08/03/05
KUTSE
Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub 08.03.20015 Tallinnas.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Eelarveläbirääkimiste hetkeseisust – Jüri Võigemast
2. Norra ja EMP finantsinstrumentide rakendamine – Jaak Aab
3. KOV kui tööandja esindamine palgaläbirääkimistel ametiühingutega – Ille Allsaar
4. Euroopa Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) avalike hangete ja -teenuste töögrupp, põhiliikme määramine. Kaimo Käärmann
5. CEMRi keskkonnatöö ümberkorraldamine. Säästva arengu foorumi liikme nimetamine. Irja Alakivi
6. Üleriigiliste liitude ühinemisvõimalustest – Jaanus Tamkivi, Jaak Aab
7. Muud küsimused
7.1 Saastetasude jaotusest riigi ja KOV vahel – Irja Alakivi
7.2 Kokkuvõte Linnade ja Valdade Päevadest – Jaak Aab
7.3 Justiitsministri intervjuu "Riigikontrolli lubamine KOV kontrollima" – Peep Kirsima
7.4 Soome ja Eesti sõpruslinnade ja – valdade kokkutulekust Kotkas – Irja Alakivi
7.5 ELL tegevdirektori ametipalgast
EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 3
Tallinn, 08.03.05
Algus kell 13.00, lõpp kell 15.45
Koosoleku juhataja: Jaanus Tamkivi
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid: – Jaanus Tamkivi (Kuressaare Linnavalitsus), Väino Hallikmägi
(Pärnu Linnavalitsus), Margus Lepik (Valga Linnavalitsus), Jaan Moks (Saue Linnavolikogu)
Puudusid: – Teet Kallasvee (Haapsalu Linnavalitsus), Arnold Kimber (Viljandi Linnavolikogu)
Kutsutud: Ahti Kallaste (Tallinna Linnavalitsus), Anto Ili (tartu Linnavalitsus), Aavo Keerme
(Jõhvi Linnavalitsus), Aivar Nigol (Otepää Vallavalitsus), Viktor Svjatõ¨ev (Jõgeva
Linnavalitsus), Jaak Aab, Irja Alakivi, Toivo Riimaa, Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Peep Kirsima,
Kaimo Käärmann ja Inga Köster ELL büroost.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Eelarveläbirääkimiste hetkeseisust – Jüri Võigemast
2. Norra ja EMP finantsinstrumentide rakendamine – Jaak Aab
3. KOV kui tööandja esindamine palgaläbirääkimistel ametiühingutega – Ille Allsaar
4. Euroopa Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) avalike hangete ja -
teenuste töögrupp, põhiliikme määramine. Kaimo Käärmann
5. CEMRi keskkonnatöö ümberkorraldamine. Säästva arengu foorumi liikme nimetamine. Irja
Alakivi
6. Üleriigiliste liitude ühinemisvõimalustest – Jaanus Tamkivi, Jaak Aab
7. Muud küsimused
7.1 Saastetasude jaotusest riigi ja KOV vahel – Irja Alakivi
7.2 Kokkuvõte Linnade ja Valdade Päevadest – Jaak Aab
7.3 Justiitsministri intervjuu "Riigikontrolli lubamine KOV kontrollima" – Peep Kirsima
7.4 Soome ja Eesti sõpruslinnade ja – valdade kokkutulekust Kotkas – Irja Alakivi
7.5 ELL tegevdirektori ametipalgast
Päevakorrapunkt 1
Eelarveläbirääkimiste hetkeseisust.
Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni sellest, et 18.veebruaril arutati ELL volikogus ja
EMOLi Maapäeval Koostöökogu ettepanekuid 2006.a riigieelarvetaotluse ja riigi
eelarvestrateegia aastateks 2006-2009 küsimustes. Koostöökogu on teinud oma ettepanekud
RESi täiendamiseks ministeeriumite haldusaladest lähtuvalt.
Eelarveläbirääkimiste vaheprotokolli drafti loodame kokku saada selle nädala jooksul. Kahjuks
ei ole ministeeriumid seni veel oma ettepanekuid esitanud ja seega on võimalik, et paljudes
punktides ei jõuta kokkuleppele vaid lihtsalt jätkatakse läbirääkimisi.
Toimus arutelu 2003. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega loodud asjatundjate komisjon üle,
mis moodustati KOV tulubaasi ümberkorraldamise põhimõtete väljatöötamiseks. Komisjon ei
olnud eriti tegus ja on koos käinud ainult paar korda. Linnade Liidu esindajaks oli komisjonis
Tõnis Kõiv, endine Paide linnapea. Juhatuse koosolekul osalejad on arvamusel, et tuleks teha
ettepanek regionaalministrile komisjon uuesti tööle rakendada.
OTSUSTATI:
1.1Võtta informatsioon teadmiseks.
1.2 Teha ettepanek Koostöökogule ühisavalduse edastamiseks minister Jaan Õunapuule
kutsumaks kokku tulubaasi ümberkorraldamise põhimõtete väljatöötamise komisjon, töötades
eelnevalt välja komisjoni tegevuse lähteülesanded. Linnade Liidu poolt nimetada komisjoni
liikmeteks Jaanus Tamkivi, Kuressaare linnapea ja Tallinna linna esindaja.
Päevakorrapunkt 2
Norra ja EMP finantsinstrumentide rakendamine.
Kuulati Jaak Aab'i informatsiooni finantsinstrumentide rakendamise hetkeseisust.
Omavalitsusliidud on sel teemal läbi rääkinud Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga.
Eelarveläbirääkimistel tõstatasime probleemid rahanduse töörühmas kohtumisel
Rahandusministeeriumi esindajatega.
Rahandusministeeriumi kui nende finantsinstrumentide koordineeriva üksuse sõnum on
järgmine:
1. Kõik üksikprojektid erinevates valdkondades tuleb esitada vastavatele ministeeriumidele
enne 21. märtsi, sest selleks kuupäevaks peavad ministeeriumid edastama kõik projektid ja
ettepanekud Rahandusministeeriumile. Kõik taotlused tuleb esitada vastavalt taotlusvormidele,
mis on nüüd ka lõplikult kinnitatud.
Konkreetse tähtaja – 16.märts, on ministeeriumidest määranud vaid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
2. Üksikprojektid võivad olla esitatud ka projektiideena, mida hiljem on võimalik täpsustada ja
esitada detailne projekt. Endiselt on kinnitatud, et projekte saab esitada kõigis valdkondades.
Samas tuleb lisada, et tegevusvaldkonnad on toodud üldiste prioriteetidena ja detailsemat infot
valdkondade kohta on kohustatud andma ministeeriumide kontaktisikud.
Hetkeseis ministeeriumidega suhtlemisest:
Siseministeeriumiga oleme kokku leppinud et toetame KOV haldussuutlikkuse ning kohaliku
arendus- ja majanduskeskkonna valdkondades toetusskeemide varianti. Toetusskeemide puhul
esitatakse konkureerivad selle valdkonna projektid rakendusüksusele, kes hindab ja teostab
toetatavate projektide valiku. Sel puhul saab projekte esitada sügisel või aasta lõpul.
Keskkonnaministeerium pole ette valmistamas ühtegi toetusskeemi ega programmilist tegevust,
oodatakse üksikprojektide esitamist. Läbi kumab, et teatud ministeeriumi kesksete tegevuste
peale projektid ka esitatakse (põhjavee seire Ida-Virumaal Tartu Ülikooli poolt ja
tootjavastutuse projekt vastava MTÜ poolt). Üritame edasi läbi rääkida võimaliku toetusskeemi
suhtes KOV jäätmemajanduse alal.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistamas energiasäästu valdkonnas
soojusenergia säästmise auditite toetusskeemi, kus kasusaajad oleks nii KOV-id kui
korterelamute omanikud või haldajad. Ühistranspordi alal esitatakse ministeeriumi poolt
üksikprojekt ühistranspordi sõiduplaanide, piletisüsteemide jne arendamiseks maakondades.
Sotsiaalministeerium on lubanud lähiajal esitada oma tegevusvaldkondade kirjelduse ja
prioriteetsed tegevused. Pooldatakse programmilisi tegevusi ja toetusskeeme, mis on ka meie
arvates mõistlik.
Jätkame läbirääkimisi kõigi valdkondade ministeeriumidega.
Kogu protsessile on meie poolt mõndagi ette heita, mis puudutab kaasamist, partnerlust ja
teavitamist. Eks see ülaltoodud infogi on suhteliselt segane, aga paremat momendil ei ole.
Tõenäoliselt taotleme Vabariigi Valitsuselt ja Rahandusministeeriumilt tähtaegade
pikendamist, et saaks esitada oma ettepanekud valdkondade kaupa ja oleks aega KOV-idel
esitada ka üksikprojekte.
Info finantsinstrumentide kohta, samuti valdkondade kontaktisikud on Rahandusministeeriumi
koduleheküljel: www.fin.ee/?id=12021
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 3
Tööandja esindamine palgaläbirääkimistel ametiühingutega.
Kuulati Ille Allsaare informatsiooni meile saabunud ettepanekutest alustada 2006.a
palgaläbirääkimisi.
Sotsiaalministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) ja Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioon (TALO) pöördusid meie poole kirjadega, et nimetaksime Linnade Liidu
volitatud esindajad TALO liikmeskonna 2006.a palgaläbirääkimistele.
Oma vastuses neile märkisime, et regionaalminister on moodustanud töörühma kohalike
omavalitsuse üksuste liitude kui tööandjate volitatud esindajate staatuse õigusliku regulatsiooni
problemaatika läbitöötamiseks ja vastavate seadusandlike muudatuste ettevalmistamiseks.
Töörühma koosolekul (7. veebruaril) tutvuti TTÜ humanitaarteaduskonna professori Sulev
Mäeltsemehe ja TÜ õigusteaduskonna haldusõiguse dotsendi Vallo Olle koostatud ülevaatega
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude õigusliku regulatsiooni problemaatikast seoses kohaliku
omavalitsuse üksuste kui tööandjate esindamisega.
Ülevaates ei esitatud konkreetseid ettepanekuid kehtivate õigusnormide muutmiseks või uute
õigusnormide kehtestamiseks de lege ferenda, vaid osundati põhiliselt lahendamist vajavatele
probleemidele kui sellistele.
Ülevaates nenditi muuhulgas, et tööandja staatuse realiseerimine tähendab KOV-le ka
märkimisväärsete rahaliste kulutuste tegemist, mis eeldab piisava ja stabiilse tulubaasi
olemasolu.
Eesti Ametiühingute Keskliit soovib aga kohtumist, et arutada võimalusi dialoogi
edendamiseks vastastikku huvipakkuvates küsimustes. Kohtumine toimub 16. märtsil.
OTSUSTATI:
1. ELL Bürool jätkata koos Siseministeeriumiga tööd seadusandluse täiustamiseks eesmärgiga
määratleda üleriigiliste omavalitsusliitudele õigused kohalike omavalitsuste kui tööandjate
esindamisel tööandjate ja töövõtjate vahelistel palgaläbirääkimistel.
2. Mitte osaleda täievolilise esindajana kolmepoolsetel läbirääkimistel kuni üleriigiliste
omavalitsusliitude õigusliku seisundi määratlemiseni tööandja esindamisel töövõtjate ja
tööandjate vahelistel palgaläbirääkimistel.
Päevakorrapunkt 4
Euroopa Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) avalike hangete ja -
teenuste töögrupp, põhiliikme määramine.
Kuulati Kaimo Käärmanni informatsiooni CEMR avalike hangete ja -teenuste
töögrupitegevusvaldkondadest. Need on:
Üldhuvi teenused (valge raamat)
Siseturu teenused (direktiivi eelnõu)
PPP (roheline raamat)
Riigiabi küsimused
Järgmine töögrupi kohtumine toimub 7. aprillil (6. aprillil toimub seminar "Omavalitsuslike
avalike teenuste tulevik").
Juhatuse koosolekul osalejad pidasid otstarbekaks, et ettepanek töögrupi töös osalemiseks
tehakse Tartu linnasekretär Jüri Mölder'ile.
OTSUSTATI:
Nõusoleku saamisel määrata Euroopa Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu
(CEMR) avalike hangete ja -teenuste töögrupi liikmeks Jüri Mölder, Tartu linnasekretär.
Päevakorrapunkt 5
CEMRi keskkonnatöö ümberkorraldamine. Säästva arengu foorumi liikme nimetamine.
Kuulati Irja Alakivi informatsiooni sellest, et CEMR kaudu ja abil tehtav töö üle-euroopaliselt
ja Euroopa Liidu kontekstis muuta paremini nähtavaks korraldatakse CEMR töö mõnevõrra
ümber – luuakse kolm poliitika foorumit ja komiteede baasil moodustatakse töörühmad.
CEMRi töö keskkonnavaldkonnas on suunatud kohalike omavalitsuste huvide kaitsele
praktiliselt kõigi töös olevate keskkonnadirektiivide ja –strateegiate osas. Näiteks käesoleval
hetkel jälgitakse olukorda ja valmistatakse ette arvamusi ning positsioone õhusaaste,
jäätmetekke vältimise ja jäätmete korduskasutuse, loodusressursside kaitse, merekeskkonna
kaitse, pestitsiidikasutuse, mullakaitse ja linnakeskkonna teemastrateegiate osas. Osades
nendest valdkondadest kavandatakse direktiivide ettevalmistamist. Säästva arengu valdkonnas
on alustatud teemastrateegia ülevaatamist ja uuendamist.
CEMR kui organisatsioon esindab oma 44 liikmesorganisatsiooni kaudu rohkem kui 100 000
kohalikku ja regionaalset omavalitsust 33-s Euroopa riigis.
Üks CEMR komiteedest oli keskkonnakomitee. 2004. aasta lõpul 13.-14. detsembril toimunud
poliitika komitee koosolekul otsustati, et keskkonnavaldkonna poliitikud hakkavad regulaarselt
kohtuma CEMR säästva arengu foorumil, ning CEMR liikmeskonda moodustavate liitude
vastava valdkonna ametnike tööinstrumendiks on CEMR keskkonnakomitee baasil formeeruv
ja ametnikutööd tegev keskkonna töörühm.
CEMR Säästva arengu foorum kutsutakse esimest korda kokku käesoleva aasta kevadel.
Foorumi eesistujaks on Bonni linnapea Bärbel Dieckmann. Aseesimehed Alison Hay
(Inglismaa), Jiri Bytel (tshehhi) ja Karol Karski (Poola).
Ettepanek on, et seni CEMR keskkonnakomitee töös osalenud Aivar Nigol, kes on ühtlasi
valitsusega eelarveläbirääkimisi pidava keskkonnatöörühma kaasesimees oleks ELL esindaja
foorumil.
Keskkonnatöörühma töös hakkaks osalema büroos vastava valdkonna tööd administreeriv
ametnik (I. Alakivi), seni olnud Aivar Nigoli asendusliige keskkonnakomitees.
OTSUSTATI:
5.1 Võtta CEMR keskkonnatöö ümberkorraldusi puudutav informatsioon teadmiseks.
5.2 Nõustuda Aivar Nigoli, Otepää vallavanema ja keskkonnatöörühma kaasesimehe,
nimetamisega ELL esindajaks CEMRi Säästva arengu foorumi töös.
Päevakorrapunkt 6
Üleriigiliste liitude ühinemisvõimalustest.
Jaak Aab tutvustas Eesti Maaomavalitsuste Liidu Maapäeva ettepanekut alustada läbirääkimisi
büroode liitumiseks.
Juhatuse koosolekul osalejad olid seisukohal, et läbi tuleks hakata rääkima liitude ühinemise
võimalikkuse teemadel. Ainult büroode ühendamine iseenesest ei anna midagi. Pealegi on seda
juba katsetatud.
Pigem tuleks analüüsida erinevate riikide ühisliitude tekkimismudeleid ja moodustada töörühm,
et selgitada välja kuidas ühises liidus saaksid võrdselt esindatud ja kaitstud nii linnade kui
valdade, suurte ja väikeste huvid.
OTSUSTATI:
6.1 Pidada mitteotstarbekaks büroode ühendamist enne üleriigiliste liitude ühinemist.
6.2 Arutada üleriigiliste omavalitsusliitude ühinemise küsimust ELL volikogu koosolekul 26.
aprillil 2005.
Päevakorrapunkt 7
Muud küsimused
7.1 Saastetasude jaotusest riigi ja KOV vahel.
Kuulati Irja Alakivi informatsiooni saastetasude seadusest ja sellest, et Keskkonnaministeerium
ei toeta KOV taotlusi.
Praegu menetletav seaduse eelnõu erineb oluliselt 2004. aasta maikuus e-Õiguse kaudu
kooskõlastusringil olnud seaduse eelnõust just oma mõjult kohalike omavalitsuste eelarvetele,
kuna selle vastuvõtmisel laekuks kohalike omavalitsuste eelarvetesse umbes 40 miljoni krooni
võrra vähem vahendeid. Põhjuseks on regulatsioonide muutmine kohalike omavalitsuste
eelarvete kahjuks seaduse eelnõu paragrahvides 13 (loodusressursi kasutusõiguse tasu
jaotumine) ja 15 (saastetasu jaotumine).
Euroopa Liiduga võetud keskkonnakaitseliste tähtajaliste kohustuste täitmiseks ja tervisliku
elukeskkonna säilitamiseks või taasloomiseks tuleb jõupingutusi teha nii riigil kui ka kohalikel
omavalitsustel. Keskkonnatasude seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse küll, et selles
lähtutakse muuhulgas ka põhimõttest: "keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel
lähtutakse riigi sotsiaalse ning majandusliku olukorra ja keskkonnakaitse vajaduse
tasakaalustamisest". Tegelikkuses aga viivad kavandatavad muudatused tasakaalustamatuse
suurendamisele ja näitavad, et riik umbusaldab kohalikku omavalitsust kui institutsiooni järjest
enam samal ajal kui Euroopa Liidu seisukoht on, et tervisliku elukeskkonna loomisel on
kohalikud omavalitsused võtmepositsioonil, vajades selleks ka eelarvelisi vahendeid.
OTSUSTATI:
Teha ettepanek peatada Keskkonnatasude seaduse eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses ja
alustada keskkonnatasude riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahelise jaotumise
küsimustes läbirääkimisi üleriigiliste omavalitsusliitudega.
7.2 Kokkuvõte Linnade ja Valdade Päevadest.
Jaak Aab tegi kokkuvõtte 17.-18.veebruaril 2005.a Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses
toimunud Linnade ja Valdade Päevadest.
Töö toimus kuues seminariruumis. Teemaplokke oli kahel päeval kokku 19, lisaks ELL
volikogu, EMOLi Maapäev, liitude ühine plenaaristung, esitlused ja valimisdebatt.
Esimesel päeval kuulati 63, teisel 31 esinejat.
Plenaaristungil osalesid ja esinesid ettekandega Vabariigi President, regionaalminister, Tallinna
linnapea, Soome omavalitsusliidu tegevdirektor, üleriigiliste liitude juhatuste esimehed.
Seminaride ja liitude juhtorganite koosolekute käigus valmis omavalitsusliitude ettepanekute
pakett eelarveläbirääkimisteks Vabariigi Valitsusega.
Kokku osales päevadel 800 inimest: omavalitsusjuhid ja -töötajad, volikogude liikmed,
riigiametnikud ministeeriumidest ja maavalitsustest, kõrgkoolide esindajad, ettevõtjad.
Esimene tagasiside osalejatelt, esinejatelt ja ettevõtjatelt on igati positiivne.
Korraldajad tegid esimesed kokkuvõtted ja otsustasid planeerida järgmiste Linnade ja Valdade
Päevade toimumise ajaks on 15.-17. veebruar 2006 samuti Olümpia konverentsikeskuses.
OTSUSTATI:
Bürool hakata ette valmistama Linnade ja Valdade Päevade korraldamist 15.-17.02.2006
Olümpia konverentsikeskuses.
7.3 Justiitsministri intervjuu "Riigikontrolli lubamine KOV kontrollima"
Kuulati Peep Kirsima informatsiooni sellest, et riigikontrolli seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu on minetanud õigusloome raamid ja see on toodud
valimisvõitluse objektiks. Linnade Liit on korduvalt esitanud eelnõu kohta märkusi ja teinud
pöördumisi, kuid neid pole arvestatud ja meie ettepanekuid on eiratud. Meie ettepanekud on:
asuda analüüsima kohaliku omavalitsuse kontrollisüsteemi hetkeseisu ja selle alusel otsustama
vajalike muudatuste sisseviimist, selle asemel et automaatselt lisada juurde üks institutsioon,
kes tegelikult kontrollima ei hakka, vaid korraldab üksikuid valikulisi reide, mis kujuneb
poliitiliseks instrumendiks vastastele ära teha. Poliitiline surve meedias, et eelnõu valitsusest
läbi läheks, tugevneb, nagu seda oli ka justiitsministri intervjuu Maalehes.
Kuivõrd eelnõu on minetanud seadusandluse hea tava, oleks õigem loobuda seda
valimisvõitluse reeglite järgi korraldatavat meediaarutelu kaasa tegemast. Samas jätkab büroo
kohalike omavalitsuste õiguste eest seismist.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
7.4 Soome ja Eesti sõpruslinnade ja – valdade kokkutulekust Kotkas.
Kuulati Irja Alakivi informatsiooni kokkutuleku ettevalmistamise käigust. Saatsime 1. märtsil
oma liikmete üldmeilidele programmi kavandi, osalejate registreerimise vormid ning täiendavat
infot tagavad veebiaadressid.
Kokkutulek avatakse kolmapäeva 7. septembri 2005. a õhtupoolikul ning sama päeva õhtul
toimub Kotka ja Tallinna sõprussuhete 50-nda aastapäeva tähistamiseks pidulik kontsert.
Kokkutuleku töine osa toimub neljapäeval 8. septembril ning linnade ja valdade esindajate
külaskäigud oma sõpruslinnadesse ja -valdadesse toimuvad alates 9. septembrist. Nendes
lepivad linnad ja vallad ise kokku. Kokkutuleku istungite toimumise kohaks on Kotka
kontserdipalee. Pidulik kontsert toimub Karhuvuori spordipalees.
Kokkutulek korraldatakse Kotka linna, Soome Omavalitsusliidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti
Maaomavalitsuste Liidu koostöös. Eelmised kokkutulekud toimusid 2001. a Tartus, 1998. a
Tamperes ja 1996. aastal Pärnus. Käesolevaks ajaks on kaugelt rohkem kui kahesajal Eesti
kohalikul omavalitsusel ja maakonnal sidemeid Soome kohalike omavalitsuste ja
maakondadega.
Kotka kokkutuleku korraldamiseks taotletakse toetust Euroopa Liidult. Osavõtutasu ühe
inimese kohta on 200 eurot, mis ei sisalda majutust. Osavõtutasu katab transpordi alates
Helsingist ja ka tagasi Helsingisse, toitlustamise, kohvipausid vastavalt kokkutulekupäevade
programmile, transpordi Kotkas hotellidest kokkutulekupaikadesse ja tagasi hotellidesse ning
kokkutuleku materjali.
Juhul kui EL-lt saadakse toetust, siis on võimalik osaline osalemistasu tagasimakse osalevatele
linnadele ja valdadele.
Eesti poolel on link kokkutuleku infot kajastavale Soome Omavalitsusliidu veebilehele Eesti
Linnade Liidu veebis
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
Jaanus Tamkivi
Koosoleku juhataja
Inga Köster
Protokollija