Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni lõimumisvaldkonna töörühma koosolek nr 1 2021

KOOSOLEKU PROTOKOLL
 
Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade
ja Valdade Liidu delegatsiooni lõimumisvaldkonna
töörühma koosolek nr 1 2021                                                                         10.02.2021 nr 1-5/81

Koosoleku kuupäev: 18.01.2021
Kultuuriministeerium, Zoomi-keskkond

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.00

Juhatas: Piret Hartman (kultuurilise mitmekesisuse asekantsler)
Protokollis: Anne-Ly Reimaa (lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht)
 
Võtsid osa: Piret Hartman (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler), Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium, lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht), Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit, edaspidi ELVL), Raivo Küüt (Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutus), Kätlin Kõverik (Integratsiooni Sihtasutus, nõustamisteenuse valdkonnajuht, külaline), Kaarel-Mati Halla (Tallinna Linnavalitsus), Ott Kasuri (ELVL), Kädi Koppe (ELVL), Toomas Johanson (ELVL), Sulev Valner (Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik), Viivian Jõemets (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert), Kaisa Üprus-Tali (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenuse juht, külaline), Liis Paloots (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna projektijuht, külaline), Eve East (Toila Vallavalitsus), Einar Vallbaum (Viru-Nigula vald), Riia Tallerman (Lüganuse valla kultuuri- ja spordinõunik, Andrea Eiche esindaja), Tarmo Tammiste (Narva Linnavolikogu), Kerli Zirk (Siseministeeriumi Kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna nõunik).
 
Puudusid: Urve Luht (Lääne-Harju Vallavalitsuse noorsootöö- ja kultuurispetsialist), Anneli Rants (Sillamäe haridus-ja kultuuriosakonna juhataja), Katrin Liivamets (Töötukassa tööotsijate ja tööandjate osakonna juhataja), Helle Kahm (Saaremaa vald), Karro Külanurm (Põltsamaa vald), Kalmer Sarv (Valga vald), Andrea Eiche (Lüganuse vald).
 
PÄEVAKORD:
 
1. Lõimumisvaldkonna tegevussuunad 2021. a. (Piret Hartman, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler).
2. Ülevaade eesti keele õppega seotud tegevustest 2021. a. (Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja).
3. Nõustaja e-tööriista Linda loomisest ja Integratsiooni Sihtasutuse lõimumiskoolitustest kohalikes omavalitsustes (Kätlin Kõverik, Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja)
4. Lõimumisvaldkonna töörühma ettepanekute sisuline arutelu, otsuste tegemine ning sisendi andmine 2022-2025 riigieelarve strateegia ja 2022. aasta riigieelarvega seotud valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste läbirääkimiste protokolli.
 
Päevakorra punkt nr 1. Lõimumisvaldkonna tegevussuunad 2021. a. (Piret Hartman, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler).
 
Piret Hartman avas koosoleku ja tutvustas päevakorda. Päevakord kiideti heaks.
 
Piret Hartman andis ülevaate lõimumisvaldkonna arengutest. Kooskõlastusringil on Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös valminud Rahvastiku ja sotsiaalse sidususe arengukava 2021-2030, mille peab heaks kiitma ka Vabariigi Valitsus. Planeerimisel on Euroopa Sotsiaalfondi lõimumismeetmed. Samuti on kultuurilise mitmekesisuse osakond tegelenud õiglase ülemineku fondi meetmetega Ida-Virumaal, mille planeerimist koordineerib Rahandusministeerium. Lisaks on koostöös Integratsiooni Sihtasutusega kavandamisel lõimumisvaldkonda tutvustavad maakonnatuurid kõikides Eesti maakondades, kus püütakse leida uusi koostöövõimalusi kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel, et pakkuda teenuseid teise emakeelega ja teisest kultuuriruumist elanikele. Kultuuriministeerium soovib ka sel aastal korraldada mitmeid lõimumist käsitlevaid arutelufoorumeid Ida-Virumaal, Tallinnas Lasnamäel ja Maardus. Mitmeid samme on kavas ühtse inforuumi arendamiseks. 2019. aastast käivitunud kodakondsuslepingute süsteemi haldamise, mille raames saavad välismaalased, kes on elanud Eestis vähemalt viis aastat, võimaluse tasuta keeleõppeks ja eksamisoorituseks kodakondsuse saamiseks, hakkab haldama Integratsiooni Sihtasutus. Sel suvel toimub Tartus VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress, mis on hea võimalus tutvustada ka Tartut Euroopa kultuuripealinnana 2024.a.
 
OTSUSTATI:
1. Võtta info teadmiseks.
 
Päevakorra punkt nr 2. Ülevaade eesti keele õppega seotud tegevustest 2021. a. (Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja).
 
Irene Käosaar tutvustas eesti keele õppega seotud tegevusi. Tööd jätkavad keelekursused, keeleklubid ja ––kohvikud. Eesti keele majad tegutsevad Tallinnas, Narvas, kuid keeleõppeteenuseid on võimalik saada ka Jõhvis ja Sillamäel. Edaspidi on plaanis laieneda eesti keele majade võrgustikuga ka Tartusse ja Pärnusse. Keeleõppe pakkumine jätkub eri formaatides. Narvas on plaanitud korraldada kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla" 20. augustil, mis on osa suuremast üle--eestilisest taasiseseisvumise 30. aastapäeva programmist. Avatud on mitmed taotlusvoorud, sh koostöötegevuste taotlusvoor, mis on avatud ka kohalikele omavalitsustele. Lisaks pakub sihtasutus keeleõpet ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF--fond) toel. Oma tegevustes püüab Integratsiooni Sihtasutus alati leida parimaid võimalusi.
 
OTSUSTATI:
1. Võtta info teadmiseks.

Päevakorra punkt nr 3. Nõustaja e-tööriista Linda loomisest ja Integratsiooni Sihtasutuse lõimumiskoolitustest kohalikes omavalitsustes (Kätlin Kõverik, Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisteenuse valdkonnajuht)
 
Lõimumisvaldkonna nõustajatele mõeldud e--töövahend Linda ei ole veel avatud kasutamiseks, kuid valmib veebruarikuu jooksul. E- töövahendi nimetus „Linda" sündis fb „Lõimurite" kogukonna arutelu tuleminas. FB „Lõimurite" on 2020. a sügisel loodud omaalgatuslik FB leht, kus kohanemis- ja lõimumistegevuste elluviijad jagavad omavahel teavet ja uudiseid.
Alates aprillist 2021 algavad seminarid maakondades, kus tutvustatakse nii nõustamise e--keskkonda Linda, selgitatakse välja kokkupuutepunkte lõimumis-- ja kohanemisvaldkonnas, et pakkuda efektiivseid teenuseid sisserändajatele ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

OTSUSTATI:
1. Võtta info teadmiseks.

Päevakorra punkt nr 4. Lõimumisvaldkonna töörühma ettepanekute sisuline arutelu, otsuste tegemine ning sisendi andmine 2022-2025 riigieelarve strateegia ja 2022. aasta riigieelarvega seotud valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste läbirääkimiste protokolli.
 
1) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud
 
Ettepanek nr 1. Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes.
 
Ettepaneku arutelu.

Kädi Koppe selgitas, et kõik esitatud ettepanekud on teinud Eesti Linnade ja Valdade Liidu lõimumise töörühm.
 
Piret Hartman selgitas, et ESF finantstugi keeleõppele lõpeb 2022.a. Kui 2020.aastaks saadi täiendavalt 2 miljonit eurot keeleõppeks, siis sel aastal seda võimalust ei ole. Eesti keele õppele on lubanud anda tuge ka uus valitsuskoalitsioon, kuid täiendava rahalise ressursi suurust keeleõppele 2022. aastal ei ole veel määratletud.
 
Irene Käosaar selgitas, et tavapäraselt on eesti keele õppeks pakutud aastas 2500-2700 õppekohta. 2020. aastal oli tänu lisaressursile võimalik pakkuda Integratsiooni Sihtasutuse poolt 5500 õppekohta. COVID-19 tõttu tingitud veebiõppele üleminek võeti keeleõppijate poolt hästi vastu. Eesti keele õppimisvõimalusi pakkus ka Siseministeeriumi kohanemisprogramm ja Töötukassa. Keeleõppe pakkumisvõimalustes tuleb vaadata tervikpilti.

Jan Trei lisas, et Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt on saadetud ettepanekud ka ESF meetmete koostajatele. 15.02-19.02 k.a. toimuvad ESF meetmete regionaalsed konsultatsioonid. Esitatud on ka ettepanekud lõimumise valdkonnas. Lõimumismeetmete tegevuste planeerimiseks on vajalik ideekorje.

Keri Zirk tegi ettepanku jagada töörühmaga kohanemis- ja lõimumisvaldkonna kaasamisürituste infot, mis on planeeritud ellu viia kõigis Eesti maakondades.

Sulev Valner arvas, et tuleks püüda võimalusel hoida ambitsiooni pakkuda keeleõppeks 5500 õppekohta aastas, nagu oli 2020. aastal saavutatud tase. Keeleõppe edenemise osas võiks nt Integratsiooni Sihtasutus jagada reaalajas infot õpingutes osalejate või neid läbinute kohta (sarnaselt sellele, kuidas näeme praegu avalikku infot koroona-vaktsineerimiste seisu kohta).

Piret Hartman selgitas, et tähtis on määratleda õppe eesmärk, kas katta võimalustega kindlad sihtrühmad või seada prioriteediks teenindussfäär ja avalik sektor.
 
Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Leida täiendav rahaline ressurss lisaks olemasolevale Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade eelarvele 2022.a. eesti keele õppeks summas 2 miljonit eurot RES-ist, et pakkuda keeleõpet aastas 5500 inimesele.
 
Ettepanek nr 2. Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol osalemiseks. Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete kollektiivide laulu- ja tantsupeol osalemiseks.
 
Ettepaneku arutelu
 
Piret Hartman selgitas, et lõimumisvaldkonnas ei ole laulu-ja tantsupeoprotsessi jaoks eraldiseisvaid ressursse. Alates 1.märstis saavad kollektiivse töölepingu alusel tegutsevaid laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajaid taotleda toetusi. Palgatoetusmeetme maht on 2021.a. 2,7 miljonit eurot ja raha hakkab jagama Eesti Rahvakultuuri Keskus. Laulu- ja tantsupeo liikumise toetamine kuulub kultuuriväärtuste valdkonda ja peaks tulema arutlusele RES kultuurikomisjonis.
 
Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Laulu- ja tantsupeo protsessi ei saa rahastada lõimumisprogrammist, vaid laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud eelarvest. Muukeelsete kollektiivide laulu- ja tantsupeol osalemiseks rakendub alates 2021. aastast laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivijuhtide palgatoetus.
2. Suunata ettepanek aruteluks RES-läbirääkimiste kultuurikomisjonile.
 
Ettepanek nr 3. „Kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine KOV-dele. „Kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine riigi poolt. Kahe kogukonna sulandamise programmi eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eesti-keelsesse kultuuriruumi.
 
Ettepaneku arutelu.
 
Piret Hartman märkis, et eri rahvuste koostöötegevusteks on olemas eraldi Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor mahus 80 000 eurot. Samuti toetatakse rahandusministeeriumi toel spordi- ja kultuuri suursündmuste taotlusvooru. See meede vajaks senisest suuremat, ca 0,5 miljoni suurust eelarvet ja tegevusse võiks RES-ist eelarvet juurde küsida. Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku rahastada kultuurivaldkonda Ida-Virumaal ka Õiglase Ülemineku Fondist, kus on hetkel eesmärgiks seatud eelistada eelkõige investeeringu- ja ettevõtlusprojekte.
 
Irene Käosaar lisas, et spordi ja kultuuri suursündmuste taotlusvooru rahastamist alustas rahandusministeerium kaks aastat tagasi mahus 170 000 eurot ja see on aidanud väga antud meetmes rahalise ressursi puudust leevendada. Taotlusvooru on esitatud väga kvaliteetseid projekte, näiteks Narva Ooperipäevad, Station Narva, Narva Energiajooks, Kremli Ööbikud, Mägede Hääl jm. Huvi lõimumist toetavate koostööprojektide vastu kasvab. Täiendav rahastus võiks olla mahus 200 000 eurot.

Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Jätkata erikeelsete kogukondade koostöötegevuste meetme elluviimist. Tegevuste täiendav rahastamine planeerda EL ESF 2021+ i lõimumismeetmetesse.

Ettepanek nr 4. Soodustada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja tegutsemist, läbi projektikonkursside kaasates neid lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma kultuuriruumi (rahastamine riigieelarvest).
 
Ettepaneku arutelu.
 
Piret Hartman selgitas, et rahvusvähemuste kultuuriseltsidele on suunatud kaks taotlusvooru: tegevustoetusteks mahus 642 000 eurot ja projektitoetusteks. Lisaks toetatakse kahe kultuuriautonoomia tegevusi.

Irene Käosaar lisas, et rahvusvähemuste kultuuritegevuse toetamise eelarvet tuleks tõsta. Lisaks on ootus, et rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonid tegeleksid ka uussisserändajatega. Eriti on sellest huvitatud ja uussisserändajatega tegelemisest ukrainlaste, venelaste ja valgevenelaste organisatsioonid. Indikatiivselt on vaja lisaressurssi mahus 200 000 -300 000 eurot.

Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Suurendada vähemusrahvuste kultuuriseltside rahastust mahus 200 000 eurot lisaks 2021. a. mahule.
 
Piret Hartman tegi ettepaneku kommenteerida ettepanekuid 5 ja 6 Siseministeeriumil, sest tegevused kuuluvad nende haldusalasse.
 
Ettepanek nr 5. Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvatele ametnikele tsentraliseeritud koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust uussisserändajate kohanemise toetamisel (rahastamine riigieelarvest).
 
Ettepaneku arutelu.
 
Kerli Zirk selgitas, et Siseministeerium on koos Kultuuriministeeriumiga koostanud tervikliku ülevaate, millised tegevused on suunatud kohalikele omavalitsustele. Rahalised vahendid tegevuste elluviimiseks EL fondidest on olemas kuni aastani 2023. Uue perioodi planeerimine käib. Sõlmitud on partnerluslepingud kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks Tartu linna ja Tallinna Kesklinnavalitsusega. Eesmärk on kohalike omavalitsuse võimekuse tõstmine teenuste pakkumisel ja kogu valdkondliku tervikpildi koondamisel. Kavas on edasi arendada kohalikes omavalitsustes tugivõrgustiku mudelit ning pakkuda ametnikele seminare ja töötubasid. 2021.a. planeeritud maakonnatuuridele lisaks on kavas välja töötada kohanemise ja lõimumise rajad uussisserändajatele ning pikaaegsetele vähelõimunud püsielanikele kasutades sündmusteenuste metoodikat. Ka tuleb välja selgitada, milliseid teenuseid saavad pakkuda kohalikud omavalitsused, milline on riigi ja kohalike omavalitsuste rollijaotus. Kohalikele omavalitsustele suunatud tegevusi tutvustav ülevaatetabel on kavas saata ka töörühma liikmetele enne uut töörühma kohtumist sooviga tagasisideks. Eesti keele õppeks eraldi RES-vahendeid uussisserändajatele hetkel ei ole vaja lisaks planeerida, tegevus on kaetud ESF-st. Peamine küsimus on, kuidas pakkuda teenuseid vajaduspõhiselt ning proaktiivselt.

Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvate ametnike koolitused viib Integratsiooni Sihtasutus läbi koos hankelepingu partneriga 2021.a. igas Eesti maakonnas. Tegevused on kaetud EL fondide eelarvelise ressursiga ja täiendavat rahastamist ei vaja.
2. Siseministeerium viib läbi vastavad koolitused 2022.a Tegevused on kaetud EL fondide eelarvelise ressursiga ja täiendavat rahastamist ei vaja.

Ettepanek nr 6. Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega (rahastamine riigieelarve vahenditest).
 
Ettepaneku arutelu.

Kerli Zirk selgitas, et rahvusvahelise kaitse saajatega tegeleb vastav töörühm ja teenuse omanik on TeRe mõistes Sotsiaalministeerium. Teenust rahastatakse AMIF-fondist kuni 2023. aastani ja seda viiakse ellu avatud taotlusvooruga, kus partneriteks võivad olla ka mittetulundusühingud. 2020.a. otsustati, et rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud teenus vajab reformi, arenguhüpet. Teenust plaanitakse jätkuvalt rahastada välisvahenditest ja seetõttu RES-ist samale tegevusele rahastust küsida ei ole hetkel vajalik.

Kaisa Üprus selgitas, et Sotsiaalkindlustusamet pakub rahvusvahelise kaitse saajatele tugiteenuseid. Teenuste sisu muutmise plaan tekkis soovist kaasata tegevustesse enam kohalikke omavalitsusi, kes teavad täpsemalt teenusesaajate vajadusi. Seetõttu on soov suunata teenuse pakkumine kohalikele omavalitsustele, et nad saaksid olla kesksed teenuseosutajad ja aitaksid leida rahvusvahelise kaitse saajale tugiisiku, et suunata nad iseseisvale toimetulekule. Moodustatud on tugiteenuste töögrupp, mille eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi valdkonna infoga. Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on ajakohastada teenuseid 2022.aasta algul, teha kaasa maakonnatuur INSAga kohalikes omavalitsustes.
 
Piret Hartman märkis, et Sotsiaalkindlustusameti tegevused tuleks märkida ühisesse kohalikele omavalitsustele suunatud tegevuste ülevaatetabelisse.

Kaisa Üprus-Tali lisas, et rahvusvahelise kaitse saajad on samuti sisserändajad, erinevad uussisserändajatest vaid oma õigusliku seisundi poolest. Samas vajavad nad samu lõimumisteenuseid, mida saavad pakkuda kas MTÜ-d või KOV-d. Lisaressursi vajadus antud teenuses ei ole suur.
 
Ott Kasuri märkis, et ta on selle poolt, et tööd rahvusvahelise kaitse saajatega juhib KOV ning Sotsiaalkindlustusamet leiab tugiisiku. Teenuse sisu tuleb täpsemalt läbi rääkida ja eelarvelised vahendid katta EL fondidest.
 
Eve East tõi esile, et murettekitav on muukeelsete õpilaste juurdetulek eesti õppekeelega koolidesse, mis langetab õppekvaliteeti. Koolide töömaht suureneb. Teema on aktuaalne alates 2019.a. II poolest, head lahendust ei ole seni leitud. Teemat on arutanud ka ELVL-i juhatus. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb leida lahendus. Õpilased vajavad eraldi tuge ka eesti õppekeelega üldharidusasutustes.

Viivian Jõemets selgitas, et koolidele pakuvad sisulist tuge uussisserändaja kohanemiseks HarNo, Tartu Rahvusvaheline Maja ja MTÜ Pagulasabi. Olemas on keeleõppetoetus uussisserändajast õpilasele põhikoolis, mida saab EHIS-e vastava märke alusel taotleda kuni 3 aastat Eestis õppima asumisest. Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb muukeelse sisserändajaga, toetuste süsteemi loomine on töös. EHIS-esse kantud õpilase õppekohta rahastatakse riigieelarvest üldistel alustel. Teine teema on erivajadusega muukeelne laps, selle teemaga tegeles ka jaanuaris 2021 lõppenud RITA-rände projekt.
 
Piret Hartman märkis, et haridustemaatika on seotud lõimumisega ning mitmed meetmed ja rahaline ressurss suunatakse selle küsimuse lahendamiseks.

Viivian Jõemets selgitas, et 2021.a töötatakse välja muu kodukeelega õpilaste toetamise terviklik süsteem. Hetkel rakendub keelekümblustoetus ja uussisserändaja keeleõppetoetus. Sissekirjutuseta õpilase haridustoetuse katab riik, kui õpilane on novembriks EHIS-esse kantud.

Eve East lisas, et Ida-Virumaa eestikeelsetes koolides on vene emakeelega õpilasi juba üle poole õpilaskonnast.

Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Tugiteenuste väljaarendamise teenus on kaetud EL Solidaarsusfondide (AMIF) võimalustest.
2. Tegevus täiendavat rahastamist RES-ist ei vaja.
2) Kultuuriministeeriumi ettepanekud töörühmale

Ettepanek nr 1. Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise teenuseid.
 
Ettepaneku arutelu.
 
Piret Hartman selgitas, et 2020.aastal valmis Kultuuriministeeriumi soovituslik juhend kohalikele omavalitsustele lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenuste kohta. Ministeerium soovib kohalike omavalitsuste poolset tagasisidet sellele ja plaanib juhendit ka maakonnatuuridel tutvustada.

Anne-Ly Reimaa lisas, et lõimumisvaldkond võiks kajastuda kohalike omavalitsuste arengukavades.
Kaarel-Mati Halla täiendas, et lõimumisvaldkond kajastub Tallinna Linnavalitsuse arengukava kahes peatükis ja ka teistes strateegilistes dokumentides.
 
Piret Hartman avaldas arvamust, et kohalikud omavalitsused võiksid teha ettepanekuid, milliseid teenuseid lõimumisvaldkonnas tuleks KOV-tasandil ellu viia. Kohalikul omavalitsusel peab olema endal selge nägemus, mida lõimumiseks pakkuda. Tuleks koostada analüüs, millised on vajalikud KOV-poolsed teenused.

Viivian Jõemets lisas, et koolid on analüüsinud, mida nad lõimumise toetamiseks teevad, millised on KOV-ide väljakutsed ja kuidas neid lahendada. KOV-poolne teadmine olukorrast on olemas.

Jan Trei märkis, et see sõnum tuleks viia allapoole, KOV-idele võiks pakkuda metoodikat, kuidas valdkonda arengukavades kajastada. Selge peab olema, milline on iga KOV-i rahvuslik koosseis.

Ott Kasuri lisas, et KOV-d ei ole sageli valmis lõimumisega tegelema. Muukeelne õpilane on sageli Harjumaa probleem. Paldiskis on küsimus hästi lahendatud. Harku vallas on loodud uusi õppekohti uute õpetajate baasil. Ka on hea, kui õpetajad on erineva kultuuritaustaga. Koolides on õpetajaid Serbiast, Türgist, EL maadest. Hea algatus on Tagasi kooli, kuhu saab kaasata ka teisest rahvusest õpetajaid.

Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Toetada lõimumise ka kohanemise kajastamist kohalike omavalitsuste arengukavades.
2. Tõsta kohalike omavalitsuste teadlikkust kohanemis- ja lõimumisvaldkonna väljakutsetest koolituste ja teabepäevade abil, sh INSA ja Kultuuriministeeriumi maakonnatuuride raames.
3. Tegevus on kaetud 2021. a ja 2022. a. eelarveliste ressurssidega.

Ettepanek nr 2. Tekitada kohalike omavalitsuste tasandil kontaktpunktid/kontaktisikud, kes on kursis lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust kohalike omavalitsuste siseselt ning riigiasutustele.

Ettepaneku arutelu.
 
Piret Hartman märkis, et igas omavalitsuses võiksid olla kohanemise ja lõimumise koordinaatorid. Selle küsimust tuleks arutada järgmisel koosolekul. Otsustada tuleb, millal uuesti kohtuda.

Piret Hartman tegi ettepaneku kohtuda töörühmaga uuesti veebruari lõpus või märtsi algul. Ettepanek töörühmale on kohtuda 1. märtsil.
 
Kokkulepe ettepaneku sõnastuseks:
1. Kiita ettepanek heaks. Käsitleda lõimumisvaldkonna kontaktvõrgustiku väljaarendamist ja sellega seotud eelarvelisi küsimusi RES töörühma kohtumisel märtsis 2021.

Koosoleku juhataja                                                                                     Protokollija
(allkirjastatud digitaalselt)                                                                           (allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman                                                                                              Anne-Ly Reimaa
kultuurilise mitmekesisuse asekantsler                                                     lõimumisvaldkonna  rahvusvaheliste suhete juht