09.11.04 ELL volikogu koosoleku protokoll

09.11. 2004 Jõgeva

Algus kell 13.00, lõpp kell 16.30 Koosoleku juhataja: Jaanus Tamkivi Protokollija: Inga Köster

Volikogu koosolekule registreerus 29 volikogu liiget ja nende asendajat (nimekiri lisatud).

Koosoleku juhataja esitas kinnitamiseks volikogu päevakorra. Täiendusettepanekuid ei esitatud.

Sõna tervituseks ja linna lühitutvustuseks sai Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev. Ühehäälselt OTSUSTATI kinnitada järgmine PÄEVAKORD:

1. Kohalike omavalitsuste 2004. aasta tulude täiendamise vahendite jaotusest.

2. Puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmise kohalikele omavalitsustele üleandmisest.

3. Üldhariduse investeeringuvahendite jaotusest kohalike omavalitsuste vahel 2005. aastal.

4. Riigieelarvest kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite jaotusest.

5. ELL büroo põhimääruse vastuvõtmine.

6. Eesti Linnade Liidu esindajate nimetamise korra (protseduur rahvusvahelistesse organisatsioonidesse) kinnitamine.

7. Muud küsimused.

 

Päevakorrapunkt 1

Kohalike omavalitsuste 2004. aasta tulude täiendamise vahendite jaotusest.

Kuulati Jüri Võigemasti sõnavõttu teemal, mis on toimunud kohalike omavalitsuste tulubaasi täiendamise asjus allkirjastatud eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli valguses. Üheks teemaks lõpp-protokollis oli üksikisiku tulumaks, mille laekumisega sel aastal on olnud tõsiseid probleeme. Protokollis fikseerisime ära selle, et 200 milj krooni ulatuses võtab valitsus kasutusele meetmed, et seda alalaekumist katta. Rahandusministeerium pakkus 15. oktoobril välja esimese versiooni, kuidas seda auku katta ja see jäi 100% skaalal vahemikku +10,5% kuni –8%.

Järgnevad konsultatsioonid Rahandusministeeriumiga viisid selleni, et lubati viia 98%-ni jaanuari kuus Rahandusministeeriumi poolt omavalitsustele prognoositud üksikisiku tulumaksu tasemest. Koostöökogu jäi Rahandusministeeriumi poolt pakutud arvutuse ja arvutusmetoodikaga rahule, kuid omavalitsused oleksid loomulikult huvitatud, et see auk kaetaks selle tasemeni, mida Rahandusministeerium uue tulumaksusüsteemiga jaanuari kuus välja pakkus ehk 100%-ni. Rahandusministeeriumi sõnul jääb augu katmiseks puudu ca 50 miljonit krooni. Meie seisukoht on, et puuduoleva summa võiks ette näha praegu menetluses oleva lisaeelarvega, kuid tundub, et see ei ole reaalne. Oma sellekohase ettepaneku me Riigikogu rahanduskomisjonile igatahes esitame.

Tallinn ja Harjumaa omavalitsused on veidi teises seisus, sest nendel prognoosi miinuseküsimust ei ole, küll on neil probleem sellega, et nende endi eelarvetesse prognoositud tulumaksu numbrid on suuremad sellest, mis Rahandusministeerium pakkus. Tallinna rahandusspetsialistide andmetel näevad nemad, et Tallinnal jääb puudu ca 40 miljonit.

Kuulati Jaanus Tamkivi, kes tegi juhatuse nimel ettepaneku, et juhul kui käesoleval aastal ei suudeta omavalitsustele tagada puuduva 50. miljoni eraldamist, kaetaks puudujääv summa järgmise aasta riigieelarvest.

OTSUSTATI:

1.1 Võtta informatsioon teadmiseks.

2.1 Pöörduda Riigikogu rahanduskomisjoni poole ettepanekuga katta kohalike omavalitsuste 2004. aasta tulumaksu vähemlaekumised, mis on tingitud tulumaksu laekumise uuele süsteemile üleminekust, suurendades vastavalt 2005. aasta riigieelarveliste eraldiste mahtu kohalikele omavalitsustele.

Päevakorrapunkt 2

Puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmise kohalikele omavalitsustele üleandmisest ning Valitsuse ja Omavalitsusliitude kokkuleppe eelnõu seaduse rakendamiseks

Kuulati Ille Allsaare sõnavõttu, kes tutvustas läbirääkimiste lõpp-protokollis fikseeritud kokkuleppeid, mille kohaselt Omavalitsusliitude Koostöökogu on põhimõtteliselt nõus puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmise kohalikele omavalitsustele üleandmisega ning Sotsiaalministeeriumiga jätkatakse läbirääkimisi, leidmaks pooltele vastuvõetavad lahendused ülemineku ettevalmistamise ja korraldamise praktilistele probleemidele.

Sotsiaalministeeriumiga on jätkunud kõnelused selle üle, millistel tingimustel puuetega inimeste hooldajatoetus üle tuleb. Ministeerium on ette valmistanud infolehe, kus teavitatakse, millised konkreetsed tegevused Sotsiaalministeerium on selleks kavandanud. Lahtine on siiani küsimus, milline on see rahaline ressurss, kuidas see jaguneb ja millal konkreetne seaduseelnõu vastu võetakse ja millal see jõustub.

On välja töötatud konkreetne mudel, kuidas see kohalike omavalitsuste tulubaasi võiks üle tulla. Esiteks tulumaksu osa tõstmine 0,1% võrra ja teiseks läbi tasandusfondi tööealiste ja pensioniealiste parameetrite ühikuväärtuste tõstmisega.

Praegusel hetkel on aga ka omavalitsusi kus sellise rahastamisskeemi järgi (läbi tasandusfondi), tekib oluline miinus st kus puuetega inimeste osakaal, kellele on hooldaja määratud, on suurem kui rahaline kate, mis võimaldab sellise teenuse korraldamist.

Rahanduskomisjoni eilsel koosolekul jõuti kokkuleppele, et 2005. aasta võiks olla üleminekuaasta, kus raha ei tuleks veel omavalitsuste tulubaasi, vaid antakse eraldi tasandusfondi koosseisus omaette reana. Raha jaotamise parameeter oleks puuetega inimeste arv (mitte hooldajate arv). 2005. aastal jääks ka aega üle vaadata, kas raha on piisav, kuidas see jaguneb, vajadusel teenuseid ümber korraldada ja kokku leppida, milliste parameetrite alusel siis 2006. aastal raha tuleks juba omavalitsuste tulubaasi.

OTSUSTATI:

Pidada otstarbekaks jaotada 2005. aastal hooldajatoetuse ülevõtmisel riigieelarvest eraldatavad vahendid proportsionaalselt puuetega inimeste arvule ning alates 2006.a. lülitada vahendid omavalitsuste tulubaasi.

Päevakorrapunkt 3

Üldhariduse investeeringuvahendite jaotusest kohalike omavalitsuste vahel 2005. aastal

Kuulati Jaanus Tamkivi sissejuhatust sellest, et haridusinvesteeringud on tulemas kohalike omavalitsuste tulubaasi lisaks pearahale. Linnade Liidu soov on see olnud juba aastaid ja täna on sellega nõustunud ka Eesti Maaomavalitsuste Liit. Meie järeleandmine neile oli, et raha ei tule kõigile koefitsiendiga 1,0 vaid vastavalt praegustele kehtivatele pearaha koefitsientidele.

Jüri Võigemasti rääkis oma ettekandes 240. miljonist kroonist hariduse investeeringuvahenditest.

Hariduse töörühmas saavutati kokkulepe, et Haridus- ja Teadusministeerium ootab Koostöökogu otsus selles suhtes, kuidas raha jaotatakse. Kaks selget võimalust oleks:

1. vastavalt õpilaste arvule koolis

2. vastavalt tänase palgaraha koefitsiendile.

Ettepanek on, et 2005. aasta hariduskulude õpilaste pearahas investeeringukomponendi summade jaotusel kasutada olemasolevaid hariduskulude jaotamiseks omavalitsusüksustele kehtestatud koefitsiente.

OTSUSTATI:

Pidada otstarbekaks 2005. aasta hariduskulude õpilaste pearajas investeeringukomponendi summade jaotusel kasutada olemasolevaid hariduskulude jaotamiseks kehtestatud omavalitsusüksuste personalikulude jaotamiseks kehtestatud omavalitsusüksuste personalikulu jaotamise koefitsiente.

Päevakorrapunkt 4

Riigieelarvest kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite jaotusest

Kuulati Jaanus Tamkivi informatsiooni sellest, et viimasel Koostöökogu koosolekul jäid EMOLi esindajad oma seisukoha juurde – koefitsient 1: 2 (tänava kilomeeter on 2 korda kallim kui maantee kilomeeter). Meie ettepanek oli, et raha jaotataks lähtudes teede pikkusest koefitsiendiga 1 maanteed ning koefitsiendiga 5 tänavad. Kuigi meil oli arutelu juures olemas ka vastav statistika, mis tõi välja tegeliku teede jaotumise vahekorraga 1 : 5,5, väitis EMOL et neil ei ole volitusi hetkel oma seisukohta muuta, kuid lubati asja täiendavalt arutada detsembris toimuval volikogu koosolekul.

Tulevikku silmas pidades on äärmiselt vajalik leida EMOLiga mõlemaid pooli rahuldav koefitsient. Järgmiseks aastaks eraldatakse raha küll ainult 117 miljonit, kuid tulevikus summa kasvab ja kui meil ei ole koefitsiendid paigas, siis 1 : 2-le vahekord hakkab järjest enam meie kahjuks mängima.'

Sõna sai Tiit Kirss, kes informeeris koosolekul osalejaid, et aastal 2002, kui oli lisaeelarve, siis suurem osa raha jagati M-valemiga laiali aga osa raha, et ka Tallinn midagi saaks, jaotati teede ja tänavate pikkuse järgi. Vahekorraks võeti 1 : 2le, et oleks lihtsam jagada – mingit põhjendust sellele ei olnud. 90ndate lõpupoole olid aluseks Maanteeameti arvestused, kus vahekorraks oli 1:7-le 1:8-le. Selle kohta on olemas ka valitsuse protokolliline otsus koos põhjendustega.

Meie võiksime äärmisel juhul minna kompromissile ja leppida vahekorraga 1:4. Selle kohta oleme teinud ka arvestused ja kõigil omavalitsustel kaasneks sellega kasv 20%.

Päevakorrapunkt 5

ELL büroo põhimääruse vastuvõtmine

Kuulati Peep Kirsima informatsiooni sellest, et ELL büroo põhimääruse projekt saadeti laiali kõigile liikmetele. Eelmisel juhatuse koosolekul oli büroo põhimääruse eelnõu lugemine ja otsustati see esitada kinnitamiseks volikogule. Juhatuse koosolekul esitatud redaktsiooniliste märkustega on arvestatud käesolevas põhimääruse projektis.

OTSUSTATI: Kinnitada Eesti Linnade Liidu büroo põhimäärus.

Päevakorrapunkt 6

Eesti Linnade Liidu esindajate nimetamise korra kinnitamine

Kuulati Peep Kirsima informatsiooni ELL esindajate nimetamise korra eelnõust. Eelnõu väljatöötamise aluseks on ELL põhikirja punkt 39 alapunkt 6.

Esindajate nimetamise kord on vajalik, et sätestada juhised ELL liikmete esindajatele ja büroo ametnikele õiguse andmiseks esindada liitu, samuti esindaja esindusõiguse kestuse ja selle lõppemisel uue esindaja nimetamise alused.

Korras on ära toodud ka nimetamise protseduuriline korraldus ja korra lisas rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu, millesse ELL oma esindajaid nimetab.

 

Otsustati:

Kinnitada Eesti Linnade Liidu esindajate nimetamise kord.

 

Päevakorrapunkt 7

Muud küsimused

7.1. 4. novembri Omavalitsusliitude Koostöökogu koosolekust

Kuulati Jaanus Tamkivi ja Jaak Aabi informatsiooni 4. novembril toimunud Koostöökogu koosolekust. Koostöökogu koosolekul käsitleti samu probleeme, mis täna siin juba kajastamist on leidnud.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.2 Haridusreformi eelnõu menetlemisest

Kuulati Ille Allsaare informatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu parandusettepanekutest. Kuna menetletavas eelnõus on sees sätted, mis on põhimõttelises vastuolus põhiseadusega, KOKS- iga ja kohaliku omavalitsuse üldise korralduse põhimõtetega, on Linnade Liit pöördunud Riigikogu kultuurikomisjoni ja fraktsioonide poole, milles veelkord toodi välja põhjendused ja ettepanekud Riigikogu menetluses oleva seaduse eelnõu 488 SE I muutmiseks.