Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosoleku protokoll nr 5

EESTI  LINNADE  JA VALDADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU
PROTOKOLL nr 5

Tallinn, 13.11.2018, ELVL büroo, Ahtri tn 8  

Algus kell 11.00, lõpp kell 13.10

Koosoleku juhataja: Taavi Aas

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus), Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Mart Võrklaev (Rae Vallavalitsus),

Puudusid: Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus), Tarmo Tammiste (Narva Linnavalitsus).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus), Mikk Pikkmets (Lääneranna Vallavalitsus),

Ivar tedrema (Kambja Vallavalitsus)

Büroost osalesid: Märt Moll, Tiina Üksvärav, Jan Trei, Marliis Rettau, Jüri Võigemast, Hille Ilves, Ott Kasuri, Sirje Ludvig, Krista Kupits, Irja Alakivi.

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

1. KOV IKT tegevusstrateegia 2019-2023 uuendamine Eesti kohalike omavalitsuste infotehnoloogia arendamiseks ja e-teenuste kvaliteedi tõstmiseks (I). Henri Pook, ELVL IKT spetsialist-projektijuht, Ott Kasuri, ELVL arendusjuht

2. Strateegia „Eesti 2035" eesmärkidest ja lähtekohtadest. Henry Kattago, Riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektor

3. Seisukoha kujundamine TalTech'i  Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia toetustaotlusele arhitektuuriõppe küsimuses.  Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor

4. Seisukoha võtmine: Ettepanek ELVL-ile jäätmevaldkonna osapoolte pöördumine Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses jäätmeseaduse eelnõu 495 SE aruteluga. Irja Alakivi, ELVL nõunik, Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor

5. Kohalike omavalitsuste eelarvetulude kajastamisest 2019. aasta riigieelarve eelnõus. (2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 700SE) Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor, Krista Kupits, ELVL nõunik  

6. Ettepanekute ettevalmistamisest ELVL volikogule, lahenduse saamiseks varasemalt liitudesse mitte kuulunud omavalitsuse  ELL liikmemaksu arvestamise süsteemile üleminekust tulenenud liikmemaksude ühtlustamise taotlusele (2). Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor

7. ELVL juhatuse ja volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 11. detsember 2018). Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees

8. ELVL volikogu koosoleku kokkukutsumine (ettepanek 11. detsember 2018). Taavi Aas, ELVL juhatuse esimees

9. Muud küsimused ja informatsioonid:

9.1. HTM eelnõu: Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2019. aastal.

9.2. ELVL ja RKAS lepingust Roosikrantsi 12 (Tallinn) ruumide kasutamiseks. Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor

9.3. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu pöördumine kohalike omavalitsuste poole. Ott Kasuri, ELVL arendusjuht

9.4. Üle 2000 ie asulate majapidamiste ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiste perspektiiv. Irja Alakivi, ELVL nõunik
9.5 Informatsioon: Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne. Angelika Kallakmaa-Kapsta, liidu esindaja ekspertrühmas,  Jüri Võigemast, ELVL tegevdirektor

9.6 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõust 703SE. Jan Trei, ELVL asedirektor

Päevakorrapunkt 1

KOV IKT tegevusstrateegia 2019-2023 uuendamine Eesti kohalike omavalitsuste infotehnoloogia arendamiseks ja e-teenuste kvaliteedi tõstmiseks

Kehtivas KOV IKT 2017-2021 strateegias on enamus seal kirjeldatud eesmärkide saavutamise tegevustest käivitunud ning selle käigus on tekkinud vajadus strateegia korrigeerimiseks. Samuti on eesmärkide käivitamise põhjuseks olev olukord muutunud ning seetõttu on vajadus luua uus KOV IKT strateegia, kus lisaks eesmärkide korrigeerimisele on tekkinud vajadus sätestada täiesti uusi tegevusi.

Kõige suuremad muutused olukorra kirjelduses on:

KOV liitmised/ühinemised on toimunud, ehk siis tegevused tuleb viia sellejärgse situatsiooni parendamisele ning ühinemisest/liitumisest tekkinud uute võimaluste ärakasutamisele.

IKT kompetentsikeskuse võimekuse kasv on loonud võimaluse palju suuremateks ambitsioonideks kui IKT strateegia loomise ajal. Samuti on tekkinud vajadus ja võimalus esindada KOVide IKT ühishuve eelarveläbirääkimistel.

Strateegia praeguseid põhieesmärke ei muudeta, kuna need katavad endiselt kogu tegevuste vajaduste perspektiivi. Küll aga on vajadus lisada mitmeid uusi vajalike projekte ning tegevusi.

Suurimad muutused eesmärkide valdkonnas on:

• Tõstetud on mitmete tegevuste tähtsust. Näiteks on ühistegevus RAMiga praeguste KOV infosüsteemide osas viinud selleni, et on asutud läbirääkimistesse KOV infosüsteemide õiguste ELVLi üleandmise osas. See tähendab nende rakenduste ülalpidamist ELVL poolt osaliselt riigieelarve toel, testkeskkondade ja koodirepositooriumite loomist ning haldamist. Uute KOV universaalsete infosüsteemide loomine „kasvab" nüüd loomulikult vanadest rakendustest välja, kuna omanikuks ja tellijaks saavad KOVid ise.
• KOV taristute ja infosüsteemide turvalisuse saavutamise ja tagamise teemad on oluliselt laiendatud ning seotud koostöösse riigiasutustega (koostöölepingud RMITiga, koostöö Riigipilve ja RIAga)
• Tekkinud on vajadus täiesti uute projektide ja lahenduste järele, sealhulgas:

• uus rõhuasetus toetamaks KOVides kasutatavates lahendustes universaalseid andmevahetusliideseid,
• klienditeeninduskeskkondades teenuste taotlemise disaini ja loogika standardiseerimine ning elukaare sündmuspõhiste teenustega sidumine (kostöös riigiga seotaks samalaadsed teenused elaniku jaoks ühtseteks ning tehakse ühesuguse loogikaga kättesaadavateks KOV veebilehelt),
• Euroopa Liidu poolt alguse saanud ning Eesti seadusandlusesse vahepeal sisse toodud uute standardite ja nõuete realiseerimine KOV andmehalduses ja infosüsteemides -  GDPR; eIDAS, puuetega inimeste ligipääsetavuse nõuded jne.
• KOV uue geoinfosüsteemi analüüsi ja loomise projekt (Viimsi VV projekt, analüüsi hõlmatud väga paljud KOVid, et tekiks võimalikult laialt kasutatav süsteem).

Strateegia kooskõlastamine on jõudnud faasi, kus see on KOV IKT töörühmas kokku lepitud ning praegu on ettepanekute tegemise õigus Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil.

Strateegiat tuleb lõplikul kujul kaitsta MKMis hiljemalt järgmise aasta märtsis ning selleks on vajalik KOVidelt kokku koguda nende IKT-tegevust puudutav uus andmestik (sh eelarved, personal, ISKE täitmine, koolitus, jne).

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 2

Strateegia „Eesti 2035" eesmärkidest ja lähtekohtadest

Kuulati Riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektori  Henry Kattago ettekannet (slaidikava lisatud).

Ülesanne mis Valitsus Riigikantseleile andis, oli tingitud soovis parandada riigis üldpilti, kuna liiga palju on strateegiadokumente, et efektiivselt riiki juhtida.

Aastal 2020 lõpeb konkurentsivõime kava „Eesti 2020", mis vajab jätkustrateegiat.

Samuti lõpeb 2020. a  Euroopa Liidu käesolev finantsperiood ning 2021. a algab järgmine.

Alates aastast 2020 minnakse üle tegevuspõhisele eelarvestamisele.

2020. aastal lõpevad enamik valdkonna arengukavadest, mistõttu algab laiaulatuslik jätkustrateegiate koostamine. Hädavajalik on vältida valdkondlike arengustrateegiate killustatust ning omavahelist ebakõla.

Eesti on võtnud erinevaid rahvusvahelisi kohustusi, millest tulenevad eesmärgid vajavad mõtestamist ning integreerimist täitevvõimu strateegilise planeerimise raamistikku.

Strateegia "Eesti 2035" koostamine on algatatud Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2018 otsusega.

Strateegia „Eesti 2035" loomise eesmärk on tagada Eesti kestlik areng valdkondlikult tasakaalustatud arengueesmärkide seadmise ning nende saavutamiseks planeeritavate meetmete ja ressursside kaudu.

• Välja on selgitatud Eesti pikaajalised arenguvajadused aastani 2035
• Defineeritud on olulisemad valdkondlikud eesmärgid ja poliitikavalikud
• Analüüsitud ja planeeritud on eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse
• Kujundatud on valdkondade strateegilise planeerimise ühtsed lähtealused

Henry Kattago ja koosolekul osalejate vahel tekkis diskussioon teemal, kas riigi arengustrateegiaga peaks arvestama KOVide maakondlike arengustrateegiatega.  

Henry Kattago arvas, et KOVid peaksid ise tulema ja oma ettepanekud välja pakkuma.

Riigikantselei ei ole analüüsinud maakondlikke arengukavasid, aga koosolekul osalejad arvasid, et see on vajalik ja oluline. Nii saaks riik ettekujutuse, millised on maakonniti nägemused arengutest.

Koosoleku juhataja tegi Henry Kattagole ettepaneku, et Riigikantselei teeks koostööd kõigi maakondlike organisatsioonidega ja tutvuks nende strateegiadokumentidega.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

Päevakorrapunkt 3

Seisukoha kujundamine TalTech'i  Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia toetustaotlusele arhitektuuriõppe küsimuses

Oktoobri lõpus saabus ELVLile e-kiri, millega teavitatakse liitu, et 2019. a kevadel toimub TTÜ/TalTech arhitektuuriõppe kordushindamine ehk akrediteerimine. Eeltooduga seoses on ELVLile esitatud toetustaotlus TalTechi arhitektuuriõppe küsimuses.

Eesti Linnade Liidul, samuti Eesti Maaomavalitsuste Liidul on aastatest 2007-2012 kehtivad koostöölepingud nii Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Tallinna Ülikooliga. Oleme eeldanud, et liidud suhtuvad kõrgkoolidesse võrdselt, sekkumata igapäevasesse tegevusse või omavahelisse konkurentsisituatsiooni.

Varasemalt ei ole kõrgkoolid üleriigilise omavalitsusliidu poole valdkondliku õppe jätkamise toetustaotlusega pöördunud. Kindlasti oleks ka keeruline eeldada, et omavalitsusliit omaks kõigiti pädevat ekspertiisi kõrgkoolide õppekavadele hinnangu andmiseks (näiteks: Tallinna Tehnikaülikoolil on 93 õppekava  (33 rahvusvahelist õppekava), neist paljud puutumuses kohalike omavalitsuste põhitegevuse valdkondadega ja igapäevaste ülesannete täitmisega.

Eesti Linnade Liit on oma esindajate kaudu varasemalt kaasa löönud liidu liikmete (kohalik omavalitsus) tegevusvaldkonna spetsiifilise ehk avaliku halduse valdkonna õppekavade küsimuste aruteludel.

Nii ELL kui ka EMOL on varasemalt, so õppekavade ümberkorralduste kõrgperioodil (2010), osalenud nelja kõrgkooli (eelnimetatud kolm, pluss Maaülikool) mahuka koostööprojektina kavandatud planeerimisvaldkonna õppekavade koostamise projektis kaasatud mitterahalise partnerina. Seega – õppekavade teemat ehk otseselt kõrgkoolide tegevustingimuste kujundamist puudutavalt on liidud eeldanud suhteliselt suure üldisuse astmega lähenemise võimaluse olemasolu, hoidudes üksikasjade pinnal protsesside mõjutamisest.

Toimus arutelu. Koosolekul osalejatele meeldib idee, et arhitektid saavad tehnilist haridust, hinnangut õppekavadele anda aga ei ole meil pädevust.

OTSUSTATI: Juhatus peab oluliseks, et Eestis oleks tagatud tipptasemel konkurentsivõimelise polütehnilise taustaga arhitektuurialase kõrghariduse kättesaadavus, selle järjepidev ning jätkusuutlik areng.

Päevakorrapunkt 4

Seisukoha võtmine: Ettepanek ELVL-ile jäätmevaldkonna osapoolte pöördumine Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses jäätmeseaduse eelnõu 495 SE aruteluga

Eesti Toiduainetööstuse Liit on koostanud pöördumise Riigikogu keskkonnakomisjonile seoses Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuga nr 61, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise jäätmevaldajate juurest (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad).

Olmejäätmete ja pakendijäätmetega seonduvad muudatused mõjutavad otseselt sadu tuhandeid inimesi ja tuhandeid ettevõtteid ning muudatusega kaasnev mõju võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Seetõttu tuleb enne muudatuste tegemist kaaluda erinevaid alternatiive ning hinnata nende mõjusid, et leida ühiskonna jaoks sobivaim lahendus. Kahjuks ei ole Keskkonnaministeerium pidanud vajalikuks analüüsida muudatusettepanekuga kaasnevaid mõjusid, ei ole analüüsinud muid alternatiive ning ei ole kaasanud muudatusettepaneku väljatöötamisse jäätmevaldajaid, kohalikke omavalitsusi, pakendiorganisatsioone, pakendiettevõtteid ega meile teadaolevalt ka teisi jäätmevaldkonna osapooli.

OTSUSTATI: ELVL jääb oma varasema seisukoha juurde, et probleemid on JäätS eelnõus 495 SE kui tervikus.

Päevakorrapunkt 5

Kohalike omavalitsuste eelarvetulude kajastamisest 2019. aasta riigieelarve eelnõus

Koosoleku materjalide hulka on lisatud kontsentraat riigieelarve seletuskirjast.

Segadus on tasandusfondi ehk tulude ühtlustamise vahendite jaotusega. Kui varem oli algoritmis sees kohalikud teed, siis jaotuse aluste muutusega seda parameetrit enam ei ole. Raha ei ole kadunud ega ära võetud, teede parameetri asemel on parameetriks elanike arv. Teede raha tuleb ikka 1:5 suhtega.

Jaanuaris teeb büroo ülevaate KOV tulubaasi ja riigieelarveliste eraldiste muutustest.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 6

Ettepanekute ettevalmistamisest ELVL volikogule, lahenduse saamiseks varasemalt liitudesse mitte kuulunud omavalitsuse  ELL liikmemaksu arvestamise süsteemile üleminekust tulenenud liikmemaksude ühtlustamise taotlusele

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni.

Liikmemaksude teema ei ole lihtne. Eelmisel juhatuse koosolekul arutleti, kas oleks võimalik lahendada ebaõigluse küsimust, mis on tekkinud linnade liidu liikmemaksu arvestamise valemi kasutamise kohaldamisel kõigile KOVidele ühetaoliselt. Kuna uue liiduga liitusid nii EMOLi liikmed kui need, kes polnud varem kummaski liidus, siis osadel omavalitsustel jäi liikmemaksu osakaal liiga väikeseks.

Kas teha Anija, Tapa ja Saarde vallale ettepanek, et ühtlustaks ja nihutaks nende liikmemakse teistele järele ehk tõstaks nende  liikmemaksu?

Või otsustame järgmine aasta, et nendel kolmel vallal liikmemaks veidi tõuseb ja siis on aega arutada?

Toimus arutelu. Pakuti erinevaid lahendusi liikmemaksu võrdsustamiseks.

Jõuti kokkuleppele, et moodustatakse töörühm, kes hakkab uut liikmemaksu valemit välja töötama.

OTSUSTATI: 

6.1 Teha ELVL volikogule ettepanek 2019.a liikmemaksude kinnitamiseks, arvestades  tõusuga 6 % vastavalt lisale1.

6.2 Teha Anija vallale, Tapa vallale ja Saarde vallale ettepanek rääkida läbi liikmemaksude taseme ühtlustamiseks teiste lähemate ELVL liikmete 2019. aasta liikmemaksude tasemega.

6.3 Moodustada ELVL liikmemaksu töörühm liidu liikmemaksu küsimuste läbi töötamiseks ning liikmemaksu korralduse kaasajastamiseks eesmärgiga saada liikmetega kooskõlastatud ettepanek ELVL üldkoosolekule kinnitamiseks. Esitada liidu volikogu 2018. a detsembrikuu koosolekule ettepanek töörühma koosseisu kinnitamiseks.

Päevakorrapunkt 7

ELVL juhatuse ja volikogu järgmise koosoleku toimumise aeg (ettepanek 11. detsember 2018)

Päevakorrapunkt 8

ELVL volikogu koosoleku kokkukutsumine (ettepanek 11. detsember 2018)

OTSUSTATI: ELVL juhatuse ja volikogu koosolekud toimuvad koos, 11.detsembril Tallinnas, algusega kell 11.00.

Päevakorrapunkt 9

Muud küsimused ja informatsioonid:

9.1. HTM eelnõu: Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2019. aastal

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 käsitleb munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemist. Paragrahvi 83 lõige 7 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Seega on seadusandja volitanud Vabariigi Valitsust iga-aastaselt kehtestama ühe õpilase õppekoha tegevuskulu piirmäära.

Piirmäär arvutatakse ja sätestatakse määruses ühe kuu kohta. Lisaks sätestatakse paragrahvi 83 lõikes 7, et ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

Tegevuskulu hulka ei arvata: 1) riigieelarve toetusfondi arvelt kaetavaid kulusid; 2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid; 3) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust; 4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid.

2019. aasta piirmäär on kasvanud võrreldes 2018. aasta piirmääraga 1 euro võrra õpilase kohta. Muutust on mõjutanud õpilaste arvu kasv (6%) ja arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude kasv (7%).

Lähtudes eelnevast on 2019. aasta tegevuskulu piirmäära arvestamise aluseks võetud kulude summa 159 408 246 eurot, mis jagatuna 12 kuu ja õpilaste arvuga 147 434 saadakse ühe (1) kuu piirsummaks ümardatuna ülespoole 90 eurot.

Liikmetelt eelnõu osas tagasisidet ei laekunud.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

9.2 ELVL ja RKAS lepingust Roosikrantsi 12 (Tallinn) ruumide kasutamiseks

RKAS on ette valmistamas lepingut Roosikrantsi 12/1. Leping hakkab kehtima 1. novembrist 2018.

Büroo ruumid asuvad teisel korrusel, esimesel korrusel on üks kabinet, büroopinda on kokku 318,3  m².

Büroo kolimine Ahtri ja Sirge tänavatelt Roosikrantsi tänavale on planeeritud 6.-7. detsembriks. 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

9.3 Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu pöördumine kohalike omavalitsuste poole

ELVL poole pöördus kirjaga Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu. Nõukogu on Vabariigi Valitsusele nõuandev kogu, kes teeb ettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse edendamise küsimustes. 28. augustil 2018. a toimunud Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kohtumisel tõstatus küsimus kohalike omavalitsuste rollist soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Pöördumisega soovitakse esmalt tänada kohalikke omavalitsusi seniste pingutuste ja hea koostöö eest teemavaldkonnaga tegelevate ametkondade ja kodanikeühendustega. Ühtlasi palutakse innustada Liidu liikmeid ka edasisteks sammudeks, lähtudes omavalitsuste arengudokumentide, strateegiate ja tegevuskavade koostamisel naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest. Et võtta edasiste sammude aluseks juba tehtut, oleks oluline hinnata ka, kuidas juba rakendatud meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Alustada võib kasvõi valides enda jaoks mõne prioriteetsema valdkonna või tegevuse, hinnates hetkeolukorda sootundlikult ning püüdes siis tegevusi planeerides ja ellu viies algusest lõpuni soolise ebavõrdsuse vähendamist silmas pidada.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

9.4 Üle 2000 ie asulate majapidamiste ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiste perspektiiv

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist on toetatud ja toetatakse jätkuvalt EL struktuurifondide kaudu ÜF meetmest: „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine". ÜF perioodil 2007-2013: 139 projekti kogusummas 470 miljonit eurot. Projekte, mis puudutasid otseselt veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemide rajamist või rekonstrueerimist oli kokku 96.

Lõppenud projektide kohta tehtud detailse uuringu põhjal on teada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitunud inimeste arv enne projektide algust ja peale projektide lõppu seisuga 01.01.2017 kõikide projektide tulemusel kokku.

09.12.2016 alustati Eesti suhtes rikkumismenetlus 2016/2137 asulareovee direktiivi nõuetele mittevastavuse osas.

Olukord Eestis ei vasta asulareovee direktiivi nõuetele peamiselt ebapiisava reovee kokku kogumise tõttu. Direktiivi eesmärkide täitmiseks tuleb RKA-del kokku koguda 98% tekkivast reostuskoormusest. Põhimõtteliselt on selleks 2 võimalust: ühiskanalisatsiooni kaudu või kogumismahutitega.

Euroopa komisjon leidis 09.12.2016 ametlikus kirjas, et Eesti on jätnud täitmata asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ artiklitest 3, 4, 5, 10 ja 11 ning I lisast tulenevad kohustused asulareovee puhastamisel üle 2000 ie-ga reoveekogumisaladel. Vastavalt 2014 aasta raportile oli neid alasid 10 ning vastavalt 2015 aasta raportile 8. Nõuetele mittevastavad RKA-d: 1. Keila jõe (Saku ja Kohila vald) – taotlused koostamisel 2. Kärdla – taotlus menetluses 3. Türisalu – taotlus koostamisel 4. Laulasmaa? – taotlus koostamisel 5. Aruküla – taotluse mitterahuldamise otsus, uus koostamisel? Nimekiri võib muutuda sõltuvalt rikkumismenetluse arengutest ja riiklikust statistikast.

Keskkonnaministri määrusega 17.05.2018 nr 12 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse andmise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/118052018001) on loodud võimalus majapidamiste toetamiseks ÜF-st, kuna juba välja ehitatud infrastruktuuriga reoveekogumisaladel võib liitumine põhjustada majapidamistele ülejõukäivat kulu. Toetatakse majapidamisi, mis asuvad riiklikult määratud üle 2000 IE-ga reoveekogumisalal. Toetust antakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning elamu kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele jagatakse toetust piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühiskanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Ühisveevärgi ja/või – kanalisatsiooni ühendamist toetatakse juhul, kui selleks on võimalus olemas, aga mingil põhjusel ei ole liitutud.
Rohkem teavet: https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine

Liitumise toetamise vooru eelarve on 10 miljonit eurot. Taotlusi võetakse vastu kuni eelarve täitumiseni.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

9.5 Informatsioon: Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne

Ruumiloome ekspertrühm on koostanud lõpparuande. Aruanne ei saanud ELVL ega Rahandusministeeriumi toetust (eriarvamused on lisatud lõpparuandele).

Ülejäänud huvigrupid toetasid lõpparuannet.

ELVL kirjas lõpparuande osas märkisime muuhulgas järgmist:

„Juhatus ja volikogu ei ole nõus kohalike omavalitsuste autonoomia, sh planeerimisautonoomia piiramise ning ametkondliku administreerimise suurendamise suunas kallutavate taotlustega, mis paraku on kujunenud ruumiloome ekspertrühma lõpparuande ning selle pinnal kavandatavate edasiste tegevuste põhisisuks (vt lõpparuanne lk 19-24: Ruumiloome meeskond; Rakkerühm). Leiame jätkuvalt, et ruumiloome kvaliteedi paranemist ei ole võimalik saavutada ametkondliku ehk ministeeriumite või Riigikantselei juurde loodavate täiendavate administratiivsete struktuuride loomise võimendamisega vaid praktiliste igapäevatöö sammudega, sh asjatundjate võrgustikutöö süsteemse arendamise, ametnike ametijuhendite kompetentsusnõuete täiendamise, ametkondade põhimääruste täiendamise ning spetsialistide ja ametnike süsteemse ja eesmärgipärase koolitusega. Eeltoodule lisandub mõistagi kodanikuühiskonna initsiatiivi toetamise vajadus."

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

9.6 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõust 703SE

21 Riigikogu liiget on algatanud ehitusseadustiku muutmise seaduse (EhS) eelnõu 703 SE menetluse.

Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu on ette valmistanud Riigikogu Lairibavõrgu toetusrühm.

Algatatud eelnõu eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamise kaudu.

Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga soovitakse vabastada ehitusloa taotlemise kohustuse alt passiivvõrgu maakaabel, samuti sidekaabel, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga (tekib nn vaba ehitustegevus).

Ehitusseadustikuga on ette nähtud, et teatud ehitised ja ehitustööd, mille ohutase, avalik kasutatavus või avalik huvi on eelduslikult madal, kuuluvad vaba ehitustegevuse alla – selle jaoks pole ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt tarvis saada ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

ELVL esitas oma märkused Riigikogu majanduskomisjonile kirjaga 6.11.18 nr 5-2/253.  

Liit ei toeta eelnõu eesmärki vabastada ehitusloa taotlemise kohustuse alt passiivvõrgu maakaabel, samuti sidekaabel, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga ning loob õiguslikud ootused vabale ehitustegevusele.

ELVLi hinnangul on lairibavõrku kuuluvad sidekaablid piisavalt olulise avaliku huviga ja puuduvad eeldused nende määratlemiseks vaba ehitustegevusena. Vaba ehitustegevuse korral ei saa kohalikud omavalitsused ehitamise eel või ajal selle kohta teavet, mis vähendab ehitusalase info kättesaadavust ja läbipaistvust. Samuti ei jõua lairibavõrkude rajamise informatsioon ehitisregistrisse.

Juhtisime Riigikogu majanduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et ruumiline planeerimine ja ehitustegevuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse tuumikülesanne ja selle täitmise tagamine toimib läbi lubade menetluse.

Loamenetluse vältimisel on tulevikus suurem tõenäosus ristumine ja võimalik kahjustamine erinevate  maa-aluste infrastruktuuridega, sest kohalikul omavalitsusel ei pruugi olla piisavat informatsiooni tema haldusterritooriumil paiknevatest kaevikutest, kulglatest, kaablikanalisatsioonidest jm maa-alusest taristust.

Liidu hinnangul on jäänud eelnõukohased mõjud analüüsimata. Mõjuna on välja toodud vaid ühe riigi äriettevõtte vähenevad asjaajamiskulud.

Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas analüüsitud negatiivseid mõjusid ega pakutud meetmeid nende leevendamiseks.

Võimalikku riivet kohaliku omavalitsuse autonoomiaga ei ole seletuskirjas käsitletud, ka mitte selle võimalikku proportsionaalsust eesmärgi saavutamisel.

Toetame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekut sätestada eelnõus nimetatud ehitiste kohta vähemalt minimaalselt ehitusloakohustuse asemel ehitusteatise esitamise nõude, et kohalikud omavalitsused saaksid kaasa rääkida ehitustegevuse korraldamisel oma haldusterritooriumil.

Lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamine ei saa toimuda õigusriigis kohaliku omavalitsuse autonoomia riive arvelt.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

Taavi Aas                                                                                          Inga Köster
Koosoleku juhataja                                                                           Protokollija