EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 8

Tallinn, 09.09.2008

Algus kell 12.00, lõpp kell 13.45

Koosoleku juhataja: Urmas Kruuse Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Urmas Kruuse (Tartu Linnavalitsus), Viktor Svjatõ¨ev (Jõgeva Linnavalitsus), Kersti Sarapuu (Paide Linnavalitsus), Ain Kiviorg (Sillamäe Linnavalitsus), Ingrid Danilov (Haapsalu Linnavalitsus) ja Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus)

Puudus: Urve Tiidus (Kuressaare Linnavalitsus).

Kutsustud: Angelika Kallakmaa-Kapsta, Toomas Sepp, Katrin Kendra ja Marju Sepp  Tallinna  Linnavalitsusest  ning  ELL  büroost  Jüri  Võigemast,  Tiit  Kirss,  Hille  Ilves,  Peep Kirsima, Toivo Riimaa, Kaimo Käärmann, Terje Lillo ja Inga Köster.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste seis:

 1.1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm; Tiit Kirss, Jüri Võigemast

 1.2. Teede-, transpordi- ja IKT töörühm; Tiit Kirss

 1.3. Keskkonna- ja maaküsimuste töörühm; Irja Alakivi, Jüri Võigemast

 1.4. Hariduse- ja noorsootöö töörühm; Hille Ilves; Jüri Võigemast

 1.4. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühm; Hille Ilves

 1.5. Kultuuri- ja spordi töörühm; Hille Ilves

2. ELL juhatuse seisukoha kujundamine Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni  eelarveläbirääkimiste 2009. aasta lõpp-protokolli osas. Jüri  Võigemast, Urmas Kruuse

3. Tallinna Linnavolikogu pöördumine ELLi ja EMOLi poole maamaksu küsimuses. Taavi Aas.

4. Linnade ja valdade päevad 2009 seminarimudel. Jüri Võigemast

5. Muud küsimused ja informatsioonid.

Päevakorrapunkt 1

Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste seis:

1.1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm;

1.2. Teede-, transpordi- ja IKT töörühm;

1.3. Keskkonna- ja maaküsimuste töörühm;

1.4. Hariduse- ja noorsootöö töörühm;

1.5. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühm;

1.6. Kultuuri- ja spordi töörühm;

Kuulati  Jüri  Võigemasti  sissejuhatust  läbirääkimiste   hetkeseisust.   Majandusprognoos   on veelgi tagasihoidlikum  kui  kevadel  väljapakutud.  2009.a  riigieelarve  koostamine jätkub, riigikogule peaks valitsus selle esitama 25. septembril.

Kui omavalitsuste tulubaasi midagi juurde tuleb, on see alati kindlam kui mingi üheks  korraks  antav  projektipõhine  raha.  Ja  alati  peaks  ületulev  funktsioon  olema  kaetud   riigi eraldisega.

Enne  juhatuse  koosolekut  toimus  kohtumine  rahandusminister  Ivari   Padariga. Kohtumisel  viibisid  üleriigiliste  omavalitsusliitude  ja   Tallinna   esindajad.   Minister   ütles välja seisukoha, et tema  seisab  hea  selle  eest,  et  omavalitsuste  tulubaasi  ei kärbitaks. Kärped tulevad riigieelarve eraldiste osas. Hetkel pole numbrites  ikka  veel  selgust, ministeeriumid peaksid numbrid ütlema 16. septembriks.

Tiit    Kirss    andis     ülevaate     rahanduse     ja     teede     töörühmas     arutatust. Rahanduse töörühm on koos käinud 2 korda. Rahandusministeeriumi poolt esitatud materjalide  põhjal  jääb  2009.a.  tulumaksuks  11,9  +  0,04  protsendipunkti  brutotulust.  See tähendab, et lisandub 0,3 protsendipunkti  seoses  maksukorralduse  seaduse  muutmisega,  mille  kohaselt  intressid  tulumaksu  ja  maamaksu  laekumise  tähtaja rikkumise eest laekuvad riigieelarvesse ning 0,01  protsendipunkti  puuetega  laste  hoolekande ülevõtmise eest.

Tasandusfond jääb 2008.a. tasemele ning sellele lisandub 26 miljonit krooni eelpool nimetatud muudatuste katteks.

Teiste  riigieelarveliste  eraldiste  osas  veel  selgust   ei   ole.   Rahandusministeeriumi   suvise prognoosi kohaselt (koostatud kehtivate maksuseaduste alusel) on riigieelarve maksutulu ilma sotsiaalmaksuta 2009. aastal  39,078  miljardit  krooni.  2007.a.  oli  see  40,45 miljardit, 2008.a riigieelarves oli arvestatud 41,93 ning oodatav laekumine 39,9 miljardit.

Riigieelarve kasv toimub  peamiselt  sotsiaalmaksu  ja  eurotoetuste  arvel.  Omavalitsusliitude Koostöökogu taotles 2009.  aastaks  riigieelarvest  võrreldes  2008.  aastaks eraldatuga täiendavalt  ca  2  miljardit  krooni-  see  on  ilma  taotlusteta  tasandusfondi suurendamiseks, tulumaksu suurendamiseks ning teehoiuks.

Arvestades uut majandusprognoosi tuleks meil täpsustada oma taotlusi.

8. septembril toimunud rahanduse töörühma koosolekul arutati 5. septembril Rahandusministeeriumi poolt esitatud ettepanekuid  kohalike  omavalitsuste  finantsvõimekuse tugevdamise ja eelarvepositsiooni parandamise meetme osas.

Meetme eesmärgiks on suurendada kohalike omavalitsusüksuste omafinantseerimisvõimekust ning seeläbi võimaldada omavalitsusüksustel teostada vajalike investeeringuid võõrvahendeid või laenuraha kaasamata. Riigieelarvesse planeeritakse uus iga-aastane toetusmeede kohalikele omavalitsusüksustele summas

500  miljonit  krooni,  mis  eraldatakse  kohalikele  omavalitsustele  näiteks  2010.  aastal  täies summas juhul,  kui  eelarve  puudujääk  on  kuni  200  miljonit  krooni.  Selle  võrra,  mis omavalitsusüksuste defitsiit ületab 200 miljonit krooni, vähendatakse neile välja makstavat eraldist. Toetust makstaks omavalitsustele välja järgmisel eelarveaastal omavalitsusüksuste tegelike koonddefitsiidi näitajate  alusel  näiteks  proportsionaalselt  nende tulumaksu laekumistega. Omavalitsusüksustel tuleb ühisest piirmäärast kinnipidamiseks  teha  omavahel  koostööd   kas   defitsiidisummade   kooskõlastamise,  ühiste läbirääkimiste või nt kvootide jagamise teel.

See meede ei kohusta omavalitsusi otseselt  laenamist  vähendama  vaid  looks  motiivi  vähem laenu võtta.

Lepiti  kokku,  et  omavalitsusliidud  arutavad  esitatud   ettepanekud   ning   kujundavad   oma seisukoha lõpp-protokolli allakirjutamise ajaks.

Teede töörühm ei ole vahepeal koos käinud kuid 8. septembril toimunud Vabariigi Valitsusdelegatsiooni ja  Omavalitsusliitude  Koostöökogu  delegatsioonide  koosolekul MKM esindaja märkis, et 10 % teehoiurahast eraldatakse kindlasti kuid veel ei ole ka välistatud 15 % eraldamine. Tulemus sõltub Rahandusministeeriumi ja MKM–i vahelistest läbirääkimistest, st. ministeeriumile eraldatavate vahendite suurusest.

Jüri Võigemast andis ülevaate keskkonna töörühma tööst. Keskkonna-  ja  maaküsimuste  töörühm  (memo  lisatud)  on  küll  järjepidevalt  koos  käinud, kuid väga raske on olnud mingeid ministeeriumipoolseid lubadusi saada.

Endiselt on adekvaatse lahenduseta struktuurifondide toetusel elluviidavate keskkonnaprojektide kaasrahastamise tagamine perioodil 2007-2013, kuna keskkonnaministeeriumi poolt ette  valmistatud  ja  jõustatud  määruste  kohaselt  langeb  kogu  kaasrahastamise  koormus  kohalikele  omavalitsustele.  Tagajärjeks   on,   et   kohalikud omavalitsused on olnud sunnitud juba ettevalmistatud kavasid ja projektide mahtusid   muutma/vähendama,   et   näiteks   veeprojektide   esimeses   taotlusvoorus  esitatud taotlused vastaksid ministri määrusega kehtestatud tingimustele.

Ministri 12.08.2008 töörühma  koosolekul  esitatud  sõnum  oli,  et  veeprojektide  omaosaluse katmiseks riigi poolt täiendavaid võimalusi ette näha ei ole ja KIK poolset finantseerimist ei tule.

Läbirääkimiste  töörühma  poolt  on  jätkuvalt  ja  järjekindlalt  väljendatud   seisukohta,  et  ka 2009. a eelarveläbirääkimistel taotleme ühtekuuluvusfondi toel elluviidavate keskkonnaprojektide  kaasrahastamist  riigieelarvest  ja  KIK-st.  Meie  arvates   on   ohus  riigi poolt EL  ees  liitumislepinguga  võetud  kohustuste  tähtajaline  ja  täismahuline  täitmine keskkonnavaldkonnas. Omavalitsuste  poolne  seisukoht  on,  et  ei  ole  aktsepteeritav  riigi  poolt   võetud   kohustuste   tähtajalise   täitmise   ülekandmine  kohalikele omavalitsustele ilma  selleks  adekvaatseid  ressursse eraldamata. Küsimus vajaks meie arvates seisukoha küsimist õiguskantslerilt. Meie arvates ei paku lahendust ka vee ja kanalisatsiooniteenuse hinna forsseeritud tõstmine tasemele,  mis ei ole elanikkonna suuremale osale jõukohane ning see võib kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi.

 

Hille Ilves andis ülevaate

1. hariduse- ja noorsootöö töörühma,
2. töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma ning
3. kultuuri- ja spordi töörühma tööst (memo lisatud).

Hariduse töörühm on  korrapäraselt  koos  käinud  kuid  kahjuks  pole  meile  esitatud  mingeid konkreetseid numbreid.

Sotsiaalministeerium on pidevalt lubanud  esitada  oma  seisukohad  ja  ettepanekud  kuid  eile saadetud paberil oli nendepoolsete ettepanekute real kirjas, et "ettepanekud puuduvad" ja millegipärast oli tehtud mitmeid parandusi omavalitsuste poolt esitatud seisukohtadesse.

Kultuuritöörühm ei ole koos käinud ja mingit konkreetset infot meil ei ole. Eelnimetatud kolm töörühma kogunevad veelkord 16. septembril.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2

ELL juhatuse seisukoha kujundamine Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste 2009. aasta lõpp-protokolli osas

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni sellest, et lõpp-protokolli eelnõu saabus Siseministeeriumist vahetult enne juhatuse koosolekut.  Eelnõust  puuduvad  endiselt  numbrid 2009. aasta riigieelarve  eraldiste  osas.  Meie  oleme  oma  seisukohad  esitanud  juba veebruaris.  Lootus  on,  et  ehk  saabuvad  töörühmadest  konkreetsed  numbrid  hiljemalt  16.  septembril.  Kui  mitte,  siis  oleks  otstarbekas  lõpp-protokollis  ka  selline  seis fikseerida, mitte protokoll üldse tegemata jätta. Samuti peaks olema fikseeritud seisukohad, milles jäädakse eriarvamustele.

OTSUSTATI:

2.1. Võtta informatsioon teadmiseks.

2.2. Teha volikogule ettepanek volitada ELL juhatuse esimeest alla kirjutama läbirääkimiste lõpp-protokolllile.

Päevakorrapunkt 3

Tallinna Linnavolikogu pöördumine ELLi ja EMOLi poole maamaksu küsimuses Taavi Aas tutvustas Tallinna Linnavolikogu otsust (lisatud) pöörduda Riigikogu rahanduskomisjoni poole ettepanekuga arutada kodu-aluse elamumaa maamaksust vabastamise võimalusi.

OTSUSTATI: Esitada ettepanek Vabariigi Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu rahanduse ja maksupoliitika töörühmale läbivaatamiseks.

Päevakorrapunkt 4

Linnade ja valdade päevad 2009 seminarimudel

Jüri Võigemast tegi tagasivaate 2008. aastal toimunud Linnade ja valdade päevadele,  tutvustas  selle  ürituse  nelja  aasta  jooksul   väljakujunenud   ülesehitust   ning   läbiviimiseks  vajalike  tingimuste  olemasolu  Viru  konverentsikeskuse  baasil.  Eelkõige   on  oluline  saalide  olemasolu  ja  mahutavus  ning   ka   firmade   esitlusstendide  paigutamise  võimalikkus.  Sarnase  ürituse   korraldamisel   ei   ole   vähetähtis   ka toitlustuse  ja  majutuse   paindlik   korraldamine.   Majanduskeskkonna   jahenemisega  seoses oleks väga otstarbekas tähele panna ka  seda,  milliseks  võivad  kujuneda  hinnapaketid ja kulude minimaalsel tasemel hoidmise võimalused.

Viies 2009.a LVP korraldamise üle Tartusse tuleb leida täiendavaid ja  teistsuguseid  lahendusi kogu ürituse ülesehituseks.