EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU
PROTOKOLL nr 4
Tallinn, 9.10.2018, ELVL büroo, Ahtri tn 8
Algus kell 13.00, lõpp kell 15.40
Koosoleku juhataja: Tarmo Tammiste
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid: Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus),
Puudusid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus).
Kutsutud: Angelika Kallakmaa ja Toomas Sepp (Tallinna Linnavalitsus), Heiki Hepner (Kohila Vallavalitsus)
Büroost osalesid: Märt Moll, Ene Millert, Tiina Üksvärav, Jan Trei, Marliis Rettau, Henri Pook, Jüri Võigemast, Hille Ilves, Ott Kasuri, Sirje Ludvig
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) ettevalmistamise olulised küsimused kohaliku omavalitsuse vaates. Diana Beltadze, Statistikaamet, projektijuht
2. Häirekeskuse abi- ja infokeskus – Sõiduteel toimunud sündmuste lahendamine ja üks üleriigiline abi- ja infonumber. Lea Rämmeld, Häirekeskuse abi- ja infokeskuse juhataja
3. Seisukoha ettevalmistamisest riigile kuuluvate kõrvalmaanteede kohalikele omavalitsustele võimaliku ülendamise analüüsi ja ettepanekute kavandi osas. Märt Moll, ELVL nõunik, Jan Trei, ELVL asedirektor
4. ELVL arvamuse ettevalmistamisest Riigikohtule: Tartu Linnavolikogu taotlus planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 27 lõigete 1, 2 ja 3 ning § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks (PSJV nr 5-18-4). Tiina Üksvärav, ELVL nõunik
5. Kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja ELVL 2019 aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli kujunemisest ning ettepanekute kavandamine järgmise aasta eelarveläbirääkimisteks ja valitsusliidu läbirääkimisteks märtsiks 2019. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
6. ELVL IKT töörühma ettepanek läbirääkimisteks Rahandusministeeriumiga riigi poolt KOV-dele loodud tarkvarade õiguste üle võtmiseks ELVL-le. Henri Pook, ELVL IKT spetsialist-projektijuht
7. Ettepanekute ettevalmistamisest ELVL volikogule, lahenduse saamiseks varasemalt liitudesse mitte kuulunud omavalitsuse ELL liikmemaksu arvestamise süsteemile üleminekust tulenenud liikmemaksude ühtlustamise taotlusele. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
8. XV Linnade ja Valdade Päevade korraldamine 12.-13. veebruaril 2019. Sirje Ludvig, ELVL nõunik, Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
9. ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 13. november 2018). Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees
10. Muud küsimused ja informatsioonid:
10.1.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamisest. Tiina Üksvärav, ELVL nõunik
10.2.Informatsioon Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlusest. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor
10.3.Informatsioon ja kokkuvõte 28.09.2018 Narvas toimunud III Omavalitsuspäevast. Sirje Ludvig, ELVL nõunik, Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
10.4.Tartu Regiooni Energiaagentuuri piiriülese projekti „SaveSmart" rakendumisest. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht.
10.5.Avatud taotlusvoor kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht
10.6. ELVL KOV haridusjuhtide õppepäevad Rakveres, 07.-08. novembril 2018. Hille Ilves, ELVL nõunik
Päevakorrapunkt 1
Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) ettevalmistamise olulised küsimused kohaliku omavalitsuse vaates
Kuulati Statistikaamet projektijuhi Diana Beltadze ülevaadet registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) projekti ettevalmistamisest.
Loendus toimub 2021. aastal. Loenduse õnnestumiseks korraldab Statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus 2016. aastal, teine toimub 2019.a alguses. Prooviloendusel kasutab Statistikaamet 25 riikliku andmekogu ehk registri andmeid.
Loenduse ettevalmistamise etapis on täiendatud seadlusandlust, samuti on paranenud registrite andmekvaliteet. REGRELi käigus kogutakse andmeid 38 tunnuse kohta ja lisaks rahvusvaheliselt kohustuslikule väljundile esitab Eesti traditsiooniliselt andmeid ka rahvuse ja emakeele kohta.
Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus. Selle mõju tuleb eriti selgelt esile siis, kui hakata registrite andmete põhjal leibkondi määrama.
Probleemi lahendamiseks on Statistikaamet võtnud kasutusele rohkem registreid ja loonud reeglid, mille abil hinnatakse registrites oleva info tõesust selle kohta, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud, samuti kus ja kellega ta koos elab.
Statistikaamet paneb suuri ootusi ka jaanuaris jõustuvale uuele rahvastikuregistri seadusele, mille järgi elukoha täpne aadress saab nõudeks. Täpsed elukohaandmed rahvastikuregistris tagavad inimestele elukohaga seotud avalikud teenused ning kohalikel omavalitsustel on õigus inimese elukoha andmeid täpsustada, et need vastaksid tema tegelikule elukohale.
On veel murekohti, näiteks andmete korrastamisel erinevates registrites. Samuti on tuhandete inimeste aadressandmed registris ainult omavalitsuse täpsusega ja umbes 40 tuhat on inimesi, kes Euroopa Liidust Eestisse asudes ei ole registreerinud oma elukoha aadressi.
KOVidelt soovitakse andmeid institutsionaalsete leibkondade kohta, sest registrites need andmed ei kajastu. Institutsionaalsed asutused on näiteks vanglad, hooldekodud, Lootuse küla, kloostrite elanikud, kodutud, pikaravihaiglad jm).
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
Häirekeskuse abi- ja infokeskus – Sõiduteel toimunud sündmuste lahendamine ja üks üleriigiline abi- ja infonumber
Kuulati Häirekeskuse abi- ja infokeskuse juhataja Lea Rämmeldi ettekannet.
On aegkriitiline ja mitte aegkriitiline teenus.
Abiinfokeskus on mitte aegkriitiline teenus ja ca 100 tuhat kõnet peaks just sinna minema, mitte numbrile 112.
Oluline on, et 112-le läheksid ainult kõned politsei, kiirabi, pääste sündmuste korral. Et see number oleks vaba, peaks võtma kasutusele üleriigilise abiinfo numbri.
Inimesi peaks informeerima, millisele telefoninumbrile, mis murega peaks pöörduma. Praegu on liialt palju abi- ja infonumbreid kasutuses.
KOVid võiksid toetada ühe üleriigilise numbri kasutuselevõttu.
On olemas „Anna teada" äpp, mille kaudu inimesed saavad edastada infot näiteks avarii toimumise kohta, kuid sealt ei saa tagasisidet ei inimene ega KOV, kas probleemi asutakse lahendama. Näiteks võib ühe kitsele otsasõidu kohta tulla 20 kõnet.
Toimus arutelu. „Anna teada" on lihtsana ülesehitatud, nüüd ongi küsimus, et kui vaja, tuleb edasi arendada, et iga KOV kust inimene helistab või saadab foto sündmuse kohta, jõuaks see info koheselt KOVi registrisse.
Täna on probleemiks ka see, et KOVides on kasutusel erinevad operatsioonisüsteemid, samuti ministeeriumites ning ristkasutuse võimalus puudub.
Läbirääkimiste teede- ja transpordi töörühmas on kavas neid küsimusi arutada.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
Päevakorrapunkt 3
Seisukoha ettevalmistamisest riigile kuuluvate kõrvalmaanteede kohalikele omavalitsustele võimaliku ülendamise, nende rahastamise analüüsi ja ettepanekute kavandi osas
Riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmise analüüs ja ettepanekud tuginevad Transpordi Arengukava 2014-2020 rakendusplaani tegevuse 2.1.2 Teede omandipõhise jaotuse ja finantseerimise põhimõtete täpsustamine analüüsile ja ettepanekutele.
Analüüs ja ettepanekud riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmisest kohalikele omavalitsusüksustele (edaspidi KOV) koos finantseerimisega on koostud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Rahandusministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu koostöös.
Ettepaneku esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeeriumile hiljemalt 2018. aasta IV kvartaliks.
Analüüsi eesmärgiks on korrastada riigi teedevõrku. Samuti on analüüsi kavandiga koos
esitatud ka omavalitsuste rahastamise plaan üleantavate teede hoolduse ning investeeringute teostamiseks.
Riigiteede üleandmise põhiliseks eelduseks on see, et riigile peaks kuuluma vaid tee, mis on riigi funktsioonide täitmiseks vajalik. Kui tee ei täida riigi funktsioone, siis peaks selgeks tegema, kas tee on vajalik KOV-ile seatud ülesande täitmiseks või on tegu pigem erateega. Sellisel juhul tuleks tee erastada.
Lisaks riigi poolt üleantavatele riigiteedele on olemas ka nimekiri kohalikest teedest, kus on olemas riigitee tunnused ning mis tuleks kohalikult omavalitsuselt üle võtta riigiteede koosseisu (üksikud aleveid läbivad teed).
Toimus arutelu. Tehti ettepanekuid juhtida MKMi tähelepanu järgmistele probleemidele:
- omavalitustele ei ole teada neile kavandi kohaselt üleantavad teed,
- pole kindlust, et üleantavad teed vastavad aastaringselt kehtivatele tee seisundinõuetele,
- pole selge kas kavandatud vahenditest piisab nende teede hooleks ja investeeringuteks.
Samuti ei peetud vajalikuks riigiteede kriteeriumide muutmist kõrvalmaanteede osas, ainuvõimalik oleks teede üleandmine kohalikele omavalitsustele viisil, kus räägitakse läbi ja lepitakse kokku konkreetse kohaliku omavalitsusega ka rahastamise mahu osas.
OTSUSTATI: Mitte nõustuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt arvamuse avaldamiseks esitatud riigile kuuluvate kõrvalmaanteede üleandmise analüüsi ja ettepanekute kavandiga.
Päevakorrapunkt 4
ELVL arvamuse ettevalmistamisest Riigikohtule: Tartu Linnavolikogu taotlus planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 27 lõigete 1, 2 ja 3 ning § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks (PSJV nr 5-18-4)
Kuulati Tiina Üksvärava informatsiooni Tartu Linnavolikogu taotlusest.
Tartu Linnavolikogu on esitanud Riigikohtule taotluse:
Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks planeerimisseaduse § 4 lg 21 osas, milles see lubab riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal sõlmida lepingu riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga riigi eriplaneeringu tellimise ja mõjude hindamise kulude katmiseks ning planeerimisseaduse §-d 27 lg-d 1, 2 ja 3, § 28 lg 2 p 3 ja § 29 lg 1 p 3.
Riigikohus on pöördunud ELVL poole palvega esitada 19.oktoobriks arvamus, kas planeerimisseadus on põhiseadusega kooskõlas.
Mõned väljavõtted taotluses kajastuvatest põhjendustest ja seisukohtadest:
Riigi eriplaneeringuga kavandatavate ehitiste planeerimine kujutab riivet KOV enesekorraldusõigusele, kes ei saa lõplikult otsustada oma territooriumil toimuva üle.
Riik võib riigi eriplaneeringuga määrata KOV territooriumile või selle vahetusse lähedusse olulise mõjuga ehitise asukoha ja selle ehitusõiguse ka siis, kui see on vastuolus kehtivate KOV planeerimis- ja arengudokumentidega ning KOV volikogu või elanikkonna enamuse tahtega. Seega riivab riigi eriplaneeringu regulatsioon KOV enesekorraldusõigust, eriti otsustus- ja valikudiskreditsiooni ruumilise planeerimise läbiviimisel ja KOV arengu planeerimisel laiemas mõttes. Sellise riive intensiivsus on suur.
Täpsemalt on KOV enesekorraldusõiguse riive olemust võimalik avada konkreetse riigi eriplaneeringu näitel – VV algatatud riigi eriplaneering puidurafineerimistehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks.
Riive vastuolu põhiseadusega:
Planeerimisseaduse regulatsioon rikub määratuse ehk õigusselguse põhimõtet. Riigi eriplaneeringu kasutusala ei ole piisavalt üheselt mõistetavalt reguleeritud, sh mis on „suur riiklik huvi" ja milliste ehitiste kohta võib koostada riigi eriplaneeringu.
Riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise rajamisest huvitatud isik võib olla mistahes eraõiguslik isik, see ehitis võidakse rajada niisuguse isiku erahuvidest lähtuvalt ning see isik võib kanda ka planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise kulud.
Võrreldes teiste planeeringuliikidega tuleb riigi eriplaneeringu rahastamisel huvitatud isiku poolt eriti esile olemuslik vastuolu – ühelt poolt eeldab riigi eriplaneering suure riikliku või rahvusvahelise huvi olemasolu rajatava ehitise vastu, teisalt aga pannakse planeeringu rahastamiskohustus arendajale, sest objekti rajamine on arendaja huvides.
Regulatsioon võimaldab erahuvides intensiivselt sekkuda KOV enesekorraldusõigusesse. Selline sekkumine ei ole ebaproportsionaalsuse tõttu põhiseadusega kooskõlas.
KOV-l on väga raske oma seadusest tulenevaid planeerimisalaseid kohustusi ette näha ja tema ülesannete täitmine, eelkõige planeerimisvõimu teostamine, on oluliselt takistatud. KOV peab nii ruumilises planeerimises kui ka oma üldise arengu kavandamisel arvestama võimalusega, et tema territooriumile või selle lähedusse kavandatakse riigi eriplaneeringuga mistahes liiki olulise ruumilise mõjuga ehitis. Selline ehitis ei pruugi olla vajalik otseselt riigi toimimiseks (näiteks riigikaitse ja julgeolekuehitised, infrastruktuuri, energeetika ja üldhuviteenuste valdkonna ehitised), vaid võib olla rajatud ka eraisikute ärihuvides, nt tööstus- ja kaubandusehitised.
Planeerimisseaduses ette nähtud kaasamine ja arvamuste ärakuulamine ei ole piisav riigi eriplaneeringu regulatsioonist tuleneva KOV enesekorraldusõiguse riive proportsionaalsuse saavutamiseks.
Ka KOV õigus vaidlustada kehtestatud riigi eriplaneeringut ei kompenseeri riigi eriplaneeringu regulatsioonist tulenevat riivet piisavalt.
OTSUSTATI: Toetada Tartu Linnavolikogu taotlust Riigikohtule.
Päevakorrapunkt 5
Kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja ELVL 2019 aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli kujunemisest ning ettepanekute kavandamine järgmise aasta eelarveläbirääkimisteks ja valitsusliidu läbirääkimisteks märtsiks 2019
Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni eelarveläbirääkimiste protsessist. Lõpp-protokoll on peaministrile üle antud. Tuleb hakata ette valmistama ettepanekuid 2019. aastal toimuvateks eelarveläbirääkimisteks.
Ettepanek on, et büroo valmistaks ette ning saadaks liikmetele välja kirja teemalehtedega, mis on koostatud 2018. aastal toimunud eelarveläbirääkimiste vaheprotokolli ja lõpp-protokolli ning selle lisa pinnal. Teemalehti on kaheksa: rahandus- ja maksupoliitika; teed ja transport; haridus;
töö, sotsiaal, ja tervis; keskkond ja maaküsimused; kultuur ja sport; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; lõimumine.
Saabunud ettepanekute pinnal vaatavad ja arutavad ELVL töörühmad kõik ettepanekud läbi ning terviklik materjal esitatakse juhatusele ja volikogule lõpliku seisukoha võtmiseks.
OTSUSTATI:
5.1 Võtta informatsioon teadmiseks.
5.2 Bürool valmistada ette kiri liidu liikmetelt ettepanekute küsimiseks 2019. aastal toimuvateks eelarveläbirääkimisteks.
Päevakorrapunkt 6
ELVL IKT töörühma ettepanek läbirääkimisteks Rahandusministeeriumiga riigi poolt KOVidele loodud tarkvarade õiguste üle võtmiseks ELVLile
Kuulati Henri Poogi informatsiooni, millistel tingimustel võiks liit minna riigiga läbirääkimistele tarkvarade õiguste ülevõtmiseks.
KOVid on kõik nende infosüsteemidega kokku puutunud ning kindlasti on olnud probleeme ja tõrkeid nende infosüsteemide kasutamisel. Kriitikat põhjustab asjaolu, et infosüsteemide omanik on riik, kes ei oska ette näha ega paindlikult reageerida kohtadel tekkivatele probleemidele.
Parim koht teenusepakkujana kuhu probleemid tarkvarade osas kokku koondada oleks ELVL. Rahandusministeerium on väljendanud arvamust, et võiks Liidule tarkvarade õigused üle anda. See oleks täna mõistlik otsus, et ELVL võtaks riigi poolt KOVidele loodud tarkvarade õigused üle, teeks need infosüsteemid paremaks või uuendaks olemasolevad süsteemid. Omanikuna oleks vaja veel ca 4-5 aastat süsteeme hallata ja parendada kasutuses olevaid süsteeme, uued süsteemid võetakse kasutusele seejärel, kui on täiesti kindel, et need toimivad.
KOV IKT kompetentsikeskus on selle teemaga tegelemiseks ja infosüsteemide ülevõtmise protsessi käivitamiseks valmis.
OTSUSTATI:
6.1 Nõustuda infosüsteemide VOLIS, KOVTP, KOVMEN, RPIS, „Anna Teada" õiguste vastuvõtmisel ELVLile tingimusel, et riik tagab eelarvest jooksva finantseerimise 150 000 eurot aastas väikearenduste teostamiseks + 10% iga-aastaselt summa tõus (IKT sektori kulude prognoositavast tõusust tingitud).
6.2. Nõustumisega seotud taotletav finantseering ei ole seotud infosüsteemide jooksvate
halduskulude katmisega, mis tuleb teenusepakkujal tagada läbi kliendiga sõlmitavate lepingute.
6.3. Nõustumisega seotud taotletav finantseering ei ole seotud nende arendustöödega, mida
ELVL saab taotleda finantseerimiseks Struktuurifondidest või on eraldi eraldisena ette nähtud ministeeriumi eelarvest, seoses vajadusega teha infosüsteemides muudatusi väliste vajaduste tekkimise tõttu (nt X-Tee6, DHX, GDPR, ligipääsetavuse direktiivi nõuded, muudatused Riigiportaalis jmt).
6.4 ELVL on valmis nendelt positsioonidelt alustama läbirääkimisi nii kiiresti kui võimalik, et oleks võimalik planeerida järgmise aasta KOV IKT kulusid ning sellega seotud töökorraldust.
Päevakorrapunkt 7
Ettepanekute ettevalmistamisest ELVL volikogule, lahenduse saamiseks varasemalt liitudesse mitte kuulunud omavalitsuse ELL liikmemaksu arvestamise süsteemile üleminekust tulenenud liikmemaksude ühtlustamise taotlusele
Kuulati Jüri Võigemast ülevaadet liikmemaksude arvestamisest. Ühtse liidu moodustamisel võeti aluseks nii linnade liidu põhikiri kui liikmemaksu aluste arvestamise valem ning selle alusel arvestati liikmemaks kõigile haldusreformi järgsetele omavalitsustele.
Kuna ELL ja EMOL arvestasid liikmemakse erinevat metoodikat kasutades, siis ei ole kõigil KOVidel liikmemaksu proportsioonid ühesugusel tasemel.
Toimus arutelu. Tehti ettepanek jätkata liikmemaksu aluste arvestamise valemi väljatöötamist lahenduse saamiseks varasemalt liitudesse mitte kuulunud omavalitsuste liikmemaksude ühtlustamiseks teiste analoogiliste tuludega ELLi või EMOLisse kuulunud omavalitustele.
Kuna 2019. aasta osas on liikmemaks välja arvestatud, siis peaksime tegelema 2020 aasta liikmemaksu arvestamise alustega.
omavalitsustele liitude ühinemise järgselt ELL liikmemaksu arvestamise süsteemi kohaselt arvestatud liikmemaksudega.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja jätkata arutelu järgmisel juhatuse koosolekul.
Päevakorrapunkt 8
XV Linnade ja Valdade Päevade (LVP) korraldamine 12.-13. veebruaril 2019
Järgmiste, järjekorras XV Linnade ja Valdade Päevade (LVP) ettevalmistamisel jäi ELVL büroo ülesandeks üle vaadata suursündmuse korraldamise võimalused erinevates konverentsikeskustes. Liidu büroo töötajad tutvusid lisaks Tallinnale ka Tartu ja Pärnu konverentsikeskuste võimalustega.
Tallinna Viru Konverentsikeskus on hetkel siiski kõige sobilikum omavalitsuste traditsioonilise suursündmuse korraldamiseks, kus on kompaktselt ja funktsionaalselt ühes kohas lahendatud piisav hulk vajaliku suurusega saale (8), kiire toitlustus ja hotell, samuti piisav messiala.
Tartu Spa Hotelli Konverentsikeskus mahutab maksimaalselt 300 inimest ja kasutada on 4 saali. Toitlustusala jaotub mitme erineva ruumi ja korruse peale ning fuajee pindala on 333 m2 (Virus 835 m2 – fuajee+koridor), mis ei võimalda messi korraldada. Ruumid on sobilikud väiksema ja teist tüüpi koolitusürituse korraldamiseks.
Pärnu Strand pakub mitmeid saale, kuid LVP seminaride korraldamiseks on neist kasutatavad neli. Kardinatega eraldatud ühe suure saali osadeks jaotamine samaaegselt toimuvate seminaride läbiviimiseks ei ole sobiv. Ruumid sobivad kõige paremini ühe suure saali konverentsiks või gala tüüpi ürituseks.
Pärnu toitlustuse osas pakutavad hinnad on Tallinna hindadest tähelepanuväärselt kallimad. LVP osalustasu sisaldab tavapäraselt ka kohvipause ja toitlustamist ja Pärnu puhul kallineb osalustasu seetõttu märgatavalt.
Messiala jaoks pakutavad ruumid - koridoride ja fuajee pinnad, ei paku funktsionaalselt päris hästi toimivat võimalust, on liiga kitsad ja stendide ülesehitamise maksumus on kallim kui Tallinnas.
OTSUSTATI: Korraldada Linnade ja Valdade Päevad 12.-13.02.2019 Tallinnas, Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses
Päevakorrapunkt 9
ELVL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 13. november 2018)
OTSUSTATI: ELVL juhatuse koosolek toimub 13.11.2018 Tallinnas.
Päevakorrapunkt 10
Muud küsimused ja informatsioonid:
10.1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamisest
Seadus võeti vastu 26.10.2017. aastal. Muuhulgas reguleerib seadus ka juriidilistele isikutele nende tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi. Tegeliku kasusaaja andmete hoidmise ja kogumise kohustus jõustus 1. septembril 2018. Eraõiguslikel juriidilistel isikutel on kohustus oma tegelikud kasusaajad äriregistri kaudu avaldada. MTÜ tegelike kasusaajatena käsitletakse reeglina juhatuse liikmeid.
Juhis tegeliku kasusaaja määratlemiseks on ära toodud Rahandusministeeriumi kodulehel
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
10.2 Informatsioon Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlusest
25. oktoobril 2017. aastal võeti Riigikogus vastu uus rahvastikuregistri seadus (edaspidi RRS), mis jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
Muuhulgas muudetakse eelnõuga kehtivuse lõppemise tähtaega selliste elukoha andmete, mis on omaniku õigustatud nõudmisel muutunud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega elukohtadeks. RRS-i § 110 kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse jõustumisel ehk 1. jaanuaril 2019. aastal.
Kuna muudatus mõjutab olulisel määral KOVide tulumaksu ja tasandusfondi laekumist, on mõistlik see tähtaeg edasi lükata ühe päeva võrra, s.o 2019. aasta 2. jaanuarini, sest tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse 1. jaanuari öösel võetud rahvastikuandmeid. Seega võimaldab muudatus lükata mõju KOVide eelarvetele ühe aasta võrra edasi, et jõutaks piisavalt tegeleda inimestega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.
Rahandusministeerium on nõus, et rakenduse alguskuupäev nihutada 2.01.2019. Selle täpsustusega läheb eelnõu valitsusse ja seejärel selgub, kas ettepanek vastu võetakse.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
10.3 Informatsioon ja kokkuvõte 28.09.2018 Narvas toimunud III Omavalitsuspäevast
Narvas toimunud III Omavalitsuspäeva üritused õnnestusid. Korraldati konverents, toimus auhinna „Aasta tegu" väljakuulutamine ning õhtune pidulik vastuvõtt.
Korralduskulud veel täpsustuvad, kuid jäid planeeritud eelarve piiridesse.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
10.4 Tartu Regiooni Energiaagentuuri piiriülese projekti „SaveSmart" rakendumisest
Tegemist on Estonia-Russia Cross Border Cooperation Programm'i, projektiga „SaveSmart". (Nimetus originaalis: Improvement of housing energy performance level of public buildings through introducing innovative technologies and solutions in Estonia and Pskov regioon)
Projekti partneriteks on: Tartu Regiooni Energiaagentuur - juhtpartner ja teaduspartner; Rakvere Linnavalitsus, Võru Linnavalitsus, Rõuge vallavalitsus, Setomaa vallavalitsus, Porhovi rajooni administratsioon (Venemaa), Ostrovi rajooni administratsioon (Venemaa). Projekti taotlus esitati Eesti Vene programmi veebruaris 2018.
Projekti tegeleb energiatõhususe teadlikkuse tõstmisega omavalitsuse ametnike ja otsustajate seas, sh seoses hoonetele esitatava liginullenergia nõuetega Eestis.
Projekti mõte on tutvustada lähenemist, uusi tehnoloogiaid ja võtteid energiatõhusa ehitise rajamisel.
Projekti ülesehitus: Sisaldab endas nii teoreetilist poolt, koolituste ja õppereiside läbi. Lisaks ka praktilisi näiteid, mis teostatakse piloottegevuste kaudu. Erinevatel partner omavalitsustel on projekti käigus elluviimisel erinevad lõigud energiatõhusast ehitamisest. Võru linn projekteerib multifunktsionaalse hoone, kasutades nutikaid lahendusi, Rakvere linn seob vana hoone uue osaga, kus kasutusel kaasaegsed tehnoloogilised lahendused, vana osaga, et saavutada kõrgem energia tarbimise efektiivsus. Setomaa vald paigaldab päikeseenergiajaamale akupargi, et suurendada omatoodetud (taastuva)elektrienergia kasutamist. Rõuge vald renoveerib rahvamaja kaasaegsele efektiivsele küttsüsteemile. Venemaa, Ostrovi ja Porhovi rajoon renoveerib kooli ja lasteaia arvestades kõrgendatud nõudeid energiaafektiivsusele,
Projekti jooksul koolitatakse, nõustatakse ligi 80-100 KOV ametnikku ja 50 eriala spetsialisti linnadest ja valdadest. Selleks on vajalik omavalitsusliidu koostööpartneri osalus, st teadmiste siirdeks omavalitsuse ametnikeni on vaja hea ja usaldusväärse partneri osalus ELVL näol. ELVL poolt oodatakse samuti koostööd info jagamisel koolituste ning projekti tulemuste kohta ja omavalitsuste innustamisel osalema koolitustel. Rahalisi kulutusi programmis osalemisega Liidule ei kaasne.
Liitude organisatsioonilise korralduse muudatuste tõttu paluti uuendada ELVL kinnituskirja.
Projekt on saanud positiivse otsuse juunis 2018. Projekt algus on 01.09.2018, kestvus 36 kuud, projekti lõpp on 31.08.2021.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
10.5 Avatud taotlusvoor kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks
Büroo kavandab kirjutada Rahandusministeeriumile projektitaotlust ELVL büroo töötajate meeskonnakoolituse tarbeks, mis ühtlasi aitaks kaasa liidu efektiivsele toimimisele. Võimalik on taotleda 25 000 eurot, omafinantseering oleks 15% .
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
10.6 ELVL KOV haridusjuhtide õppepäevad Rakveres, 07.-08. novembril 2018
7.-8.novembril toimuvad Rakveres KOV haridusjuhtide õppepäevad. Koostööpartneriks on Haridus- ja Teadusministeerium. Õppepäevade programm on koostamisel.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
Tarmo Tammiste Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija