12/11/13

KUTSE

ELL JUHATUSE koosolek

Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 12. novembril 2013 algusega kell 13.00 Tallinnas, ELL büroo saalis (Ahtri tn 8, III korrus)

(Parkimisinfo maps.google.com lehel – http://bit.ly/8ZyqWA)

Juhatuse koosolekud on avatud kõigile liidu liikmete esindajatele.

JUHATUSE koosoleku päevakorras (ettepanek):

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringil. Hille Ilves

2. Põllumajandusministeeriumi ettepanek riigi toiduvaruks vajaminevate ressursside otstarbekuse hindamiseks. (Põllumajandusministeeriumi kiri 30.10. 2013 nr 
1.6-13.3/2410) Tiit Kirss

3. Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste esialgne kokkuvõte. Jüri Võigemast

4. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Jüri Võigemast

5. Muud küsimused ja informatsioonid. 
5.1. Riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele esitatud ettepanekud 2014. aasta riigieelarve eelnõus kohalikele omavalitsustele kavandatud vahendite osas. Jüri Võigemast, Angelika Kallakmaa-Kapsta

5.2. Üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikele eelarvetele jaanuar-september 2013. Tiit Kirss

Jüri Võigemast
tegevdirektor

Koosoleku materjalid (.zip)

 

EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU

PROTOKOLL nr 10

Tallinnas, 12.11.2013

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.20

Koosoleku juhataja: Taavi Aas

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere

Linnavolikogu), Mart Järvik (Järvakandi Vallavalitsus), Tarmo Loodus (Viljandi Linnavolikogu),

Puudusid: Georg Pelisaar (Põlva Linnavalitsus), Jaanus Karilaid (Haapsalu Linnavolikogu), Agu

Kabrits (Tõrva Linnavalitsus).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus), Ilvi Pere (Rapla Vallavalitsus), Henn

Põlluaas (Saue Linnavalitsus), Georgi Linkov (Hiiu Vallavalitsus) ning ELL büroost: Anne Läns,

Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Kaimo Käärmann-Liive, Hille Ilves ja Inga Köster.

 

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

 

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastusringil. Hille Ilves

2. Põllumajandusministeeriumi ettepanek riigi toiduvaruks vajaminevate ressursside

otstarbekuse hindamiseks. (Põllumajandusministeeriumi kiri 30.10. 2013 nr 1.6-13.3/2410)

Tiit Kirss

3. Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste esialgne kokkuvõte. Jüri Võigemast

4. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Jüri Võigemast

5. Muud küsimused ja informatsioonid.

5.1 Riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele esitatud ettepanekud 2014. aasta

riigieelarve eelnõus kohalikele omavalitsustele kavandatud vahendite osas. Jüri Võigemast,

Angelika Kallakmaa-Kapsta

5.2 Üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikele eelarvetele jaanuar-oktoober 2013. Tiit

Kirss

5.3 Arupärimisest Microsofti tarkvara litsenseerimise muudatuste kohta haridusasutustele

 5.4 Eesti Haridustöötajate Liidu koostööettepanekust

 5.5 Tallinna mägukiri Maamaksuseaduse rakendamise osas

 

Päevakorrapunkt 1

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastusringil

 

Hille Ilves tutvustas Tartu linnavalitsusest saabunud seisukohti eelnõuga kaasnevatest

probleemidest (memo lisatud).

Tegemist on omavalitsuste rahastamise ja hariduskulude katmise põhimõtte kardinaalse

muutusega. Toetuste süsteemilt sihtotstarbelistele eraldistele üleminek riivab otseselt

omavalitsuste demokraatlikke ja põhiseaduslikke õigusi, eelkõige iseotsustamisõigust tema

pädevusse antud küsimustes, õigust kohustuste täitmise piisavale rahastamisele ja rahastamise

stabiilsust. Tegemist on järjekordse ressursside tsentraliseerimisega keskvõimu (konkreetsemalt

siis HTM-i, veelgi täpsemalt konkreetse ministri) suunas.

Samas annab taoline muudatus omavalitsustele ka lisaargumente nõuda riigilt teatud

hariduskulude 100% katmist.

HTM põhjendused on kallutatud ja ei rajane täpsetele andmetele. HTM peamine põhjendus, miks

seda muudatust vaja teha, rajaneb ebatäpsele palgastatistikale ja demagoogilisele retoorikale, et

õpetajate väikeses palgas on süüdi kohalikud omavalitsused, kes justkui õpetajate palgaraha

muuks otstarbeks kasutavad.

Muudatusega kaasnevad suured lisakulud omavalitsustele. Ei ole õige seletuskirjas väita, et

muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid. Kui kaob investeeringutoetus, siis Tartu näiteks kaotab

sellega ca 273 000 eurot.

Eelnõust on välja jäetud tugispetsialistide toetus või vähemalt võimalus tugispetsialistide

tööjõukulu eraldise arvelt katta.

Eelnõuga soovitakse muuhulgas muuta ka seni 2008.aastast kehtinud üldhariduskoolide

rahastamismudelit. Tegelikult minnakse veidi modifitseeritud kujul uuesti üle 2001-2007 kehtinud

koefitsientide süsteemile. Sellel olid kindlasti omad plussid (näiteks lihtsus, KOVi kesksus jne),

samas ka miinused (ei arvesta koolide tegeliku kuluvajadusega, suurendab efektiivsust kuid seda

tõenäoliselt hariduse kvaliteedi arvelt jne).

Meelevaldne, ebaõiglane ja omavalitsusi solvav on nö „karistussätte" sissetoomine, mille kohaselt

võidakse KOVi järgmise aasta eraldist vähendada, kui ta pole seda sihtotstarbeliselt kasutanud.

Meelevaldne sellepärast, et oktoobris 2013 ei saa seda kuidagimoodi väita, et raha nö kõrvale

pannakse. Seda, kas mõni omavalitsus on raha mujale kasutanud, saab öelda alles 31.detsembri

seisuga ja ka siis tekib küsimus, mis on see mujale kasutamine. Kas näiteks on karistatav, kui

omavalitsus jätab teadlikult mingi osa jooksva aasta palgarahast järgmise aasta kulude katteks jne.

Toimus arutelu. Eelnõud mitte kooskõlastada. ELL ja EMOL peaksid esitama ühise kirja

täiendavate selgitustega.

Viidata kirjas veelkord Riigikohtu üldkogu otsuse 3-4-1-8-09 resolutsioonile, milles sedastati, et

õigustloovate aktidega sätestataks, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud

kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud, samuti eristaksid kohaliku omavalitsuse

üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike

kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega

pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Käsitlusest tuleneb kohaliku omavalitsuse

üksuse enesekorraldusõiguse ulatuse ja rahastamiskorralduse määratlus kohaliku omavalitsuse

eelarve, sh haridusvaldkonna eelarve koostamisele ja vastuvõtmisele.

 

OTSUSTATI: Mitte kooskõlastada Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse

muutmise seaduse eelnõud.

 

Päevakorrapunkt 2

Põllumajandusministeeriumi ettepanek riigi toiduvaruks vajaminevate ressursside

otstarbekuse hindamiseks

 

Põllumajandusministeerium pöördus 30.10. 2013 kirjaga nr 1.6-13.3/2410 maakondlike ja

üleriigiliste omavalitsusliitude poole palvega hinnata omavalitsusüksustes riigi toiduvaru

kasutamise vajadusi hädaolukorra tagajärgede või elutähtsa teenuse toimepidevuse

katkestuse tagajärgede leevendamisel ning riigikaitse ettevalmistamisel (memo lisatud).

Soovitakse teada:

1) milliste hädaolukordade või elutähtsate teenuste puhul läheks vaja riigi poolt moodustatud

toiduvaru, et oleks tagatud elanikkonna toiduainetega varustamine hädaolukorra tagajärgede

leevendamiseks või elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse tagajärgede leevendamiseks;

2) kui suures mahus (inimeste arv) võib minna vaja toiduvaru;

3) milline on planeeritud ajaressurss, kus toiduvaru peab jõudma selle vajajateni;

4) kui pika aja jooksul võib vaja minna toiduvaru;

5) kas on planeeritud kasutada elanikkonna toiduainetega varustamisel hädaolukorra tagajärgede

leevendamiseks või elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse tagajärgede leevendamiseks peale

riigi poolt moodustatud toiduvaru muid alternatiivseid ressursse või võimalusi;

6) kas toiduainetega varustamise korraldamisel on planeeritud kasutada oma eelarvelisi vahendeid

või nähakse ette riigipoolset toiduvaru kasutusele võttu;

7) kas toiduvaru kasutuselevõtu vajadust või vastava protsessi toimimist on käsitletud ka mõnel

õppusel või harjutusel.

Käesoleval ajal on olemas põllumajandusministri 04.02. 2008.a. käskkirjaga kinnitatud riigi

tegevusvaru moodustamise kava, mis näeb ette 2009.a. lõpuks tegevusvaru tagada lepingutega

esmased toidukaupade kogused vajaduste katmiseks kriisiolukorras 7 päevaks. OÜ Eesti

Uuringukeskus poolt on 2013.a. koostatud uuring „Eluks vajalike toiduainete tootmine ja

kaubandus hädaolukorras"

Peale selle veel uuring toiduainete omavaru olemasolu ja elanikkonna toimetulekuoskuste kohta

ning uuring "Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukordades". Ressursside kavandamisel tuleks lähtuda

senisest kinnitatud riigi tegevusvaru moodustamise kava põhimõtetest ning OÜ uuringukeskuse

poolt esitatud uuringu raportis „Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras"

esitatud hinnangutest ning rahvastikuregistrist tulenevast elanike arvust.

 

OTSUSTATI: ELL bürool vastata Põllumajandusministeeriumile. Seisukoha kujundamisel

lähtuda senisest kinnitatud riigi tegevusvaru moodustamise kava põhimõtetest ning OÜ

uuringukeskuse poolt esitatud uuringu raportis „Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus

hädaolukorras" esitatud hinnangutest.

 

Päevakorrapunkt 3

Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste esialgne kokkuvõte

 

Jüri Võigemast tegi esialgse kokkuvõtte KOV valimistel antud häältest ja saadud volikogu

kohtadest Eestis tervikuna ning ELL liikmete poolt valimistel saadud häältest parteide,

valimisliitude ja üksikkandidaatide lõikes (graafikud lisatud).

Lisatud on ka tabel, milles on ära toodud hetkel teadaolevad ELL liimete linna/vallavanemad ja

volikogude esimehed. Samuti on tumedamalt markeeritud volikogudes koalitsiooni moodustanud

erakonnad ja valimisliidud.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 4

ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg

 

OTSUSTATI: ELL juhatuse järgmine koosolek toimub 10. detsembril 2013.a Tallinnas.

 

Päevakorrapunkt 5

Muud küsimused ja informatsioonid

 

5.1. Riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele esitatud ettepanekud 2014. aasta riigieelarve

eelnõus kohalikele omavalitsustele kavandatud vahendite osas

 

Jüri Võigemast andis ülevaate Riigikogu fraktsioonidele ja rahanduskomisjonile esitatud

materjalidest ja ettepanekutest (ELL ja EMOLi ühiskiri lisatud) eelnõu osas. Kiri on saadetud ka

kõigile liidu liikmetele. Samuti oli võimalik osaleda Riigikogu rahanduskomisjonis, kus anti

võimalus põhjendada kirjas esitatud taotlusi. Taotlused esitati kohalike omavalitsuste tulubaasi

taastamise osas ja eraldiste osas kohalike omavalitsuste eelarvetele.

Riigieelarve eelnõu kohaselt jätkavad kohalikud omavalitsused ka 2014. aastal kriisiaegse

tulubaasiga. 2009. aasta veebruaris kärbiti kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuva tulumaksu

osa 11,93%-lt 11,4%-le (so –0,53%) ning vähendati nõrgema tulubaasiga omavalitsuste tulude

järeleaitamise vahendite mahtu 19 077 627 € võrra. Kõnealuse kärpeotsusega on tulubaasi kärbe

perioodil 2009-2012 vähendanud kohaliku elu korraldamiseks mõeldud raha 185,9 miljonit €,

2013. aastal veel ca -50,3 miljonit € ning 2014. aastal -52,3 miljonit €.

Tänaseks on valitsus võtnud suuna taastada enamuses eluvaldkondades kriisi ajal tehtud kärbete

eelne olukord (viimase näitena saab tuua riigiametnike uus palgasüsteem). Kahjuks ei ole vastavat

otsust omavalitsuste erakorralise tulubaasi kärpe suhtes veel tehtud.

Kohalike omavalitsuste kogutulud olid kriisieelsel 2008.a.astal 1,454 miljardit eurot.

Rahandusministeeriumi poolt prognoositakse kohalike omavalitsuste kogutuludeks 2014.aastal

vaid 1,481 miljardit eurot (nominaalne kasv võrreldes 2008.a. 2,3 %.), samas on inflatsiooni tase

Eestis olnud üks Euroliidu riikide kõrgemaid.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

5.2. Üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikele eelarvetele jaanuar-oktoober 2013

Kuulati Tiit Kirsi informatsiooni (memo lisatud).

2013.a. 10 kuuga on laekunud kohalikele omavalitsustele tulumaksu 603 521 905 eurot

(kasv 8,8 %). Sealhulgas laekus oktoobris 58 801 477 eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga

7,7 %).

Võrreldes 2012. aasta 10 kuuga on vähem laekumisi 1 omavalitsusüksusel (Kihelkonna vald) ja

seda 11,57 % määra juures.

Kui võtta arvestuslikult tulumaksu määraks 11,4 %, siis on vähemlaekumisi võrreldes eelmise

aastaga veel 2 kohalikul omavalitsusüksusel (Kasepää ja Varstu vallad)

Rahandusministeeriumi tulumaksu laekumise prognoos 2013.a. - 725 200 000 eurot.

Sellest on 10 kuuga laekunud 83,2 %.

Maamaksu laekumise prognoos 55 000 000 eurot. Jaanuar- oktoober on üle kantud 56 661 192

eurot.

Riigieelarvest on täidetud 84,1 protsenti aastaks plaanitust – võrreldes eelarve ootustega on kõige

paremini laekunud juriidilise isiku tulumaks ning vähem on laekunud eelkõige kütuseaktsiisi.

2013. aastaks kavandatud sotsiaalmaksust on 10 kuuga laekunud 83,2 %.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

5.3 Arupärimisest Microsofti tarkvara litsenseerimise muudatuste kohta haridusasutustele

ELL esitas järelpärimise Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

regionaalministrile ja president T.-H. Ilvesele. Presidendi kantselei teavitas kirja kättesaamisest

kuid ainsa sisulise vastuse oleme saanud MKM-lt (kiri lisatud).

MKM on otsinud lahendust ka Microsofti tarkvara litsentsitingimuste muutuse probleemile Eesti

koolidele. Kontakteeruti korduvalt Microsoftiga, et uurida uute alternatiivsete litsentsimudelite

kasutamise võimalusi.

MKM on alustanud analüüsi koos erasektori (s.h. tark-ja riistvaramüüjad) esindajatega, et ühiselt

IKT taristu jätkusuutliku süsteemi pakkumine välja töötada. Esmased kohtumised on juba aset

leidnud, probleemistiku käsitlemist on alustatud ning esimesi tulemusi loodetakse HTM-ile ja

KOV-idele tutvustada käesoleva aasta lõpuks.

Koolidele suunatud IKT taristu terviklahendusele aitab kaasa ka asjaolu, et järgmisel EL

Struktuurfondide rahastuse perioodil investeerib MKM lairibavõrgu arendusse üle 55 mln euro,

mille üheks eesmärgiks on tagada kõigile Eesti koolidele paremad võimalused liituda kiire

lairibaühendusega.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

5.4 Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) koostööettepanekust

EHL pöördus ELL, EMOLi ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse poole koostööettepanekuga (kiri

lisatud), mille sisuks on seadusandluses toimunud muudatused ning nende tõlgendamine.

Peetakse silmas haridustöötajate koostööd haridusasutuse juhi, omavalitsuse juhi ja ka riigiga.

Koostöö saab olla hea vaid juhul, kui kõik osapooled tunnevad end koostööd puudutavates

punkides pädevana. Haridusasutuste usaldusisikud on saanud küll vastavasisulise koolituse, kooli

ja omavalitsuste juhid aga mitte.

EHL poolne nägemus probleemi leevendamiseks oleks organiseerida omavalitsusliitude,

koolijuhtide ühenduste ja EHL ühistegevusena koolitus või koolituste sari, selgitamaks muutunud

seadusandlust ja kollektiivlepingu sõlmimist ning muud seonduvat.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja osaleda koostöös.

 

5.5 Tallinna mägukiri Maamaksuseaduse rakendamise osas

Tallinn juhib tähelepanu (kiri lisatud) maamaksuseaduse rakendamisest tulenevale kohalike

omavalitsuste tulubaasi vähenemisele. Tehakse Linnade Liidule ettepanek pöörduda Riigikogu ja

Vabariigi Valitsuse poole märgukirjaga arvestada riigieelarve koostamisel maamaksu tulubaasi

vähenemise suurema kompenseerimise vajadusega.

Maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega vabastati maamaksust kodualune

maa ja riigiomandis olev ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa. Selle kompenseerimiseks

suurendati kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu osa alates 2013 1. jaanuarist 0,17

protsendipunkti võrra kuni 11,57% ja alates 2014 1. jaanuarist 0,03 protsendipunkti võrra kuni

11,60%.

Tallinnale jääb kompenseerimata ca 6,2 milj eurot.

Tallinnas on palju kinnistuid, mis on kaasomandis ja väljakujunenult suuremad kui 1500m². Neid

maaomanikke on ca 4200. Kui riigikohus otsustab, et MaaMS § 11 lg 3 on põhiseadusega

vastuolus, siis väheneb Tallinna linnal maamaksust saadav tulubaas veel ca 0,2 milj euro võrra.

Eelnevast tulenevalt peab kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määra tõstma

vähemalt 11,86 %-ni.

Toimus arutelu. Märgiti, et 2014.a. eelarveläbirääkimistel spetsiifiliselt seda küsimust ei

tõstatatud. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu rahanduskomisjoni

20.04.2012.a. koosolekul Rahandusministeerium lubas, et kahe aasta pärast (2014) analüüsitake

maamaksu vabastuste mõju ja vaadatakse üle kompensatsiooni süsteem. 2014.a. riigieelarve

eelnõu menetlemisel Riigikogus ei ole hetkel mõtet tõstatada küsimust KOV-idele laekuva

tulumaksu määra tõstmiseks maamaksu ühe osa täiendavaks kompenseerimiseks.

Ka ei ole praegu Riigikogus menetluses maamaksu seaduse muudatuse eelnõud, mis näeks ette

kaasomandis olevate maksuvabade pindade suurendamist. Kui see eelnõu tuleb Riigikogus

arutusele - esitada ELL poolt Riigikogule nõudmise tulumaksumäära tõstmiseks. Küsimus

tõstatatakse 2015.a. eelarveläbirääkimistel.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Taavi Aas                             Inga Köster

Koosoleku juhataja         Protokollija