KUTSE

Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 13. oktoobril 2009 algusega kell 11.00 Tallinnas, ELL büroo ruumides (Ahtri tn 8 III korrus)

Juhatuse koosolekud on avatud kõigile ELL liikmetele.

JUHATUSE koosoleku päevakorras (ettepanek):

1. Riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveprotsess 2009-2010: Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Urmas Kruuse
1.1.Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve maksulaekumised 01. jaanuar- 30. september 2009.
1.2.Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokoll 2010. aasta riigieelarve osas. 
1.3.Kohalike omavalitsuste tulubaasi ja eraldiste kajastamine 2010. riigieelarve eelnõus.

2. Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega 2010. eelarvete küsimustes. Parandusettepanekute eelnõude ettevalmistamine. Jüri Võigemast

3. Õiguskantsleri pöördumine korraldatud olmejäätmeveo küsimustes. Irja Alakivi

4. CEMR (Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu) arvamuse eelnõu ettevalmistamine ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta. Terje Lillo

5. Eesti Regionaalse ja Kohaliku arengu Sihtasutuse (ERKAS) nõukogu liikme tagasi kutsumine. Jüri Võigemast

6. Kodanikupäeva aumärgi kandidaadi esitamise ettepanek. Jüri Võigemast

7. Informatsioonid:
7.1. Eelarveläbirääkimiste sotsiaalkomisjoni ja hariduskomisjoni informatsioon: Hille Ilves
* Puuetega inimeste hooldajatoetuse parameeter tasandusfondi valemis 2010, 2011.aastal; 
* õpilaskodude toetuse jaotuse ettepanek 2009/2010 
* maakondlike ühisürituste ja ainesektsioonide toetuse jaotusettepanek 2010.aastaks.
7.2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MTSÜS) eelnõu menetlusprotsessi käigust. Peep Kirsima

– – – –

EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU

PROTOKOLL nr 8

Tallinn, 13.10.2009

Algus kell 11.00, lõpp kell 13.10

Koosoleku juhataja: Kersti Sarapuu

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Kersti Sarapuu (Paide Linnavalitsus)

Puudusid: Urmas Kruuse (Tartu Linnavalitsus), Ingrid Danilov (Haapsalu Linnavalitsus), Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Ain Kiviorg (Sillamäe Linnavalitsus), Urve Tiidus (Kuressaare Linnavalitsus).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa-Kapsta ja Toomas Sepp (Tallinna Linnavalitsus), Tanel Mõistus (Keila Linnavalitsus), Vambo Kaal (Kiili Vallavalitsus), Ivar Unt (Valga Linnavalitsus) ning ELL büroost Jüri Võigemast, Tiit Kirss, Hille Ilves, Peep Kirsima ja Inga Köster.

Kuna juhatuse kvoorumi nõue ei olnud täidetud võeti vastavalt vastu juhatuse koosoleku otsused.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. Riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveprotsess 2009-2010: Tiit Kirss, Jüri Võigemast

1.1. Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve maksulaekumised 01. jaanuar- 30. september 2009.

1.2. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokoll 2010. aasta riigieelarve osas.

1.3.Kohalike omavalitsuste tulubaasi ja eraldiste kajastamine 2010. riigieelarve eelnõus.

2. Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega 2010. eelarvete küsimustes. Parandusettepanekute eelnõude ettevalmistamine. Jüri Võigemast

3. Õiguskantsleri pöördumine korraldatud olmejäätmeveo küsimustes.

4. CEMR (Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu) arvamuse eelnõu ettevalmistamine ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.

5. Eesti Regionaalse ja Kohaliku arengu Sihtasutuse (ERKAS) nõukogu liikme tagasi kutsumine. Jüri Võigemast

6. Kodanikupäeva aumärgi kandidaadi esitamise ettepanek. Jüri Võigemast

7. Informatsioonid:

7.1. Eelarveläbirääkimiste sotsiaalkomisjoni ja hariduskomisjoni informatsioon: Hille Ilves

· Puuetega inimeste hooldajatoetuse parameeter tasandusfondi valemis 2010, 2011.aastal;

· õpilaskodude toetuse jaotuse ettepanek 2009/2010

· maakondlike ühisürituste ja ainesektsioonide toetuse jaotusettepanek 2010.aastaks.

7.2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MTSÜS) eelnõu menetlusprotsessi käigust. Peep Kirsima

7.3. Tallinna Linna pöördumine Riigikogu menetlusse esitatud audiitortegevuse seaduse osas. Toomas Sepp

Päevakorrapunkt 1

Riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveprotsess 2009-2010

Kuulati Jüri Võigemasti ja Tiit Kirsi informatsiooni ning selgitusi.

1.1.Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve maksulaekumised 01. jaanuar- 30. september 2009

2009.a. 9 kuuga laekus omavalitsustele 7 716 144 764 kroon tulumaksu, mis on 1 015 781 304 krooni vähem kui 2008.a. 9 kuuga.

Rohkem kui eelmine aasta laekus tulumaksu Jõelähtme vallas - 108,3 % ning Ruhnu vallas - 103,9%.

Vahemikus 99 –90 % 2008.a. tasemest laekus 49 omavalitsuses ( ELL-liikmetest 10 –Kiili vald, Harku vald; Narva-Jõesuu linn, Loksa linn, Saue linn, Kallaste linn, Valga linn, Põlva linn, Elva linn, Kärdla linn).

Vahemikus 90-80% 2008.a. tasemest laekus 163 omavalitsuses ( ELL liikmeid 30) Alla 80 % laekus 13 omavalitsuses. Selles rühmas on ELL-liikmetest Mõisaküla.

Rahandusministeeriumi 2010 aasta riigieelarve eelnõus on märgitud kohalike omavalitsuste tulumaksu oodatavaks laekumiseks 2009.a. 9 810 miljonit krooni ning 2010 .a prognoosib Rahandusministeerium 9 390 miljonit krooni.

Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse finantsplaneerimise osakonna spetsialistide hinnangul võib 2009 laekumine olla 9 805 miljonit ning 2010 : 8 841 –8 853 miljonit krooni.

1.2.Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokoll 2010. aasta riigieelarve osas

Lõpp-protokoll 2010. aasta riigieelarve osas kirjutati alla 25. septembril.

Põhilisteks lahkarvamusteks jäid:

1) tulubaasi taastamine:

a) tulumaksu määr: 11,4%-lt 11.9 % -le brutotulult;

b) tasandusfondi maht: 1 101 500 000

2) muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%.

Omavalitsuste poolsed seisukohad on saadetud Riigikogu fraktsioonidele ja oleme palunud ka kohtumisi fraktsioonidega.

1.3.Kohalike omavalitsuste tulubaasi ja eraldiste kajastamine 2010. riigieelarve eelnõus

Riigikogule esitatud 2010.a. riigieelarve eelnõus on kajastatud läbirääkimiste lõpp-protokollis toodud eraldised samasuguses mahus.

Tuleb märkida, et võrreldes eelnevate aastatega on 2010.a. riigieelarve seletuskirjas üksikasjalikumalt kajastatud kohalike omavalitsuste osa.

Toomas Sepp märkis, et Rahandusministeerium on kasutusele võtnud termini "kohaliku iseloomuga maksud", mille alla on koondatud nii üksikisiku tulumaks kui maamaks jm, et jätta head muljet kohalike maksude osakaalust. Tegelikult on omavalitsuste kogutav kohalik maks, mille omavalitsus ise saab kehtestada, väga väikese osakaaluga ehk 1-1,5% maksude üldmahust. Ülejäänud osas on tegemist kohalikele omavalitsustele üle kantavate riiklike maksudega.

OTSUSTATI: Võtta informatsioonid teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2

Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega 2010. eelarvete küsimustes

Jüri Võigemast tutvustas riigieelarve menetlemise ajakava. 2010. aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine toimub 21. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on eeldatavalt 4. november.

Peale esimest lugemist taotleme kohtumisi riigikogu fraktsioonidega.

ELL poolsed taotlused:

Ø tulubaasi taastamine:

a) tulumaksu määr: 11,4%-lt 11.9 % -le brutotulult;

b) tasandusfondi maht: 1 430 000 000

Ø muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%. .

Küsimuse arutelul tehti veel ettepanek taotleda täiendavate ressursside kavandamist riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikele omavalitsusüksustele alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete täitmiseks (lasteaedade programm).

OTSUSTATI:

2.1 Valmistada ette parandusettepanekud 2010 riigieelarve seaduse eelnõu osas :

1. Tulubaasi taastamine:

a) tulumaksu määr: 11,4%-lt 11.9 % -le brutotulult;

b) tasandusfondi maht: 1 430 000 000

2. Taastada kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht 2009.a riigieelarvesse arvestatud mahuga 378 miljonit krooni.

2.2 Taotleda kohtumisi Riigikogu fraktsioonidega, et veelkord selgitada omavalitsuste seisukohti.

Päevakorrapunkt 3

Õiguskantsleri pöördumine korraldatud olmejäätmeveo küsimustes

Jüri Võigemast tutvustas õiguskantsleri kirja (lisatud), mis on saadetud nii Keskkonnaministeeriumile kui Linnade Liidule. Õiguskantsler annab teada, et kuna tema poole on korduvalt pöördutud olmejäätmeveo korralduse osas, siis on ta koostanud omapoolse

analüüsi ning seisukohad olmejäätmeveo probleemide võimalikuks lahendamiseks.

Soovitakse teada omavalitsuste nägemust, kuidas võiks korraldatud jäätmeveo probleeme lahendada.

OTSUSTATI: Teha ettepanek ELL liikmetele esitada 27. oktoobriks ELL büroole ettepanekud ja märkused õiguskantsleri pöördumises toodud korraldatud olmejäätmeveo osas.

Päevakorrapunkt 4

CEMR (Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu) arvamuse eelnõu ettevalmistamine ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta

Kuulati Terje Lillo informatsiooni ühtekuuluvuspoliitikast (memo lisatud). Ühtekuuluvuspoliitika ehk Euroopa Liidu regionaalpoliitika, on üks rahaliselt kaalukamaid Euroopa Liidu tegevusvaldkondi, hõlmates ligikaudu kolmandiku Euroopa Liidu eelarvest.

Perioodil 2007-2013 eraldab Euroopa Liit Eestile regionaalpoliitika raames üle 53 miljardi krooni, mis on suunatud ja suunatakse toetusteks mitmete valdkondade arendamisse.

Arutelud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle perioodil 2013+ on käivitunud varakult. Kuigi ei ole veel teada, milliseid valdkondi, tegevusi ning millises ulatuses struktuurivahendeid edaspidi toetama hakatakse, on huvigrupid koondunud ja arutelud alanud.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 5

Eesti Regionaalse ja Kohaliku arengu Sihtasutuse (ERKAS) nõukogu liikme tagasi kutsumine

ELL poolt kuulus ERKASe nõukogusse Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ¨ev. Seoses tema nimetamisega Jõgeva maavanemaks, ei saa ta enam esindada Linnade Liitu, ning ELL juhatusel on kohustus Viktor Svjatõ¨ev ERKASe nõukogu liikme kohalt tagasi kutsuda.

OTSUSTATI: Kooskõlastada Viktor Svjatõ¨evi tagasikutsumine ERKAS nõukogust seoses tema nimetamisega Jõgeva maavanemaks, e-kooskõlastuse teel, saates küsimuse juhatuse liikmetele.

Päevakorrapunkt 6

Kodanikupäeva aumärgi kandidaadi esitamise ettepanek

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, mille raames antakse välja 17 aumärki. Nagu tavaks, peetakse sel päeval meeles kodanikke, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse kodanikuteadvuse väärtustamisel, kodanikukasvatuse edendamisel või kodanikupäeva korraldamisel.

Traditsioon on seegi, et igal aastal palutakse ka Linnade Liidul esitada oma kandidaat kodanikupäeva aumärgi saamiseks.

Büroo poolt on ettepanek esitada aumärgi kandidaadiks Põlva vallavanem Arne Tilk, kes lisaks pika staa¸iga vallajuhi ametile, on ühiskondlikus korras muuhulgas tegev noorte suusatreenerina ning Otepää murdmasuusatamise FIS karikaetappide korraldajana.

OTSUSTATI: Nõustuda büroo ettepanekuga esitada kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks Arne Tilk. Soovi korral võivad ELL liikmed esitada omapoolsed täiendavad ettepanekud büroole 23. oktoobriks.

Päevakorrapunkt 7

Informatsioonid:

7.1. Eelarveläbirääkimiste sotsiaalkomisjoni ja hariduskomisjoni informatsioon:

· Puuetega inimeste hooldajatoetuse parameeter tasandusfondi valemis 2010, 2011.aastal;

· õpilaskodude toetuse jaotuse ettepanek 2009/2010 maakondlike ühisürituste ja ainesektsioonide toetuse jaotusettepanek 2010.aastaks.

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni komisjonides käsitletud teemade kohta (memo lisatud). Rahandusministeerium kasutab tasandusfondi valemis, mille kaudu ühtlustatakse KOVde võimalusi kulude tegemiseks, kahte näitajat, mis pärinevad Sotsiaalministeeriumi statistilisest aruandest „Täiskasvanud puuetega inimeste hoolekanne", mida omavalitsused igaaastaselt ministeeriumile esitavad.

Need näitajad on: (puuetega) isikute arv, kellele on määratud hooldaja ja isikute arv, kes on suunatud mõnele sotsiaalteenusele.

KOVide poolt statistilises aruandes „Täiskasvanud puuetega inimeste hoolekanne" esitatavad andmed on praeguse seisuga KOVde vahel mittevõrreldavad ning ei taga seega KOVide võrdset kohtlemist. Aruandes „Täiskasvanud puuetega inimeste hoolekanne" esitavad KOVid antud näitaja all väga erinevaid arve, mis ei ole sisulises vastavuses antud KOVi poolt esitatavate muude statistiliste näitajate väärtustega. Hooldaja ja hooldatavate kohta esitatavad arvud on adekvaatsed; teenusele suunamise osas on aga andmed väga erinevad.

2010. a võetakse kasutusele uus infosüsteem STAR, millega seoses korraldub ümber senine statistilise aruandluse kord. Sellest tulenevalt soovitakse läbi vaadata ka valemis kasutavad näitajad.

Sotsiaalministeeriumi ideoloogia kohaselt tuleb hinnata igaühe hooldusvajadust eraldi ning puue ei saa olla hoolduse saamise tingimuseks või eelduseks.

2009/2010 õppeaasta I poolaastal ei piisa õpilaskodu projekti vahenditest, et rahuldada kõik laekunud taotlused kohatoetuse summaga 3000 krooni kuus. HTMle laekus õpilaskodu kohatoetuse taotlusi 2009/2010 õppeaasta I poolaastaks 725 õpilase kohta, sh 18 gümnaasiumi õpilast. Riiklikult toetatavaid kohti taotletakse 37 omavalitsuses 41 kooli õpilaskodusse. 64 kohta taotletakse õpilastele, kes omandavad põhiharidust kutsekoolide juures (Vana-Vigala ja Põltsamaa). Võrreldes varasemate aastatega lisandusid uute koolidena Misso KK (taotles 6 kohta) ja Nõva PK (taotles 4 kohta).

VV 29.09.2009 korraldusega nr 417 vähendati õpilaskodu projekti 2009. aasta vahendeid 600 000 krooni võrra. Käesoleval poolaastal on õpilaskodu kohatoetuseks planeeritud 7 326 250 krooni. Kohatoetust 2009/2010 õppeaasta I poolaastal makstakse neljaks kalendrikuuks (september-detsember). Kui nii jätkata ja rahuldada kõik laekunud taotlused, kulub selleks 8 700 000 krooni.

Vähenenud õpilaskodu projekti eelarve nõuab 2009/2010 õppeaastal kohatoetuse saajate arvu ja/või kohatoetuse määra vähendamist. Hetkel eraldatakse iga kuni 26-aastase noore kohta 23 300 krooni maakondlike õpilasürituste korraldamiseks ning iga õpilase kohta 52 000 krooni ainesektsioonide korraldamiseks.

Kuna maakondlikult korraldatavad ühisüritused ning ainesektsioonidel on ka omad baaskulud, mis ei sõltu õpilaste arvust maakonnas, oleks otstarbeks vahendite jaotamisel sellega arvestada. Ettepaneku kohaselt eraldataks igale maakonnale ühisürituste baaskuludeks 150 000 krooni ja ainesektsioonide baaskuludeks 100 000 krooni. Ülejäänud vahendid jaotataks õpilaste arvu põhiselt. Vahendid jaotatakse maakonna omavalitsuste vahel, kes maakondlike ühisürituste ja ainesektsioonide korraldamisest osa võtavad. Tallinn jäetaks senise kava kohaselt üldse ilma baaskuludest.

Omavalitsusliitude Koostöökogu ei saanud aru senise jaotuse muutmise eesmärgist ning ei nõustunud pakutud lahendiga ja seega jätkatakse läbirääkimisi.

Hetkel lapsevanema soovil koduõppele määratud õpilaste eest vahendeid omavalitsustele ei arvestata. Siiski kaasnevad antud õpilastega kulud ka koolil, sest vastavalt koduõppe korrale toimub nende õpilaste teadmiste hindamine vähemalt üks kord poolaastas. Lähtudes minimaalsest kuluvajadusest, kujuneks antud ettepaneku kogumaksumuseks 0,5 miljonit krooni.

Ettepanekut on võimalik rakendada 2011. aastal. Vahendite olemasolu selgub peale 10. novembrit, millal fikseeritakse hariduskulude jaotamisele aluseks olevad õpilaste arvu seis.

OTSUSTATI: Võtta informatsioonid teadmiseks ja Omavalitsusliitude Koostöökogul jätkata sotsiaal- ja haridusvaldkonna töörühmades läbirääkimisi kokkulepete saavutamiseks.

7.2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MTSÜS) eelnõu menetlusprotsessi käigust

Kuulati Peep Kirsima informatsiooni MTSÜS eelnõu menetlemisest (memo lisatud) Justiitsministeerium pani e-õigusesse 29.septembril majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu kooskõlastamisele tähtajaga 2.oktoober (aeg kooskõlastuseks 3 ja pool tööpäeva).

Kiirustamist põhjendati vajadusega üle võtta Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu teenuste direktiiv.

Justiitsministeerium ei kaasanud eelnõu koostamise sisulisse töösse mitte kedagi.

Eelnõu pidi lahendama kaks ülesannet:

1) kodifitseerima majandustegevuse õiguse (looma üldosa seadusesse majandustegevuse reguleerimise üldise raamistiku, sealhulgas parandama ja täiustama senikehtivat majandustegevuse korda);

2) üle võtma teenuste direktiivi 2006/123/EÜ.

Kuivõrd tegemist oli kogu valdkonda ümberkujundava ja palju uusi regulatsioone sissetoova eelnõuga, mille tegelik mõju selgub alles rakendusseaduse vastuvõtmisel (muuta tuleb umbes 150 seadust), siis – ilma neid muudatusi nägemata – majandustegevusega seotud  ministeeriumid eesotsas Majandusministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumiga, samuti erialaliidud ning EMOL ja ELL andsid eelnõule halva hinnangu.

Majandusministeerium koostas kiiresti teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu ja esitas selle 8.oktoobiks Valitsuse istungile. Valitsuses kiideti see eelnõu heaks ja lükati tagasi Justiitsministeeriumi eelnõu majandustegevuse kodifitseerimistöö edasiseks jätkamiseks.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

7.3. Tallinna Linna pöördumine Riigikogu menetlusse esitatud audiitortegevuse seaduse osas.

Toomas Sepp tutvustas Tallinna pöördumist (lisatud). Pöördumise tingis asjaolu, et Riigikogu majanduskomisjon menetleb eelnõud ja peagi esitatakse see Riigikogule lugemiseks. Tallinn on seisukohal, et esitatud kujul audiitortegevuse seadust vastu võtta ei tohi. Ühes seaduses ei saa reguleerida siseauditit ja välisauditit. Siseaudit on oma sisu ja ulatuse poolest erinev Euroopa Liidu direktiivis 2006/43/EÜ sätestatud kohustuslikust raamatupidamise aastaaruande auditeerimisest.

Linnade Liidus oli e-õiguse kaudu audiitortegevuse seaduse eelnõu 488SE kooskõlastusringil 2008. aastal ja koos Tallinna märkustega esitas ELL oma kirjaga 25.04.08 nr 5-1/55 ettepanekud.

OTSUSTATI: Toetada Tallinna ettepanekut ja kui Tallinn peab vajalikuks täiendavate ettepanekute esitamist 488SE osas, siis esitab need Riigikogu majanduskomisjonile.

Kersti Sarapuu                                                      Inga Köster

Koosoleku juhataja                                               Protokollija

Protokolli lisad:

1. Registreerimisleht – 1 lehel

2. Koosoleku päevakorra ja otsuste eelnõu – 1 lehel

3. PKP 1 – tulumaksu laekumine jaan.-sept.2009 – 1 lehel; Väljavõtted 2010.a RES

seletuskirjast – 6 lehel

4. PKP 3 – Õiguskantsleri kiri 28.09.09 nr 6-1/080772/0905868 – 1 lehel

5. PKP 4 – Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu arvamuse eelnõu

ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta – 1 lehel

6. PKP 6 – Siseministeeriumi kiri 6.10.09 nr 1.2-1-1/7587 – 1 lehel

7. PKP 7.1 – Memo sotsiaal- ja haridusvaldkonna töörühmades käsitletud teemadest – 3 lehel

8. PKP 7.2 – Memo majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu menetlemisest – 1

lehel

9. PKP 7.3 – Tallinna linna pöördumine ELL poole – 1 lehel