KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

Ametkondade ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühma koosoleku protokoll nr 1/2022                                                            

 

Koosoleku kuupäev 12.05.2022

Algus kell 13.00 , lõpp kell 14.50

Juhatas:           Marion Tamberg

Protokollis:       Marion Tamberg

Osalesid: Piret Hartman (Kultuuriministeerium), Marion Tamberg (Kultuuriministeerium), Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium), Kädi Koppe (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kaarel-Mati  Halla (Tallinna Linnavalitsus), Katrin Liivamets (Töötukassa), Raivo Küüt (Siseministeerium), Sulev Valner (Rahandusministeerium), Viivian Jõemets (Haridus- ja Teadusministeerium), Kaisa Üprus-Tali (Tallinna Linnavalitsus), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutus), Kati Ambo-Vaher (Integratsiooni Sihtasutus), Maarja Lehemets-Tihhanov (Harku vald), Katre Rander (Viru-Nigula vald), Karin Piirsalu (Rae vald), Eva Liina Kliiman (Sotsiaalministeerium).

Puudusid: Eve East (Toila vald), Thea Tammeleht-Abraham (International House of Pärnu MTÜ), Helle Komp (Viru-Nigula vald), Maris Toomel (Jõhvi vallavanem).

 

Marion Tamberg juhatas koosoleku sisse ja tutvustas päevakorda, osalejad tutvusid omavahel. Päevakord kiideti heaks.
 

PÄEVAKORD: 

1. Töörühma töökord.
2. Tallinna linna valdkondlikud tegevused ja plaanid (Kaisa Üprus-Tali, uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna juhataja)
3. Lõimumisvaldkonna töörühma ettepanekute sisuline arutelu, otsuste tegemine ning sisendi andmine 2023-2026 riigieelarve strateegia ja 2023. aasta riigieelarvega seotud valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste läbirääkimiste protokolli.
4. Arutelu, uue koosoleku aja määramine.

 

Päevakorrapunkt 1: töökord

Marion Tamberg tõi välja, et seoses KOV valimistega on sel aastal RES ajakava teistsugune ja seetõttu arutatakse ettepanekuid kevadisel ajal. Varasemalt on lõimumise töörühm kandnud lisaks RES aruteludele valdkondliku infovahetuse- ja koostöö rolli ning on kohtutud sagedamini kui RES protsessi tõttu otseselt vajalik.

Sulev Valner lisas, et äsja kiitis valitsus heaks ja saatis Riigikokku kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuste eelnõu, mille kohaselt valdkondlikud töörühmad ei ole ainult kitsalt eelarve läbirääkimised, vaid arutataksegi ka valdkondlikke olulisi strateegilisi tegevusi.

Kädi Koppe täiendas, et ka tema ettepanek on töörühma tuua edaspidigi olulisi teemasid ja probleeme ning KOVi vaadet, et kutsuda oma tegevustest rääkima KOVide esindajaid nagu täna.

 

Otsustati: jätkata senise formaadiga ning kohtuda regulaarselt vähemalt kord kvartalis.

 

Päevakorrapunkt 2: Tallinna linnavalitsuse valdkondlikud plaanid (Kaisa Üprus-Tali)

Kaisa Üprus-Tali tutvustas märtsis 2022 loodud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti uussisserändajate kohanemise toetamise osakonda. Hetkel on värvatud kolm töötajat, kuid kokku asub osakonnas tööle 13 inimest (sh tuuakse osakonna koosseisu Tallinna infotelefon). Osakond tegutseb hetkel Niine 2 aadressil, kuid kuna seal on ligipääsetavusega probleeme, siis ilmselt kolitakse mujale.  Hetkel väljastatakse rohelisi kaarte, pakutakse sotsiaalnõustamist, Töötukassa nõustamist, haridusamet pakub oma teenuseid. Eelmisest nädalast lisandusid Pagulasabi kohanemist toetavad grupitegevused ja sellest nädalast Inimõiguste Keskuse juriidiline nõustamine. Osakond loodi Ukraina kriisiga seonduvalt, kuid pikemas plaanis on eesmärk tegeleda kõigi sihtrühmadega (uussisserändajad, pikaajalised elanikud, viisadega saabujad jne) ning teenuseid laiendada. Plaan on areneda kompetentsi- ja kogukonnakeskuseks, et olla abiks mh teistele linnaosavalitsustele. Osakond on rahastatud linnaeelarvest.

Kädi Koppe lisas, et Saku vald kuulutas välja konkursi kohanemist toetava inimese leidmiseks, kes kaardistab probleemid ja olukorra (ukrainlaste suunitlusega töökoht). Karin Piirsalu tõi välja, et selline inimene on tööl ka Rae vallas. Arutleti, et selliseid ametikohti võib ka teistes KOVides olla ning nendega võiks ühendust võtta, et omavahel infot jagada.

 

Otsustati: võtta info teadmiseks. Kaisa Üprus-Tali võtab Marion Tambergiga ühendust seoses kesklinna projekti ja muude koostöövõimalustega. Piret Hartman saadab kutse rahvusseltside regulaarkohtumisele. Kädi Koppe koondab info omavalitsustest, kuhu on valdkonna inimene tööle võetud.

 

Päevakorrapunkt 3: Lõimumisvaldkonna töörühma ettepanekute sisuline arutelu, otsuste tegemine ning sisendi andmine 2023-2026 riigieelarve strateegia ja 2023. aasta riigieelarvega seotud valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste läbirääkimiste protokolli.

 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud

Ettepanek 1: Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes.

 

Kaarel-Mati Halla selgitas, et Tallinn viib läbi MTÜdele toetusprogrammi ning probleemiks on, et MTÜde juhid ei oska eesti keelt ning neile oleks vaja pakkuda keelekursusi. Arutleti, et Eesti Keele Maja saab vajaduspõhiselt keelegruppe tekitada ja seda probleemi on võimalik lahendada.

Raivo Küüt lisas, et see võiks olla laiem tegevus, näiteks projektitaotluste nõustamisena keelemajas.

Sulev Valner märkis, et peaksime rääkima ka rahanumbrist, mis oleks ettepaneku nn hinnasilt. Piret Hartman lisas, et oleme küsinud keeleõppele 2 miljonit. Sulev Valner selgitas, et läbirääkimiste raamistiku üldmõte on selles, et kui palju omavaheliste läbirääkimiste tulemusena peaks riik raha eraldama KOVidele. Piret Hartman tõi välja, et keeleõpe on üles ehitatud nii, et see koondub keelemajadesse ning KOVe otse pole selleks toetanud ja see pole võib-olla ka mõistlik. Raivo Küüt märkis, et kohalikul tasandil keeleõppe pakkumine lisab teatava paindlikkuse.

Otsustati: Eesti Keele Maja kaardistab koostöös Tallinnaga kindla vajaduse ja uurib võimalust keeleõpet konkreetsele sihtrühmale pakkuda (muukeelsed MTÜde juhid). Küsime valitsuselt lisaeelarve raames täiendavat tuge, et laiendada keeleõpet regionaalselt ja toetada KOVide spetsiifilisi vajadusi keeleõppes.

 

Ettepanek nr 2: Toetada toetusmeetmete kaudu tegevusi, mille eesmärk on aidata kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide tekkele, suhtlusele ja kaasamisele.

Kädi Koppe selgitas, et olemasolevaid programme tuleks laiendada läbi raamatukogude ja noortekeskuste ehk tuleks luua otsese suhtluse jaoks laiem toetusmeede. Piret Hartman lisas, et kunagi oli selline meede, kus KOV, raamatukogu ja noortekeskus said ühiselt taotleda toetust lõimumise eesmärgiga. Selline taotlusvoor võiks uuesti tulla. Irene Käosaar märkis, et kultuuri -ja spordiprojektidele esitatakse kordades rohkem taotlusi kui on vahendeid jagada, selle vastu on suur huvi.

Otsustati: Taotleda lisaressurssi 100 000 euro ulatuses toetusmeetme käivitamiseks. Analüüsida, kas korraldada taotlusvoor tsentraalselt või KOVide kaudu.

 

Ettepanek nr 3: Edendada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja tegutsemist läbi projektikonkursside kaasates neid lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma kultuuriruumi.

Kaarel-Mati Halla selgitas, et nende jaoks on see ettepanek kõige prioriteetsem, mis peaks leidma rahastust. Tallinn on 10 aastat viinud läbi projektikonkursse, mille eesmärk on lõimumine. Piret Hartman lisas, et INSA kaudu antakse rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele tegevustoetust ja lisaks on projektitaotluste voor. Küsimus on jälle selles, kas me anname vahendid KOVile, et teha taotlusvoor või teeme seda tsentraalselt. Raivo Küüt märkis, et selget seisukohta ei olegi ning Sidus Eesti 2030 arengukava programmide raames tuleks seisukohad kujundada, et teatud suunaga ja teatud eesmärgiga tegevusi teeb KOV.

Kädi Koppe tõi välja, et Ida-Virumaalt tuli idee, et kultuuriseltsid oleksid liikuvad ning läbi tegevtoetuse üüriksid koha erinevates omavalitsustes.

Raivo Küüt märkis, et kindlasti on mõistlik neid vahendeid kohalikule tasandile küsida, et rahvusseltse ja nende tegevusi toetada. Tuleks täpsustada eesmärki. 

Otsustati: Arutada teemat edaspidi.  
 

Ettepanek nr 4: Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokku­puutuvatele ametnikele tsentraliseeritud koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust uussisserändajate kohanemise toetamisel.

Kädi Koppe selgitas ettepaneku tausta ja vajadust. Piret Hartman tõi välja, et praegu on käimas maakondlikud valdkondlikud infopäevad ja ESF21+ perioodil tegevused jätkuvad, sh koolitused ametnikele.

 

Otsustati: Tegevus ei vaja täiendavaid ressursse, on kaetud ESF vahenditega.

 

Ettepanek nr 5: Rahvusvahelise kaitse saajate toimetuleku edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega.

Kädi Koppe selgitas, et seoses praeguse kriisiga soovisid teema jätkuvalt aktuaalsena hoida.

Raivo Küüt selgitas, et teenuse arengu teema on olnud arutlusel ning teemat tuleks käsitleda koordinatsioonikogus. 

 

Otsustati: Marion Tamberg selgitab välja, kas tugiisikuteenus on ka uuel perioodil AMIFist rahastatud ning kui ei, lisame rahastamisettepaneku RES tabelisse. Kutsuda järgmisel koosolekul Sotsiaalkindlustusamet töörühma tugiisikuteenuse seisust ülevaadet andma.

 

Kultuuriministeeriumi ettepanekud

Ettepanek 1: Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise teenuseid.

 

Ettepanek 2: Luua kohalike omavalitsuste tasandil kontaktpunktid/kontaktvõrgustik, kes on kursis lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust KOVi-siseselt ning riigiasutustele.

 

Kädi Koppe kommenteeris, et nende ettepanekutega tegeletakse ning valmima peaksid aasta lõpuks.  

 

Otsustati: Kultuuriministeerium kujundab uued ettepanekud.

 

Päevakorrapunkt nr 4: Arutelu ja järgmine kohtumine.

Täiendavaid teemasid üles ei kerkinud.

Otsustati: Järgmine kohtumine toimub 21. juunil Eesti Linnade ja Valdade Liidu büroos. Marion Tamberg saadab vastava kalendrikutse.

Koosoleku protokoll (.pdf)