03.06.2019 nr 14-2/3709-1

17. mai 2019
Tallinn
Algus: 14.00    Lõpp 15.30

Juhatas: Jaak Aab

Protokollis: Kaie Küngas

Valitsuskomisjoni osalejad:
Julia Bergštein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kaupo Heinma (Keskkonnaministeerium),
Sulev Liivik (Rahandusministeerium),
Kaia  Sarnet  (Rahandusministeerium), 
Tarvi Sits (Kultuuriministeerium).        

ELVL esindajad:
Tiit Terik (ELVL),
Mihkel Juhkami (ELVL, Rakvere linn),
Priit Lomp (ELVL, Kastre vald),
Kurmet Müürsepp (ELVL, Antsla vald),
Georg Pelisaar (ELVL, Põlva vald),
Rait Pihelgas (ELVL, Järva vald),
Siim Suursild (ELVL, Pärnu linn).        

Kutsutud:
Hille Ilves (ELVL),
Sirli Jurjev (Sotsiaalministeerium),
Mailis Kaljula (ELVL),
Risto Kask (Rahandusministeerium),
Ott Kasuri (ELVL),
Tiit Kirss (ELVL),
Krista Kupits (ELVL),
Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium),
Eino Pedanik (Kultuuriministeerium),
Piret Sapp (Haridus- ja Teadusministeerium),
Kady-Ann Sutt  (Rahandusministeerium),
Kalle Toomet (ELVL),
Jan Trei (ELVL),
Mart Uusjärv (Rahandusministeerium).    

Protokollis:
Kaie Küngas (Rahandusministeerium)        

PÄEVAKORD:
1. 2020-2023 RES ja 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll.
2. Läbirääkimiste töökorra muudatused.
3. Koostöö tõhustamine.
4. Muud ettepanekud

Riigihalduse minister Jaak Aab tervitas koosolekul osalejaid ja tegi ülevaate eelarve läbirääkimiste hetkeseisust valitsuses ning Rahandusministeeriumi esitatud RES taotlustest omavalitsuste rahastamise osas.
 
1.    2020-2023 RES ja 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll.

Sulev Liivik esitas kokkuvõtte omavalitsuste finantsseisust ja prognoosidest kuni 2023.aastani ning ministeeriumite esitatud RES taotlustest omavalitsuste tulubaasi osas – ettepanekud tulumaksu protsendi taastamiseks 2021. a-l 11 mln ja 2022. a-l kokku 26 mln võrreldes praeguse baasiga, tasandusfondi kasvuks 2021. a 10 mln, looduskaitsealuste maade maamaksu kompenseerimine 1 mln (neile, kes tasandusfondi ei saa), teedehoiu toetuseks vastavalt ELVLi esitatud taotlusele. Lisaks sotsiaalvaldkonnas taotlused asendushoolduse toetuse kasvuks alates 2020.a 3,8 mln, puuetega laste toetuse kasvuks alates 2021.a 3 mln ja erivajadustega laste hooldusteenuse lisataotlus alates 2021.a 2,5 mln. Hariduse valdkonnas eraldi läbirääkimised õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgatoetuse osas.

Jaak Aab tõi välja, et edaspidi tuleb läbi rääkida CO2 kvoodiraha meetmed. Samuti jätkata läbirääkimistega toetusfondi vahendite ületõstmiseks tulubaasi, et omavalitsusjuhid saaksid ise otsustada kulude jaotuse üle ja teha valikuid. Tuleb jätkata aruteludega õpetajate palgarääkimiste võimalikuks üleandmiseks omavalitsustele, seal hulgas liidus vastava kompetentsi väljaarendamisega.

Tiit Terik tõi välja, et omavalitsuste poolt on tähtsamad rahastamise prioriteedid tulubaas ja tasandusfond ning teedehoiu vahendite kasv. Lisaks sotsiaalvaldkond. Omavalitsuste poolelt on ettepanek muuta seadusi, et võimaldada kohalike makse kehtestada, nt turismimaksu.

Rait Pihelgas tõstatas, et oluline on rääkida ka omavalitsuste üldisest halduskorraldusest, koostöö võimalustest ning väljakutetest ning seejärel ülesannete ja rahastamise korraldusest. Liidu poolt esitavad ettepanekud sügisel.

Siim Suursild rõhutas vajadust omavalitsuste rahastamises arvestada regionaalse mõõtme ja asustustihedusega.

Sulev Liivik vastas, et tasandusfondis on tagamaalisuse koefitsient sees. Hajaasustuse komponent on hariduskulude ja huvihariduse toetuses. Teede osas ei tuvastatud vastavat seost. Valdkondade rahastamismudelite väljatöötamisel analüüsitakse ka seoseid tagamaalisusega.

Jaak Aab võttis kokku, et hajaasustusega on püütud üha rohkem arvestada. Kui omavalitsused näevad, et mõnes valdkonnas peaks veelgi hajaasustusega arvestama, siis andke teada ja saame seoseid analüüsida. Koalitsioonis on kokku lepitud kohalike maksude teema läbi vaadata, kuid ei ole otsuseid ega kokkuleppeid, kuhu aruteludega välja jõutakse. Kaasame aruteludesse ka omavalitsusi. Samuti on töös KOKSi muutmine ning moodustamisel on vastav komisjon, kuhu kaasame ka ELVLi KOKS töörühma liikmed.

Kurmet Müürsepp tõstatas erihooldekande teenuste järjekordade probleemi, perearstide puuduse ja välisvahendite lõppemisel tegevuste jätkusuutlikkuse puudumise. Kodukohandamise meede puudega elanikele on hästi tööle läinud ning ootus on tegevuste jätkamiseks käesoleva välisvahendite perioodi lõppemisel.

Rait Kuuse vastas, et erihoolekandes on lisaks ebapiisavale rahastamisele puudu teenuse pakkujaid. RESi on esitatud järgmiseks aastaks taotlus ligi 18 mln eurole. Perearstide tagamise osas on lahenduse leidmiseks arutelud algatatud universaalse ravikindlustuse raames. Kodude kohandamise meede on ära tasunud ning tõstatanud teema olulisuse. Samas toetusmeede oli ajutine ja edaspidi saavad omavalitsused samasisulisi projekte oma eelarvest toetada.

Rait Pihelgas märkis, et omavalitsused on elanikke võimaluste piires alati aidanud, pigem oli välisvahendite toel võimalik rohkemaid peresid toetada.
 
Rait Kuuse rõhutas, et järgmise perioodi planeerimiseks ootavad juba nüüd omavalitsuste poolset sisendit, mis on omavalitsuste vaade sotsiaalvaldkonna tulevikust ja vajadustest.

Jaak Aab märkis, et uue perioodi planeerimine on ettevalmistamisel ja sügisel minnakse täpsemaks ning algavad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et järgmise aasta alguses jõuda lõplike kokkulepeteni. Omavalitsuste ettepanekud on oodatud.

Jan Trei tegi ettepaneku, et ELVL koondab omavalitsuste ettepanekud ja seirab seniste meetmete kasutusprobleeme, et kaasa rääkida järgmise struktuurifondide perioodi planeerimisel ja meetmete kujundamisel. Ootame kaasamist ka valdkonnaministeeriumitelt.

Jaak Aab selgitas, et struktuurifondide vahendeid planeeritakse riigi eelarve üldprotsessi raames. Planeerimisel lähtutakse vajadustest ja prioriteetidest mitte rahastamise allikast. Kuna Eesti SKP elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kõrgem kui varasemalt, siis struktuurifondide rahastamise rõhuasetus on edaspidi suunatud inimressursi arendamisele.

Mihkel Juhkami soovis teada, kas maade korraline hindamine on plaani võetud.

Jaak Aab vastas, et teemat on arutatud ning saame Vabariigi Valitsuse tegevuskava läbirääkimiste lõppedes teada anda, mis kokkuleppele jõuti.

Jaak Aab selgitas teehoiu toetuse osas, et MKM esitas RESi lisavahendite taotluse vastavalt ELVLi ettepanekule.

Julia Bergštein lisas, et juhtumipõhiseks toetuseks esitati RESi taotlus 9 mln eurole.

Jaak Aab märkis, et soov oleks taastada ühinemistoetus kui eelarvest leitakse vahendeid, et toetada vabatahtlikke ühinemisi.

ELVL esindajad ei ole vabatahtliku ühinemistoetuse taastamise vastu. Samas ei tohiks see piirata muid omavalitsuse võimekuse arendamise aruteluid.

Jaak Aab selgitas, et läbirääkimiste kokkuleppe protokolli tekstis on hetkel valitsuskomisjoni seisukohtadena toodud, millised taotlused esitati RESi raames. Kui otsused valitsuses tehtud, siis täpsustame teksti vastavalt otsustele, saab lisada erimeelsused ja kokkulepped ning seejärel saadame lõpliku protokolli teksti allkirjastamiseks. Seniks on protokolli tekstis selgitatud, millised taotlused on esitatud valitsusele RES planeerimise raames. Läbirääkimiste kokkuleppe protokolli saab allkirjastada või otsustada mitte allkirjastada kui valitsuse otsused on tehtud ning protokolli teksti sisse kantud. Eeldatavalt saame uuendatud versiooni saata järgmise nädala lõpuks. RES tuleb valitsuses kinnitada hiljemalt maikuu lõpuks.

Piret Sapp tõi välja, et protokollis peaks ELVL parandama oma haridustoetuse taotluse numbrit, sest see on hetkel väiksem kui planeeritud ja käesoleva aasta eelarve.

2.    Läbirääkimiste töökorra muudatused.

Kaie Küngas tegi ülevaate töökorra muudatuse ettepanekutest. Riigieelarve seaduse kohaselt ühendati käesolevast aastast riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve planeerimine ühtseks protsessiks ning eelarvestrateegia kinnitatakse ja riigieelarve eelnõu kiidetakse valitsuses heaks hiljemalt maikuu lõpuks. Seetõttu peame ühildama ka läbirääkimised ühtsesse ajakavva kevadel, sest kogu sisend riigieelarve planeerimisse tuleb esitada kevadel. Ettepanek, et ELVL esitab edaspidi oma ettepanekud 15. novembriks, mis annaks enam aega töörühmade kohtumisteks ja läbirääkimisteks enne RES taotluste eitamist ja valitsuses otsuste tegemist.
 
Valdkondlikud töörühmad toimuksid enne RES taotluste esitamist Rahandusministeeriumile veebruaris. Valitsuskomisjoni ja ELVL läbirääkimiste koosolek toimub tava-aastal aprillis ning valimiste aastal maikuus ehk enne RESi valitsuses kinnitamist ja RE eelnõu heakskiitmist. Rahandusministeerium informeerib omavalitsusi liidu kaudu RES lõplike numbrite osas ja korraldab protokolli allkirjastamise.

Oodatud on, et valdkondlike töörühmade kohtumised toimuksid aasta läbi ning töörühmade arutelude vaheseisu koondab Rahandusministeerium 15. septembriks, et liit saaks läbirääkimiste hetkeseisu sisendina kasutades oma ettepanekud esitada.

Töökorra muudatusi oleme liidu bürooga e-kirja teel kooskõlastanud.

Mihkel Juhkami tegi ettepaneku, et sügisene kohtumine valitsuskomisjoni ja liidu vahel siiski toimuks. Ka juhul kui eelarvet ei avata. Teatavas vormis kokkuvõttev kohtumine oleks vajalik.

Jaak Aab selgitas, et kui riigieelarve projekt sügisel avatakse, siis ka töökorra kohaselt, avatakse läbirääkimised omavalitsusliiduga.

Jan Trei tegi ettepaneku leppida kokku, et sügisene kohtumine toimuks ka siis kui riigieelarve eelnõu ei avata. Oleks vajalik info vahetuseks ja eelarve numbrite kinnistamiseks.

Jaak Aab nõustus. Saame töökorras täpsustada, et osapoolte soovil võib kohtuda ka infovahetuseks. Saame eelnevalt osapooltelt üle küsida, kas kohtumist soovitakse.

Piret Sapp lisas, et hariduse valdkonnas jääb endiselt ajaline lõtk, sest lõplikud numbrid selguvad novembris lähtudes omavalitsuse koolide õpilaste arvust EHISes seisuga 10.11.2019.

Mihkel Juhkami tegi ettepaneku töökorras täpsustada, et kui koosoleku materjale ei saadeta kolm tööpäeva enne, siis võib osapoole ettepanekul kohtumise ära jätta. Hetkel on kohustus koosolek ära jätta kui 24 tundi enne pole materjalid esitatud, kuid see pole piisav aeg.

Otsus: Töökord kinnitada, kuid teha kaks täiendust:

1)    Töökorda lisatakse sügisese infokohtumise toimumine osapoolte soovil ka siis kui eelarve eelnõu valitsuses ei avata.

2)    Kustutada võimalus esitada koosoleku materjalid 24 tundi enne koosolekut. Töökorda jääks tingimus, et kui materjalid ei ole esitatud kolm tööpäeva enne kohtumist võib osapool teha ettepaneku koosolek ära jätta/edasi lükata.

3.    Koostöö tõhustamine.

Kaie Küngas tegi ülevaate esitatud koostöö tõhustamise ettepanekutele. Eesmärk peaks olema prioritiseerida läbirääkimiste teemasid ning koos ettepanekutega esitada ka detailsemad põhjendused ja eelarve arvestuste alused. Läbirääkimiste tõhustamiseks oleks hea, kuid osapooled valmistavad töörühmade kohtumisteks ette taustapaberid: omavalitsused esitavad ülevaate valdkonna hetkeseisust, prioriteetidest ja väljakutsetest omavalitsuste tasandil ning ministeerium teeb ülevaate üldise olukorra kohta (sh KOVide võrdlus valitud näitajate põhjal) ning keskvalitsuse poliitika prioriteetidest ja väljakutsetest. Samuti tuleks soodustada sagedamaid kohtumisi kui vaid üks kord aasta jooksul, kuid see oleneb kindlasti ka vajadusest ja valdkonnas arutelul olevatest teemadest. Antud põhimõtted jäävad vastastikuse kokkuleppe tasandile, töökorda nende osas ei täienda.

Rait Kuuse rõhutas, et esitatud eelarvetaotluste arvestuse alused on vajalikud, et mõista, mil viisil on konkreetse eelarve taotluse numbrini jõutud ning milliseid näitajaid on summa taotlemisel arvesse võetud. Samuti võimaldab see esitatud taotlusi kõrvutada ministeeriumi prognoosidega. Võiks kaaluda, et töörühmades oleks omavalitsuste poolelt enam regionaalset esindatust ning kaasatud omavalitsusjuhte.

Otsus: Osapooled võtsid esitatud ettepanekud teadmiseks ja toetasid neid, töökorda ei täiendata.

4.    Muud ettepanekud

Läbirääkimiste protokoll allkirjastatakse digitaalselt. Rahandusministeerium esitab läbirääkimiste protokolli RES numbrite kokkulepete järgselt võimalikult ruttu ELVLile. Arvestada tuleb, et allkirjastamise aeg on lühike, sest protokolli peab lisama riigi eelarvestrateegia ja eelarve eelnõule, mis esitatakse valitsuse istungile.

Jaak Aab tänas koosolekul osalejaid.



(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Koosoleku juhataja