KUTSE

ELL juhatuse koosolek

Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 11. aprillil 2017algusega kell 13.00 Tallinnas, ELL büroo saalis (Ahtri tn 8, III korrus).

Juhatuse koosolekud on avatud kõigile liidu liikmete esindajatele.

(Parkimisinfo maps.google.com lehel – http://bit.ly/8ZyqWA)

Juhatuse koosoleku päevakorras (ettepanek):

1. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine. Andrus Jõgi, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, nõunik
Slaidikava

2. Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) raport "Kohaliku demokraatia olukorrast Eestis". Kaimo Käärmann-Liive

3. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste vaheprotokoll (täpsustamisel) riigi eelarvestrateegia 2018-2021 osas. Tiit Kirss, Jüri Võigemast

4. Arutelude seis kohalikele omavalitsustele üle antavate ülesannete käsitlemisel. Jüri Võigemast

5. Ettepanek alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) muutmiseks.

6. Ettepanek riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) muutmiseks. Jüri Võigemast

7. Seisukoha võtmine üleriigilise kohaliku omavalitsuste liidu struktuuri küsimustes. Jüri Võigemast

8. Linnade suvepäevad 4.-6. augustil 2017 Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres. Raivo Meitus, Jüri Võigemast

9. Tagasivaade 15.-16. märtsil 2017 toimunud XIII Linnade ja Valdade Päevadele ja järgmiste Linnade ja Valdade Päevade kavandamine. Jüri Võigemast

10. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas

11. Muud küsimused ja informatsioonid.
11.1. Kohalikele omavalitsuste eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta I kvartalis Tiit Kirss

11.2. Aruanne Eesti kohta – Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Irja Alakivi
        
Jüri Võigemast    
Tegevdirektor

Juhatuse koosoleku dokumendid (.zip)

Pkp. 2 CLRAE poolt heaks kiidetud dokument – Kohalik demokraatia Eestis, soovitused: 
https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=090000168070401b
Märkus: CLRAE dokumendid on tõlkimisel

Pkp. 5. Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus 381 SE
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e6a75dec-ed4b-4c38-9131-1b4916b301f8/Alkoholiseaduse%20ja%20reklaamiseaduse%20muutmise%20seadus

Pkp 6: Riigihangete seadus 204 SE
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ecbd5b61-734c-41b1-bff5-a54f285bce53/Riigihangete%20seadus

Pkp 11.2. Aruanne Eesti kohta – Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. 
http://ec.europa.eu/environment/eir/pdf/report_ee_et.pdf

EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU
PROTOKOLL nr 2

Tallinnas 11.04.2017

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.20

Koosoleku juhataja: Pipi-Liis Siemann
Protokollija:   Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: 
Vladimir Šokman (Tartu Linnavolikogu), 
Heiki Hepner (Kohila Vallavalitsus), 
Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), 
Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus).

Puudusid: 
Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), 
Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus), 
Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavalitsus).

Kutsutud: 
Andrus Jõgi (Rahandusministeerium), 
Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus), 
Raivo Meitus (Jõgeva Linnavalitsus) ja 
Madis Kallas (Kuressaare Linnavalitsus).

ELL büroost osalesid: 
Jüri Võigemast, 
Tiit Kirss, 
Anne Läns, 
Hille Ilves, 
Kaimo Käärmann-Liive, 
Irja Alakivi, 
Toivo Riimaa ja 
Inga Köster

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine. Andrus Jõgi, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, nõunik

2. Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) raport "Kohaliku demokraatia olukorrast Eestis". Kaimo Käärmann-Liive

3. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste vaheprotokoll (täpsustamisel) riigi eelarvestrateegia 2018-2021 osas. Tiit Kirss, Jüri Võigemast

4. Arutelude seis kohalikele omavalitsustele üle antavate ülesannete käsitlemisel. Jüri Võigemast

5. Ettepanek alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) muutmiseks.

6. Ettepanek riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) muutmiseks. Jüri Võigemast

7. Seisukoha võtmine üleriigilise kohaliku omavalitsuste liidu struktuuri küsimustes. Jüri Võigemast

8. Linnade suvepäevad 4.-6. augustil 2017 Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres. Raivo Meitus, Jüri Võigemast

9. Tagasivaade 15.-16. märtsil 2017 toimunud XIII Linnade ja Valdade Päevadele ja järgmiste Linnade ja Valdade Päevade kavandamine. Jüri Võigemast

10. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Taavi Aas

11. Muud küsimused ja informatsioonid.
   11.1. Kohalikele omavalit suste eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017.aasta I kvartalis Tiit Kirss

   11.2. Aruanne Eesti kohta – Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Irja Alakivi

Päevakorrapunkt 1
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine

Kuulati Rahandusministeeriumi esindaja Andrus Jõgi ettekannet (slaidid lisatud) teemal Avalike teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamine.

Et inimesed saaksid paremaid teenuseid tuleb teenuste pakkumine detsentraliseerida kõige madalamale astmele. Ei piisa, et riik annab kõik ülesanded ära ja KOV peab tegema.

KOV-id peavad olema autonoomsed, et nad saaksid otsustada kus ja kuidas teenuseid, transporti jm korraldada. KOV valib endale sobivama lahenduse ja vastutab elanike, mitte riigi ees.

Riik peaks olema KOV-idele nõustav partner, olles ekspert arengute suunamise osas.

Rahastamine peaks olema sihtotstarbetu, et KOV-id saaksid ressurssi kohapeal suunata paindlikult. Sellega kaasneks vastutus tulemuste eest, mitte raha kulutamise eest.

RAM on teinud ministeeriumitele ettepaneku, et KOV sihtfinantseerimine lõppeks ja KOV rahastamine kujuneks läbi tulumaksu ja tasandusfondi.

Koosolekul osalejad tõdesid, et kahjuks ei ole seni valitsusega peetavatel eelarveläbirääkimistel sihtfinantseerimise riigipoolset vähendamist arutatud.

Ei ole usutav, et ministeeriumid soovivad raha jagamisest loobuda.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2
Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) raport "Kohaliku demokraatia olukorrast Eestis"

Kaimo Käärmann-Liive annab ülevaate CLRAE raportis esitatud soovitustest Eestile (memo lisatud).

Soovitused koostati kohtumiste ning intervjuude põhjal. Järelvalvevisiit Eestisse toimus 6.-8. septembril 2016. Visiidi ajal kohtus Kongressi delegatsioon poliitiliste institutsioonide esindajatega – Riigikogu, riigihalduse minister, Tallinna linnavalitsus, Ida-Viru- ja Järvamaa Omavalitsusliidud, Lääne-Eesti saarte esindajad, õiguskantsler, Riigikontroll, lisaks Riigikohus. Delegatsioon kohtus ka Kongressi Eesti delegatsiooni liikmetega ja ELL-i ning EMOL-i esindajatega.

Kongress palub Ministrite Komiteel Eesti ametivõimudele soovitada:

a. täpsustada Eesti õigusaktides kohustuslike ülesannete ja funktsioonide jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ja anda üle maksimaalselt riigi pädevusi koos rahaliste vahenditega kohalikule tasandile. Sellised meetmed täiendaksid keskvalitsuse tegutsemist suuremate territooriumitega omavalitsuste arendamisel, et tugevdada kohaliku demokraatiat

b. ühendada nii palju kui võimalik riigi pädevuses olevad ülesanded selge rahalise kattega nende finantseerimiseks ja hoiduda riigireformi elluviimisel sellest, et riigi vastutada olevad ülesanded peidetult üle anda kohalikele omavalitsustele

c. kooskõlas territoriaalse reformi elluviimisega muuta siseriiklikke õigusakte, et suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ja mitmekesistada omavalitsuste tulude allikaks olevat finantssüsteemi parandades kohaliku maksusüsteemi ja laiendades omavalitsuste osakaalu riiklikes maksudes;

d. tagada praktikas kohalike omavalitsustega konsulteerimises mõistlikud tähtajad ja korrektsus küsimustes, mis puudutavad neid otseselt harta artikli 4.6 mõistes. Konsulteerimise ajal tuleks hoolikalt läbirääkimisi pidades silmas pidada kohalike omavalitsuste vajadusi, eriti mis puudutab reformiprotsessi ja kohalike omavalitsuste rahastamise küsimusi;

e. suurendada tasandusfondi mahtu, läbi vaadata tasandusfondi jaotuse kriteeriumid ja arendada uued vertikaalsed ja horisontaalsed vahendid, et parandada Eesti eelarvepoliitika tasakaalustamise süsteem ja tugevdada kohalikku finantsautonoomiat.

Kongress kutsub Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteed oma Eestisse puutuvas tegevuses arvestama käesolevaid soovitusi Eesti kohaliku demokraatia osas, samuti soovitustega kaasas olevat seletuskirja.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 3
Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste vaheprotokoll (täpsustamisel) riigi eelarvestrateegia 2018-2021 osas

Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste vaheprotokolli RES 2018-2021 osas toimus arutelu 4. aprillil. Valitsuskomisjoni esimees tervitas koosolekul osalejaid ning andis ülevaate riigieelarve strateegia läbirääkimiste seisust. Riik on reformide käigus andmas omavalitsustele juurde ülesandeid koos rahastusega. Riigi eelarvestrateegia koostamisel on esitatud taotlus kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks, mahus täiendavalt 30 mln eurot.

Arutelule esitatud vaheprotokolli eelnõu on sama struktuuriga kui eelmisel aastal. 4. aprilliks esitatud tabelid ja graafikud muutuvad. Esitatud on eelmise RESi seis, kuna kevadine majandusprognoos avaldatakse 12. aprillil ning RES-i osas ei ole ka valitsus veel lõplikke otsuseid langetanud.

Omavalitsusliitude Koostöökogu esitas soovi, et  koalitsioonilepingus kokkulepitu oleks kajastatud ka riigi eelarvestrateegias.

Pooled leppisid kokku, et rahandusministeerium edastab täpsemad numbrid ning osapooled allkirjastavad vaheprotokolli riigi eelarvestrateegia 2018-2021 osas tõenäoliselt 17 nädalal (24-28. aprill).

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 4
Arutelude seis kohalikele omavalitsustele üle antavate ülesannete käsitlemisel

Jüri Võigemast andis ülevaate maavalitsuste ülesannete omavalitsustele üle andmise kavadest (memo lisatud).

Riiklikud ülesanded, mille üleandmine järgiks Põhjamaade eeskuju ja mõjutaks KOV osakaalu avaliku sektori kuludes enim oleks sotsiaal ja hariduse valdkonnas: sotsiaalteenused, esmatasandi tervishoid ning riigigümnaasiumid ja kutseharidus. Enamuste selliste muudatuste jaoks oleks poliitilise ja ühiskondliku valmisoleku kujundamine ning muudatuste ettevalmistamine võimalik minimaalselt 2-3 aastaga.

Lisaks on plaanis anda KOVidele üle maavalitsuste täidetavaid omavalitsuslikud ülesanded (sh ühiselt täitmiseks), näiteks hoolitsemine maakonna tasakaalustatud ja tervikliku arengu eest, tervisedenduse ülesanded ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine, laulu- ja tantsupeo korraldus, maakondliku ühistranspordi korraldus, alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded, perekonnaseisutoimingud, valimiste korraldamine ja saarevahi töö. Nende ülesannetega ei kaasne mahukad ressursid.

Täiesti uued ülesanded on võimalik anda KOVidele siseturvalisuse valdkonnas (ennetustegevus, järelevalve, väärteomenetlus, mis seonduvad ka koalitsioonilepingu eesmärkidega tugevdada kogukonnakeskset politseitööd ja piirkonnapolitsei võrgustikku ning laiendada kohalike omavalitsuste võimalusi avaliku korra tagamisel).

Suure mahuga riiklike ülesannete üleandmisel tuleb KOVidele tagada rahastamise kasv. Kui toetussummad ei suurene, halveneb ülesande riigilt KOVidele andmisel koheselt teenuste tase. Samuti tuleb KOVidele seada tulemuseesmärgid ja –mõõdikud, et teenuste tase ei halveneks.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas toodud eelarve hinnangud on esialgsed ning lõplikud üleantavad eelarved selguvad 2018. aasta riigieelarve protsessis.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 10.04.2017 seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehakse järgmised haldusreformi eesmärgi saavutamist toetavad haldusreformi kontseptsioonist tulenevad muudatused KOVide täidetavates ülesannetes:

1) täiendatakse kehtivat KOKS regulatsiooni KOV ühisameti kui valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse (ametiasutuse) moodustamise ning talle ülesannete üleandmist võimaldavate sätetega;

2) antakse KOKSis maakonna arendustegevuse ülesanne KOVidele ühiselt täitmiseks;

3) antakse ÜTS muudatusega piirkondliku ühistranspordi korraldamine maavalitsustelt üle Maanteeametile, kes võib volitada selle täitmiseks piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

Jüri Võigemast märkis, et peaksime toetama suunda, et lisaülesanded KOV-idele tulevad, kuid jälgima peab, et rahaline ressurss ülesannete täitmise ära kataks.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 5
Ettepanek alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) muutmiseks

Eelnõu 381 SE osas on oma arvamused esitanud Tartu ja Tallinn.

Tallinn teeb ettepaneku piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega volikogu määratud piirkonnas asuvates toitlustusettevõtetes ja teeb ettepaneku, et omavalitsusüksuse volikogul oleks õigus kehtestada piirkonniti, mitte konkreetsetest ettevõtjatest lähtuvaid kitsendusi, nagu võimaldab tänane õigusruum.

Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku, et toitlustusettevõttes ei pea olema seadusandja poolt tagatud võimalus ööpäevaringselt alkohoolseid jooke kohapeal tarbida ning üldine kellaajaline piirang tuleks kehtestada üleriigilisel tasandil seadusega.

Toimus arutelu. Juhatuse koosolekul osalejad tõdesid, et mõlemad ettepanekud sedastavad piirangu sätestamise vajadust – Tartu linna ettepaneku kohaselt üldisemal tasandil, Tallinna ettepaneku kohaselt kohalikul tasandil.

OTSUSTATI: Esitada Riigikogu majanduskomisjonile ELL ettepanek piirangu sätestamise tasandi küsimust veelkord asjakohaselt kaaluda ning kui üldisemal ehk riigi tasandil piirangu sätestamist ei peeta võimalikuks või asjakohaseks, siis lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest sätestada piirangu kehtestamise õigus linna- või vallavolikogule.

Päevakorrapunkt 6
Ettepanek riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) muutmiseks

Riigihangete seaduse eelnõu on Riigikogus menetluses. ELL ja EMOL esitasid eile ühise kirja Riigikogu majanduskomisjonile täiendavate ettepanekutega (kiri lisatud).

Eelnõus kavandatu kohaselt § 224 jõustamisel ei võeta direktiivide nõudeid sisetehingu reegli (in-house-erand) osas täielikult ja õiguspäraselt üle. Nimelt keelataks jätkuvalt sisetehingute tegemine jäätmeveo ja -käitluse valdkonnas, mis tähendaks mittetäielikku EL nõuete järgimist.

Oma kirjas märkisime, et riigihangete seaduse eelnõus on vajalik jätta jäätmeseadusest (eelnõu § 224) välja keeld kasutada korraldatud jäätmeveos sisetehingut.

Seega palusime eelnõu menetlemise juhtivkomisjonil in-house regulatsiooni võimaldamiseks kohalike omavalitsuste jäätmehooldes jõuda positiivsele otsusele eelnõu § 224 esitatud muudatusettepanekute osas enne eelnõu teist lugemist Riigikogu täiskogu istungil 12.04.2017.

Kirjas tegime ettepaneku kõrvaldada eelnõust (ja seega ka jäätmeseadusest) keeld kasutada korraldatud jäätmeveos sisetehingut ning arvestada eelnõu § 224 osas esitatud sellesisulisi muudatusettepanekuid.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 7
Seisukoha võtmine üleriigilise kohaliku omavalitsuste liidu struktuuri küsimustes

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni EMOLiga peetud konsultatsioonidest. Eraldi töörühma ei ole moodustatud, kohtumised ja arutelud on toimunud büroode töötajate vahel. Ära on fikseeritud, et ELL põhikirja viiakse sisse  minimaalsed muudatused. Esindusnormid liidu liikmete esindatuse osas jäävad samaks, suureneb uue juhatuse koosseisu liikmete arv – 13 liiget. Üleriigiline omavalitsusliit hakkab kandma nime Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Arutelud jätkuvad võimaliku liikmemaksu aluste teemal.

OTSUSTATI: Bürool valmistada järgmiseks juhatuse koosolekuks ette Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühise tegutsemise kokkuleppe tekst omavalitsuste üleriigilise ühistegevuse tugevdamiseks.

Päevakorrapunkt 8
Linnade suvepäevad 4.-6. augustil 2017 Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres.

Suvepäevade korraldaja, Jõgeva linnapea Raivo Meitus, tutvustas suvepäevade programmi ning kutsus kõiki liidu liikmeid suvepäevadel osalema. Sellisel kujul ning sellise liikmeskonnaga toimuvad suvepäevad viimast korda, sest haldusreformi järgselt liikmeskond muutub.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 9
Tagasivaade 15.-16. märtsil 2017 toimunud XIII Linnade ja Valdade Päevadele ja järgmiste Linnade ja Valdade Päevade kavandamine

2017 aastal osales kahel päeval kokku ca 1600 inimest. Tavapäraselt oli huvilisi palju ning töötoad olid rahvast täis. Oli väga palju häid ja sisulisi ettekandeid, toimusid arutelud ja diskussioonid erinevatel teemadel. ELL ja EMOLi poolsed töötubade koordinaatorid tegid head tööd ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 

Eksponentide huvi oma tooteid ja teenuseid tutvustada oli samuti suur.

Kui järgmisel aastal jätkata linnade ja valdade päevade traditsiooniga, siis arvesse võttes haldusreformi tulemusi ja omavalitsuste arvu vähenemist, on võimalik, et peaksime ürituse  konfiguratsioon muutma. Kuidas ja millise mudeliga edasi minna, peab veel kaaluma.

OTSUSTATI:  
9.1. Jätkata 2018 aastal Linnade ja Valdade Päevade traditsiooni. 
9.2. Maksta tegevdirektorile ühekordset toetust kuni 1/3 kuupalgast. Lisatasu maksmise töötajatele otsustab tegevdirektor.

Päevakorrapunkt 10
ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg

OTSUSTATI: ELL juhatuse järgmine koosolek toimub 9. mail 2017.a Tallinnas

Päevakorrapunkt 11
Muud küsimused ja informatsioonid.

11.1 Kohalikele omavalitsuste eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine 2017. aasta I kvartalis

2017. aasta I kvartalis laekus kohalikele omavalitsustele tulumaksu 239 513 065 eurot. Kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 9,2 %.

Võrreldes 2016 aastaga oli vähemlaekumisi (11,6% puhul) 5  kov-il – Sillamäe linn, Alajõe, Vormsi, Viru Nigula ja Mi

sso vallad.Tulumaksu (11,6) juures on ületatud 2008.a. tase 209 kov-l.

2017.a  prognoosib Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele tulumaksu laekumiseks  952 000 000 €,  maamaksuks 59  000 000  €

Kolme esimese kuuga on tulumaksu laekunud 25,16 % prognoosist.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

11.2 Aruanne Eesti kohta – Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine

Kuulati Irja Alakivi informatsiooni aruandest (memo lisatud).

Aruannet tutvustati 28.03.2017 Keskkonnaministeeriumis.

Aruandes välja toodud peamised Eesti probleemid: suur ressursimahuks – põhiliselt põlevkivi valdkonnaga seonduvalt; jäätmepõletuse ja jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise ülevõimsus, millel võib olla kahjulik mõju EL poolt sätestatud liigiti kogutud ja ringlusse võetud jäätmete, kui ressursi, sihtarvude täitmisele.

Eesti võimalused paremate tulemuste saavutamiseks: vajalikud on lisajõupingutused jäätmete ringlussevõtuks kuni selleni, et see võiks edendada Eestis majanduskasvu ja luua uusi töökohti; ühistranspordi osakaalu suurendamine, maksustades selleks sõidukeid, kusjuures see meede aitaks ka vähendada õhku paisatavate saaste mahtusid.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Pipi-Liis Siemann                            Inga Köster

Koosoleku juhataja                         Protokollija