Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek

 

KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 2

 

E-koosolek                                                                                                             11.09-14.09.2017  Algus kell 10.47, lõpp kell 17:00

Juhatas ja protokollis: Merju Künnapuu (Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja)

 

Koosolekul osalesid:    Mailis Kaljula (Eesti Maaomavalitsuste liidu nõunik), Margit Ots (Saue Linnavalitsuse kultuuri-, haridus- ja spordivaldkonna peaspetsialist), Hille Ilves (Eesti Linnade Liidu nõunik), Eino Pedanik (Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik), Leelo Suidt (Elva Linnavolikogu aseesimees), Peeter Sibul (Veriora vallavolikogu liige),

 

Koosolekul ei osalenud: Siret Pihelgas (Paide linnapea), Toomas Väinaste (Vinni vallavanem), Aini Härm (Tallinna Kultuuriameti juhataja), Ülle Vapper (Halinga vallavanem), Raimu Aardam (Kihelkonna vallavanem), Priit Lomp (Haaslava vallavanem), Kersti Sannik (Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist), Kaur Kaasik – Aaslav (Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik).

 

Päevakord:

1. Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu kultuuri- ja spordivaldkonna ettepanekud koos lõplike seisukohtadega.

 

Ettepanek 1. Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsuseüksuste omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri ja spordiobjektide arendamiseks (näiteks Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak,  Tallinna Linnahall, Kadrioru Staadion, Tondiraba 50 m ujula jms.)
 

Siinkohal on  Kultuuriministeeriumi prioriteet number üks Tallinna Lauluväljaku kõlaekraani laudise ja peahoone katusekatte vahetuse ja selles osas on esitatud ka lisataotlus Rahandusministeeriumile. RES 2017-2020 perioodil sai kinnitust riigipoolne panus Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimise juures ja selles osas jätkatakse sõlmitud kokkuleppe täitmist.

 

Kokkulepe: Otsitakse edasi sobivaid lahendusi üleriiklike objektide arenduste rahastamiseks. KOV investeeringute osas jätkatakse sõlmitud kokkulepete täitmist.

 

Ettepanek 2. Eraldada toetust ka Tallinna linnale linnakodanikele harrastusspordiga tegelemiseks.

Maakondlike spordiliitude rahastamise meetme eesmärk on tagada spordi korraldus kõikides regioonides ning antud vahendite piires Tallinna elanike arvestamine seda võimekust ülejäänud regioonides vähendaks märgatavalt ja Harjumaa piirkonnas (Tallinna elanike vaatest) ei suurendaks. Tallinna linna näol on tegemist oluliselt võimekama omavalitsusega. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (TSNA) eelarve oli 2016. aastal üle 25 mln euro, millest üksnes sporditegevuse toetamine moodustas 4,3 mln eurot. Harjumaa Spordiliidu toetus suureneks ca 40 000 euro võrra, kokku ligi 100 000€, mis moodustab TSNA eelarvest 0,4%. Ülejäänud maakondade toetused samas kahaneksid keskmiselt üle 7% ning keskmine toetus jääks alla 35 000€. Eeltoodude tuginedes leiame, et Harjumaa puhul tehtav erisus on põhjendatud.

Eelpool tulenevast lähtudes, ei pea Kultuuriministeerium mõistlikuks maakonna spordiliitude rahastamist reguleerivat määrust muuta.

 

Kokkulepe: Harrastusspordi rahastamist jätkatakse senises mahus ja senise regulatsiooni järgi.

 

Ettepanek 3. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks, so kavandada 2018. a selleks vähemalt 1,93 mln. €.  Kaaluda nende vahendite lisamist omavalitsuste tulubaasi tasandusfondi  osana, mille mahu eraldamise tingimuste osas alustada läbirääkimisi.

Vabariigi Valitsus on veebruaris 2017. aastal kabineti nõupidamisel kinnitanud otsuse, et ujumise algõppesse tuleb alates 2018. aastast juurde 1 mln eurot, mille lisandub juba praegu Kultuuriministeeriumi eelarves olev 230 082 eurot. Alates 2018. aastast  eraldatakse 1,2mln eurot kohalikele omavalitsustele läbi tulumaksu ja tasandusfondi. 30 082 eurot jääb Kultuuriministeeriumi eelarvesse, mille kaudu see eraldatakse Eesti Ujumisliidule ujumise algõpetuse kursuse läbiviimise koordineerimiseks; Haridus- ja Teadusministeerium peab kavandama I kooliastme liikumisõpetuse ainekava „Liikumisoskuste" pädevusvaldkonda ujumise algõpetus vastavalt ujumise algõpetuse uuele programmile. HTM peab ette valmistama vastavate õigusaktide muudatused.

 

Kokkulepe: Ujumise algõpetuse läbiviimiseks eraldatakse omavalitsustele alates 2018. aastast 1,2 mln eurot.

Ettepanek 4.  Kavandada vahendid maakondade spordikeskuste toetamiseks riigieelarvest.

KUM peab oluliseks tervisekeskuste ja -radade ehitamine, arendamine ja investeeringud, tagamaks üle Eesti inimestele kodulähedased ja kvaliteetsed liikumis- ja sportimisvõimalused. Selle eesmärgi osaliseks saavutamiseks käivitab KUM käesolevast 2017. aastast regionaalsete tervisespordikeskuste programmi mahus 100 000 eurot. Projekti käigus tehakse 2017. aastal 9 terviserajal- ja -keskuses olulisi töid ja investeeringuid sportimis- ja liikumistingimuste parandamiseks. Objektid on geograafiliselt hästi valitud, et kataksid ära kogu Eesti vajadusi ning arvestatud on kogu terviseradade võrgustiku vajadusi ning käimasolevaid töid. 9 objekti valikul on arvestatud ka maakondlike spordiliitude prioriteete. 9 objekti on:  Palade-Paluküla-Kärdla terviserada Hiiumaal, Narva Pähklimäe terviserajad, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus, Rapla Vesiroosi Tervisepark, Karujärve terviserajad, Võru Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus, Kuningamäe Tervisespordikeskus, Mõedaku Spordibaas.

Kokkulepe: Kultuuriministeerium eraldab alates 2017. aastast 100 000 eurot regionaalsete tervisespordikeskuste toetamiseks.

 

Lisaks eelpoolt toodud ettepanekutele, on oluline fikseerida, et käesoleva aasta septembrist rakendus ka huvitegevuse kontseptsioon. Huvitegevuse täiendavaks toetamiseks on 2017. aastal ette nähtud 6 mln eurot ja alates 2017. aastas 15 mln eurot aastas.

 

Lisaks on töörühma liikmetele esitatud informatiivne materjal ujumise algõpetuse kohta.

 

Protokollile on lisatud kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma ettepanekutest vaheprotokolli.

 

(allkirjastatud digitaalselt)                                                                 

Merju Künnapuu

Koosoleku juhataja                                                                            

 

LISA

IV. ETTEPANEKUD KULTUURIVALDKONNAS
FISKAALSE SISUGA ETTEPANEKUD, sh	PÕHJENDUS	TÖÖRÜHMA SEISUKOHT/ KOKKULEPE /ERIARVAMUS
Ettepanek 1.  Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsuseüksuste omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri ja spordiobjektide arendamiseks (näiteks Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak,  Tallinna Linnahall, Kadrioru Staadion, Tondiraba 50 m ujula jms.)	Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavalik ka riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.   Selgituseks: (* vt TLN ja Kultuuriministeeriumi lepingud, projektipõhine toetus)	Seisukoht: Omavalitsusliitude Koostöökogu (KTK) deklareeris prioriteetide järjekorra objektide osas: Tallinna Lauluväljaku kõlaekraani laudise ja peahoone katusekatte vahetuse ning Tallinna Loomaaed. Kultuuriministeerium (KuM) rõhutas, on esitanud Rahandusministeeriumile lisataotluse Tallinna Lauluväljaku kõlaekraani laudise ja peahoone katusekatte vahetuseks ja et peab nimetatud objekti prioriteetseks investeeringuks. Kokkulepe: Otsitakse edasi sobivaid lahendusi üleriiklike objektide arenduste rahastamiseks. KOV investeeringute osas jätkatakse sõlmitud kokkulepete täitmist.
Ettepanek 2.  Eraldada toetust ka Tallinna linnale linnakodanikele harrastusspordiga tegelemiseks.	Aastal 2013 liideti maavalitsuste harrastusspordi toetus ja maakonna spordiliidu toetus kokku. Nüüd jagatakse maakonna spordiliitudele aastas kokku 560 000 eurot.  Ministri määrus näeb ette järgmist: Maakonna spordiliitudele ette nähtud toetuse kogusumma jaotatakse järgmiselt:  1) 70–75% kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;  2) 25–30% kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel taotluse esitamise aasta 1. detsembri seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse arvutamisel välja Tallinna linna elanike arv (ca 1/3 riigi elanikest).	Seisukoht: Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks eraldi Tallinna linna toetamist harrastuspordi tegevuses, sest Tallinna linna näol on tegemist oluliselt võimekama omavalitsusega kui teised omavalitsused. Kokkulepe: Harrastusspordi rahastamist jätkatakse senises mahus ja senise regulatsiooni järgi.
Ettepanek 3.  Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks, so kavandada 2018. a selleks vähemalt 1,93 mln. €.  Kaaluda nende vahendite lisamist omavalitsuste tulubaasi tasandusfondi  osana, mille mahu eraldamise tingimuste osas alustada läbirääkimisi	Vabariigi Valitsus on veebruaris 2017. aastal kabineti nõupidamisel kinnitanud otsuse, et ujumise algõppesse tuleb alates 2018. aastast juurde 1 mln eurot, mille lisandub juba praegu Kultuuriministeeriumi eelarves olev 230 082 eurot. Alates 2018. aastast  eraldatakse 1,2mln eurot kohalikele omavalitsustele läbi tulumaksu ja tasandusfondi. 30 082 eurot jääb Kultuuriministeeriumi eelarvesse, mille kaudu see eraldatakse Eesti Ujumisliidule ujumise algõpetuse kursuse läbiviimise koordineerimiseks; Haridus- ja Teadusministeerium peab kavandama I kooliastme liikumisõpetuse ainekava „Liikumisoskuste" pädevusvaldkonda ujumise algõpetus vastavalt ujumise algõpetuse uuele programmile. HTM peab ette valmistama vastavate õigusaktide muudatused.	Kokkulepe: Ujumise algõpetuse läbiviimiseks eraldatakse omavalitsustele alates 2018. aastast 1,2 mln eurot.
Ettepanek 4. Kavandada vahendid maakondade spordikeskuste toetamiseks riigieelarvest		Kokkulepe: KUM eraldab alates 2017. aastast 100 000 eurot regionaalsete tervisespordikeskuste toetamiseks.

 

 

Lisa1: KS töörühma e-koosoleku osalejate seisukohad (.pdf)
Lisa2: KS töörühma e-koosoleku protokoll RES2018 ja RE LR2018 lõpp-protokoll (.pdf)
Lisa3: KUM Ujumine kehalise kasvatuse ainekavas 2018 (.pdf)