ELL  Vanematekogu  seminari   "Kümme  aastat  kohaliku  omavalitsuse korralduse seadust – kuidas edasi?" ja üldkoosoleku protokoll

Tallinn (WTC Tallinn Ärikeskuse konverentsisaalis), 12.12.03 Algus kell 10.30, lõpp kell 14.30

Koosoleku juhataja: Sulev Mäeltsemees Protokollija: Kaidi Roots

Osalesid: nimekiri lisatud. OTSUSTATI

Kinnitada järgmine päevakord:

1. Tervitused, ettekanded ja arutelu KOKS-i teemal

Ettekanded: Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne, Kalle Jürgenson, Igor Ligema, Jaan Pöör

2. EMOL-i esindaja liidu uuest staatusest peale Maapäeva Paides
3. Mõttevahetus ELL 85. aastapäeva tähistamisest 2005. aastal, Vanematekogu ümbernimetamisest
4. Vastuvõtt ELL büroo uutes ruumides

Päevakorrapunkt 1

Tervitused, ettekanded ja arutelu KOKS-i teemal

Tervituste ja ettekannetega esinesid Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne, Kalle Jürgenson, Igor Ligema, Jaan Pöör. Käsitleti KOKS-i loomist, selle põhiseaduslikke aspekte, esimese redaktsiooni ettevalmistamist ja tollast poliitilist tausta, viimaseid muudatusi ja uut kontseptsiooni.

Sulev Lääne: Süsteemi ülesehitamisel lähtusime ajast enne 1940. aastat. Aluseks võtsime tollase põhiseaduse, linna-/vallaseaduse, maakonnaseaduse. Uurisime ka Euroopa kogemust. Eesti omavalitsus loodi 2-tasandiline. Euroopa kohalike omavalitsuste harta oleks olnud õigem alus. Püüdsime teha vahepealset 50 aastat olematuks, praktikas ei õigustanud see ennast. Hetkel on kaks suuremat probleemi: kohalikud maksud ja subsidiaarsuse printsiibi mittetoimimine. Praegu on Ukrainas ja Moldaavias kohalike maksude osakaal 0%, Eestis on see näitaja alla 1%. Teine probleem on selles, et lõviosa rahadest liigub läbi riiklike kanalite (toetused-eraldised jms), otse omavalitsustele laekub vaid 25-30%. Soomes on see näitaja näiteks 50%. See tähendab, et subsidiaarsuse printsiip ei tööta. Riigi detsentraliseerimise idee võeti 1980ndate lõpul rahva poolt suure kaasaelamisega omaks. 1991. aastal põhiseaduse väljatöötamine oli meile heaks demokraatia kooliks.

KOKS-i on muudetud üle 40 korra. Samas, kui meil pole kontseptuaalselt uut lähenemist, siis ei tohiks kardinaalselt seda muuta. Teine oluline teema puudutab Eestit ja Euroopa Liitu. Peame hakkama märkama teisi mõjureid ja neid arvestama. 4. Omavalitsusfoorumil käsitlesime töörühmas KOKS-i muutmisega seoses teemat.

Olulisemate ettepanekutena selgusid seal järgmised asjad:

1. Enne põhimõttelisi muudatusi on vaja uut kontseptuaalset alust.

2. Uus KOKS peaks sisaldama kõiki põhilisi kohaliku omavalitsuse õigusliku regulatsiooni valdkondi – s.t kodifitseerida ja süstematiseerida praegusi seadusi (s.h kohalike maksude seadus,   valitsuse   eelarve   seadus   jne),   v.a.   valimisseadus,   mis   jääb   eraldi.  

3.Tagada olukord, kus nn eriseadustega ei muudetaks KOKS-i.

4. Tuleks luua süsteem, kus volikogu ja valitsus moodustaks kohaliku omavalitsuse poliitilise süsteemi, ametnikud oleks juhitud valla/linna direktori poolt (arvestades sealjuures KOV erisusi).

5. Tagada   nii   poliitikute   kui   ametnike   õiguste,   kohustuste   ja   vastutuse   tasakaal.     Ja lõpetuseks Jüri Uluotsa sõnad 1933. aastast: "Eesti omavalitsus on olnud nurgakiviks, millele praegune areng tugineb."

Kalle Jürgenson: Põhiseaduse headest-veadest on veel vara rääkida. KOKS-i on muudetud 44 korda. Tulemuslikkust on vähe selles teemas. 10 aasta tagused probleemid on aktuaalsed ka praegu. Tollal sai lahenduse vaid tasandite küsimus (1- või 2-tasandiline omavalitsus), see ei saanud põhiseaduse paragrahvis kõige paremini sõnastatud. Täna võib öelda, et Jüri Raidla toonane projekt oli tunduvalt põhjalikum, aga see ei saanud tänase KOKS-i aluseks. Aluseks sai Jüri Adamsi juhitud versioon. Liiga palju probleeme ja vigu jäi sisse. Kogu aur läkski suures osas tasandialasele vaidlusele, muule sai vähem tähelepanu pööratud.

Kohaliku omavalitsuse süsteemis otseselt viga pole põhiseadusele tuginedes, aga mitmete muude tõlgenduste läbi võib suuri vigu teha. Kohaliku omavalitsuse temaatika on osutunud oluliselt politiseeritumaks, kui arvasime. Aga põhimõisted on 10 aasta jooksul valdavalt muutmata jäänud. Nimetaksin märksõnad, mis on üles jäänud.

1. Maakogu (täna jälle on see jutuks, korra on proovitud seda varianti, aasta pidas vastu, liiga bürokraatlikuks osutus ja kulud suured.

2. Ettevõtlusega seotud temaatika. Laenude küsimust ei osanud ette näha (liisingud jms). Tollal olid need meie jaoks tundmatud rahandusvaldkonnad.

3. Arengukavad, nende seotus valla/linna põhimäärustega.

4. Pealinnaseadus. Küsimus, kas on/ei ole vaja. Iseenesest on Tallinn õiguste järgi sama nagu mis tahes teine omavalitsus.

Ja siis veel küsimus, kas haldusreformi on vaja? Jah, on vaja. See on jäänud venima, kuna valdkond on suuresti ülepolitiseeritud. On olulisi probleeme. Esiteks, riigi ja kohaliku omavalitsuse suhetesse on peidetud üks oluline konks: täna on see suhe ülema-alluva suhe. Seni ei saa edukalt läbi viia haldusreformi. Keskvalitsus ja kohalik omavalitsus ei saa olla ülem- alluv, vaid partnerid. Seda eriti riigi poolt vaadatuna. Riik pärsib täna ise protsessi. Teiseks, erakonnad ei käsitle kohalikku omavalitsust haldusstruktuurina, vaid kui oma potentsiaalset erakondlikku rakukest. Kohalikud omavalitsused ei saa olla ühegi erakonna struktuuriüksused. Kolmandaks, mis on portfellita minister? Vabariigi Valitsuse haldusstruktuuris on koht olemas, aga seda ei nimetata nii. Regionaalminister on peaminister. Haldusreformiga tuleb tegeleda peaministri tasandilt. Muidu on tulemuseks vaid naljanumber.

Siiski kokkuvõttes võib öelda, et XIV peatükk põhiseaduses on hoidnud kohaliku omavalitsuse tugevust, ilma selleta oleks jutt hoopis mustemates toonides.

Jaan Pöör: Olen Riigikogus mitu ametiaega tegelenud selle teemaga. KOKS-i on muudetud kokku 46 korda. Muutmistega kaasnev probleem on selles, et enamus muudatusi tehakse teiste komisjonide poolt, mitte põhiseaduskomisjoni poolt. See tingib omakorda täiendavaid muudatusi, kuna muidu ei haaku muudatused ülejäänud tekstiga. Palju on muudetud § 22, see on seotud ainupädevuse küsimustega. Samuti volikogu kokkukutsumise ja juhtimisega seonduvat. Linna-/vallavalitsusse kuuluvate isikute staatust. Lahtised on siiani linna-

/vallasekretäridega seonduvad küsimused, linna või valla direktori koha sisseseadmine, põhikiri versus põhimäärus ning sanktsioonide osa.

Igor Ligema: Siseministeeriumis välja töötatud dokumendi nimeks on KOKS-i muutmise seaduse eelnõu. Nagu seisis kirjas koalitsioonilepingus 2003-2007. aastaks: "Võtame vastu omavalitsuste korraldust, sisemist järelevalvet ja juhtimist täpsustava uue omavalitsuse korralduse seaduse." Meie osakonna poolt esitatud versioon on kaks korda olnud valitsuse tööplaanis, aga seni on peaministri ettepanekul teema maha võetud. Menetluses see igal juhul on. Eelnõus on 29 muutmist vajavat punkti. (Vt materjalide lisa.)

Päevakorrapunkt 2

EMOL-i esindaja liidu uuest staatusest peale Maapäeva Paides

14. novembril 2003 koguneti Paides, et vastu võtta uus Maaomavalitsuste Liidu põhikiri ja valida juhtorganid. 173 omavalitsusüksust tegi otsuse astuda EMOL-i liikmeks. ELL-is on praeguse seisuga 47 liiget. Umbes 40 omavalitsusüksust pole teinud otsust oma kuuluvuse osas, mida ei saa kuidagi heaks kiita, sest nad ei osale oma liikmemaksuga, küll aga tarbivad "teenust", kui hädas on. Kõik omavalitsused peaks kuuluma üleriigilisse omavalitsusliitu. Juhtorganid: Maapäeval osaleb 2 esindajat igast omavalitsusüksusest, 2 asendusliiget; volikogusse hakkab kuuluma igast maakonnast 2 esindajat, kelle maakond ise määrab; juhatusse kuulub 10 inimest (esimees, 2 aseesimeest, 7 valitavat juhatuse liiget). Liidu juures tegutseb 3-5liikmeline büroo.

Päevakorrapunkt 3

Mõttevahetus ELL 85. aastapäeva tähistamisest 2005.aastal, Vanematekogu ümber- nimetamisest ja statuudi muudatused. Vt lisa 3.

Ettepanekud:

T. Mendelson – tegi ettepaneku statuudis kajastuvate eesmärkide hulka lisada Vanematekogu eesmärkidena aidata kaasa ühe omavalitsusliidu moodustamisele ning haldusreformi arengule.

S. Mäeltsemees – tegi ettepaneku fikseerida need Vanematekogu liikmete toetuse korral üksnes Vanematekogu otsusena, st meie tegevuse võimalike eesmärkidena. Kumbki neist ei ole statuudi küsimused. Vanematekogule võib otsusega teha ülesandeks nende probleemidega tegeleda, aga me ei saa näiteks minna ette liitude juhatustest poliitilistes küsimustes nagu on liitude võimalik ühinemine.