08/12/09

KUTSE

Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 08. detsembril 2009 algusega kell 13:00 Tallinnas, ELL büroo ruumides (Ahtri tn 8, III korrus)

Juhatuse koosolekud on avatud kõigile ELL liikmetele.

JUHATUSE koosoleku päevakorras (ettepanek):

1. Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve maksulaekumised 01. jaanuar – 30. november 2009 ning prognoos aasta lõpuks. Tiit Kirss

2. Kohtumised Riigikogu rahanduskomisjoniga ja fraktsioonidega 2010. aasta eelarvete küsimustes. Urmas Kruuse, Jüri Võigemast

3. Kohaliku omavalitsuse küsimuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu algatamine Riigikogus september 2010. Urmas Kruuse, Jüri Võigemast

4. Otepää vallavolikogu otsus Eesti Linnade Liidust välja astumise kohta. Urmas Kruuse, Jüri Võigemast

5. Linnade Liidu 16.02.2010 üldkoosoleku päevakorra ja 16.02.2009 volikogu koosoleku päevakorra eelnõud. Peep Kirsima

6. ELL 2009.a eelarve täitmine ja 2010.a eelarve põhiseisukohad. Jüri Võigemast

7. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu II lugemise jätkumine Riigikogus. Hille Ilves

8. Euroopa Liidu finantsregulatsiooni alane konsultatsioon. Jüri Võigemast

9. Ülevaade välisvahendite kasutamisest 2006 – 2009 Terje Lillo

KOV "europrojektide" eelarved ja maksed taotlejate lõikes (perioodil 1.01.2006-09.11.2009) (tabeli allikas: Rahandusministeerium)

10. COP 15 – ÜRO kliimamuutuste konverentsist. KOV temaatika käsitlemise arengust kliimaläbirääkimisteks valmistumise protsessis ja kohalike omavalitsuste ühispositsioonidest kliimaläbirääkimisteks. Irja Alakivi

11. Informatsioonid:

11.1. Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu kooskõlastusringidel (I ja II) esitatud ettepanekud. Tiit Kirss

11.2. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia dokument. Jüri Võigemast

Jüri Võigemast
Tegevdirektor

 

EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU

PROTOKOLL nr 13

Tallinn, 08.12.2009
Algus kell 13.00, lõpp kell 15.10

Koosoleku juhataja: Urmas Kruuse
Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Urmas Kruuse (Tartu Linnavalitsus), Kalle Jents (Viljandi Linnavalitsus), Kersti Sarapuu (Paide Linnavalitsus).

Puudusid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Urve Tiidus (Kuressaare Linnavalitsus), Ingrid Danilov (Haapsalu Linnavalitsus), Ain Kiviorg (Sillamäe Linnavalitsus).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa-Kapsta ja Toomas Sepp (Tallinna Linnakantselei), Alar Mutli (Rapla Vallavalitsus), Anneli Viitkin ja Kristjan Võrno (Võru Linnavalitsus), Teet Kallasvee (Haapsalu linnavalitsus), Georg Linkov (Kärdla Linnavalitsus) ning ELL büroost Jüri Võigemast, Tiit Kirss, Kaimo Käärmann-Liive, Terje Lillo ja Inga Köster.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve maksulaekumised 01. jaanuar – 30. november 2009 ning prognoos aasta lõpuks. Tiit Kirss

2. Kohtumised Riigikogu rahanduskomisjoniga ja fraktsioonidega 2010. aasta eelarvete küsimustes. Urmas Kruuse, Jüri Võigemast

3. Kohaliku omavalitsuse küsimuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu algatamine Riigikogus september 2010. Urmas Kruuse, Jüri Võigemast

4. Otepää vallavolikogu otsus Eesti Linnade Liidust välja astumise kohta. Urmas Kruuse, Jüri Võigemast

5. Linnade Liidu 16.02.2010 üldkoosoleku päevakorra ja 16.02.2009 volikogu koosoleku päevakorra eelnõud. Peep Kirsima

6. ELL 2009.a eelarve täitmine ja 2010.a eelarve põhiseisukohad. Jüri Võigemast

7. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu II lugemise jätkumine Riigikogus. Hille Ilves

8. Euroopa Liidu finantsregulatsiooni alane konsultatsioon. Jüri Võigemast

9. Ülevaade välisvahendite kasutamisest 2006 – 2009 Terje Lillo

10. COP 15 – ÜRO kliimamuutuste konverentsist. KOV temaatika käsitlemise arengust kliimaläbirääkimisteks valmistumise protsessis ja kohalike omavalitsuste ühispositsioonidest kliimaläbirääkimisteks. Irja Alakivi

11. Informatsioonid:

11.1. Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu kooskõlastusringidel (I ja II) esitatud ettepanekud. Tiit Kirss

11.2. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia dokument. Jüri Võigemast

Päevakorrapunkt 1

Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve maksulaekumised 01. jaanuar – 30. november 2009 ning prognoos aasta lõpuks

Kuulati Tiit Kirsi informatsiooni maksulaekumistest.

2009.a. novembris laekus omavalitsustele tulumaksu 738,682 miljonit krooni ehk 77,6 %  2008.a novembri tasemest. Vähemlaekumine 166 018 186 krooni.

2009.a. 11 kuuga on laekunud omavalitsustele kokku tulumaksu 9 163 582 244 krooni ehk 87% 2008.a. tasemest. Vähemlaekumine võrreldes 2008.a.astaga 1 367 732 032 krooni

Rahandusministeeriumi 2010. aasta riigieelarve eelnõus on märgitud kohalike omavalitsuste tulumaksu oodatavaks laekumiseks 2009.a. 9 810 miljonit krooni ehk –1, 678 miljardit vähem kui 2008.a. Vähemlaekumine tuleneb majanduslangusest ja üksikisiku tulumaksu kohalikele omavalitsustele laekuva osa kärpimisest 11,93-lt protsendilt 11,4-le protsendile.

Oodatavaks 12 laekumiseks võib välja pakkuda 9,8 miljardit krooni.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2

Kohtumised Riigikogu rahanduskomisjoniga ja fraktsioonidega 2010. aasta eelarvete küsimustes Urmas Kruuse ja Jüri Võigemast andsid ülevaate kohtumisest Riigikogu rahanduskomisjoniga ja fraktsioonidega. Eelnevalt (16. novembril) olid ELL ja EMOL pöördunud ühise kirjaga (lisatud) Vabariigi Valitsuse Riigikogu fraktsioonide ja rahanduskomisjoni poole.

Muuhulgas märgiti kirjas, et "riigi I lisaeelarvega vähendati tuntavalt kohalike omavalitsuste tulubaasi ja II lisaeelarve muudatuste tulemusena suurenesid jooksvad kulud (aktsiiside ja käibemaksu tõus jms). Käesolevaks ajaks on olukord muutunud tunduvalt halvemaks, töötuse kasv ja palkade vähenemine on viinud kohalike omavalitsuste laekumised tulumaksust ja maamaksust erakordselt madalale tasemele. Koos muude riiklike eraldiste vähenemisega on  kohalike omavalitsuste tulud sellisel tasemel, et on seatud ohtu neile pandud ülesannete täitmine isegi minimaalsel tasemel".

Kohalike omavalitsuste 2010. aasta eelarveprotsess teemal pöördusid ELL ja EMOL 17.11.2009 kirjaga (lisatud) Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe poole.

Kirjas esitati Riigikogu eelarvekomisjonile seoses 2010. riigieelarve eelnõu arutamisega järgmised ettepanekud :

1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi osas:

1.1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu protsent 2009. aasta

riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud tasemel 11,93%

1.2. Taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi ühtlustamise vahendid 2009. aasta

riigieelarvega kinnitatud tasemel 1,43 miljardit krooni.

2. Eraldiste osas kohalike omavalitsuste eelarvetele:

2.1. Taastada kohalike teede hooldeks eraldatavate vahendite maht 2009. aasta

riigieelarvesse arvestatud mahuga 378 miljonit krooni.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 3

Kohaliku omavalitsuse küsimuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu algatamine Riigikogus september 2010

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni kohtumisest Riigikogu esimehe Ene Ergmaga, kellele ELL, EMOLi ja MTÜ Polis poolt esitati ühine pöördumine, millega avaldati toetust ettepanekule arutada riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerlussuhteid Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena.

Küsimuse ettevalmistamise juhtivkomisjoniks saab tõenäoliselt olema Riigikogu põhiseaduskomisjon. Omavalitsuste esindajad peavad ette valmistama ja ettekandeks formuleerima omapoolsed ettepanekud.

Võimalik on ettekande ettevalmistamiseks ellu kutsuda uus töörühm või anda küsimuse ettevalmistamine rahanduse töörühma pädevusse.

OTSUSTATI: Bürool valmistada ette ELL poolne ettekanne, kaasates vajadusel rahanduse

töörühm.

Päevakorrapunkt 4

Otepää vallavolikogu otsus Eesti Linnade Liidust välja astumise kohta Urmas Kruuse informeeris juhatust, et Otepää vald on esitanud volikogu otsuse liidust väljaastumise kohta. Büroosse on jõudnud kaudne informatsioon, et liidust plaanib välja astuda  ka Pärnu linn. Põhjusteks tuuakse, et liit ei suuda praeguses olukorras piisavalt nende huve kaitsta ja puuduvad ka rahalised vahendid liikmemaksu tasumiseks.

Kahetsusväärne on ka see, et kumbki omavalitsus ei ole enne liidust lahkumisotsuse tegemist pöördunud liidu poole, et koostöös probleeme lahendada. U. Kruuse taunis sellist suhtumist, et majanduslikult parematel aegadel astutakse liitu sisse ja halvematel aegadel välja. ELL on niigi juba arvestanud majanduslangusega ja seetõttu ka liikmemaksu 20% vähendanud. Liikmete huve on alati kaitstud lähtuvalt ühisosa suurusest ja kunagi ei ole loobutud dialoogist valitsusega, et tagada omavalitsustele jätkusuutlik tulubaas.

Koosolekul osalejad pidasid vajalikuks, et büroo valmistaks ette pöördumise liikmete poole, milles kutsuda kõiki liikmeid üles ühtsusele rasketest aegadest ülesaamisel.

OTSUSTATI:

4.1. Võtta informatsioon teadmiseks.

4.2. Bürool koostada kirjalikud pöördumised eraldi Pärnu ja Otepää poole ning kõigi teiste

liikmete poole.

Päevakorrapunkt 5

Linnade Liidu 16.02.2010 üldkoosoleku päevakorra ja 16.02.2009 volikogu koosoleku

päevakorra eelnõud

Jüri Võigemast tutvustas ELL volikogu ja üldkoosoleku päevakordade ja ajakavade eelnõusid. Esmalt toimub ELL volikogu koosolek (kell 10:00-12:45) ning seejärel üldkoosolek (kell 14:00-15:45).

Kuna veebruaris 2010 on tegemist uue juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseisu valimisega ning ELL põhikirjast tulenevate, organisatsiooni toimimiseks vajalike strateegiadokumentide kinnitamisega, siis on päevakordade eelnõudes ette nähtud kindel ajalimiit vastavate protseduuride läbiviimiseks.

Kuna nii volikogu kui üldkoosoleku päevakorra eelnõudes on aega ühe täiendava ettekande kuulamiseks, siis juhatuselt sooviksime ettepanekuid, millisel teemal võiksid need ettekanded olla.

Koosolekul osalejad avaldasid arvamust, et ELL volikogu koosolekul võiks käsitleda Tallinn 2011 kultuuripealinna teemat ja üldkoosolekul kohaliku omavalitsuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu teemat. ELL liikmemaksu aluste temaatikat võiks käsitleda üldkoosolekul koos ELL tegevusperioodi 2006-2009 aruande kinnitamise ettekandega.

OTSUSTATI: Kiita heaks Linnade Liidu 16.02.2010 üldkoosoleku päevakorra ja 16.02.2009 volikogu koosoleku päevakorra eelnõud (lisatud) ning esitada kinnitamiseks järgmisele juhatuse koosolekule.

Päevakorrapunkt 6

ELL 2009.a eelarve täitmine ja 2010.a eelarve põhiseisukohad

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni ELL 2009.a eelarve täitmisest ning tutvuti ELL 2010.a eelarve projektiga tulu ja kulukirjete lõikes.

Arvestades majanduslangust vähendati 2009. aasta liikmemaks 2008. aasta tasemele. 12. septembril 2009.a otsustas ELL volikogu, võttes arvesse ELL juhatuse ettepanekut, vähendada 2010. aasta liikmemaksu veel täiendavalt 10%.

Büroo saadab eelarve eelnõu liikmetele ettepanekute tegemiseks.

OTSUSTATI:

1. Võtta informatsioon ELL 2009.a. eelarve täitmise kohta teadmiseks.

2. Lõpetada ELL 2010.a eelarve I lugemine ja jätkata järgmisel juhatuse koosolekul II lugemisega.

Päevakorrapunkt 7

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu II lugemise jätkumine Riigikogus

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni PGS eelnõu osas (memo lisatud). 25. novembril toimus Riigikogus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu nr 412 teine lugemine, mille käigus vaadati või hääletati läbi 196 esitatud muudatusettepanekut. Tulenevalt kultuurikomisjoni ettepanekust eelnõu teine lugemine katkestati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. detsember, ehk ELL liikmetel on veel mõni päev aega omi ettepanekuid esitada.

Vajadus uue PGSi järgi on suur ja plaanitavad muudatused toovad kaasa hulga ümberkorraldusi. Siinkohal peavad KOVd tegema tõsiselt koostööd nii KOV kui maakondlikul tasandil leidmaks parimat lahendust oma regioonile, sh arvestades kõiki antud regiooni iseärasusi.

Viimasest peaks lähtuma ka Valitsus, nagu peaks eelnevalt selgeks saama ka see, kui palju kogu reform maksma läheb nii riigile kui KOVidele. Koolireformi teostamine peaks käima mingil määral ühte jalga haldusreformiga. Eeldatavalt toob koolvõrgu reform kaasa ka rände olulise kasvu, st lapsevanemad liiguvad koos lastega tõmbekeskustele veelgi lähemale senise nö pendeldamise asemel. Löögi alla satuvad väikesed ja äärealade KOVd.

Omavalitsuste vastastikune arvlemine (aluseks rahvastikuregistri järgne elukoht) ka põhikoolide ulatuses jääb, see on kultuurikomisjoni otsus ja ELLi elukohajärgsuse põhimõtet arvestav lahendus.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 8

Euroopa Liidu finantsregulatsiooni alane konsultatsioon

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni Euroopa Liidu finantsregulatsioonist (memo lisatud), mis sätestab Euroopa Liidu eelarve planeerimise, kasutamise ja aruandlusega seotud reeglid. Need reeglid laienevad ka toetustele, mida Eesti saab Euroopa Liidust erinevate allikate (sh struktuurivahendite, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise 7. raamprogrammi, Life+ programmi) kaudu ning mida suures osas kasutavad valitsusvälised partnerid.

Euroopa Komisjon on algatanud konsultatsiooni partneritega saamaks tagasisidet selle kohta, kuidas need isikud ja asutused, kes rohujuuretasandil Euroopa Liidu vahendeid kasutavad, nende reeglitega toime tulevad, kuidas reeglid nende igapäevast tegevust mõjutavad ning kas neil on parandusettepanekuid.

Konsultatsiooni suurimaid eesmärke on leida viise, kuidas lihtsustada Euroopa Liidu vahendite kasutamist ning muuta seda läbipaistvamaks vähendades halduskoormust, kuid samas pakkudes kaitset ka raha väärkasutuse vastu.

Hetkel oodatakse eeskätt pigem põhimõttelisi kui sõnastuslikke ettepanekuid.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Teha ELL liikmetele ettepanek esitada arvamused ja seisukohad Euroopa Liidu finantsregulatsiooni osas ELL büroole.

Päevakorrapunkt 9

Ülevaade välisvahendite kasutamisest 2006 – 2009

Kuulati Terje Lillo informatsiooni välisvahendite kasutamisest (memo lisatud). 2009. aasta riigieelarves on planeeritud välisvahendeid kogusummas 13 miljardit krooni.

Oktoobrikuu lõpu seisuga on välisvahendite arvelt väljamakseid kokku tehtud 7,9 miljardit krooni ehk 60,71% riigieelarves planeeritud vahenditest.

Kümne kuuga on enim planeeritud eelarvet täitnud Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalades.

Planeeritud eelarvest on kõige vähem väljamakseid tehtud Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisalades.

Praegustest andmetest lähtudes võib eeldada, et välisvahendite väljamaksed jäävad 2009. aasta lõpuks eelarvesse planeeritud mahule alla. Prognoositav on ka välisvahendite kaasrahastamiseks kavandatud vahendite alakasutamine.

2009. a riigieelarves planeeritud välisvahenditest enamuse (72,8%) moodustavad perioodi 2007 2013 välisvahendid – sealhulgas struktuurivahendid 56,5% ja maaelu- ning kalandustoetused 16,2%. Fondide lõikes on esimese üheksa kuuga 2009. eelarvest enim väljamakseid teostatud perioodi 2007 2013 struktuurivahenditest (ligi 3,9 miljardit) ja perioodi 2007 2013 maaelu- ja kalanduse vahenditest (1,2 miljard krooni).

Perioodi 2007-2013 Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamise osas on nii praegu kui ka aasta lõpuks tõenäoline eelarve alatäitmine, mis on muuhulgas seotud veeinfrastruktuuri projektide ehitushangete toimumisaja nihkumisega eelarve koostamisel kavandatuga võrreldes hilisemaks. Väljamaksete suurenemist perioodi 2007-2013 Ühtekuuluvusfondi vahenditest eeldatakse 2010.a esimesel poolaastal, mil on kavas jõuda veeinfrastruktuuri projektide hangete tulemusel lepingute sõlmimise ning nende alusel ettemaksete tegemiseni.

Edasi tõi Terje Lillo välja olulisemad kordaminekud ja probleemid ministeeriumite kaupa erinevate meetmete elluviimisel ning andis ülevaate struktuuritoetuste auditeerimisest ja rikkumistest muutunud majandusoludes.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 10

COP 15 – ÜRO kliimamuutuste konverentsist. KOV temaatika käsitlemise arengust kliimaläbirääkimisteks valmistumise protsessis ja kohalike omavalitsuste ühispositsioonidest kliimaläbirääkimisteks

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni konverentsist ja sellele eelnenud arengutest. 2007. aastal 3.-14. detsembrini toimus Indoneesias, Bali saarel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi kolmeteistkümnes istung (COP 13) ja protokolli osaliste kolmanda kohtumise (COP/MOP 3) istungjärk. Kohtumisel käivitati läbirääkimised 2012. aasta järgset perioodi käsitleva üldise ülemaailmse kokkuleppe sõlmimiseks (nimetatud ka Bali tegevuskavaks).

Eesmärgiks seati, et 2012. aasta järgse perioodi tegevuskava osas peab kokkulepped saavutama 2009. aasta lõpus Taanis, Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi viieteistkümnendal istungil (COP 15).

7.-18. detsembrini 2009 Kopenhaagenis toimuva Kliimamuutuste Raamkonventsiooni osapoolte kohtumise eesmärk on saavutada tuleviku tegevusi pärast 2012. aastat puudutav kokkulepe, mis tagaks arengumudeli sellise muutuse, et kliimasoojenemine püsiks 2°C piires.

Tõenäoliselt osutub Kopenhaagenis kokkuleppe saavutamine äärmiselt keeruliseks, kuna riikide ootused on väga erinevad ning senised läbirääkimised on kulgenud aeglaselt, mistõttu ollakse kokkuleppe saavutamisest endiselt kaugel. Siiski on riikidel säilinud poliitiline tahe kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu on tõenäoline sõlmida kokkulepe, mis kindlustaks eesmärgi suunas liikumise.

Kokkuleppele jõudmist kiirustab tagant ka ajaline faktor, sest Kyoto protokolli kehtivus lõpeb juba 2012. aastal.

Ülemaailmne õhutemperatuuri tõus on peamine nüüdisaja kliimamuutuste väljendus, mis võib järgneval aastasajal kujuneda üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks. Viimaste hinnangute kohaselt on ajavahemikus 1861–2000 maakera keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,6 kraadi võrra ning CO2 tase 30% võrra.

ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon sõlmiti 1990. aastal ning Eesti ratifitseeris selle 1994. aastal. Konventsiooni põhieesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära antropogeense sekkumise kliimasüsteemi.

Eesti ühines Kyoto protokolliga 1998. aastal, millega võttis endale kohustuse ajavahemikus 2008-2012 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrreldes 1990. aastaga.

Lisaks KHG vähendamise kohustusele sisaldab Kyoto protokoll ka kindlaid nõudeid heitkoguste seire ja aruandluse kohta. Kõige muu hulgas tuleb igal riigil luua register kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise jaoks ja tagada protsessi läbipaistvus

Eesti on rakendanud ühisrakenduse ja plaanib rakendada heitkogustega kauplemise mehhanismi. Samuti on loodud riiklik süsteem heitkoguste inventeerimiseks igal aastal.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Pöörata linnade ja valdade arengu- ja planeerimisdokumentide uuendamisel tähelepanu kliimamuutustega seotud väljakutsetele ning võimalustele, mis võivad avaneda järgnevatel aastatel struktuurifondide või muude rahastamismehhanismide kaudu, kui EL kliima- ja energiapaketti ning post-Kyoto leppeid hakatakse ellu viima.

Päevakorrapunkt 11

Informatsioonid:

11.1 Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu kooskõlastusringidel (I ja II) esitatud ettepanekud

Kuulati Tiit Kirsi informatsiooni. 04.11.2009 saadeti e-õiguse kaudu kooskõlastamisele Euroopa ühisraha euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (30.09.2009 redaktsioonis). Eelnõu kehtestab seadusliku maksevahendi Eesti Vabariigis, reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused. Eelnõu ei sisalda muudatusi seadustes, milles on seoses eurole üleminekuga vaja teha põhjalikumad muudatused.

Eelnõu 2. peatükk reguleerib muudatusi kehtivates õigusaktides. Reeglina on kehtivate seaduste muudatused seotud Eesti kroonis väljendatud summade muutmisega eurodes väljendatud summadeks. Seejuures on üldreeglina lähtutud neutraalsuse põhimõttest – võimalusel on välditud summade suuruse märgatavat muutmist. Seda isegi juhul, kui summade ümbervaatamine võib olla vastava valdkonna vajadustest tulenevalt põhjendatud. Seega on eelnõuga üldjuhul seadustes kroonides määratud summad "konverteeritud" eurodeks võimalikult ligilähedaselt.

Rahandusministeeriumi seisukoht on, et kohaliku omavalitsuse üksustele eurole üleminekuga kaasnevate kulude võimalik hüvitamine lepitakse kokku Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni vaheliste läbirääkimiste käigus.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

11.2 Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia dokument

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni Läänemere strateegiast (LMS) ja selle seostest

struktuurivahenditega (slaidikava lisatud).

Läänemere strateegia ja tegevuskava koostamine algatati Rootsi initsiatiivil 2007. aastal.

Eesmärgiks oli põhimõtteliselt esimese EL sisese (makro)regionaalse poliitika loomine.

Strateegia koostamisel lähtus Euroopa Komisjon liikmesriikide ja partnerorganisatsioonide ettepanekutest. Läänemere strateegiat ja tegevuskava eelnõu tutvustati Ülemkogul juunis 2009 ning dokumendid kiideti heaks Ülemkogul 27.oktoobril 2009.

Läänemere strateegia ja tegevuskava on jaotatud nelja n-ö prioriteetse samba alla:

– keskkond,

– konkurentsivõime,

– ligipääsetavus/atraktiivsus ja

– ohutus.

Strateegia ja tegevuskava koosnevad 15 poliitikavaldkonnast. Valdkondades on määratletud initsiatiivid ja projektid. Igale valdkonnale on nimetatud koordinaator(id) – liikmesriik/riigid või rahvusvaheline organisatsioon või võrgustik.

Eesti on valdkonna 6 "Läänemere regiooni siseturu arengu takistuste kõrvaldamine, sh tolli- ja maksualase koostöö edendamine" koordinaatoriks.

Programmiperioodil 2007-2013 eraldi vahendeid LMS tarvis ei leita, püütakse olemasolevaid/kavandatavaid projekte ja nende rahastamist eesmärgistada ka LMS kontekstis.

Programmiperioodi 2007-2013 struktuurivahendite rakenduskavade seirearuannetele tuleb edaspidi lisada lõik panusest LMS eesmärkide saavutamisse (väärib kaalumist, kas tulevikus lisada LMS puudutav lõik ka maaelu arengukava seirearuandele).

8.-9. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis Läänemere strateegia konverents.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

11.3 Eesti Juristide Liidu ettepanekust

ELL büroo poole pöördus Eesti Juristide Liit, kes tundis huvi kas ELL ei oleks huvitatud koostööst nendega. Palusime Juristide Liidul oma ettepanek kirjalikult edastada ja täpsustada, milles võiks koostöö seisneda.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Urmas Kruuse Inga Köster

Koosoleku juhataja Protokollija

Protokolli lisad:

1. Registreerimisleht – 1 lehel

2. Juhatuse koosoleku päevakorra ja otsuste projekt – 1 lehel

3. PKP 1 – Tulumaksu laekumine jaanuar-november – 1 lehel

4. PKP 2 – Slaidikava kohtumisest Riigikogus 23.11.2009 – 5 lehel; ELL ja EMOL kiri

16.11.2009 nr 1-7/142 "Ettepanek 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse

eelnõusse täienduste lisamiseks" – 1 lehel; ELL ja EMOL kiri 17.11.2009 nr 1-7/143

"Kohalike omavalitsuste eelarveprotsess 2010" – 3 lehel

5. PKP 3 – ELL, EMOLi ja MTÜ Polis ühispöördumine Riigikogu esimehe Ene Ergma poole

10.11.09 nr 1-7/145 – 1 lehel

6. PKP 5 – ELL volikogu koosoleku ja üldkoosoleku päevakorra projektid – 2 lehel

7. PKP 6 – ELL tegevussuunad aastateks 2006-2009 – 3 lehel; ELL üldkoosoleku otsus

liikmemaksu arvestuse alusest ja selgitused – 2 lehel; ELL 2010.a eelarve projekt – 2 lehel;

ELL 2010.a liikmemaksu arvestus – 1 lehel

8. PKP 7 – Memo "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu II lugemise jätkamine

Riigikogus" – 2 lehel

9. PKP 8 – Memo "Euroopa Liidu finantsregulatsiooni alane konsultatsioon" – 1 lehel

10. PKP 9 – Memo "Ülevaade välisvahendite kasutamisest 2009 aastal" – 11 lehel

11. PKP 10 – Kokkuvõtlik informatsioon ÜRO kliimamuutuste konverentsi materjalidest – 5

lehel

12. PKP 11.1 – Memo Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõust – 1 lehel

13. PKP 11.2 – Slaidikava "Läänemere strateegia ja selle seos struktuurivahenditega" – 2

lehel; Euroopa Komisjoni teatis Läänemere piirkonna strateegiast – 6 lehel