakivi informatsiooni saastetasu seaduse rakendamisest.

Tavajäätmete ladustamisel prügilasse tuleb tonni prügi kohta maksta alates käesoleva aasta 1.

jaanuarist saastetasu 30 EEK, kui prügi ladustatakse "euronõuetele" vastavasse prügilasse ning

120 EEK ladustamisel euronõuetele mittevastavasse. Saastetasu seadus sätestab, et 75 %

saastetasust peab laekuma kohalike omavalitsuse eelarvesse. Keskkonnaministeerium on aga

asunud seisukohale, et hoolimata prügila olukorrast tuleks omavalitsuse eelarvesse kanda

saastetasu, mis arvutatakse 30 EEK / tonn määrast lähtudes.

Seaduses ei ole ühtegi piirangut, mis laseks saastetasu jagunemist kitsendavalt rakendada ning

kui prügi ladustamisel tuleb teatud prügilates saastetasu maksta 120 EEK / tonn, siis peaks

omavalitsusele laekuma sellest 75%.

OTSUSTATI: Esitada järelepärimine Keskkonnaministeeriumile.

Jaanus Tamkivi

Koosoleku juhataja

Inga Köster

Protokollija