EESTI LINNADE LIIDU ÜLDKOOSOLEKU (LINNADE PÄEVA) PROTOKOLL

16. veebruar 2010, Tallinn, Viru konverentsikeskus Algus kell 14.00, lõpp kell 16.45

Koosoleku juhataja: Taavi Aas
Protokollija: Inga Köster

Registreerus 96 Eesti Linnade Liidu liikmesomavalitsuste volikogude poolt volikogu või valitsuse liikmete hulgast nimetatud liidu üldkoosoleku liiget või nende asendajat. Puudus 48 üldkoosoleku liiget või nende asendajat (registreerimislehed lisatud).

Koosoleku juhataja, ELL juhatuse esimees Taavi Aas, tutvustas volikogu koosolekul valitud uusi juhatuse liikmeid ning tänas eelmist juhatuse koosseisu, eesotsas senise esimehe Urmas Kruusega, tehtud töö eest.

Koosoleku juhataja esitas kinnitamiseks üldkoosoleku päevakorra eelnõu. Täiendusettepanekuid ei esitatud.

OTSUSTATI: (54 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud) kinnitada järgmine PÄEVAKORD:

1. Linnade Päeva rakendamine. Taavi Aas, ELL juhatuse esimees

2. ELL tegevusperioodi 2006-2009 aruande kinnitamine. Jüri Võigemast, ELL tegevdirektor

3. ELL tegevussuundade kinnitamine aastateks 2010-2013. Terje Lillo, ELL asedirektor

4. Kohaliku omavalitsuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus septembris 2010. Urmas Kruuse, Tartu linnapea

5. Vaba mikrofon

6. Linnade Päeva lõpetamine

Päevakorrapunkt 1

Linnade Päeva rakendamine

Koosoleku juhataja tegi ettepaneku rakendada üldkoosoleku läbiviimiseks töökomisjonid:

OTSUSTATI: (54 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud) moodustada komisjonid järgmises koosseisus:

Sekretariaat koosseisus:
Inga Köster (ELL büroo)

Mandaatkomisjon koosseisus: Mart Järvik (Järvakandi vallavanem), Urmas Aava (Häädemeeste vallavanem) ja Jelena Koršunova (Sillamäe linnapea).

Häältelugemiskomisjon koosseisus: Tarmo Vaik (Kiili vallavanem) ning ELL büroo töötajad - Toivo Riimaa, Ille Allsaar, Peep Kirsima ja Tiit Kirss

Koosoleku juhataja tegi ettepaneku kinnitada üldkoosoleku reglement, andes tegevussuundade ettekandeks aega kuni 30 minutit, muudeks ettekanneteks kuni 15 minutit ning sõnavõttudeks kuni 5 minutit.

OTSUSTATI: (54 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud) kinnitada üldkoosoleku reglement.

Koosoleku juhataja pani hääletusele mandaatkomisjoni protokolli kinnitamise.

OTSUSTATI: (poolt 50, vastu ja erapooletuid ei ole) Kinnitada mandaatkomisjoni koosoleku protokoll.

Päevakorrapunkt 2

ELL tegevusperioodi 2006-2009 aruande kinnitamine

Ettekannet sisse juhatades teavitas Jüri Võigemast koosolekul osalejaid sellest, et esitab oma ettekande kahes jaos. Esimene osa puudutab tegevusperioodi aruannet ja teine osa käsitleb volikogu ettepanekul Linnade Liidu liikmemaksu aluste küsimust.

Kuulati Jüri Võigemasti ettekannet möödunud tegevusperioodist. Linnade Liidu tegevusperioodi aruanne hõlmab aastaid 2006-2009 ning kattub 17. oktoobril 2005. a. valitud linna- ja vallavolikogude valimisperioodiga.

Möödunud valimisperiood oli esimene nelja-aastane valimisperiood, mis vastavalt Põhiseaduse muudatusele      rakendus      2005.      aasta      kohaliku      omavalitsuse      valimistest. Eesti Linnade Liidu põhikirja kohaselt on Linnade Päeva pädevuses liidu jaoks kõige olulisemate otsuste langetamine ja kõige olulisemate dokumentide vastuvõtmine, sealhulgas lõppenud tegevusperioodi aruande kinnitamine ja järgneva tegevusperioodi tegevussuundade kinnitamine.

Lisaks üldkoosoleku poolt kinnitatavatele tegevussuundadele, kinnitab volikogu iga-aastase tegevuskava, milles muuhulgas kajastuvad liidu seisukohad ja ettepanekud eelarveläbirääkimisteks valitsuskomisjoniga.

Eelarveläbirääkimiste protsessis on igal aastal töörühmade poolt ette valmistatud läbirääkimiste vaheprotokoll ja läbirääkimiste lõpp-protokoll, kus on fikseeritud poolte ettepanekud, kokkulepped ja lahkarvamused ehk fikseeritud seis, kuhu on läbirääkimiste protsessis jõutud.

Möödunud  tegevusperiood  jaotus  väga  selgelt  kaheks   eriilmeliseks   perioodiks.   Aastatel 2005-2007 kogetud ning osaliselt ka aastal 2008 jätkunud kiire majanduskasvu periood pöördus 2009. aastaks kiireks ja sügavaks majanduslanguseks, mis tõi kaasa suure tööpuuduse kasvu, maksulaekumiste ning riigieelarve maksutulude ja kohalike omavalitsuste eelarvetulude väga suure vähenemise.

Kriitiliseks punktiks ehk murdepunktiks kohalike omavalitsuste õigusruumi mõttes kujunes riigi 2009. aasta esimese lisaeelarve ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse ettevalmistamine ja vastu võtmine Riigikogus 2009. aasta 20. veebruaril.

Loodi õiguslikud pretsedendid kohaliku omavalitsuse autonoomia, sh finantsautonoomia käsitluses. Riigi 2009. aasta I lisaeelarve seaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega :

 - kärbiti eraldisi kohalikele omavalitsustele (hariduse, teede, lasteaiakohtade loomise jm valdkondades);

 - kärbiti kohalike omavalitsuste tulubaasi (tulumaks; tasandusfond);

 - seati omavalitsustele täiendavad laenupiirangud.

Esile tõusis kohalike omavalitsuste põhiseaduslike õiguste kaitse vajadus ning Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtete kaitse vajadus - kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte, sh finantsautonoomia tagamine.

Õiguskantsler asus ELL pöördumise osas seisukohale, et olemasolevas õiguslikus olukorras ta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse Põhiseadusele vastavuse osas seisukohta ei võta ja soovitas pöörduda igal omavalitsusel ise Riigikohtusse, hinnates seda teed efektiivsemaks. Riigikohus on võtnud menetlusse Narva ja Tallinna pöördumised lisaeelarve, tulubaasi kärbete ja laenupiirangute põhiseadusele vastavuse kontrollimise osas. Riigikohus ei ole veel otsust teinud.

Kohalike omavalitsuste Euroopa tasandi institutsioonide seisukoht lühidalt kokku võetuna lähtub sellest, et kohalike omavalitsuste tulud peavad ka kriisi tingimustes olema kaitstud.

Kokkuvõtvalt tõi ettekandja esile selle, et möödunud aruandeperioodi jääb esmalt iseloomustama kiire majanduskasvu periood ja kiire eelarvete kasv, Euroopa Liidu struktuurivahendite paigutamine kohalike investeeringute ja veemajanduse programmi ning linnaarengu meetme otsustesse, liikmete esindajate ühine panus igapäevasesse õigusloomesse ja selle kaudu iga linna või valla tegutsemistingimustesse, aga samuti Euroopa rohelise pealinna idee, mis siit sündides eluõiguse võitis. Kõik see jääb kõigi omavalitsuste jaoks ühiselt loodud väärtusena paika.

Teisalt suure majanduslanguse ning veebruarikuiste seadusmuudatuste taustal on kujunenud kohalike omavalitsuste üldised tegutsemistingimused aruandeperioodi viimasel aastal ning alanud valimisperioodi algusaastaks. See on seis, kust tuleb edasi minna ning selleks vajalikud lahendused leida.

Ettekandjale aruande osas küsimusi ei olnud. Koosoleku juhataja pani hääletusele ELL tegevusperioodi 2006-2009 aruande kinnitamise.

OTSUSTATI: (poolt 48, vastu ja erapooletuid ei ole) Kinnitada Eesti Linnade Liidu tegevusperioodi 2006-2009 aruanne.

Seejärel tegi Jüri Võigemast ülevaate liidu liikmemaksu arvestamise alustest ja seoses suure majanduslanguse ja eelarvekärbetega volikogu poolt operatiivselt rakendatud otsustest.

Vastavalt liidu üldkoosoleku (Linnade Päev) otsusele nr. 3 23.11.2000.a arvestatakse alates 2001. aastast liikmemaksu tulubaasist lähtuva valemi järgi:

LIIKMEMAKS x aastal = (TULUMAKS x-1 aastal + TOETUSFOND x-1 aastal ) X 0,0013

Liikmemaksu summa maksimaalne kasv on piiratud 10%-ga, st konkreetse aasta liikmemaksu summa ei     saa     olla     eelmise     aasta     liikmemaksu     summast     üle     10%     suurem.    Üle 10%-selt tulubaasi kasvult liikmemaksu summa ei kasva.

Tulenevalt majanduslangusest ja omavalitsuste tulubaasi kärpest otsustas liidu volikogu 2009. aasta veebruaris vähendada liidu 2009. aastaks arvestatud liikmemaksu 10% võrra.

Seoses majanduslanguse jätkumisega otsustas volikogu 2009. aasta septembris vähendada 2010. aasta liikmemaksu täiendavalt 10% võrra võrreldes 2009 aastaga.

Liikmemaksu aluste küsimus on üldkoosoleku pädevuses. Jüri Võigemast luges ette ettepaneku täiendada Eesti Linnade Liidu liikmete esindajate üldkoosoleku (Linnade Päeva) 23. novembri 2000.a. otsuse nr 3 punkti 1 alapunktiga 1.4. järgmises sõnastuses: "1.4. Lubada Eesti Linnade Liidu volikogul muuta käesoleva otsuse punkti 1.1. kohaselt arvestatud liikmemaksu kuni + - 10 % ulatuses.".

Koosoleku juhataja pani hääletusele küsimuse, kas üldkoosolek on nõus ettepanekuga täiendada üldkoosoleku 23. novembri 2000.a. otsuse nr 3 punkti 1 alapunktiga 1.4.
 

Ettepaneku poolt hääletas 46 esindajat, vastu ja erapooletuid ei olnud. Hääletustulemusest selgus, et kvoorumi nõue saalis ei olnud täidetud (70+1 häält). Seetõttu ei olnud otsust võimalik vastu võtta.

Ettekandja esitas saalile küsimuse, kas tulenevalt käesolevast majandussituatsioonist peetakse volikogu poolt vastuvõetud otsuseid liikmemaksu summa vähendamise osas põhjendatuks.

Koosoleku juhataja pani hääletusele küsimuse: "Kas üldkoosolekul osalevad esindajad kiidavad heaks ELL volikogu tegevuse ettekandes käsitletud liikmemaksu summa vähendamise otsuste osas?"

OTSUSTATI: (Poolt 49, vastu ja erapooletuid ei ole) Kiita heaks ELL volikogu tegevus liikmemaksu summa vähendamise otsuste osas.

Päevakorrapunkt 3

ELL tegevussuundade kinnitamine aastateks 2010-2013

Kuulati Terje Lillo ettekannet ELL tegevussuundadest aastateks 2010-2013  (lisatud).  Linnade  Liidu  tegevussuunad  on  kujunenud  lähtudes   liidu   liikmete   ettepanekutest,   ELL  üldkoosoleku  (Linnade  Päeva),  ELL  volikogu  ja  ELL   juhatuse   otsustest. Iga-aastase tegevuskava täitmise kohta on koostatud vastava majandusaasta aruande osana tegevusaruanne, mis kinnitatakse ELL volikogu poolt.

Tegevussuunad on aluseks liidu iga-aastaste tegevuskavade koostamisel, ettepanekute esitamise aluseks riigi eelarvestrateegi ja eelarveläbirääkimiste osas ning teiste liidu arengudokumentide ja strateegiate koostamise osas.

Möödunud tegevusperioodi edukas majandusareng on asendunud majanduslangusega, mis on toonud kaasa tööpuuduse kasvu, maksulaekumiste ning riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarve tulude vähenemise. Majandusruumi muutunud tingimustes on kohalikud omavalitsused kriitilises murdepunktis, kuidas leida lahendusi ning kujundada alused uueks arengutsükliks.

Riigi sisepoliitikas seisavad ees 2011. aasta kevadel parlamendivalimised ja sügisel presi¬dendivalimised. Oleme valmis konstruktiivseks dialoogiks kõigi osapooltega ja loodame omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamist erakondade ning uue valitsusliidu strateegiadokumentides ja tegevuskavades.

ELL tegevussuunad 2010-2013 käsitlevad järgmisi peatükke:

 - Omavalitsuspoliitika ja tulubaas

 - Kohalike omavalitsuste õiguslik kaitse ja seadusloome

 - Keskkond ja maa

 - Kohalike omavalitsuste informeerituse tagamine, liidu tegevuse tutvustamine

 - Koostöö- ja teabevõrgustike arendamine

 - Kohalike omavalitsuste ametnike koolitus ja heade praktikate tutvustamine

 - Välissuhted

 - Linnade Liidu tegevuse korraldus

Tegevussuundade lisana on ära toodud Rahandusministeeriumi poolt koostatud "Vabariigi Valitsuse eelarvepoliitika põhimõtted lähtuvalt uuendatud Konvergentsiprogrammist", mis kõige värskema visioonina kajastab Eesti eelarvepoliitikat eelseisvaks perioodiks. Uuendatud Konvergentsiprogramm on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 28. jaanuaril 2010.

Koosoleku juhataja pani hääletusele ettepaneku kinnitada ELL tegevussuunad aastateks 2010-2013 esitatud kujul.

OTSUSTATI: (poolt 47, vastu ja erapooletuid ei ole) kinnitada ELL tegevussuunad aastateks 2010- 2013.

Päevakorrapunkt 4

Kohaliku omavalitsuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus septembris 2010

Kuulati Urmas Kruuse ettekannet. 2009. aasta 26. jaanuaril toimus Tallinna Tehnikaülikoolis kohaliku omavalitsuse foorum, kus ettekandega esines Riigikogu esimees Ene Ergma. Muuhulgas avaldas E. Ergma arvamust, et aeg on küps võtta Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutlusele kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted. See idee leidis toetajaid mitmetel järgnenud foorumitel nii poliitikute, teadlaste kui kohalike omavalitsuste esindajate poolt.

Konkreetse väljundi sai E.Ergma ettepanek 18. septembril 2009.a Tartus toimunud konverentsil, mis oli pühendatud Eesti omavalitsuste ja nende ühistegevuse taastamise 20. aastapäevale. Konverentsil osalejad võtsid vastu ühisavalduse, milles toetati ideed arutada riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerlussuhteid Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena.