KOV rahanduse töörühma protokoll

 

 

Zoomi veebikeskkond                                                                                  10.12.2020

 

Algus 10:00

Lõpp 12:30

Koosoleku juhataja: Sulev Liivik - Rahandusministeerium

 

Töörühma liikmed: Sulev Liivik, Andrus Jõgi, Lemmi Oro, Mart Uusjärv – Rahandusministeerium; Külli Lust – Tartu Linnavalitsus; Katrin Kendra – Tallinna Linnavalitsus; Rait Pihelgas ­– Järva Vallavalitsus, Mikk Lõhmus – Lääne-Nigula Vallavalitsus; Randar Lohu – Saku Vallavalitsus.

 

Kutsutud: Thomas Auväärt, Kristen Leppik, Marge Kaljas, Marek Uusküla, Sirje Pulk, Timo Torm, Tiit Oidjärv, Risto Kask, Lasse Lehis, Kersti Kracht – Rahandusministeerium; Angelika Kallakmaa-Kapsta – Tallinna Linnavalitsus; Veikko Luhalaid, Jan Trei, Toomas Johanson Kalle Toomet ja Tiina Üksvärav – Eesti Linnade ja Valdade Liit.

 

Päevakord:

1. KOV võimalik osalemine laenu- ja hoiuühistute tegevuses;
2. Sisendkäibemaks toetustelt;
3. KOV ettevõtluskeskkonna ülesanne ja tulumaks töökohtade järgi;
4. Kohalik kasu;
5. Muud teemad.

 

Protokollile on lisatud esitlused.

 

Päevakorrapunkt nr 1

 

Thomas Auväärt tutvustas Rahandusministeeriumi menetluses olevat hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) seaduse muudatust. Selle raames oleks vajalik läbi arutada KOV-dega seonduv. Kehtiva seaduse järgi ei saa HLÜ liikmeks olla riik, KOV ega avalik-õiguslik juriidiline isik. Mitmetes teistes riikides võivad olla KOV-d ühistute liikmed (nt Läti, Leedus võib HLÜ osutada teenuseid KOV-le). HLÜ üheks eesmärgiks on ajalooliselt olnud arendada kohalikku või konkreetse piirkonna ettevõtlust. KOV HLÜ liikmena saaks kohalikku ettevõtlust suunata ja võiks HLÜ-des kompetentsi tõsta järele valvaja rollis.

 

Omavalitsuste esindajad ei toetanud mõtet, et KOVid võiksid saada osaleda HLÜ-de tegevuses. Suurem osa HLÜ-sid ei lähe finantsinspektsiooni järelevalve alla. Võib tekkida olukord, kus KOV-id peavad HLÜ seadusest tulenevalt katma üldkoosoleku otsuse alusel HLÜ kahjumi proportsionaalselt oma osaluse suurusega. Selliseid äririske ei tohiks maksumaksja rahaga võtta. HLÜ on mõeldud eelkõige kohaliku kogukonna väikeäride jaoks, kus ühed hoiustavad oma raha, mille arvelt antakse teistele laenu, kuna suurtest pankadest sellised ettevõtmised tagatiste puudumise tõttu laenu ei saaks. Ei ole mingit sisulist tarvidust KOVidel HLÜ tegevuses osaleda, seda see ei looks HLÜ-le mingit väärtust juurde. KOVid ei vaja HLÜ teenuseid, sest kommertspankade laenuturg toimib ja raha hoiustamist HLÜ-des ei luba KOV finantsjuhtimise seadus selliste krediidiasutustega seotud riskide tõttu.

 

Otsustati, et ei minda edasi KOVide osalemisega HLÜ-de tegevuses.

 

Päevakorrapunkt nr 2

 

Marek Uusküla ja Sirje Pulk tutvustasid Rahandusministeeriumi kavandatavat toetustelt makstava käibemaksuga seotud seaduse muudatust. Käibemaksudirektiivi artikli 73 kohaselt tuleb kõikidel juhtudel hinnaga otseselt seotud toetus arvata kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka. Rahandusministri kehtestatud korra kohaselt sõltub aga toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamine sellest, kuidas toetuse andmine on riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarves kajastatud. Selline tingimus on vastuolus käibemaksudirektiivi sätte ja mõttega.

 

Rahandusministri kehtestatud korda tõlgendatakse erinevalt ning sarnast olukorda maksustatakse erinevalt. Esineb juhtumeid, kus sisuliselt teenuse eest maksmist käsitatakse sellise toetuse maksmisena, mida rahandusministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksuga ei maksustata. Vastuolule pööras tähelepanu ka Riigikontroll oma 18.03.2019. a märgukirjas.

 

Seadusest volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kaotab määrus kehtivuse ning sel juhul tuleb käibemaksu tasuda kogu summalt, mida kauba või teenuse eest tasutakse, sh ka sellelt osalt, mida tasutakse toetusena saadud vahenditest. Direktiivi nõudeid tuleb täita ja ei ole mõtet jätkata arutelu teemal, kas teenuse hinnaga seotud toetustelt käibemaksu tasumine on õige või vale. Muudatus puudutab eelkõige ühistransporditeenust osutavaid ettevõtteid ja KOVide antavaid ühistranspordi toetusi. Seaduses volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kasvab käibemaksu laekumine aastas ca kokku 35 mln eurot. See summa põhineb avalikest andmetest ja isiklike kontaktide kaudu saadud teabel.

 

Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et toetuste käibemaksuga maksustamise muudatuse selgitamiseks on seadusest tulenevalt võimalik koostada juhend, mis avaldatakse kas Rahandusministeeriumi ja/või Maksu- ja Tolliameti veebilehel. Lisaks sellele on ministeeriumi veebilehel käibemaksuseaduse kommentaarid, kus tehakse seaduse vastuvõtmise korral asjakohased muudatused. Enne juhendi koostamist ja seaduse kommentaaride muutmist on ministeerium valmis jagama selgitusi ka muul viisil. Oluline on mõista, et hinnaga otseselt seotud toetused kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Käibemaksuga maksustamisel ei oma tähendust see, millistest vahenditest kauba või teenuse eest tasutakse, kas need on omavahendid, laenatud vahendid, kingitused, toetused vms.

 

Omavalitsuste esindajad väitsid, et ei ole aru saadav, kuidas Rahandusministeerium ja maksuhaldur ikkagi selgitavad välja, missugusel juhul on tegemist tegevustoetusega (ei lähe maksustatava käibe hulka) ja missugusel juhul toetustega, mis antakse osutatava teenuse hinna vähendamiseks (läheb maksustava käibe hulka). Kui antakse tegevustoetust, siis on ka ju eesmärgiks KOV elanike jaoks soodsama hinnaga teenus, kuigi toetuse kasutamise tingimustes sellist kohustust toetuse saajale otsesõnu ei panda. Toetustele käibemaksu lisamise kohustuse määratlemiseks peaks olema põhjalik juhend. Lisaks võib kavandatav käibemaksu muudatus mõjutada muid valdkondi peale ühistranspordi. Kuna muudatuse mõju on omavalitsustele suur, tuleks teha korralik küsimustik, mille alusel koostatakse tabel ja sealt saab teada iga KOVi osas eraldi muudatuse mõju ning pakkuda KOVidele välja kompensatsioonimehhanism (nt tulumaksuosa suurendamine). KOVid saavad kõige täpsemini hinnata, kui palju ja milleks toetuseid makstakse. Seni tehtud mõjuanalüüs puudutab käibemaksu laekumist, mitte aga mõju KOVide eelarvetele.

 

Rahandusministeeriumi esindajad avaldasid arvamust, et kui kaalutakse erinevaid võimalusi seaduse muudatuse mõjude leevendamiseks, siis ei ole mõistlik lähtuda KOVidele kompenseerimisel sellest, kuidas keegi on käibemaksuarvestust pidanud, sest see on erinev. Me tekitaksime juurde ebaõiglust nende KOVide suhtes, kes on kaupu ja teenuseid maksustanud kogu tehingu väärtuse ulatuses. Samuti tuleb vältida olukorda, kus KOVid saaksid riigilt kompensatsiooni, aga jätkaksid hinnaga seotud toetustelt käibemaksu mittetasumise praktikat.

 

Otsustati, et Rahandusministeerium selgitab välja käibemaksu seaduse muudatuse tulemusena hinnaga otseselt seotud toetuste maksustatava väärtuse hulka arvamise kogu mõju. Selle põhjal jätkatakse läbirääkimisi mõju leevendamise variantide üle.

 

Päevakorrapunkt nr 3

 

Mart Uusjärv tutvustas valitsuse tegevusprogrammis olevat ülesannet seoses KOVide rolli suurendamisega kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel koos rahastamise põhimõtete muutmisega.

 

Erinevad uuringust tõdevad, et KOVid ei ole kõige paremini tunnetanud oma rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel, ettevõtluskeskkonna teema on arendusdokumentides sageli pealiskaudne ning KOVide finantseerimissüsteem ei motiveeri piisavalt KOVe huvi tundma töökohtade loomise vastu. Lisaks on probleemiks vaba ettevõtlusmaa puudumine ja väga bürokraatlik ja aeganõudev riigilt maade taotlemise protseduur. Ettevõtjad ootavad KOVilt eelkõige korras taristut ja kommunikatsioone, ladusat planeeringute ja lubade menetlust ning kaasamist strateegliste otsuste tegemisse. Ettevõtjad ei oota KOVidelt toetusi. Maakondlike arenduskeskuste (edaspidi MAK) potentsiaali kasutatakse vähe ja KOVid ei tunne end MAKide omanikena, kuna riik on kehtestanud jäigad rahastamise reeglid.

 

Andrus Jõgi tutvustas töös olevat ettepanekut suunata juriidilise isiku tulumaksust osa KOVidele töökohtade järgi. Praegu laekub ettevõtte tulumaks täies ulatuses riigile. Juriidilise isiku tulumaksust osa KOVidele suunamise eesmärk on panna nad rohkem huvi tundma töökohtade pärast ja siduda KOVe ettevõtlusteemaga laiemalt. Aluseks on võetud põhimõtte, et osasid KOV teenuseid (teed/tänavad, tänavavalgustus ja puhastus) kasutavad teiste KOVide elanikud (mujalt tööl käiad), aga KOV nende eest mingit tulu ei saa. See aitab kuni pooles ulatuses katta liikumiseks vajaliku taristuga seotud kulusid. Soodustamaks töökohtade loomet üle-eestiliselt, arvestatakse lisatoetuse jaotamisel Tallinna töökohtade arvu koefitsiendiga 1, Tallinna lähipiirkondade töökohtade arvu koefitsiendiga 2 ning mujal koefitsiendiga 4. Tallinna lähipiirkonnas tulevad ettevõtted ise KOVide jutule käitiste rajamiseks, aga väljaspool Harjumaad peavad KOVid vaeva nägema töökohtade meelitamisega. Raha jaotuks sellisel juhul nii, et väljaspool Harjumaad keskuslikud KOVid võidavad kõige rohkem sellest muudatusest.

 

Tegemist on töös olevate ettepanekutega, mida ei ole valitsuskabinet veel arutanud. See võib toimuda eeldatavasti veebruaris.

 

Omavalitsuste esindajad rõhutasid, et oluline on vältida tulubaasi ümberjagamist KOVide vahel ning töökoha parameetri võiks arvesse võtta tulubaasi suurendamisel.

 

Otsustati võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt nr 4

 

Tiit Oidjärv tutvustas valitsuse tegevusprogrammis olevat ülesannet seoses analüüsi ja ettepanekutega talumishuvi (arendustest tuleneva kohaliku rahalise kasu) edendamiseks.

 

Kohaliku kasu instrumenti kasutatakse erinevates valdkondades ning tegemist on üldmõistega kokkulepetele, kus ettevõte maksab otse kogukonnale või omavalitsusele kompensatsiooni olulise ruumilise või keskkonnamõjuga tegevuse eest. Kui ettevõtte tegevusega kaasnevad omavalitsusele kulud (nt suuremahuline avaliku taristu arendamise vajadus, nt uusarenduses uute koolide ehitamine) või elukeskkonna halvenemine (see tähendab reeglina kulu omavalitsusele, et pakkuda elanikele vastu muid lahendusi elukeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks) peetakse põhjendatuks ettevõtte kasumist osa jätmist piirkonda, mida kasutatakse lisandväärtuse loomiseks.

 

Eestis on suuremate arenduste rajamisel, nagu tuulepargid ja uuselamupiirkonnad, aastaid viljeletud kohaliku kasu kokkuleppeid. Samas puudub süsteemne ülevaade kokkulepetest ja omavalitsustele laekunud tasu kohta eraldi arvestust ei peeta. Seni on kokkulepete õiguslikud alused olnud ebaselged ja eeldatavasti seetõttu on need avalikkuse jaoks mitte kättesaadavad. Selline ebamäärane olukord tähendab, et paljud ettevõtted ja omavalitsused ei ole soendanud sõlmida kohaliku kasu kokkuleppeid. See on võib-olla tähendanud, et mõni ettevõtte on plaanidest loobunud.

 

Rahandusministeerium tellitud kohaliku kasu uuringust selgus, et kohaliku kasu kokkulepete õigusliku aluse puudumise tõttu puudub ettevõtjatel kindlus ja selgus, mida KOVilt oodata. Samuti ei ole KOVil ja arendajal kindlust, kas kokkulepe oleks seaduslik. Kolmandaks on kogukonna jaoks ebaselge, et missugused on elukeskkonna halvendamise eest kompensatsiooni saamise võimalused.

 

Üht õiguslikku lahendust kõigile seotud teemadele ei ole (osad valdkonnad on juba maksustatud ja häiringu potentsiaalse hüvitamise alused on valdkonniti väga erinevad). Planeeringute valdkonnas läheb Rahandusministeerium edasi sotsiaalse taristu arendamise tasu regulatsiooni väljatöötamisega. Tuuleparkide teemal asub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötama võimalust KOVil küsida kompensatsiooni tuulepargi rajamisel. Keskkonnaministeerium koos Rahandusministeeriumiga võtavad töösse keskkonnahäiringuga seonduvalt keskkonnatasude temaatika.

 

Omavalitsuste esindajad tunnustasid algatust.

 

Otsustati võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt nr 5

 

Rahandusministeeriumi esindajad teavitasid, et valitsuse tegevusprogrammis olevat kohalike maksude analüüsi ja ettepanekutega ei minda eraldiseisvalt valitsuskabinetti. Praeguses keerulises majanduslikus olukorras ei ole mõistlik tegeleda maksukoormust suurendavate uute kohalike maksudega. Kuna plaanis on valitsuskabinetti viia kõik KOV teemad koos memorandum, siis seal markeeritakse kohalike maksudega seonduv.

 

Riigikogu võttis 10.12.2020. a vastu KOV finantsjuhtimise seaduse muudatused seonduvalt netovõlakoormuse ülempiiri erandi pikendamisega.

KOV toetusfondi määrusesse lisandub riigilt ületulevate kõrvalmaanteede rahastamise säte. Kui KOV võtab mõne teejupi üle 2021. a, siis kuni aasta lõpuni hüvitab Transpordiamet teehoiu kulud. Ülevõtmisele järgneval aastal toimub ületulnud kõrvalmaanteede rahastamine toetusfondi kaudu ülejäänud teehoiu rahadest eraldiseisvalt.

 

Protokollija: Sulev Liivik