15/10/19
KUTSE
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval 15. oktoobril 2019, algusega kell 13.00 Tallinnas, ELVL büroo saalis (Roosikrantsi tn 12/1, II korrus).
Koosolekud on avatud kõigile liidu liikmetele.
Päevakorras (ettepanek):
1. Riigikogu menetluses olevast Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõust 57 SE. Eelnõu 57 SE menetlusteabe ja -dokumentidega saab tutvuda Riigikogu kodulehel eelnõu 57 SE kaardil.
Hille Ilves, ELVL nõunik
ELVL kiri Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
2.ELVL ja RKAS vahel sõlmitud Roosikrantsi 12/1 üürilepingu muutmine.
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
Kokkulepe üürilepingu muutmiseks (.docx)
3.Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020 eelarveprojekti arutelu.
Ene Millert, ELVL raamatupidaja; ELVL Jan Trei, asedirektor
ELVL EA 2020 eelnõu kulud (.pdf)/10.10.2019 lisatud fail
ELVL EA 2020 eelnõu tulud (.pdf)/10.10.2019 lisatud fail
2020.a eelarve eelnõu seletuskiri (.docx) /14.10.2019 lisatud fail
4. Eesti Linnade ja Valdade Liit 100 juubeliürituse arutelu.
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
5. Eesti V Omavalitsuspäeva korraldamisest 2020. aastal.
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
6. Analüüs-uuring kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse väljaselgitamiseks ja rahalise kohustuse võtmine.
Kalle Toomet, ELVL nõunik
7. ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute toimumise aeg (12.11.2019 Tartus).
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
8. Muud küsimused ja informatsioonid
8.1 Kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja ELVL 2020 aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli kujunemisest https://www.elvl.ee/2020-labiraakimised ning ettepanekute kavandamine järgmise aasta eelarveläbirääkimisteks.
Jan Trei, asedirektor, ELVL asedirektor
8.2 Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest 18.-19.märts. 2020.
Sirje Ludvig, ELVL nõunik
8.3 Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) tegevusest.
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
Lugupidamisega
Jan Trei
ELVL asedirektor
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 6
Tallinnas 15.10.2019.a ELVL büroos (Roosikrantsi 12/1)
Algus kell 13.00, lõpp kell 15.25
Koosoleku juhataja: Tiit Terik
Protokollija: Inga Köster
Juhatuse liikmetest osalesid: Tiit Terik (Tallinna Linnavolikogu), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavalitsus, osales Skype vahendusel), Mart Võrklaev (Rae Vallavolikogu), Siim Suursild (Pärnu Linnavalitsus).
Puudusid: Pipi-Liis Siemann (Türi Vallavalitsus), Margus Lepik (Valga Vallavalitsus), Anti Allas (Võru Linnavalitsus), Urmas Klaas (Tartu Linnavalitsus), Anneli Ott (Võru Linnavolikogu), Priit Lomp (Kastre Vallavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva Vallavalitsus),
Kutsutud: Angelika Kallakmaa (Tallinna Linnavalitsus), Tauno Võhmar (Alutaguse Vallavalitsus), Margus Jaanson (Rapla Vallavalitsus).
ELVL büroost osalesid: Jan Trei, Sirje Ludvig, Tiiu Madal, Mailiis Kaljula, Tiina Üksvärav, Ott Kasuri, Kalle Toomet, Hille Ilves, Marliis Rettau, Krista Kupits, Kaimo Käärmann-Liive, Inga Köster.
OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:
1. Riigikogu menetluses olevast Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõust 57 SE. Eelnõu 57 SE menetlusteabe ja -dokumentidega saab tutvuda Riigikogu kodulehel eelnõu 57 SE kaardil.
Hille Ilves, ELVL nõunik
2.ELVL ja RKAS vahel sõlmitud Roosikrantsi 12/1 üürilepingu muutmine.
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
3.Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020 eelarveprojekti arutelu.
Ene Millert, ELVL raamatupidaja; ELVL Jan Trei, asedirektor
4. Eesti Linnade ja Valdade Liit 100 juubeliürituse arutelu.
Sirje Ludvig, ELVL nõunik; Jan Trei, ELVL asedirektor
5. Eesti V Omavalitsuspäeva korraldamisest 2020. aastal.
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
6. Analüüs-uuring kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse väljaselgitamiseks ja rahalise kohustuse võtmine.
Kalle Toomet, ELVL nõunik
7. ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute toimumise aeg (12.11.2019 Tartus).
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
8. Muud küsimused ja informatsioonid
8.1 Kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja ELVL 2020 aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli kujunemisest https://www.elvl.ee/2020-labiraakimised ning ettepanekute kavandamine järgmise aasta eelarveläbirääkimisteks.
Jan Trei, asedirektor, ELVL asedirektor
8.2 Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest 18.-19.märts. 2020.
Sirje Ludvig, ELVL nõunik
8.3 Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) tegevusest.
Tiit Terik, ELVL juhatuse esimees
Päevakorrapunkt 1
Riigikogu menetluses olevast Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõust 57 SE. Eelnõu 57 SE menetlusteabe ja -dokumentidega saab tutvuda Riigikogu kodulehel eelnõu 57 SE kaardil.
Kuulati ELVL nõuniku Hille Ilvese informatsiooni eelnõu menetluse käigust. Kell 14 toimub Riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus arutatakse eelnõuga seotud küsimusi.
Eelnõuga lisatakse kodakondsuse seadusesse säte, mille heakskiitmisel saab lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks oleva eesti keele oskuse nõude täidetuks, kui isik on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud põhikoolis või gümnaasiumis nõutava tulemusega eesti keele kui teise keele riikliku eksami. Samuti nähakse seaduses ette võimalus lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõue täidetuks, kui isik on edukalt sooritanud põhikoolis riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist. Muudatuste eesmärk on reguleerida seaduses üldised tingimused kodakondsuse taotlemiseks tehtavate testide ja põhikooli lõpus sooritatavate testide ühitamiseks.
Veel on ettepanek muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tervikuna põhikooli lõpetamise, eksami- ja eksamitulemuste vaidlustamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvad sätted ning kehtestada need uues sõnastuses. See tähendab, et eelnõu jõustumise korral ei ole enam põhikooli lõpueksamite sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks.
Koolidele antakse õigus ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhiharidust omandanud, ning kehtestada kooli lõpetamise tingimusena omapoolne nõue – kooli spetsiifikale vastav koolieksam, loov- või uurimustöö. Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele ja eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset. Lisaks tehakse muudatusi õpitulemuste välishindamises. Muudatuste eesmärk on tagada õpilastele, lapsevanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivne ja võrreldav tagasiside riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste kohta. Uue välishindamise instrumendina nähakse seaduses ette õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused, mille tulemused aitavad luua vajalikku konteksti õpilaste eksami või riikliku testide tulemuste tõlgendamiseks ja selgitamiseks.
Hille Ilvese sõnul probleeme ei tekita kodakondsuse seadusesse lisanduv säte, arutatakse põhikooli lõpueksamite vajalikkuse üle. Koolijuhid pigem ei toeta eksamite kaotamist.
Arutleda võiks ka põhikooli lõputunnistuste üle. Kui varasemalt vaadati ja arvestati põhikooli lõputunnistuse hinnete keskmisega, mille alusel võeti õpilased järgmisesse kooliastmesse, siis täna arvestatakse ainult kolme põhikooli lõpueksami tulemust.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 2
ELVL ja RKAS vahel sõlmitud Roosikrantsi 12/1 üürilepingu muutmine
Kuulati Jan Trei ja Sirje Ludvigi informatsiooni sellest, et büroo on kirjalikult pöördunud RKASe (Riigi Kinnisvara AS) poole ja palunud selgitada üüri ja kõrvalteenuste hinnatõusu, kuna büroole on korduvalt esitatud pakkumisi hinnatõusuks erinevate hindadega. RKASelt seni vastust ei ole.
Kehtiva lepingu osas meil suurt läbirääkimise ruumi ei ole ei üüri ega kõrvalteenuste hinna üle. Oma kirjas palusime meile esitada igakuised kuludokumendid, et saaksime ülevaate, kas meile esitatavad kuluarved on arvestatud õigesti.
Selgituste kohaselt küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon jaotatakse kahe maja vahel (millest ühes täna üürnikud puuduvad) vastavalt üüripindade suurusele, sest mõõdikuid on üks.
RKAS on väitnud, et eraldi mõõdikuid pole võimalik panna igale rendipinnale eraldi ja see pole ka vajalik. Samas pakkus RKAS eraldi küttemõõdiku paigaldamise maksumuseks 10 000 €, elektrimõõdikule 2000 €.
Juhatusel osalejad tegid büroole ettepaneku üüriturul ringi vaadata, millised büroopinnad ja mis hinnaga on kesklinna ümbruses saadaval.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ning jätkata arutelu järgmisel juhatuse koosolekul.
Päevakorrapunkt 3
Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020 eelarveprojekti arutelu
Kuulati Ene Millerti ning Jan Trei informatsiooni liidu 2020. aasta eelarvest.
Vastavalt volikogu otsusele kasvab liikmemaks 4 % , büroo töötajate töötasu kuni 5 %. Liikmemaks ei kata praegu kulusid. Eelarvet koostades on selge, et kasutame juba teist aastat eelmistel perioodidel kogunenud reserve, seega tulevikus on oluline liikmemaksudest saadav tulu, mis kataks ELVL püsikulusid.
Sihtfinantseeringutena saadavad vahendid kasutatakse vastavalt lepingutes ettenähtud tegevusteks.
Eelarvesse on planeeritud 2020. aasta olulisemad tegevused:
Linnade ja Valdade Päevade ürituse korraldamise kulud; Liit 100 aastapäeva ürituse kulud; Paide arvamusfestivalil osalemise kulud; ELVL suvepäevade korraldustoetus; kohalike teede inventariseerimise projekti II etapi kaasfinantseerimise kulud.
Arvamusfestivalil pole liit varasemalt oma programmiga osalenud. Kui soovime nähtavad olla ja KOVidele sõna anda, siis vajame sellisel üritusel kindlasti sisu ehk huvitavaid arutlusteemasid. Näiteks kohalike maksude osakaal KOV eelarvetes, kodumajutuse mõju turismile, kuidas ja kelle korraldada peaks olema prügivedu jm. Võimalikud teemad peab eelnevalt läbi arutama, aga osalemine arvamusfestivalil oleks hea mõte.
OTSUSTATI: Esitada ELVL 2020 eelarveprojekt järgmisele juhatuse ja volikogu koosolekule.
Päevakorrapunkt 4
Eesti Linnade ja Valdade Liit 100 juubeliürituse arutelu
Kuulati Sirje Ludvigi ja Jan Trei informatsiooni ELVL 100 juubeli võimalikust korraldamise ajast 2020. aastal ning kohast.
Eesti Linnade Liidu asutamisperioodi kolm tähtsamat daatumit on:
I. 1920. aasta 17.–19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu.
II. 1920. aasta 28. juunil registreeris Tallinn-Haapsalu Rahukogu Eesti Linnade Liidu põhikirja.
III. 1920. aasta 19. septembril toimus Tallinnas Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolek.
Seega loetakse Liidu asutamise kuupäevaks 19. septembrit ning läbi aastate on sünnipäeva sellel kuupäeval tähistatud.
Tänaseks on selgunud, et Sulev Lääne soovib 18.-19.09.2020 korraldada Saaremaal järjekordset Omavalitsuspäeva ja väidab, et ELVL peaks oma sünnipäeva tähistama hoopis jaanuaris (vt ka järgmist päevakorrapunkti).
Juubeliürituse korraldamise kohtadena 19. septembril 2020 on büroo esmalt uurinud kas Tartu Vanemuise kontserdimaja või Tallinna Estonia kontserdisaali võimalusi.
Soov oleks teha laudadega üritus, mis algaks päeval mõne piduliku sõnavõtuga, millele järgneks meelelahutuslik osa.
Vanemuise kontserdimaja ei ole 19. septembril vaba, esimene vaba kuupäev oleks seal
25. september. Estonia ei ole 19. septembri päeval vaba, kontserdisaali pakuti alles alates kella kuuest õhtul.
Võimalik on veel uurida Tallinna Spordihalli või Kultuurikatla võimalusi ja pakkumisi.
Toimus arutelu juubeliürituse päeva ning formaadi osas. Kuupäev peaks olema
19. september, üritusel osalejad ca 250 inimest. Arutleti selle üle kuidas katta ürituse kulusid. Jäädi seisukohale, et büroo võtab erinevad pakkumised, teeb kalkulatsioonid ning arutelu jätkub järgmisel juhatuse koosolekul.
Eraldi trükist või kogumikku mitte välja anda, aumärgid tellida.
OTSUSTATI: Korraldada ELVL juubeliüritus 19. septembril 2020. Jätkata arutelu järgmisel juhatuse koosolekul.
Päevakorrapunkt 5
Eesti V Omavalitsuspäeva korraldamisest 2020. aastal
2018. aasta mais kuulutas Riigikogu Eesti riiklikuks tähtpäevaks 1. oktoobri, mida tähistatakse kui omavalitsuspäeva. Narvas toimus 2018. aasta Omavalitsuspäev 28.-29. septembril, vahetult 1. oktoobrile eelneva nädala lõpul.
2019. aasta Omavalitsuspäeva korraldamisega tekkis probleem juba aasta alguses, kuna Sulev Lääne, kes ei esinda liitu vaid Tallinna Ülikooli, saatis Pärnu linnale ja liidu büroosse erinevate inimeste kaudu kirju ning andis teiste inimeste vahendusel korraldusi kes ja kuidas peaks üritust korraldama ning raha taotlema.
Liidu juhatus arutas Omavalitsuspäeva temaatikat 2019. a jaanuari juhatuse koosolekul ning otsustati, et ELVL ei osale organisatsioonina IV Omavalitsuspäeva korraldamises Pärnus, liidu liikmed osalevad soovi korral enda nimel.
Toimus arutelu. Pärnumaa omavalitsuste esindajad on pärast Pärnus toimunud IV Omavalitsuspäeva avaldanud rahulolematust ürituse korraldamise ja sisu osas.
Mitmed omavalitsused on ka märku andnud, et ELVL võiks esindusorganisatsioonina siiski edaspidi ise Omavalitsuspäeva korraldada. Küsimus on selles, et juba praegu on liidul omavalitsustega seotud üritusi ja ettevõtmisi päris palju ning peame otsustama kas korraldame Omavalitsuspäevi ja kas meil on selleks võimekus olemas.
Peaksime arutelu jätkama, aga oleks kena traditsioon kui üleriigiline liit on see, kes korraldab Omavalitsuspäeva ürituse 1. oktoobril tähistamaks omavalitsuspäeva, fookusega omavalitsusi puudutavatel teemadel.
Võiks ka kaaluda võimalust ühitada tulevikus Omavalitsuspäeva korraldamine ELVL sünnipäeva tähistamisega.
OTSUSTATI: Jätkata arutelusid ELVL poolsest Omavalitsuspäeva korraldamisest.
Päevakorrapunkt 6
Analüüs-uuring kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse väljaselgitamiseks ja rahalise kohustuse võtmine.
Kuulati Kalle Toometi informatsiooni. Selleks, et teada saada nii hooldamiseks kui ka investeeringuteks vajalikke vajaminevaid rahalisi kulutusi on Maanteeamet koostöös kohalike omavalitsustega ning EL struktuurfondi vahendite kaasamisel käivitanud kohalike teede inventeerimise.
Inventeerimise käigus täpsustatakse kohalike teede asukohad kaardil, täpsustatakse omand, täpsustatakse ja lisatakse mitmed olulised teid iseloomustavad andmed ning antakse hinnang kohalike teede seisukorra kohta. Kahjuks senised andmed puuduvad või on puudulikud ning puudub usaldusväärne ülevaade kohalike teede olemist. Oleme varasemalt otsustanud, et vaja on analüüsida ning vajalik on hinnata kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite suurust. Vastavat hinnangut on võimalik saada analüüsides kohalike teede inventeerimise käigus saadud andmeid ning kogudes vajadusel muid lisaandmeid. Hinnata tuleb kohalike teede võrgu olemasolevat seisukorda, määratleda optimaalne seisukord ja mahajäämus. Esmalt esimeses etapis määratakse inventeerimisega optimaalne kohalike teede seisukord olukorras, kus ühiskonna kulud on kõige madalamad. Seejärel kirjeldatakse optimaalse seisukorra saavutamiseks vajalikud meetmed (kulutused), koos erineva seisukorra ja liiklussagedusega teelõikudel tehtavate töödega ning maksumustega. Analüüsitakse erinevaid eelarve tasemeid teehoiu rahastamisel ja nende mõju. Kasutades neid andmeid, saab määrata hinnanguline mahajäämus (remondivõlg). Samuti analüüsitakse erinevate hoolde ja investeeringute eelarvete tasemeid. Esimese etappi inventeerimise tulemused selguvad 2019 aasta IV kvartalis. Esimese etapi tegevusi rahastati Riigikantselei kasutuses olevatest EL struktuurfondist ja Maanteeameti eelarvest.
Inventeerimise jätkutegevus (teine etapp) on kavandatud aastasse 2020. Teise etappi analüüsi tarbeks on vajalikud järgmised täiendavad andmed, mida kogutakse ja analüüsitakse töö käigus. Hindamaks rahastamise vajadust on vajalikud teelõikude liiklussagedused, mis võimaldaks teid selle järgi liigitada ning määrata vajalikud teehoiumeetmed koos maksumustega. Sellised andmed hetkel puuduvad ja andmete saamiseks on vaja teostada liikluse analüüs kõigil kohalikel teedel. Analüüsi aluseks on olemasolevad riigiteede liiklussagedused, rahvastiku paiknemine, liikuvuse analüüsid, mobiilpositsioneerimine ning vajadusel ka mõningane loendus teedel. Tegemist on sisuliselt GIS analüüsiga. Teiseks on vajalik analüüsida, milliseid töid ja millal on otstarbekas eri liiki teedel teostada ja millised on teetöödega kaasnevad kulud.
Inventeerimise jätkutegevuse rahastamiseks on MKMil kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest, kusjuures Maanteeamet katab oma eelarvest projekti menetlemisega seotud kulud ja korraldab projekti elluviimise.
Projekti eeldatav maksumus on 80 000 €, millest EL toetus on 43 350 €. Nõutud kaasfinantseerimine on 15% . Puuduolev summa, mida liidult oodatakse on 36 650 €.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja otsustada järgmisel juhatuse koosolekul.
Päevakorrapunkt 7
ELVL juhatuse ja volikogu koosolekute toimumise aeg (12.11.2019 Tartus).
OTSUSTATI: ELVL juhatuse ja volikogu koosolekud toimuvad 12.11.2019 Tartu Raekojas.
Päevakorrapunkt 8
Muud küsimused ja informatsioonid
8.1 Kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja ELVL 2020 aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli kujunemisest https://www.elvl.ee/2020-labiraakimised ning ettepanekute kavandamine järgmise aasta eelarveläbirääkimisteks.
Kuulati Jan Trei lühikokkuvõtet 2020 aasta eelarveläbirääkimiste protokolli allkirjastamisest ning ettepanekute kavandamisest järgmise aasta eelarveläbirääkimisteks.
Büroo on liidu liikmetele saatnud e-kirja läbirääkimiste valdkondadest, mille osas ootame ettepanekuid 29. oktoobriks.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks
8.2 Linnade ja Valdade Päevade korraldamisest 18.-19. märtsil 2020
Kuulati Sirje Ludvigi informatsiooni LVP korraldamisest 2020. aastal. Kuna ELVL on edaspidi ürituse peakorraldaja, tuleb teha kulutusi registreerimissüsteemi kasutusele võtmiseks, uue logo kujundamiseks ja teisteks tegevusteks, millega varasemalt tegeles Taveco OÜ. Stendiehituseks messialale võtab büroo samuti mitu pakkumist sh Tavecolt, kellel on pikaajaline kogemus selles vallas.
Korraldamise kohana võttis büroo pakkumisi erinevatest hotellidest ja jätkuvalt pakuvad Viru hotell ja konverentsikeskus parimaid tingimusi nii ruumide, toitlustamise, majutuse kui hindade osas.
OTSUSTATI: Korraldada Linnade ja Valdade Päevad 18.-19. märtsil 2020. a Hotell Viru konverentsikeskuses.
8.3 Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) tegevusest
Kuulati Tiit Teriku informatsiooni ERKASe tegevusest. Juhatuste koosolekute toimumise vahepeal oleme saanud ERKASe teemal täiendavat informatsiooni. Peame mingil hetkel vastu võtma põhimõttelise otsuse, kas liidul reaalselt on vaja sihtasutust sellisel kujul ja kas peame olema omaniku rollis.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja otsustada edasised sammud järgmisel juhatuse koosolekul.
Tiit Terik Inga Köster
Koosoleku juhataja Protokollija