Arnold Rüütli ettekanne plenaaristungil

Teema: Linnade ja valdade plenaaristung (alfa 1-2)
Arnold Rüütel, president


Vabariigi President linnade ja valdade päevade plenaaristungil 18. veebruaril 2005
18.02.2005


Austatud linnade ja valdade päevadest osavõtjad!

On tavapärane, et kohaliku omavalitsuse hetkeseisu ja arengut käsitlevaid foorumeid iseloomustab ulatuslik teemade loetelu. See on mõistetav, sest nende küsimuste ring, mis põhiseaduse kohaselt kuuluvad kohaliku omavalitsuse vastutusalasse, on lai ja mitmekülgne. Ühtlasi võib kohalike küsimuste lahendamist käsitleda inimeste sotsiaalse turvalisuse, nende elukeskkonna kvaliteedi ning laiemalt ka riigi usaldusväärsuse mõõdupuuna.

Ka seekord käsitlevad omavalitsustöötajad, ettevõtjad, riigiametnikud ja poliitikud mitmeid olulisi teemasid. Kindlasti on neist ühisaruteludest saadud uusi teadmisi ja mõtteid, kuidas sisustada edasist tegevuskava oma linnas või vallas. Samas olete tegelnud ühisosa otsimisega kohalike omavalitsuste arengus eelseisvatel aastatel.

Omavalitsuse arengu võtmeks on elanikke rahuldav tasakaal ühiskonna arengu vajaduste ja võimaluste vahel. Läinud aasta lõpul, kui me kohtusime Kadriorus maakondade ja üleriigiliste omavalitsusliitude juhtidega, võisime tehtule tagasi vaadates rahuldustundega tõdeda, et kohalikel omavalitsustel on piisavalt valmisolekut, tulemaks toime neile kohaste ülesannetega, ning mitmetele probleemidele nähakse lahendusi.

Kohtumistel valdade ja linnade juhtide ning elanikega on jäänud kõlama ka mitmed probleemid, millele lahendusi pole tänaseni leitud ning mida olete arutanud ka eile ja täna. Neist probleemidest olulisemateks pean kohalike omavalitsuste mitteküllaldast ja ebastabiilset tulubaasi, regionaalse arengu ja halduse nõrkust, vähest usaldust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning nõrka koostööd mitmes valdkonnas.

Nüüd, mil oleme kuulumisega Euroopa Liitu ja NATOsse loonud kindla tagatise oma riigi välisele julgeolekule ja arengule, peab meie tähelepanu keskmesse asetuma riigi ja rahva püsimise esmane eeldus – see on meie Eestimaa inimene.

Demokraatliku riigina oleme ülimaks eesmärgiks seadnud eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseadusega on riik võtnud endale kohustuse tagada igaühe õigus vabale eneseteostusele, haridusele, tervise kaitsele, samuti abile vanaduse, töövõimetuse ja puuduse korral.

Nende ja teiste põhiõiguste tagamine on võrdselt nii seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu kui kohalike omavalitsuste kohustus. See eeldab aga riigi ja kohaliku omavalitsuse selgepiirilist ülesannete, vahendite ja vastutuse määratlemist. Tuleb tõdeda, et nii koolivõrgu arendamisel, hariduspoliitiliste prioriteetide määratlemisel kui ka sotsiaalhoolekandega seotud küsimuste otsustamisel pole riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö olnud piisav ja tulemuslik.

Teiseks tooksin esile regionaalse arengu küsimused. Kohalik omavalitsus kui elukeskkond ning teisalt kui ettevõtluskeskkond ületavad sageli meie väikeste kohalike omavalitsusüksuste territoriaalsed piirid. Üha tuntavamaks muutub vajadus omavalitsuste koostöö järele sarnaste ülesannete täitmisel. Olgu nendeks siis soodustingimuste loomine ettevõtluseks, kohalike teede korrashoid, keskkonnaobjektide rajamine, kutseõppe korraldamine või muu.

Oma funktsioonide täitmine eeldab valdade-linnade koostöös uusi tegevusvorme. Koostöövõrgustiku väljaarendamine eeldab samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse suuremat koostööd, et ühendada üksikud killustatud pisiprojektid mastaapsemateks, piirkonna ja riigi arengut tervikuna mõjutavateks ettevõtmisteks.

Selline koostöö avab suuremad võimalused ka Euroopa Liidu vahendite kaasamiseks ja piiriülese koostöö arendamiseks. Nende küsimuste tulemuslikul lahendamisel on aga jäänud kitsaks ja ühekülgseks kohaliku omavalitsuse korralduse ja koostöö õiguslik raamistus.

Kolmanda probleemina rõhutaksin omavalitsusüksuse vastutust kohaliku omavalitsuse arendamisel. Oskus leida uusi koostöövorme, avatus valdade ja linnade ühisettevõtmistele, ühine kohaliku omavalitsuse huvide esindamine maakonnas ja riigi tasandil on siin olulised märksõnad. Nende teostamine kindlustab kohaliku omavalitsuse positsiooni ühiskonnaelu korraldamisel, teeb tema arvamuse kaalukamaks ja koostööpartnerina riigile või ettevõtjale tõsiseltvõetavaks.

Meeldiv oli näha omavalitsuste sisemist solidaarsust, kui selle aasta tormis ja üleujutustes kahju saanud elanikele pakkusid abi teised linnad ja vallad. Lisaksin siinkohal veel ühe märksõna – omavalitsusorganite vastutus oma tegevuse tulemuste eest. Omavalitsuse mainet määrib ükskõiksus elanike murede suhtes ning ametniku või valitud omavalitsusjuhi isiklike huvide asetamine valla või linna huvidest kõrgemale.

Vaevalt on selliseid nähtusi võimalik ära hoida üksnes riigipoolset kontrolli suurendades. Pigem on vajalik hoolitseda rohkem selle eest, et otsuste tegemine oleks läbipaistev ja avatud kõigile linna või valla elanikele. Seeläbi tunnetaksid omavalitsusorganid ja -ametnikud suuremat vastutust oma töö tulemuste eest.

Neljandaks tooksin esile kohaliku omavalitsuse olemusliku püsiväärtuse kaitse. Territoriaalse kogukonna elukorralduse traditsioon ja eripära on meie rahvuskultuuri lätteks, rahva elujõu allikaks ja demokraatliku elukorralduse aluseks. Neid traditsioone kannab Eestimaa küla, alev, väikelinn. Uue ärkamisaja laulusõnu "Kuni su küla veel elab, elad sina ka…" tasub meenutada ka omavalitsusüksuste ühinemist ja ühendamist analüüsides.

Käesoleval aastal seisavad meil ees kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Valimiste eel oleme me silmitsi tõsise ja murettekitava probleemiga – rahva usaldus riigi vastu on ohtlikus madalseisus, kasvab nende valijate hulk, kes on pettunud senises poliitikas.

Valimiste ettevalmistamise käigus ja uue – nüüd juba nelja-aastase valimisperioodi jooksul on kohaliku omavalitsuse volikogude, valitud valla- ja linnajuhtide võimuses usaldust taastada. Valimisteks valmistumisel tasuks arvestada, et rahvas usub vaid reaalseid lubadusi ja vaatab võõriti erakondade üksteist ületrumpavale ärplemisele, millega said tuntuks vinged Vargamäe mehed.

Uuel nädalal tähistame me oma riigi 87. aastapäeva. Väikerahva vabadus ja omariiklus on unikaalne nähtus. Seda enam peame oskama vabadust hinnata, selle saavutamise võitlusi ja tegemisi tulevastele põlvedele jäädvustada. Minu soov on olnud, et oma sõna Eesti vabadust tähistava monumendi kohta peaksid välja ütlema kõik meie kohalikud omavalitsused. Usun, et sellise otsuse tegemisele kaasatakse kõik Eesti vallad ja linnad.

Lõpetuseks tahan teid kõiki õnnitleda saabuva Eesti Vabariigi aastapäeva puhul ja soovida, et tänased arutelud loovad viljaka pinnase kohaliku omavalitsuse uuele arengule. Sõltub ju riigi tugevus tema omavalitsusliku aluse tugevusest. Kandkem selle aluse tugevdamise eest ühiselt hoolt. Palju jõudu!