10/10/17
KUTSE
ELL juhatuse koosolek
Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 10. oktoobril 2017 algusega kell 13.00 ELL büroo saalis (Ahtri tn 8, III Korrus, Tallinn)
Juhatuse koosolekud on avatud kõigile liidu liikmete esindajatele.
(Parkimisinfo maps.google.com lehel – http://bit.ly/8ZyqWA)
Juhatuse koosoleku päevakorras (ettepanek):
1. Seisukoha kujundamine Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 520 SE osas. Hille Ilves, Jüri Võigemast
Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 520 SE
2. Informatsioon küsimustest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-8-17 (PGS ja arvlemine). Jüri Võigemast
3. Kultuuriministeerium – Üleskutse Eesti Linnade Liidule koostööks Euroopa Kultuuripealinn 2024 teemal. Hille Ilves
4. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 2018. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokoll ning kohalike omavalitsuste eelarvetulude kajastamisest 2018. aasta riigieelarve eelnõus. Tiit Kirss, Jüri Võigemast
2018. aasta riigieelarve seadus 521 SE
5. Ruumiloome ekspertrühma loomisest. Angelika Kallakmaa-Kapsta
6. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas
7. Muud küsimused ja informatsioonid.
7.1. Elanikkonnakaitse vastutusjaotus / kohalikud omavalitsused. Anne Läns
7.2. Siseministeeriumi üleskutse kodanikupäeva aumärgikandidaatide esitamiseks. Jüri Võigemast
Siseministeeriumi üleskutse kodanikupäeva aumärgikandidaatide esitamiseks
https://www.siseministeerium.ee/et/kodanikupaev
7.3. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-september. Tiit Kirss
Jüri Võigemast
Tegevdirektor
Juhatuse koosoleku dokumendid (.zip)
EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU
PROTOKOLL nr 4
Tallinnas 10.10.2017
Algus kell 13.00, lõpp kell 15.10
Koosoleku juhataja: Pipi-Liis Siemann
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid:
Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus),
Heiki Hepner (Kohila Vallavalitsus),
Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus),
Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus).
Puudusid:
Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus),
Vladimir Šokman (Tartu Linnavolikogu),
Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavalitsus).
Kutsutud: Angelika Kallakmaa ja Toomas Sepp (Tallinna Linnavalitsus)
ELL büroost osalesid:
Jüri Võigemast,
Tiit Kirss,
Anne Läns,
Hille Ilves,
Marliis Rettau,
Irja Alakivi ja
Inga Köster.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Seisukoha kujundamine Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 520 SE osas. Hille Ilves, Jüri Võigemast
2. Informatsioon küsimustest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-8-17 (PGS ja arvlemine). Jüri Võigemast
3. Kultuuriministeerium – Üleskutse Eesti Linnade Liidule koostööks Euroopa Kultuuripealinn 2024 teemal. Hille Ilves
4. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 2018. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokoll ning kohalike omavalitsuste eelarvetulude kajastamisest 2018. aasta riigieelarve eelnõus. Tiit Kirss, Jüri Võigemast
5. Ruumiloome ekspertrühma loomisest. Angelika Kallakmaa-Kapsta ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas
7. Muud küsimused ja informatsioonid.
7.1.Elanikkonnakaitse vastutusjaotus / kohalikud omavalitsused. Anne Läns
7.2. Siseministeeriumi üleskutse kodanikupäeva aumärgikandidaatide esitamiseks. Jüri Võigemast
7.3. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-september. Tiit Kirss
7.4. ELL vastus Eesti Vee-ettevõtete Liidule jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia teemal. Jüri Võigemast
Päevakorrapunkt 1
Seisukoha kujundamine Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 520 SE osas
Kuulati Hille Ilvese informatsiooni (memo lisatud).
Eelnõu seletuskirjas märgitakse järgmist:
„Eelnõu loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks. Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus KOVde keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt KOVl õigus eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada. Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded:
- koolile antud tähtajatu tegevusluba;
- koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni teatud protsendini töötasu alammäärast;
- kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse;
- kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees.
Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. septembrist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle KOVi, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel, samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel. Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. a 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 % selle KOVi, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. a. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted õppemaksu lae kohaldamiseks."
Linnade liit esitas 21.09.2017.a eelnõu osas järgmised seisukohad:
„Juhime jätkuvalt tähelepanu Erakooliseaduse §-s 222 muutmise seaduse eelnõu ELL poolses varasemas kooskõlastuskirjas (21.08.2015 nr 5-1/151-1) esitatule:
„Põhiseaduse § 37 lõikest 2 tulenevalt on riigil ja KOVil kohustus teha haridus kättesaadavaks ja pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Põhiseadusest tulenevalt on KOVil oluline teada õppekohtade arvu oma haldusterritooriumil.
Teeme ettepaneku täiendada Erakooliseadust § 54 lg 7: „Erakooli asutaja kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumilt tegevusloa taotlemise eelnevalt valla- või linnavalitsusega, mille haldusterritooriumile erakool soovitakse asutada."
Põhjendus:
Ettepanek võimaldab KOVil osaleda oma haldusterritooriumil oleva optimaalse koolivõrgu kavandamisel. Vajadusel ja võimalusel saab KOV korrastada ja muuta koolivõrku efektiivsemaks, sh luua vastavalt KOVi võimekusele õppekohti vabatahtlikult juurde koostöös erakooliga lepingute alusel.
Lisaks võimaldab säte vajadusel lahendada võimalikke tekkivaid sotsiaalseid probleeme. Näiteks kui erakooli pidaja leiab, et muutunud oludes erakooli pidamine ei ole otstarbekas ja otsustab erakooli tegevuse lõpetada, on KOV kohustatud täitma põhiseadusest tulenevat ülesannet tagada kõigile hariduse kättesaadavus ja võimalused koolikohustuse täitmiseks.".".
Toimus arutelu.
Koosolekul osalejad väljendasid arvamust, et hariduse kättesaadavuse korraldamine oma haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse tuumikülesanne, mis tuleneb Põhiseadusest.
Erakoolil ei ole Põhiseadusest tulenevaid kohustusi tagada mingil territooriumil kooliealistele lastele koolikoht. See kohustus on kohalikul omavalitsustel. Kui eraettevõte, antud juhul erakool, soovib tegevuse lõpetada, siis kool suletakse, seevastu kohalik omavalitsus peab jätkuvalt tagama hariduse kättesaadavuse oma haldusterritooriumil elavatele lastele.
OTSUSTATI: Jääda Haridus- ja Teadusministeeriumile 21.09.2017.a esitatud seisukohtade juurde.
Päevakorrapunkt 2
Informatsioon küsimustest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-8-17 (PGS ja arvlemine)
Jõelähtme Vallavolikogu on esitanud Riigikohtule taotluse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 83 lg 1 sätestatud ülesannete täitmiseks kohalike omavalitsustele riigieelarvest vahendite eraldamist käsitleva õigusliku regulatsiooni puudumise põhiseadusevastaseks tunnistamiseks (juhul, kui pidada kõnealust kohustust riiklikuks ülesandeks) või PGS § 83 lg 1 kehtetuks tunnistamiseks (juhul, kui kõnealune kohustus ei ole riiklik ülesanne).
Riigikohtu otsust veel ei ole.
Õiguskantsler on arvamusel, et PGS § 83 lg-s 1 sätestatud valla või linna kohustus osaleda teise kohaliku omavalitsuse munitsipaalkooli tegevuskulude katmises, kui selle valla või linna elanikuks olev õpilane õpib teise kohaliku omavalitsuse peetavas koolis, on kohalikule omavalitsusele pandud riiklik kohustus.
Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 lg-st 2 tuleb seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud katta riigieelarvest. Riik pole neid kulusid riigieelarvest katnud. Seetõttu tuleb PGS § 83 lg-s 1 sätestatud ülesande täitmiseks kohalikele omavalitsustele raha eraldamist käsitleva õigusliku regulatsiooni puudumine tunnistada põhiseadusvastaseks.
Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus tagada tema haldusterritooriumil elavale koolikohustuslikule õpilasele võimalus õppida elukohajärgses koolis. Kohalikul omavalitsusel pole kohustust tagada õpilase/vanema soovil õppimisvõimalust teise kohaliku omavalitsuse peetavas koolis (v.a PGS § 49 lg-s 3 silmas peetud juhul). Ka PS § 37 lg 3, mille järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel, ei anna vanemale õigust valida tema arvates lapsele sobivaimat avalik-õiguslikku kooli sõltumata kooli asukohast.
Haridus- ja Teadusministeerium aga leiab, et PGS § 83 lg-s 1 sätestatud kohustusega täidab kohalik omavalitsus põhiseaduse (edaspidi PS) § 37 lg-st 2 tulenevat kohaliku omavalitsuse kohustust, mitte riiklikku kohustust. Seega ei pea riik selle kohustuse täitmiseks kohalikele omavalitsustele riigieelarvest vahendite eraldamist käsitlevat õiguslikku regulatsiooni looma ning vastava regulatsiooni puudumine on põhiseadusega kooskõlas.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa ülesande kohalik olemus muutuda tulenevalt asjaolust, kas vald on selle ülesande täitnud ise või koostöös teistega kohalike omavalitsustega. Leitakse, et PGS § 83 jätab võimaluse KOV-ide omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks, kui ka kaitseb samal ajal üleliigselt kõrge õppekoha tasu nõuete eest kokkuleppe mitte saavutamisel.
Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et PGS § 83 lg-st 1 tulenev KOV kohustus ei ole riiklik ülesanne, mida peab rahastama riigieelarvest. Samuti on põhiseaduskomisjon seisukohal, et vaidlusalune säte ei ole ebaproportsionaalne ega põhiseadusega vastuolus.
Riigikogu kultuurikomisjon aga väidab, et oluline on vaadelda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 tervikuna, kuna tegevuskulude suuruse kujunemise sätted, sealhulgas volitus Vabariigi Valitsusele kehtestada õppekoha ühe kuu tegevuskulu piirmäär, kaitsevad õppekoha tegevuskulu katmises osalevat omavalitsust. Samuti on omavalitsustel võimalik kokku leppida seaduses sätestatust erinevalt.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 3
Kultuuriministeerium – Üleskutse Eesti Linnade Liidule koostööks Euroopa Kultuuripealinn 2024 teemal
Kuulati Hille Ilvese informatsiooni Kultuuriministeeriumi ettepanekust (kiri lisatud).
Linnade liidule esitati ettepanek koostööks Euroopa Kultuuripealinn 2024 konkursi väljakuulutamisel ning paluti liidu esindajal osaleda konkursi ettevalmistamise töörühmas.
2024. aastal on ühel Eesti linnal taaskord võimalus kanda Euroopa Kultuuripealinna tiitlit koos ühe linnaga Austriast. Seoses sellega on plaanis välja kuulutada ametlik taotlusvoor 2017. aasta novembris.
Kultuuripealinna staatus annab linnale võimaluse rahvusvahelisel tasandil tõsta esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit, aitab rikastada läbi kultuuriprogrammi linna kultuurielu, panustades oluliselt linna kultuurilisse, sotsiaalsesse, majanduslikku ja regionaalsesse arengusse.
OTSUSTATI: Olla koostööpartner Kultuuriministeeriumile Euroopa Kultuuripealinn 2024 Eesti linna valikukonkursi ettevalmistamisel. Nimetada ELL pooseks esindajaks töörühma Toivo Riimaa ja tema asendusliikmeks Hille Ilves.
Päevakorrapunkt 4
Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 2018. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokoll ning kohalike omavalitsuste eelarvetulude kajastamisest 2018. aasta riigieelarve eelnõus
Kuulati Tiit Kirsi informatsiooni, kes andis ülevaate Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu 2018. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollist ning kohalike omavalitsuste eelarvetulude kajastamisest 2018. aasta riigieelarve eelnõus.
Lõpp-protokoll ja 2018.a. riigieelarve seaduse eelnõu on avalikustatud Riigikogu veebis
2018.aaastast laekub KOV-idele 11,84 % tulumaksu senise 11,6 % asemel. KOV-idele laekuvaks tulumaksuks prognoositakse 2018.a. 1054 779 000 €, maamaksu laekumiseks 59 000 000 € ning keskkonnatasudeks KOV-idele 16 376 000 €. Tasandusfondi suurus on 90 171 000 €. Võrreldes 2017.aastaga sisaldab tasandusfond ka eraldist ujumise algõpetuseks, senist keskkonnatasude jaotuspõhimõtete muutmise kompensatsiooni osa ja väikesaarte toetuse osa.
Kohalike omavalitsuste toetusfondi suurus on 2018.a. 398 955 000 €, millest 288 992 000 € moodustavad hariduskulud.
Hariduskulude vahendite jaotus erinevate kululiikide osas on toodud läbirääkimiste lõpp-protokolli tabelis 2, kuid need on arvestuslikud. Paljud kulud sõltuvad KOV koolide õpilaste arvust EHIS-s 10.11.2017.a. seisuga.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 5
Ruumiloome ekspertrühma loomisest
Kuulati Angelika Kallakmaa informatsiooni (memo lisatud), kes osales Riigikantselei juurde loodud ruumiloome ekspertrühma koosolekul.
Ekspertrühma töö eesmärgiks on riigi ruumilise arengu suunamise toimemehhanismide ning ehitatud keskkonna kujundamist ja elukeskkonna toimimist mõjutavate otsuste ja otsustusprotsesside kaardistamine ja analüüsimine ning ruumilise arengu parendamiseks vajalike poliitikaettepanekute väljatöötamine.
Soovitakse moodustada neli alamtöörühma: Ruumijagamise töörühm, Ruumiotsuste töörühm, Ruumivoliniku töörühm, Ruumiseaduse töörühm.
Nagu memost võib muuhulgas lugeda, siis Ruumivoliniku töörühma töö aluseks on Eesti Arhitektide Liidu (EAL) initsiatiivil koostanud kontseptsioon arhitektuuri voliniku (riigiarhitekti, valitsusarhitekti) institutsiooni loomiseks (2011).
Soovitakse kaardistada ekspertrühma organisatsioonide suhe riigiarhitektierinevatesse funktsioonidesse. Kaaluda uue institutsiooni nt Ruumivoliniku institutsiooni loomist, olemasoleva üksuse nt Rahandusministeeriumi Planeeringute osakonna või MKMi ehituse valdkonna üksuse tugevdamist või valdkondade mehitamist ruumiotsustes kompetentsete ekspertidega nt arhitektidega.
EALi sooviks on kirjutada seadustesse uue institutsiooni õigused ja kohustused planeerimisprotsessi osas.
Tutvudes memos kirjeldatud alamtöörühmade ülesannetega on selge, et uue institutsiooni pinnal proovitakse üks osa KOV õigustest planeerimise osas ära võtta.
OTSUSTATI:
5.1 Võtta informatsioon teadmiseks.
5.2 Teha linnade liidu poolt Ruumiloome ekspertrühmale omapoolsed nimelised ettepanekud kavandatud nelja töörühma liikmete osas.
Päevakorrapunkt 6
ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg
OTSUSTATI: ELL juhatuse järgmine koosolek toimub 14. novembril 2017.
Päevakorrapunkt 7
Muud küsimused ja informatsioonid
7.1. Elanikkonnakaitse vastutusjaotus / kohalikud omavalitsused
Kuulati Anne Länsi informatsiooni.
Riigikantselei juurde moodustatud elanikkonnakaitse rakkerühm esitab Vabariigi Valitsusele novembris 2017 elanikkonnakaitse kontseptsiooni, mis valmib rakkerühma 2 aastase töö tulemusel.
Ühe teemana on arutluse all olnud kohaliku omavalitsusüksuse (KOVÜ) vastutuse laiendamine ja täpsustamine ulatusliku evakuatsiooni korraldamises. Kehtiva hädaolukorra seaduse (HOS) alusel on KOVÜ-l evakuatsiooni korraldaja, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) abistaja roll.
Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ja teenuse korraldaja (ETKA) ülesanded tulenevad kehtivast HOS-ist. ETKA ülesanne on koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist. Näiteks annab ta üldised suunised valdkonna arenguks, kehtestab nõuded teenuse toimepidevuse kohta, langetab strateegilisi ja poliitilisi otsuseid vastava valdkonna elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. ETKA teeb järelevalvet ka elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle. Nimelt peab ETO koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse tagamise plaani. ETKA kinnitab ETO toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. ETKA juhib pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestuse kui hädaolukorra lahendamist vastavalt koostatud hädaolukorra lahendamise plaanile (HOLP).
KOVÜ-d korraldada on:
- kaugküttega varustamine – teenus, mis seisneb kaugküttega liitunud tarbijate soojusega varustamises Eesti territooriumil ning mille osutamiseks on vajalik soojuse katkematu tootmine, kaugküttevõrgu kaudu soojuse jaotamine ning tarbijate soojuse ja sooja veega varustamiseks tehniliste vahendite, seadmete ja nendega seotud ehitiste katkematu toimimine;
- kohaliku tee sõidetavuse tagamine – teenus, mis seisneb tingimuste tagamises transpordi ja inimeste ohutuks liikumiseks ja liiklemiseks valla teedel, linnas, alevis või alevikus paiknevatel teedel ehk tänavatel ning mille toimimiseks tuleb tänavad ja valla teed hoida korras, tagada teede nõuetekohane tähistamine, teha vajaduse korral parandustöid jne. Elutähtsa teenuse osana ei käsitata tänavate ja valla teede ehitamist ja projekteerimist;
- veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine – teenus, mis seisneb liitunud tarbijate varustamises joogiveega ühisveevärgi kaudu ning reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimises ühiskanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni kaudu ning mille osutamiseks peab toimima pinna- või põhjavee haaretest veevõtmine, pinna- või põhjavee puhastamine, veesurve tagamine ja ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni taristu toimimine ning ärajuhitud reovee puhastamine reoveepuhastis.
Veevarustuse, kanalisatsiooni, kohaliku tee sõidetavuse ning kaugküttega varustamise osas on ETKA-ks sellised KOVÜ-d, kelle territooriumil elab 10 000 või rohkem elanikku ning kelle korraldatavat teenust osutab ETO. See, mis ettevõtted on ETO-d, tuleneb eriseadustest. Veevarustuse ja kanalisatsiooni puhul on ETO-ks vee-ettevõtja, kes osutab teenust 10 000 või rohkema elanikuga KOVÜ-s.
Kohaliku tee sõidetavuse puhul on ETO-ks kohaliku tee korrashoidu teostav ettevõtja, kes osutab teenust KOV-is, kus elab 10 000 või rohkem elanikku. See tuleneb EhS-ist.
Kaugküttega varustamine on reguleeritud KKütS-is ja ETO-ks soojuse tootja, kelle prognoositav tootmismaht aastas on vähemalt 500 000 MWh ja kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ning kes osutab teenust 10 000 või rohkema elanikuga KOVÜ-s. ETO-ks on ka võrguettevõtjast soojusettevõtja, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust 10 000 või rohkema elanikuga KOVÜ-s.
Tähtajad kehtiva HOS-i rakendusaktidest.
01.07. 2018. Määrab KOVÜ koostöös PPA-ga oma haldusterritooriumil paiknevad võimalikud evakuatsioonikohad ning koostab koostöös PPA-ga evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks evakuatsioonikohtade plaani.
01.07.2018. ETO koostab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, mille kinnitab ETKA.
01.07.2019. ETKA koostab hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP).
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
7.2.Siseministeeriumi üleskutse kodanikupäeva aumärgikandidaatide esitamiseks
Siseministeeriumist saabus ettepanek tunnustada ühiskondlikult aktiivseid kodanikke ning esitada neid kodaniku aumärgi kandidaadiks (kiri lisatud).
Tänavu juba 20ndat korda tunnustab Siseministeerium inimesi, kes on andnud kodanikuna olulise ühiskondliku panuse.
Kandidaate saab igaüks esitada kas veebilehe kaudu või e-posti teel.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
7.3. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta jaanuar-september
2017.a. 9 kuuga on kohalikele omavalitsustele laekunud tulumaksu 731 986 289 € (kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,5 % või 50 774 909 € enam kui 2016. aastal).
Võrreldes 2016 aastaga on vähemlaekumisi (11,6% puhul) 6 kov-l: Emmaste, Alajõe, Vormsi, Põdrala, Kolga-Jaani, Kõpu vallad.
Tulumaksu (11,6) juures on ületatud 2008.a. tase 208 kov-l.
2017 .a. prognoosib Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele tulumaksu laekumiseks: 952 000 000 €, maamaksuks 59 000 000 €.
Üheksa kuuga on laekunud tulumaksu 76,9 % prognoosist. Maamaksu on 30 septembri seisuga kogutud 32 844 571 € ( 55,7 % prognoosist).
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
7.4.ELL vastus Eesti Vee-ettevõtete Liidule (EVEL) jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia teemal
Eelmisel juhatuse ja volikogu koosolekul oli teema arutusel. Edastasime liidu seisukohad EVELile (kiri lisatud). ELL volikogu asus seisukohale, et EVELi poolt esitatud materjalides toodud käsitlust ei saa võtta edasi liikumise alusena kuna see ei ole kohane kohaliku omavalitsuse pädevusala ning kohalikele omavalitsustele kuuluvate ettevõtete tegevuse ümberkorraldamiseks.Kirjas märkisime muuhulgas ka, et valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine on kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ainupädevuse küsimus ning sellest tulenevalt saab vastavaid küsimusi otsustada vaid kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Kohalikele omavalitsustele kuuluvate äriühingute ja neile kuuluva vara natsionaliseerimise mõte kaasaja Eesti Vabariigis, ei ole adekvaatne alus isegi mitte jätkusuutliku vee-ettevõtlusestrateegia kavandamiseks.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Pipi-Liis Siemann Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija