Regionaalminister Siim Kiisleri avakõne linnade ja valdade päevadel

27.02.2008 Tallinn

Austatud Vabariigi President

Daamid ja härrad

 

 

Alustuseks osundan president Lennart Meri kõnele, mille ta pidas oma teistkordsel ametisseastumisel 7. oktoobril 1996: „Eestis, Euroopa ühes kõige väiksemas riigis on tekkinud ääremaad. Me vajame jõulist regionaalpoliitikat, sest riik on parasjagu nii tugev, nagu on tugev tema kõige nõrgem maakond. See toob meid ootamatult tagasi demokraatia põhiväärtuste juurde: peame mõistma vajadust kindlustada riigihoone alusmüüri, tasakaalukalt tajuma ja jagama nii vastutust kui õigusi, jagama neid nii vabariigi valitsuse kui omavalitsuste vahel. Kui demokraatiat nii defineerida, ei saa ma ka aru ebalevast suhtumisest omavalitsustesse.

 

Omavalitsustel on omad funktsioonid, mis ei asenda presidenti, Riigikogu või valitsust. Ja teisalt: ainult nende summa on riik.

Nende summa annab ka nii vajaliku tasakaalu tendentsile, mis veaks meid ja meie isamaad ametnike riigi suunas."

 

Eesti regionaalpoliitika on suunatud kõigi regioonide (ning mitte ainult probleempiirkondade) arengu toetamisele, et kõik Eesti paigad oleksid ligitõmbavad nii elamiseks kui töötamiseks. Sellest johtuvalt on üks oluline suund kohapealse algatuse toetamine. Iga piirkond peab saama ise oma arengueeldusi sobivaimal viisil kindlustada ja ära kasutada. Arenguks parimate võimaluste ärakasutamiseks on vaja teotahtelisi elanikke, toimekat, missioonitundeliste poliitikute ja pühendunud ametnikega ning piisava ressursiga kohalikku omavalitsust ja ka head, teineteist mõistvat koostööd naabrimehega.

 

Nii riiklikult kui Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatavad regionaalarengu toetused on kujundatud lähtudes kolmest selgest eesmärgist. Need on aktiivsem kodanikuühiskond, parem avalike teenuste kvaliteet ning atraktiivsem külastus- ja ettevõtluskeskkond.

 

Põhjus, miks rääkida mittetulundusühenduste toetamise meetmetest linnade ja valdade päevadel, on lihtne. Lõviosa Eesti kodanikuühendustest tegutseb kohalikul tasandil ja nende peamine partner avaliku võimu esindajana on kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peaks olema väga huvitatud kodanike aktiivsest kaasamisest kohaliku elu oluliste otsuste vastuvõtmisesse. Kodanikuühiskonna toetamise kaudu tugevdame ka kohalikku omavalitsust kui kogukonna eestkõnelejat.

 

Kohalikule omavalitsusele on kasulik lähtuda koostöös kolmanda sektoriga mitte „kontrolli ja valitse" tüüpi suhetest, vaid osapooli kaasavast, otsustamises osalust pakkuvatest suhetest. Arenguruumi on avaliku tagasiside andmise võimaluste ärakasutamises. Näiteks tava edastada kohalike õigusaktide eelnõusid kohalikele ühendustele arvamuse avaldamiseks. Või tutvustada omavalitsuse otsuseid enne nende vastuvõtmist muud moodi avalikkusele ja aktiivsete ning hakkajate kodanike tagasidet ka reaalselt arvesse võtta.

 

Avalike teenuste paremale kvaliteedile suunatud regionaalarengu programmid on end praktikas hästi tõestanud. Näiteks aastatel 2004-2006 said investeeringutoetuste kava alusel valmis enam kui 100 kooli, lasteaeda, rehabilitatsioonikeskust ja muud vajalikku objekti üle Eesti. Riigi regionaalse arengu toetamiseks on Siseministeerium valmistanud ette Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng", mille järgi on järgmise seitsme aasta jooksul võimalik regionaalse arengu valdkonnas kasutada rohkem kui kuus miljardit krooni.

 

Uue struktuurivahendite perioodi raames laekusid detsembri alguseks niinimetatud KOIT-kava ehk kohaliku omavalitsuse investeeringute kava  eeltaotlused. Praeguseks on eeltaotlused maakondlike komisjonide poolt hinnatud. Hetkel ootame omavalitsusliitude arvamusi. Sellele järgneb üleriigilise KOIT-kava kokkupanek. Taotlusi saab juba esitada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse turismi- ja puhkemajanduse ning kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Lisaks on ettevalmistamisel linnapiirkondade arengut, regionaalsete tööstusalade ja kompetentsikeskuste väljaarendamist toetavad skeemid. Riigile oluliste turismipaikade arendamiseks töötatakse välja üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meedet.

 

Lihtne eluline näide, kuidas tänu kohalikule initsiatiivile saavad kaetud kohapealsed vajadused, on Võrumaal käivitunud hajaasustuse veeprogramm puhta vee kättesaadavuse parandamiseks. Initsiatiiv tuli Võru maavalitsuselt ning elanike, kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöö tulemusena said 164 majapidamist (esialgu plaanitud 88 asemel) uued veesüsteemid. Kasu sai pea 600 inimest, kes elavad ja töötavad maal. Tänu heale kogemusele laieneb veeprogramm sel aastal üle riigi.

 

On valdkondi ja probleeme, millega tegelemine ei sõltu ainult Eesti oma siseriiklikest võimalustest ja tahtest. Näiteks keskkonnaprobleemide lahendamine, innovatsioon, loodusressursside kaitse, regiooni (Läänemere regiooni) parem ühendamine „tuumik-Euroopaga". Nende küsimustega tegelemise toetamiseks on Euroopa territoriaalse koostöö programmid, mille tähtsus on kogu Euroopa Liidus järjest kasvanud. Koostöö ühiste ideede ja strateegiate, parimate praktikate ja kogemuste vahetamise kaudu suurendab programmis osalevate riikide ja regioonide ühtekuuluvustunnet ning arusaama, et koostöö kaudu on võimalik saavutada paremaid tulemusi ja sünergiat. Siiani on Eesti Interregi programmides olnud väga edukas. Eesti partnerid on toonud meie regioonidesse toetusi kaks korda enam, kui algselt oli ette nähtud. Uuel perioodil saab Eesti osaleda aktiivselt kuues koostööprogrammis, mille kogumaht on ligikaudu 13 miljardit krooni. Kui suure toetussumma saavad sellest Eesti regioonid ja partnerid, sõltub eestlaste ettevõtlikkusest ja programmides osalemise edukusest.

 

Kõikide avalike teenuste, ka nn e-teenuste, kasutamine peab olema kasutajasõbralik. Seal, kus on kättesaadav internet, peab kodanik saama selle vahendi abil mugavalt riigi ja omavalitsusega suhelda. Riigikontroll leidis oma auditis, et kohaliku omavalitsuse pakutavad infotehnoloogilised lahendused, soovid ja vajadused on riigi üldisest infoühiskonna süsteemsest arendamisest seni kõrvale jäänud. Riigikontrolli soovituse kohaselt peaks riik selles küsimuses omavalitsusi senisest enam toetama. Riik peaks parimate IT-lahenduste kasutamise alal tegevusi koordineerima ja pakkuma välja ühtsel alusel töötavaid lahendusi. Siseministeerium valmistab sel aastal ette kohaliku omavalituse infoühiskonna arengukava ja avalike e-teenuste kontseptsiooni. Mitmed sammud on juba astutud.

 

Nüüd tuludest. Kohaliku omavalitsuse üksuste maksutulud on viimase nelja aastaga kahekordistunud. Kui 2004. aastal moodustas maksutulude laekumine valdade-linnade eelarvetesse 6,2 miljardit krooni, siis 2008. aasta prognoositav laekumine rahandusministeeriumi andmetel on 12,7 miljardit. Majanduses on ees raskemad ajad, mis tähendab ettevaatlikumat rahadega ümberkäimist kui eelnevatel aastatel. Meie eesmärk on kaitsta omavalitsuste tulubaasi praegust taset. Raskemaid aegu aitavad üle elada ka Euroopa Liidu rahad.

 

Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutuselevõtuga on regionaalpoliitika eesmärkidega hakatud rohkem arvestama ka teiste ministeeriumide tegevuste kavandamisel. Valitsuse ja omavalitsusliitude eelarveläbirääkimistel on aktuaalseks küsimuseks omavalitsusliitude algatus kajastada riigieelarvestrateegias riigieelarvest kohalikele omavalitsustele tehtavad eraldised selgelt eraldi. Selline samm võimaldab kohalikku arengut ja vajalikke investeeringuid pikaajaliselt kavandada.

 

Kohalikku elu mõjutavad otsused ja tegevused peavad põhinema arengukaval ehk piirkonna tulevikku vaataval kokkuleppel. Kohaliku omavalitsuse arengukava elluviimiseks saab sihiteadlikult kasutada nii oma eelarvet kui ka riigi poolt pakutavaid toetusi. Arengukava peab kujunema iga omavalitsuse finantsjuhtimise aluseks. Sellel peab olema realistlik ja eelarvega seotud tegevus- või rakendusplaan.

 

Üheks oluliseks kohalikku arengut suunavaks dokumendiks on üldplaneering. 2008. aasta alguse seisuga on üldplaneeringud olemas 131 omavalitsuses, kusjuures planeeringute koostamise tähtajaks linnades oli 2006. aasta algus ning valdades 2007. aasta suvi. Omavalitsustele on antud õigus ja võimalus tasakaalustada era- ja avalikke huvisid ning juhtida maakasutust oma territooriumil. Tehes seda ise planeeringuid koostades ja neid ellu viies. Seega - lugupeetud 96 omavalitsust ja nende juhid, miks te annate käest ära ühe oma põhilise juhtimisvahendi?

 

Paar nädalat tagasi oli mul nagu ka paljudel omavalitsuste ja liitude esindajatel võimalus osaleda kahe aasta jooksul riigikontrolli läbi viidud kohaliku omavalitsuste auditite tutvustamisel Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis. Suur osa auditites väljatoodud probleeme taandus küsimusele kohalikus omavalitsuses olemasolevast inimressursist, oskustest ja teadmistest.

 

Eesti kohalikud omavalitsused erinevad nii oma territooriumi suuruselt kui sellel territooriumil elavate elanike arvult. Väga väikeste omavalitsuste osakaal suureneb pidevalt. See on tõsiselt murettekitav areng. Vähem kui 1000 elanikku elab 35-s kohaliku omavalitsuse üksuses. Võrdluseks, 2002. aastal oli neid 26. 49-s omavalitsuses on 1000-1500 elanikku. Kahes kolmandikus omavalitsuses on alla 3000 elaniku. On selge, et lähiaastail võivad omavalitsuste väiksusest tingitud probleemid süveneda. Esmajärjekorras kannatab võime elanikkonnale piisavas mahus kvaliteetseid teenuseid pakkuda. Olemasolevad haldusüksuse piirid ei peaks olema takistuseks kohaliku elu kavandamisel. Palju enam kui seni saaks keerukamate ja suuremamahuliste teenuste korraldamisel teha koostööd naaberomavalitsustega.

 

Omavalitsusliitu koostööorganina tuleb tugevdada ja stabiilsemalt rahastada. Kuidas, see seisukoht on kujunemas. Kõik teie ettepanekud on oodatud. Maavalitsused jäävad. Nende põhiroll on riigi esindamine kohapeal ja järelevalve funktsioon.

 

Eesti valitsus (ja Riigikogu seadusloome kaudu) on omavalitsuste ühinemiste läbiviimisel rõhutanud vabatahtlikkuse põhimõtet. Meie soov on omavalitsuste koostööd ja ühinemisi soodustada ning toetada. Ühinemise ettevalmistamiseks ja koostöö soodustamiseks on kohe kättesaadavad ka Norra toetusrahad.

 

Neli aastat tagasi vastu võetud ühinemise soodustamise seadus on oma mõju avaldanud. Nüüd, kaks ja pool aastat pärast ühinemisi, on meie ametnikud ühinenud valdadelt saanud valdavalt positiivset tagasisidet. Kõige suurema plussina märgitakse suurema tulubaasi ja eelarve olemasolu, mis võimaldab suuremaid ja kaalutletumaid investeeringuid. Samuti nimetatakse personali töövõimekuse suurenemist: ametnike arvu on optimeeritud ja selle tulemusena on võimalik palgata kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialiste. Paremini on sujunud ühistranspordiga seonduvate probleemide lahendamine, kooliõpilaste vedude korraldamine, rahvakultuuriürituste organiseerimine.

 

Ühinemise otstarbekuse otsustamise üheks abivahendiks saab edaspidi loodetavasti kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse hindamise metoodika, mida hetkel testitakse Järvamaa omavalitsustes. Hinnatakse ja võrreldakse näiteks kohustuslike ülesannete täitmist, osutatavate teenuste kvaliteeti, teenistujate kvalifikatsiooni ja arenguvõimalusi ning elanikkonna rahulolu.

 

Millist täiendavat tuge ootavad linnad ja vallad riigilt, selle kohta kuuleme nende kahe päeva jooksul kindlasti palju asjalikke ettepanekuid.

 

Nagu ma juba eelpool ütlesin, on ilmselt  tulemas raskemad ajad, seega soove sõnastades ja plaane tehes peame olema konservatiivsemad ja ettevaatlikumad.

 

Tuleb mõelda oma võimalustele Ja kes aitab ennast vastavalt oma võimalustele ise, seda aitab ka riik.

 

Aga koostöös oleme tugevamad. Koostöös on meil tugevad omavalitsused,  tugevad omavalitsusliidud ja kokkuvõttes - Tugev Eesti.

 

Soovin selle saavutamiseks kõigile jaksu ja töörõõmu.

 

Aitäh teile!