14.09.04 volikogu protokoll

Volikogu koosolekule registreerus 43 volikogu liiget ja nende asendajat (nimekiri lisatud).

14.09. 2004 Tallinn

Algus kell 13.00, lõpp kell 16.30 Koosoleku juhataja: Jaanus Tamkivi Protokollija: Inga Köster

Koosoleku juhataja esitas kinnitamiseks ELL volikogu päevakorra. Täiendusettepanekuid ei esitatud.

Ühehäälselt OTSUSTATI kinnitada järgmine PÄEVAKORD:

1. Eesti Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste 2005. a eelarvete osas lõppdokumendi arutelu – Jüri Võigemast

1.1. Maksutulud – Tiit Kirss, Jaanus Tamkivi

1.2. Eraldised valla- ja linnaeelarvetele – Tiit Kirss, Jaanus Tamkivi

1.3. Kohalike teede hoid – Tiit Kirss, Malle Vahtra

1.4. Haridus ja noorsootöö – Ille Allsaar, Urmas Aava

1.5. Kultuur – Ille Allsaar, Urmas Kruuse

1.6. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu valdkond – Ille Allsaar, Jaan Moks

1.7. Keskkond – Irja Alakivi, Aivar Nigol

1.8. Maade munitsipaliseerimine – Tiit Kirss

2. Omavalitsuste esindamine tööandjana palgaläbirääkimistel

3. Eesti Linnade Liidu volikogu töökorra kinnitamine

4. Muud küsimused

Päevakorrapunkt 1

Eesti Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste 2005. a eelarvete osas lõppdokumendi arutelu

Kuulati Jüri Võigemasti selgitusi 2005.a eelarveläbirääkimiste käigust ja hetkeseisust ning lõpp-protokolli eelnõust.

Läbirääkimiste poolteks on ministeeriumitevaheline komisjon ning kaks üleriigilist omavalitsusliitu.

Läbirääkimised toimuvad kolmes etapis, millest kahe esimese etapi lõppedes allkirjastavad pooled vaheprotokollid ja viimasena lõpp-protokolli.

Läbirääkimiste töörühmi on seitse: haridus; kultuur; rahandus; sotsiaal- ja tervishoid; transport-side; maaküsimused, keskkond.

Töörühmad on koos käinud vastavalt vajadusele, mille on tinginud riigieelarve eelnõu ettevalmistamise tsükkel

Kohalike omavalitsuste tulubaasi osas ei ole paika pidanud rahandusministeeriumi poolsed prognoosid 2004.aastaks, mida nad on ka ise tunnistanud.

Linnade Liidu seisukohtade aluseks on Linnade Päeval, juhatuse ja volikogu istungitel vastu võetud otsused. Koostöökogus on püütud ühistele seisukohtadele jõuda Eesti

Maaomavalitsuste Liiduga (EMOL). Lõpp-protokollis on fikseeritud poolte seisukohad, taotlused ja kokkulepped.

1.1. Maksutulud

1.2. Eraldised valla- ja linnaeelarvetele

1.3. Kohalike teede hoid

Kuulati Tiit Kirsi selgitusi maksutulude osas. Eile oli koos läbirääkimise rahanduse töörühm, kus lepiti kokku omavalitsuste seisukohas, et üksikisiku tulumaksu hakkaks omavalitsustele laekuma arvestuslikult brutotulust 11,6% senise 11,4% asemel. Selle aasta rahadest on omavalitsustel saamata 200 miljonit krooni, mida on ka rahandusministeerium tunnistanud. Lubatakse leida täiendavaid vahendeid selle summa katmiseks.

Ahti Kallaste täpsustas, et 11,6% on omavalitsuste miinimum kompromiss-ettepanek, millest allapoole enam ei minda. Õige baasprotsent oleks omavalitsustele 12,1. Hetkel veel rahandusministeeriumilt vastust ei ole.

Maamaks järgmisel aastal ei muutu. Rahandusministeerium on esitanud rahanduse töörühmale maamaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette, et tsoneeringuid (ärimaa, elamumaa) ei ole – valla või linna territooriumil kehtib ühtne maks. Maa-amet seda ideed ei toeta.

Ressursimaks jääb samaks – 790 miljonit krooni.

Eraldiste osas valla- ja linnaeelarvetele ei ole omavalitsuste soovidega arvestatud.

Teeseadust ei ole küll veel muudetud (eelnõu peaks jõudma varsti riigikogusse) ning selles on arvestuse aluseks võetud, et teehoiuks laekuvast kütuseaktsiisist saavad omavalitsused kohalike teede hoiuks vähemalt 5%. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oleks nõus ka natuke suurema protsendiga. Eraldi teema on raha jaotamine valla- ja linnateede vahel.

Seni on arvestatud, et tänava kilomeeter on kaks korda kallim kui vallatee või maantee kilomeeter. Teeseaduse muutmise seadusest õnnestus jaotuse koefitsient 1:2 välja võtta ja praegu on nii, et rahajagamise valemis (koefitsiendis) peavad kokku leppima omavalitsusliidud. Meie ettepanek ja põhjendused EMOLi juhatusele on esitatud, et raha jaguneks 1:5le tänavate kasuks.

Väljatöötamisel on teederegistri põhimääruse eelnõu, millega soovitakse moodustada üleriigiline teede register.

Meie seisukoht on olnud ja sellega on nõustunud ka sotsiaalministeerium, et toimetuleku toetuse sees peaksid olema ka administreerimiskulud, kuid rahandusministeerium on vähendanud toimetulekutoetuse summat riigieelarve eelnõus 100 miljoni krooni võrra ehk 495 miljonilt kroonilt 395 miljonile.

1.4. Haridus ja noorsootöö

Kuulati Ille Allsaare informatsiooni hariduse töörühmas kokkulepitud taotluste osas.

Hariduse töörühm on sel aastal koos käinud kolm korda. Otseselt ei ole see küll kokkuleppe teema, kuid arutluse all on olnud haridusreform, mis peaks käivituma aastast 2006.

Lõpp-protokollis on kirjas haridusministeeriumiga saavutatud kokkulepe, et investeeringud on nüüd osa pearahast. Küsimus on veel lahtine selles osas, millisel kujul investeeringud pearahasse sisse arvatakse. Kas koefitsient on 1 st et kõik õpilased on võrdsed või on see selline, millega jaotatakse täna pearaha omavalitsuste vahel. Selle mehhanismi otsustamine toimub homme Koostöökogu koosolekul.

Oleme haridusministeeriumiga saavutanud kokkuleppe, et "21.sajandi hariduse" programmi osas läbirääkimisi jätkatakse. Meie poolt on arvamus eelnõu mittekooskõlastamise kohta koos põhjendustega haridusministeeriumile saadetud. Ministeeriumiga on kokku lepitud kohtumine septembris.

Koostöökogu on esitanud taotlused edasiste läbirääkimiste jätkamiseks küsimuste üle, mis käsitlevad koolilõuna maksumust ühe õpilase kohta, vahendeid kultuuritöötajate ja õpetajate palkade ühtlustamiseks, kooliõpilaste transpordi rahastamist.

Sõna sai hariduse töörühma liige Urmas Aava, kes puudutas momente mis on läbirääkimiste käigus omavalitsuste kasuks pöördunud. Näiteks läbirääkimiste tulemusena ei räägi haridusministeerium enam pearaha kasvu juures õpetajate palga kasvust vaid see on jäetud omavalitsuste otsustada; ei räägi enam miinimumpalga tõstmisest ja ei räägi enam TALO-ga läbi õpetajate palgatingimustest. See ongi kõige olulisem, sest meie soov oligi, et raha, mis omavalitsustele hariduse jaoks tuleb oleks nn ilma sildita, mitte sihtotstarbeline.

Haridusministeeriumiga saavutati ka kokkulepe, et kõik haridusküsimusi puudutavad eelnõud jõuaksid enne kooskõlastusringile minemist hariduse töörühmale läbivaatamiseks.

1.5. Kultuur

Ille Allsaar tegi lühikese sissejuhatuse ja teavitas koosolekul osalejaid, et kultuuri töörühm on koos käinud kaks korda ja käsitletud probleemid on mingil määral leidnud lahenduse ka vahe- ja lõpp-protokollis ning andis sõna kultuuri töörühma liikmele Urmas Kruusele.

Töörühma liikmena huvitasid Urmas Kruuset eelkõige investeeringute menetlemine ning kultuuri-, noorsoo- ja sporditöötajate palgaküsimused.

Investeeringuraha said omavalitsused 2004. aastal kõigest 97,5 miljon, kuigi taotlus oli esitatud 495 miljoni saamiseks. Omavalitsustele oleks vaja garanteeritud rahavoogu kas koefitsiendi või millegi muu alusel, sest tihti peale ei olda omavalitsusliidus RIPi või muude rahade jagamise osas valikute tegemisel üksmeelel. Probleemiks on ka see, et üks asi on objekti ehitamine, aga seda on vaja ka üleval pidada, milleks omakorda on vajalikud täiendavad ressursid. Seepärast on kirjutatud ka lõpp-protokolli sisse Koostöökogu ettepanek investeeringutoetuste suurendamiseks kõigi valdkondade peale 500 miljoni kroonini.

Noorsoo-, kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks soovime üldsummas näha 324 miljonit krooni.

1.6. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu valdkond

Kuulati Ille Allsaare informatsiooni antud valdkonnast, mis on lõpp-protokollis kõige mahukamalt kajastatud. Valdkondi, mille üle on läbirääkimisi peetud ja teatud kokkuleppeid saavutatud, on seitse. Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna töörühma juurde loodi ka eksperttöörühmi, mis tegelesid konkreetsetele probleemidele lahenduste leidmisega ja nende sõnastamisega lõpp-protokolli tarvis.

Vaheprotokolli ja lõpp-protokolli erinevus on selles, et kui varem olid kirjas nii koostöökogu kui sotsiaalministeeriumi taotlused, siis lõpp-protokollis on sotsiaalministeeriumiga eelnevad kokkulepped saavutatud ja need on ühiselt lõpp-protokolli sisse kirjutatud. Koostöö ja läbirääkimised sotsiaalministeeriumiga jätkuvad.

Toimetulekutoetuse vahendid peaksid olema eraldatud sellises mahus, mis võimaldaks omavalitsustel neid tulenevalt seadusest täielikus mahus ka välja maksta. Meie soov on, et toimetulekutoetuse maksmise puhul oleks arvestatud ka administreerimiskuludega ja omavalitsustel oleks võimalus suuremaks otsustusõiguseks toetuste väljamaksmisel kohtadel. Sotsiaalministeerium on selleteemalise seaduse eelnõu (sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu) ette valmistanud.

Sotsiaalministeerium on planeerinud toimetulekutoetusteks 2005. a riigieelarvesse 495 miljonit krooni, kuid rahandusministeerium on seda numbrit vähendanud 395 miljonile kroonile.

Jätkame läbirääkimisi olemuslike omavalitsusfunktsioonide ülevõtmiseks (hooldajatoetus), täpsustades ülevõtmise tingimusi ja rahalise katte olemasolu.

Sõna sai töörühma liige Jaan Moks, kes rääkis töörühmas toimunud sisulisest tööst, mis oli väga viljakas tänu ministeeriumi kantsleri M. Mändmaa tõsisele ja konstruktiivsele suhtumisele probleemidesse. Kui algselt oli koostöökogul ministeeriumiga tõsiseid eriarvamusi, siis töö käigus jõuti mõlemaid pooli rahuldavate kokkulepeteni.

1.7. Keskkond

Kuulati Irja Alakivi informatsiooni töörühma tööst. Töörühmas on arutluse all olnud keskkonnainvesteeringute rahastamine, mittetagastatud riigimaadega seonduvad probleemid (keskkonnareostus), vee- ja kanalisatsioonisüsteemide teise ringi finantseerimine, uue jäätmeseaduse rakendamisega seonduvad küsimused, Norra riigiabi laekumine.

Valus teema on keskkonnavaldkonnas omavalitsuste informeeritus ja nende kaasamine.

Ministeerium ei ole 2003 – 2004 aastal teinud Linnade Liidule ühtegi ettepanekut omavalitsusspetsialistide kaasamiseks keskkonnaalaste seaduseelnõude ettevalmistamise töörühmadesse või komisjonidesse.

Omavalitsuste lähteseisukohad esitasime küllalt varakult ja need kajastusid esimeses vaheprotokollis. Kogu probleemistiku osas täiendasime ja konkretiseerisime ettepanekuid, mida soovime lisada lõpp-protokolli. Keskkonnaministeeriumi seisukohad saime kirjalikult alles 7. septembril.

Sõna sai keskkonna töörühma kaasesimees Aivar Nigol. Komisjoni on kaasatud omavalitsustöötajaid, spetsialiste kui ka ministeeriumi ametnikke. Komisjon alustas tööd aruteluga keskkonnakaitsest, kuid tegelikult jõuti keskkonnateemani, mis on palju laiem mõiste ja hõlmab tunduvalt rohkem teemasid kui ainult keskkonnakaitse.

Komisjon alustas tööd probleemsete valdkondade väljaselgitamisega. Omavalitsuste esindajad püüdsid ministeeriumi poolele selgitada, et ei ole õige anda välja seadusi ja määrusi, mille sisu ei ole üheselt mõistetav ja mille reaalne rakendamine kohapeal tekitab tõrkeid. Seetõttu olekski vaja eelnõude väljatöötamise protsessi kaasata omavalitsuste esindajaid.

Komisjonis ei arutletud mingite konkreetsete arvnäitajate ja summade üle, sest kahjuks ei ole ei omavalitsuste ega Keskkonnaministeeriumi eelarvetes rida – eraldised kohalikele omavalitsustele.

Komisjon oma eesmärgi täitis. Lõpp-protokollis on välja toodud nii Koostöökogu delegatsiooni kui ministeeriumi seisukohad ja erimeelsused. Saavutati kokkulepe edasiseks komisjoni töö jätkamiseks.

1.8. Maade munitsipaliseerimine

Kuulati Tiit Kirss informatsiooni maaküsimuste töörühma tööst. Maaküsimuste töörühm moodustati esmakordselt ja põhiprobleemiks kujunes maade munitsipaliseerimise küsimus. Töörühm on koos käinud kaks korda. Maa-Amet on hakanud omavalitsuste muredest ja probleemidest aru saama. Maa-Amet on lubanud välja töötada õigusaktid, mis lihtsustaks maade munitsipaliseerimist. On valminud Maakatastri seaduse muutmise seaduse eelnõu ja Maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaksid lähemal ajal minema läbi e- Õiguse kooskõlastusringile.

Nagu ka keskkonna töörühmas, nii oli ka maaküsimuste töörühmas juttu sellest, kes peaks kinni maksma reformimata riigimaade heakorrakulud. 2005. a selleks vahendeid pole ei Siseministeeriumi, Maa-Ameti ega Keskkonnaministeeriumi rea peal.

Kõne all oli ka munitsipaalteede ja – tänavate aluse maa munitsipaliseerimise lihtsustamine. Täna veel ühist seisukohta ei ole.

Sõna sai töörühma kaasesimees Aare Heinvee. Töörühma koostöö oli hea ja see jätkub ka peale lõpp-protokolli allakirjutamist. Töörühm menetleb protseduurilisi küsimusi, mis teeb töö pikaajalisemaks ja keerulisemaks. Kui töörühm hakkas arutlema maade munitsipaliseerimise teemat, kasvas see üle kogu maareformiga seotud küsimuste aruteluks. Teedealuste maade ja sotsiaalse sihtotstarbega maade munitsipaliseerimisel ei ole probleemiks teed väikestel linnadel ega valdadel, küll aga suurlinnadel tulu saamise eesmärgil (reklaamiga ja ehitusega seonduvad asjad) Kui kokku lepitud on põhimõttes, et piiriprotokollid kaovad selle vormistamise juures ära, siis otsime veelgi lihtsamaid variante, et tuvastada subjekt, mille alusel oleks veel kiirem see omand ära vormistada.

Kogu maareformi ilmestabki see, et kuigi eesmärk on meil teada, siis tee selleni jõudmisel on problemaatiline.

Hetkel pole võimalik teostada riigi maade enampakkumist, see lõppes eelmisel aastal. Ja kuigi oli nagu suund et riigivara seaduse alusel hakatakse riigi maad müüma, siis see hetkel ei toimi ja selle probleemiga tuleb edasi tegeleda.

Komisjonist käis läbi ka mõte juurdeerastamine, mis tähendab seda, et kui maakorralduslikult on jäänud mingid siilud, siis maa korrastamisel tuleks need naabermaale juurde lisada. Kuidas seda ellu viia, on alles arutusel.

Omavalitsuse arenguks vajalike maade taotlemine munitsipaalomandisse vajaks lihtsustamist, viies otsustamistasandi Vabariigi Valitsusest allapoole, näiteks maavalitsusele.

Probleeme on teisigi ja need kajastuvad ka läbirääkimiste lõpp-protokollis.

Uue teemana lisandusid kartograafiaküsimused. Kui seni tegi Maa-Amet palju erinevaid kaarte (põhikaardid, baaskaardid, linnaplaanid suuremas mõõtkavas) omandireformi reservfondist saadud vahendite arvelt, siis see raha on lõppemas, kuid tööd oleks vaja jätkata.

OTSUSTATI:

1.1. ELL bürool lisada lõpp-protokolli volikogu poolt esitatud tekstilised täiendused ja esitada see Omavalitsusliitude Koostöökogule.

1.2. Volitada Linnade Liidu juhatuse esimeest alla kirjutama 2005.a eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollile.

Päevakorrapunkt 2

Omavalitsuste esindamine tööandjana palgaläbirääkimistel

Kuulati Jaak Aabi informatsiooni TALO ja Valitsuse vahelistest palgaläbirääkimistest. TALO on olemasolevatest ametiühingutest edukaim, kes on valitsusega läbirääkimisi pidanud. TALO on läbi aastate tõstatanud probleemi, miks omavalitsused ei osale läbirääkimistel kolmanda osapoolena. Seni oleme TALO ja Valitsuse vahelistel palgaläbirääkimistel osalenud kõrvaltvaatajatena.