Valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajate 2021 riigieelarve ja 2021-2024 riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste koosoleku protokoll

Valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajate 2021 riigieelarve ja 2021-2024 riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste koosolek                                                                            01.10.2020 nr 14-2/6698-1
 
PROTOKOLL
 
Tallinn, 15.09.2020
 
Algus kell 10.30                             Lõpp kell 12.10
Juhatas: Jaak Aab, riigihalduse minister
 
Valitsuskomisjoni osalejad:
Diana Kalvik (Sotsiaalministeerium), Veiko Kommusaar (Siseministeerium, elektroonselt), Mart Laidmets (Haridus- ja Teadusministeerium), Sulev Liivik (Rahandusministeerium), Robert Lippin (Haridus- ja Teadusministeerium, elektroonselt), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium, elektroonselt), Kaia Sarnet (Rahandusministeerium), Tarvi Sits (Kultuuriministeerium), Mart Uusjärv (Rahandusministeerium, elektroonselt).
 
ELVL esindajad:
Tiit Terik (Tallinna linn, ELVL juhatuse esimees), Anti Allas (Võru linn, elektroonselt), Ljudmila Jantšenko (Kohtla-Järve linn), Mihkel Juhkami (Rakvere linn), Angelika Kallakmaa-Kapsta (Tallinna linn), Priit Lomp (Kastre vald, elektroonselt), Kurmet Müürsepp (Antsla vald, elektroonselt), Georg Pelisaar (Põlva vald, elektroonselt), Rait Pihelgas (Järva vald), Pipi-Liis Siemann (Türi vald).
 
Kutsutud:
Liis Epro (ELVL), Geili Heinmaa (RM), Hille Ilves (ELVL, elektroonselt), Toomas Johanson (ELVL), Mailis Kaljula (ELVL, elektroonselt), Risto Kask (RM), Ott Kasuri (ELVL, elektroonselt), Eha Lannes (SoM), Veikko Luhalaid (ELVL), Viola Murd (Siseministeerium, elektroonselt), Anne-Ly Reimaa (KuM), Marliis Rettau (ELVL, elektroonselt), Piret Sapp (HTM, elektroonselt), Kalle Toomet (ELVL), Jan Trei (ELVL), Rain Vipper (KeM, elektroonselt), Priit Värk (Paide linn, elektroonselt).
 
Protokollis: Kaie Küngas (RM)
 
PÄEVAKORD:
1. Lühiülevaade valitsuse eelarve läbirääkimistelt (riigihalduse minister Jaak Aab)
2. ELVL seisukohad (ELVL juhatuse esimees Tiit Terik)
3. Omavalitsuste eelarved 2020-2024 (RM, Sulev Liivik)
4. Läbirääkimiste protokolli eelnõu arutelu
5. Valdkondlike töörühmade arutelude ülevaade (töörühma esindajad)
6. Muud küsimused ja koosoleku lõpetamine
 
1. Lühiülevaade valitsuse eelarve läbirääkimistelt (riigihalduse minister Jaak Aab)
 
Jaak Aab märkis, et tagasiside omavalitsustest on, et kevadised omavalitsuste abipaketid olid vajalikud. Hetkel eelarve otsuseid valitsuses tehtud ei ole.
 
2. ELVL seisukohad (ELVL juhatuse esimees Tiit Terik)
 
Tiit Terik kinnitas, et abipaketid olid vajalikud ning investeeringute toetused on jätkuvalt ka edaspidi asjakohased.
 
3. Omavalitsuste eelarved 2020-2024 (RM, Sulev Liivik)
 
Sulev Liivik tegi ülevaate omavalitsuste 2020-2024 eelarvete tervikvaate prognoosist ja hetkeseisust (slaidid ettekandes). COVID toetusmeetmete mõju on prognoosi parandanud. Prognoos võib muutuda, kui sügisel teevad omavalitsused teisi otsuseid (nt makstakse preemiaid vmt). 70 mln COVID investeeringutoetusest 40 mln on tekkepõhiselt sellel aastal ja 30 mln järgmisel aastal.
Ljudmila Jantšenko tõi välja, et investeeringutoetuse hangete läbiviimine võtab aega. Eriti kui hange luhtub.
Sulev Liivik küsis, kas jõutakse 15. novembri tähtajaks taotlused ära esitada. Selleks ajaks peaks hange olema läbi viidud ja parim pakkuja välja valitud (sh vaidlustusperiood lõppenud).
Mihkel Juhkami märkis, et suuremate objektide puhul on see probleemne, sest hangete läbiviimine vajab rohkem aega.
Sulev Liivik selgitas, et vajadusel saab kaks nädalat tähtaega pikendada, enam pikendamine nõuab valitsuse otsustust. Saame oktoobris üle vaadata, kui tähtaja pikendamine on väga vajalik.
 
4. Läbirääkimiste protokolli eelnõu arutelu
 
Sulev Liivik märkis, et tasandusfond kasvab varasema sotsiaaltoetuse- ja teenuse osutamise toetuse ning jäätmehoolduse toetuse üleandmise indekseerimisest. Toimetulekutoetuse maht on võrreldes saadetud eelnõuga kasvanud.
Mihkel Juhkami soovis teada, kas vähemalt teatud toetusfondi vahendite KOV tulubaasi andmine on veel plaanis?
Jaak Aab vastas, et soov on novembri lõpus-detsembri alguses valitsuses täpsemalt arutada omavalitsuste eelarve ja ülesannete korraldust. Järgmisel aastal veel muudatusi ei tule.
Mihkel Juhkami soovis teada, kas on plaan suurendada kohalike teede hoiu valemipõhist toetust.
Jaak Aab vastas, et RESi on taotlus järk-järguliseks suurendamiseks esitatud, kuid ei oska veel öelda. Juhtumipõhine toetus on iga-aastane MKMi taotlus, ei ole RES baasi osa ja seetõttu ei ole tabelis pikema perioodi vaadet. IKT toetus võiks olla võimalik uuest välisvahendite perioodist, mille vahendite jaotust ei ole paika pandud.
Jan Trei tegi ettepaneku, et KOV IKT arengut võiks toetada EL taaskäivitamisrahastust.
Kaia Sarnet märkis, et rahvusvahelise koostöö toetus on RESis regionaalvaldkonna toetuse sees.
Jaak Aab märkis, et taotleb RESist looduskaitsealadest ja veekaitsevööndite maksuvabastustest ja -soodustustest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimist mahus 4,2 mln. Otsust veel ei ole.
 
Kokkulepe märkida eelnõu tabelis ära ELVLi eriarvamused.
 
Tiit Terik tõi välja, et ELVL ei saa leppida tulumaksu osa kärpe eelsele tasemele tõstmise peatumisega. Mõistetakse 2021 aasta peatumist kui muu tulubaas ja toetused ei vähene, kuid alates 2022 peaks tulumaksu osa taastamisega jätkama. Tasandusfondi osas tuleks samuti tagada kasv proportsionaalselt kärpe eelsele tasemele.
Angelika Kallakmaa-Kapsta tõi välja, et COVID eriolukorrast tuleneva tulubaasi stabiliseerimise toetuse osas võiks tabelisse märkida, et vastavalt olukorrale võib taas vajadus tekkida.
Mihkel Juhkami lisas, et kui plaan on ka edaspidi mingeid sektoreid keskvalitsuse poolelt toetada võiks arvestada, et osa võiks toimuda läbi omavalitsuste (nt investeeringutoetused).
Tiit Terik tõi välja, et omavalitsuste jaoks on oluline transiitteede korrastamise projektipõhise toetusega jätkamine.
Pipi-Liis Siemann märkis, et kohalike teede hoid on alarahastatud ja kohalike teede hoiu valemipõhine toetus peaks suurenema.
Ljudmila Jantšenko märkis, et lisaks on suur koormus kvartalisisesed korteriühistule kuuluvad teed, mille korrastamist omavalitsused toetavad.
Tiit Terik tõi välja, et asendus- ja järelhooldusteenuse toetuse osas võiks üle vaadata määra inimese kohta, mis on aegunud.
Angelika Kallakmaa-Kapsta täiendas, et võiks protokolli märkida sotsiaalvaldkonna töörühma kokkuleppe jätkata asendushooldusteenuse kulude analüüsimist.
Jan Trei lisas, et asendushooldusteenuse kulude analüüs ministeeriumi ja ELVLi koostöös käib ja selle põhjalt saab ehk teha liidu poolt järgneva perioodi RESi ettepanekud.
Anti Allas märkis lisaks, et keskusomavalitsustel on probleemne huvihariduse toetus. Kuna rõngasvaldade toetus on suurem, siis kirjutatakse laste elukoht toetuse saamiseks linnast välja. Samas keskus peab pidama üleval huvihariduse pakkumist võimaldavat infrastruktuuri. Toetussumma võiks olla kõikides KOV tüüpides sama ja keskusomavalitsust kui teenuse pakkujat ei tohiks n.ö karistada.
Jaak Aab võttis kokku, et see on tuleviku arutelude teema.
Angelika Kallakmaa-Kapsta märkis, et endiselt on vajalikud hariduslike erivajadustega koolide investeeringud.
Jaak Aab vastas, et on vaja eraldi arutelu, mil viisil hariduslike erivajadustega koolidega jätkata.
Kurmet Müürsepp soovis teada, mis on KIK keskkonnaprogrammi (vee- ja kanalisatsiooniprojektid) ja CO2 vahendite edasised mahud.
Jaak Aab selgitas, et CO2 vahenditest on üks voor omavalitsustele veel sellel aastal plaanis. Vajadused ja võimalused vaadatakse läbi RESi raames.
Jan Trei soovis teada, kuidas liigutakse edasi järgmise perioodi planeerimisega. Tõi välja, et ELVLis on toimumas ideekorje uue perioodi osas.
Jaak Aab tegi ettepaneku, et Rahandusministeerium korraldaks ELVLi juhatusega eraldi kohtumine, kus tutvustatakse uue perioodi planeerimist ja selle ajakava. Siseriikliku struktuurifondide rakenduskava ja õiglase ülemineku kava koostamine peaks lõppema detsembriks.
 
5. Valdkondlike töörühmade arutelude ülevaade (töörühma esindajad, ülevaade slaididel)
 
Tarvi Sits tegi ülevaate kultuuri- ja spordivaldkonna töörühmast, märkides, et üks prioriteet RES taotlustes on laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetuse meede (slaididel täpsemalt), mis on ELVLiga töörühmas läbi arutatud. COVID-19 kultuuri-ja spordivaldkonna abipakett oli 25 mln eurot, mis oli suunatud kogu valdkonnale ja ei tehtud omandivormi erisusi. Tulemas toetuse lisavoor rahvamajadele ja rahvaülikoolidele ning käsitööühendustele, mille täpsemad tingimused on kinnitamisel. Maht 300 000 eurot. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide toetust laiendatakse ka teistele rahvakultuuri kollektiividele.
Angelika Kallakmaa-Kapsta tõi välja, et omavalitsuste jaoks on oluline investeeringutoetus riikliku tähtsusega spordi- ja kultuuriobjektidele.
Sulev Liivik tõi välja, et rahanduse- ja maksupoliitika valdkonnas on aktuaalselt arutelul maamaksu muudatuse ja maade hindamise eelnõude ettevalmistus, mida soovime kuu aja jooksul tulla ELVLi tutvustama. Teise teemana on arutelul KOV maksude muudatused, mille memorandumi tähtaeg on novembris.
Mart Laidmets võttis kokku hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühma arutelu. Aktuaalsete teemadena endiselt üleval koolivõrgu korrastamine, õpetajate palga kasv, mitmekeelne haridus, kooli juhtimise kvaliteet, tuge vajav laps. Moodustati alatöörühmad – koolivõrgu, maakonnapõhiste ja integreeritud teenuseid pakkuvate ning omavalitsuste poolt ühiselt peetavate suuremat tuge vajavate koolide ja muukeelse lapse/pere toetamise teemal. Eesmärgiks töötada välja konkreetsed ettepanekud, võimalikud meetmed 2019.aasta lõpuks, mis KOVide ühistegevust ja teemaarenguid toetaks. Kokkulepet ei ole keskhariduse vastutuse küsimuses. Põhikoolide pidamine on ja jääb omavalitsuste vastutuseks. Eesmärk on, et kodulähedane oleks eelkõige lasteaed ja esimesed kooliastmed ning kolmas kooliaste kahanevates piirkondades KOVi tasandil koonduks. Muudatused on vajalikud, et tagada hariduse kvaliteet. Töörühm kujundas ka seisukoha, et regionaalarengu suunad peaksid saama määratletud strateegia või muu dokumendiga, millest valdkonnad saaksid samuti lähtuda.
Jaak Aab vastas, et eesmärk on erinevate strateegiate ja põhialuste arvu vähendada ja põhimõtted peaksid kajastuma Eesti 2035-s. Arutelusid regionaalpoliitika alusdokumendist on olnud. Idee, et võiks olla regionaalarengu tegevuskava, mis on analoogne Ida- ja Kagu-Eesti tegevuskavaga ja sisaldaks ministeeriumite konkreetseid kindlasse regiooni suunatud tegevusi.
Eha Lannes tegi kokkuvõtte töö-, sotsiaal- ja tervise töörühmast. Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku, et omavalitsused peaksid suurendama kulutusi sotsiaalsesse kaitsesse. Selleks viiakse läbi sotsiaalse kaitse kulutuste analüüs.
Kalle Toomet võttis kokku transpordi ja teede töörühma arutelu. Peamine teema RES vaatest on kohalike teede hoiu valemipõhise ja juhtumipõhise toetuse suurendamine. Lisaks teemadena e-veoselehed ja raskeveokid, naastrehvide mõjudest tänavatele, ligipääsetavuse parandamine ja maavararessursi kasutamise inventuur.
Rain Vipper võttes kokku keskkonna ja maaküsimuste töörühma arutelu, tõi välja, et tutvustati keskkonnatasude süsteemi uuendamise ettepanekut, mis suurendaks KOV-idele suunatavaid saastetasusid. Ei ole veel otsust teemaga jätkamise osas. KOVidele eraldatakse täiendavat toetust 3 mln eurot jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks aastatel 2020-2021. KIK keskkonnaprogrammi eelarve on u 15 mln aastas, sõltuvalt eelneva aasta vee-erikasutusloa tasude laekumisest.
Kaie Küngas tõi välja, et IKT töörühm keskendus IKT kompetentskeskuse arendamise võimalustele ja tulevikuvisioonile.
Anne-Ly Reimaa võttis kokku lõimumise töörühma arutelud. Vajalik tõsta teadlikkust teenuste olemasolust ja lõimumispoliitikast laiemalt. Plaanis koolitused, juhendamised ja e-tööriista väljatöötamine. Keeleõppe võimalusi on laiendatud. Hetkel läbiviidavad tegevused on eelarves kaetud.
Tiit Terik märkis, et kui tugiisikut peaks pakkuma omavalitsus, siis vajalik vastavat ülesannet ka rahastada.
 
6. Muud küsimused ja koosoleku lõpetamine
 
Jaak Aab võttis kokku, et allkirjastame protokolli siis kui RES numbrid lõplikult valitsuses paigas. Soov edaspidi korraldada läbirääkimiste koosolek enne RES taotluste esitamist ministeeriumite poolt, veebruar-märts. Teisi töökorra tähtaegu ei muudaks.
 
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Koosoleku juhataja