EESTI LINNADE LIIDU VOLIKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 4

09. september 2008, WTCT konverentsikeskus Algus kell 14:00, lõpp kell 16:30

Koosoleku juhataja: Urmas Kruuse Protokollija: Inga Köster

Osales 32 volikogu liiget või nende asendajat. Puudus 40 volikogu liiget  või  nende  asendajat (registreerimislehed lisatud).

Koosoleku juhataja esitas volikogule ettepaneku kinnitada koosoleku päevakord. OTSUSTATI kinnitada järgmine PÄEVAKORD:

1. Rahandusministeeriumi 2008 sügisene majandusprognoos ja Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste seis:

  1.1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm; Tiit Kirss, Jüri Võigemast

  1.2. Teede-, transpordi- ja IKT töörühm; Tiit Kirss

  1.3. Keskkonna- ja maaküsimuste töörühm; Irja Alakivi, Jüri Võigemast

  1.4. Hariduse- ja noorsootöö töörühm; Hille Ilves; Jüri Võigemast

  1.5. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühm; Hille Ilves

  1.6. Kultuuri- ja spordi töörühm; Hille Ilves

2. ELL volikogu seisukoha kujundamine Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste 2009. aasta lõpp-protokolli osas. Jüri Võigemast, Urmas Kruuse

3. Riigihangete Keskuse (Hangete Korraldamise MTÜ) informatsioon. Margus, Lantin, juhatuse liige

4. Muud küsimused ja informatsioonid.

Päevakorrapunkt 1

Rahandusministeeriumi 2008 sügisene majandusprognoos ja Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste seis:

1.1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm;

1.2. Teede-, transpordi- ja IKT töörühm;

1.3. Keskkonna- ja maaküsimuste töörühm;

1.4. Hariduse- ja noorsootöö töörühm;

1.5. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühm;

1.6. Kultuuri- ja spordi töörühm;

Kuulati Jüri Võigemasti sissejuhatust läbirääkimiste hetkeseisust. Majandusprognoos on veelgi tagasihoidlikum kui kevadel väljapakutud. 2009.a  riigieelarve eelnõu koostamine jätkub, riigikogule peaks valitsus selle esitama 25. septembril.

Käesoleva aasta  praktika  kinnitab,  et  kui  omavalitsuste  tulubaasi  midagi  juurde  tuleb,  on see alati kindlam kui mingi üheks korraks antav projektipõhine raha. Ja alati  peaks ületulev funktsioon olema kaetud riigi eraldisega.

Tiit Kirss andis ülevaate rahanduse ja teede töörühmas arutatust.

Rahanduse töörühm on koos käinud 2 korda. Rahandusministeeriumi poolt esitatud materjalide  põhjal  jääb  2009.a.  tulumaksuks  11,9  +  0,04  protsendipunkti  brutotulust.  See tähendab, et lisandub 0,03 protsendipunkti seoses  maksukorralduse  seaduse  muutmisega,  mille  kohaselt  intressid  tulumaksu  ja  maamaksu  laekumise  tähtaja rikkumise eest laekuvad riigieelarvesse ning 0,01  protsendipunkti  puuetega  laste  hoolekande ülevõtmise eest.

Tasandusfond jääb 2008.a. tasemele ning sellele lisandub 26 miljonit krooni eelpool nimetatud muudatuste katteks.

Teiste  riigieelarveliste  eraldiste  osas  veel  selgust   ei   ole.   Rahandusministeeriumi   suvise prognoosi kohaselt (koostatud kehtivate maksuseaduste alusel) on riigieelarve maksutulu ilma sotsiaalmaksuta 2009. aastal  39,078  miljardit  krooni.  2007.a.  oli  see  40,45 miljardit, 2008.a riigieelarves oli arvestatud 41,93 ning oodatav laekumine 39,9 miljardit.

Riigieelarve kasv toimub  peamiselt  sotsiaalmaksu  ja  eurotoetuste  arvel.  Omavalitsusliitude Koostöökogu taotles 2009.  aastaks  riigieelarvest  võrreldes  2008.  aastaks eraldatuga täiendavalt  ca  2  miljardit  krooni-  see  on  ilma  taotlusteta  tasandusfondi   suurendamiseks,   tulumaksu    suurendamiseks    ning    teehoiuks.  Arvestades uut majandusprognoosi tuleks meil täpsustada oma taotlusi.

8. septembril toimunud rahanduse töörühma koosolekul arutati 5. septembril Rahandusministeeriumi poolt esitatud ettepanekuid  kohalike  omavalitsuste  finantsvõimekuse  tugevdamise ja eelarvepositsiooni parandamise meetme osas. Meetme eesmärgiks on suurendada kohalike omavalitsusüksuste omafinantseerimisvõimekust ning seeläbi võimaldada  omavalitsusüksustel  teostada  vajalike investeeringuid võõrvahendeid või laenuraha kaasamata. Riigieelarvesse planeeritakse uus iga-aastane toetusmeede kohalikele omavalitsusüksustele summas

500  miljonit  krooni,  mis  eraldatakse  kohalikele  omavalitsustele  näiteks  2010.  aastal  täies summas juhul,  kui  eelarve  puudujääk  on  kuni  200  miljonit  krooni.  Selle  võrra,  mis omavalitsusüksuste defitsiit ületab 200 miljonit krooni, vähendatakse neile välja makstavat eraldist. Toetust makstaks omavalitsustele välja järgmisel eelarveaastal omavalitsusüksuste tegelike koonddefitsiidi näitajate  alusel  näiteks  proportsionaalselt  nende tulumaksu laekumistega. Omavalitsusüksustel tuleb ühisest piirmäärast kinnipidamiseks  teha  omavahel  koostööd   kas   defitsiidisummade   kooskõlastamise,  ühiste läbirääkimiste või nt kvootide jagamise teel.

See meede ei kohusta omavalitsusi otseselt  laenamist  vähendama  vaid  looks  motiivi  vähem laenu võtta.

Lepiti  kokku,  et  omavalitsusliidud  arutavad  esitatud   ettepanekud   ning   kujundavad   oma seisukoha lõpp-protokolli allakirjutamise ajaks.

Teede töörühm ei ole vahepeal koos käinud kuid 8. septembril toimunud Vabariigi Valitsusdelegatsiooni ja  Omavalitsusliitude  Koostöökogu  delegatsioonide  koosolekul MKM esindaja märkis, et 10 % teehoiurahast eraldatakse kindlasti kuid veel ei ole ka välistatud 15 % eraldamine. Tulemus sõltub  Rahandusministeeriumi  ja  MKM  –I  vahelistest läbirääkimistest, st. ministeeriumile eraldatavate vahendite suurusest.

Jüri Võigemast andis ülevaate keskkonna töörühma tööst.

Keskkonna-  ja  maaküsimuste  töörühm  (memo  lisatud)  on  küll  järjepidevalt  koos  käinud, kuid väga  raske  on  olnud  mingeid  ministeeriumipoolseid  lubadusi  saada.  Endiselt on adekvaatse lahenduseta struktuurifondide toetusel elluviidavate keskkonnaprojektide kaasrahastamise tagamine perioodil 2007-2013, kuna keskkonnaministeeriumi poolt ette  valmistatud  ja  jõustatud  määruste  kohaselt  langeb  kogu  kaasrahastamise  koormus  kohalikele  omavalitsustele.  Tagajärjeks   on,   et   kohalikud omavalitsused on olnud sunnitud juba ettevalmistatud kavasid ja projektide mahtusid   muutma/vähendama,   et   näiteks   veeprojektide   esimeses   taotlusvoorus  esitatud taotlused vastaksid ministri määrusega kehtestatud tingimustele.

Ministri 12.08.2008 töörühma  koosolekul  esitatud  sõnum  oli,  et  veeprojektide  omaosaluse katmiseks riigi poolt täiendavaid võimalusi ette näha ei ole ja KIK poolset finantseerimist ei tule.

Läbirääkimiste  töörühma  poolt  on  jätkuvalt  ja  järjekindlalt  väljendatud   seisukohta,  et  ka 2009. a eelarveläbirääkimistel taotleme ühtekuuluvusfondi toel elluviidavate keskkonnaprojektide  kaasrahastamist  riigieelarvest  ja  KIK-st.  Meie  arvates   on   ohus  riigi poolt EL  ees  liitumislepinguga  võetud  kohustuste  tähtajaline  ja  täismahuline  täitmine keskkonnavaldkonnas. Omavalitsuste  poolne  seisukoht  on,  et  ei  ole  aktsepteeritav  riigi  poolt   võetud   kohustuste   tähtajalise   täitmise   ülekandmine  kohalikele omavalitsustele ilma  selleks  adekvaatseid  ressursse  eraldamata.  Küsimus  vajaks  meie  arvates  seisukoha  küsimist  õiguskantslerilt.  Meie   arvates   ei   paku lahendust  ka  vee   ja  kanalisatsiooniteenuse  hinna  forsseeritud   tõstmine  tasemele,  mis   ei  ole  elanikkonna  suuremale  osale  jõukohane  ning  see  võib  kaasa   tuua   ettenägematuid tagajärgi.

Hille Ilves andis ülevaate:

1. hariduse- ja noorsootöö töörühma,

2. töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma ning

3. kultuuri- ja spordi töörühma tööst (memo lisatud).

Hariduse töörühm on  korrapäraselt  koos  käinud  kuid  kahjuks  pole  meile  esitatud  mingeid konkreetseid numbreid.

Sotsiaalministeerium on pidevalt lubanud  esitada  oma  seisukohad  ja  ettepanekud  kuid  eile saadetud paberil oli  nendepoolsete  ettepanekute  real  kirjas,  et  "ettepanekud puuduvad" ja millegipärast oli tehtud mitmeid parandusi omavalitsuste poolt esitatud seisukohtadesse.

Kultuuritöörühm ei ole  koos  käinud  ja  mingit  konkreetset  infot  meil  ei  ole.  Eelnimetatud kolm töörühma kogunevad veelkord 16. septembril.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

Päevakorrapunkt 2

ELL volikogu seisukoha kujundamine Omavalitsusliitude  Koostöökogu  ja  Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste 2009. aasta lõpp-protokolli osas

Kuulati Jüri Võigemast informatsiooni sellest,  et läbirääkimised on kulgenud vaevaliselt, kuna ministeeriumid pole söandanud töörühmi kokku kutsuda, sest riigieelarve pole valmis ja ministeeriumitel numbreid pole.

Täna hommikul toimus kohtumine rahandusminister Ivari Padariga. Kohtumisel viibisid üleriigiliste omavalitsusliitude ja Tallinna esindajad. Minister ütles välja seisukoha, et tema seisab hea selle eest, et omavalitsuste tulubaasi ei kärbitaks. Kärped tulevad riigieelarve eraldiste osas. Hetkel pole numbrites ikka veel selgust, ministeeriumid peaksid numbrid ütlema 16. septembriks. Lõpp-protokoll on kavas allkirjastada 17. septembril ja see antakse Riigikogule üle koos 2009.a riigieelarvega.

OTSUSTATI:

2.1. Teha Omavalitsusliitude  Koostöökogule  ettepanek  jääda  2009.a.  riigieelarve  eraldiste osas Koostöökogu märtsis esitatud ettepanekute juurde ning tuua lõppprotokollis välja     põhimõttelised     eriarvamused     ja     edaspidi     lahendamist      vajavad  küsimused.

2.2. Volitada ELL juhatuse esimeest alla kirjutama läbirääkimiste lõpp-protokolllile.

 

Päevakorrapunkt 3

Riigihangete Keskuse (Hangete Korraldamise MTÜ) informatsioon

Kuulati  Riigihangetekeskuse  asutajaliikmete  Margus  Lantini  ja  Tom  Annikvee  ettekannet  Keskuse  tegevusest,  ülesannetest   ja   osutatavatest   teenustest   (memo   lisatud).  Keskuse  peamiseks  eesmärgiks  on  pakkuda  avalikule  sektorile  läbi   kvaliteetsete ühishangete korraldamise kokkuhoidu ja säästu.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

Päevakorrapunkt 4

Muud küsimused

4.1. Omavalitsusjuhtide koolitusreisist Brüsselisse

Toivo  Riimaa  informeeris  koosolekul  osalejaid   10.-12.novembril   toimuvast koolitusreisist  Brüsselisse.  Kutse  on  meie  liikmetele  saadetud  kuid  on  veel  mõned vabad kohad.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

4.2. Õppevisiitide korraldamine Reykjaviki linna näitel

Toivo Riimaa tutvustas Reykjaviki linnavalitsuses väljatöötatud tasulist koolitusreiside ja  –  loengute süsteemi, mida pakutakse nii oma riigi omavalitsustele kui huvilistele üle maailma. Välja on töötatud erinevad temaatikad, mille raames pakutakse vastavalt soovile kas siis loenguid, külastusi või kombineeritud variante. Teenusest saadav tulu läheb Reykjaviki linnavalitsuse oma töötajate koolitusteks.