KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

 

KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

Tallinn

 

Eesti Linnade ja Valdade Liit                                                                                   21. august 2019

 

Algus kell 13.00, lõpp kell 14.45

 

Juhatas: Harry Liiv

Protokollis: Kaie Siniallik

Osalejad:
Krista Kupits (ELVL),
Märt Holtsen (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet),
Elena Sapp (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet),
Eha Võrk (Tallinna Linnavalitsus),
Sven Tarto (Nõo Vallavalitsus),
Sulev Liivik (Rahandusministeerium),
Taniel Vain (Harku Vallavalitsus),
Kairi Niit (Saarema Vallavalitsus),
Margus Proos (OÜ Kose Vesi),
Maris Pever (AS Tallinna Vesi),
Mihkel Jürisson (Lääne-Harju Vallavalitsus),
Pille Aarma (Eesti Vee-ettevõtete Liit),
Raili Kärmas (Keskkonnaministeerium)

 

Päevakord: Reovee purgimisega seotud probleemid ja ettepanekud

 

Harry Liivi sissejuhatus.

Pille Aarma ettekanne (lisatud protokollile).

EVEL-il puudub täpne ülevaade, millistes omavalitsustes on kõik korras ja kus korrast ära. Oluline, et kohtumisel räägitu jõuaks omavalitsustes õigete inimesteni.

Purgimisteenuse eeskirjad erinevad omavalitsuste lõikes ning, kas kõigil see üldse on olemas. Kehtestatud tingimused on omavalitsuste lõikes erinevad. Sageli puudub teave selle kohta, millisesse purgimiskohta reovesi viiakse. EVEL toob välja omapoolsed ettepanekud lahendusteks.

Harry Liiv: Kontroll on vajalik, kaasaegne infotehnoloogia võiks tuua lahendusi. Leping ettevõtja-purgija-vedaja vahel võiks olla.

Raili Kärmas´e ettekanne (lisatud protokollile), kuidas olukorda lahendada olemasoleva õiguse raames. Teine võimalus on ka ministri määruse koostamine, kuid see on pigem tänase arutelu teema. Kui KOVid leiavad, et kohtkäitluse ja äraveo eeskirja ei peaks KOV kehtestama, võib kaaluda ministri määruse koostamist. Samas keskkonnaministri määrus ei saa olla nii paindlik kui KOVi enda koostatud eeskiri, kuna määrus peab kohalduma ühel ajal nii suurele kui ka väga väikesele omavalitsusele. Veeseaduse alusel koostatava KOV eeskirjaga aga on täna võimalik sätestada konkreetsed nõuded konkreetses KOV-s, sealhulgas on oluline sätestada vedaja registreerimise kohtustuse nõue. Näiteks võib tuua Viimsi valla, kellel on detailne eeskiri koostatud, mistõttu nende enda sõnul probleeme reovee kohtkäitlemisega neil pole. Teine oluline nüanss, mis võiks olla eeskirjas reguleeritud, on vedaja aruandluskohustus. Sisuliselt vajame vaid infot, kust purgiti, kui palju purgiti ja kuhu purgiti.

Siiani on KOVidel puudunud piisavad mõjutusvahendid, 01.10.2019 jõustuv veeseadus selle kehtestab. Lisaks on ja jääb haldussunni võimalus. KOVil tekib õigus teha ettekirjutus ja rakendada sunnivahendeid.

Eha Võrk: Väiksemaid omavalitsusi silmas pidades. Kas KOVil on kohustus kontrollida eeskirja täitmist või on õigus kontrollida? Kui on kohustus, siis kas selleks on antud vahendid? Peab silmas, et väikestel omavalitsustel ei pruugi olla võimekust kontrollida täitmist.

Raili Kärmas: Kohustus on eeskiri koostada, kontrolli kohustus on kaudne, et tagada veevarustuse ja kanalisatsiooni vastavus nõuetele. Kontrolli kohustus ja vajadus sõltub sellest, kuidas KOVi poolt koostatud eeskirja täidetakse.

Märt Holtsmann: 1. oktoobrist tekib kontrolli kohustus KOVile, siis on paralleelselt KOV ja Keskkonnainspektsioon. Mõlemad võivad teha järelevalvet. Küsimuse all, millise keskkonnateemaga minna Keskkonnainspektsiooni jutule või omavalitsus ise lahendab ära. Kui aga omavalitsuses on üks inimene, kes tegeleb nii ehituse kui keskkonnateemaga, siis ei pruugi ta jõuda sellega tegeleda.

Mihkel Jürisson: Küsimus ei ole niivõrd vedajate purgimiskohtade kontrollis kui kohtkäitluse kontrollis.

Maris Pever: Tallinna kontekstis on purgijaid väga palju ja just vedajaid on vaja kontrollida.

Mihkel Jürisson: Niipea kui Tallinna Vesi pani ühe purgimiskoha kinni mõned aastad tagasi, nii viskas Harku vallas väljaveo teenuse hinna kahekordseks. Väiksemas omavalitsuses on vedajate üle oluliselt parem kontroll. Kuid väiksemate omavalitsuste võimekus on piiratud kontrollimaks kogumismahuteid. Näiteks Harkus on reaalselt selline probleem olnud aastaid. Keskkonnainspektsioon ei taha tulla kontrollima, kas mahutil on põhi all või mitte. Kui KOVil on järelevalve kohustus, seda vähem tuleb Keskkonnainspektsioon appi neid probleeme lahendama.

Kairi Niit: Kui tegemist on hajaasustusega. Nt Saaremaa vallas on ca 430 küla. Juba ainuüksi kohale sõitmine võtab aja ja juba praegu Keskkonnainspektsioon ütleb, et ta ei tegele nende asjadega.

Raili Kärmas: Ressursi puudus on igal pool, ka Keskkonnainspektsioonis. Antud täiendus veeseadusesse tulenes Riigikontrolli auditist, milles toodi välja, et kohtkäitluse temaatika ei peaks olema Keskkonnainspektsiooni kontrollida, vaid kohalikul omavalitsusel endal, kes ise kehtestab eeskirja. Kontrollikohustus ei tähenda igale objektile väljasõitmist, vaid kontroll hakkab pihta aruandlusest. Kui vedajal on aruandluskohustus, tema aruandluses klapivad välja veetud ja purgimisele vastuvõetud kogused, isik on igakuiselt teenust ostnud, siis puudub ka vajadus ametnikul kohapealse kontrolli tegemiseks. Eelnevalt analüüsitud andmete põhjal ning põhjendatud kahtluse korral on vajalik kohapealne kontroll.

Harry Liiv: Oluline on esmalt saada aru, kas eeskirjad on piisavad või vajavad täiendamist. Läbi käis ka ministri määruse väljatöötamine. Ettepanek tagasiside andmise võimekuse loomise hõlbustamise kohta (äppi loomine).

Eha Võrk: Juhin tähelepanu, et väikestel hajaasustuse omavalitsustel võib tekkida ressursipuudus.

Margus Proos: Kui puhkeasutus, kes korraldab nädalavahetusel üritusi kuni 300-400 inimesele ja ta ei ole siiamaani liitunud ühisveevärgiga, siis peaks vallal tekkima küsimus, kuhu pannakse nende inimeste nädalavahetusega tekkinud reovesi. Kose Veel ei ole võimekust võtta vastu reovett kõigilt, kes seda soovivad tuua.. Purgimine võiks olla läbipaistev, sest tekib olukordi kus tuuakse reovett, mida väiksem puhasti ei suuda käidelda. Hiljem ei ole võimalik tuvastada, kust tuli reovesi, mis bakteri ära tappis. Vajalik on saada purgimine läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Purgija peaks olema vajalike teadmistega inimene, purgijaid koolitada KOVi või vee-ettevõtjate poolt, et ta saaks aru milline on kõlblik reovesi. Vee-ettevõtja kliendi suhe - kes reovee ära annab, peaks vastutama mida ta saadab, vedaja teab, mida vastu võtab.

Märt Holtsman: See näitab, et purgimisteenus ei saa olla vabaturu teenus. Teiseks on vajalik reovee vedajate registrit.

Pille Aarma: Korra aastas omavalitsusele aruande esitamine ei ole vee-ettevõtte jaoks info, millega midagi peale oleks hakata, kuna selle põhjal ei ole võimalik tuvastada negatiivset mõju puhasti tööle.

Raili Kärmas: Sel juhul ei saa olla vabaturu teenus nagu eelpool juba mainiti ja purgimisteenust peab hakkama korraldama vee-ettevõtja. Nii saame kontrollida kust reovesi tuleb, mis kvaliteediga see on ning kuhu läheb. Sel juhul peab vee-ettevõte suutma selle vastutuse endale võtta.

Pille Aarma: Vee-ettevõttel ei pea olema omal autosid, millega vedada, vaid ta teeb vedajaga lepingu nagu osades KOVides juba rakendunud on.

Sven Tarto: Väikestel omavalitsustel on probleemiks, et väikeses kohas pole vedajat võttagi. Teine probleem on see, et purgimiskoht, kuhu saab rohkem panna, on omavalitsuse piiridest väljas.

Harry Liiv: Sel juhul peab olema omavalistuste vahel kokkulepe sõlmitud.

Margus Proos: Kose vallas on eeskiri olemas. Vald on 3 vedajale välja andnud vedajakaardi, kontrollides vedaja vastavust nõuetele. Siduda ühe omavalitsusega vedajaid ei tohiks. Peaks toimima üle omavaltisuse piiride. Kui väiksemates omavalitsustes ei ole võimekust purgitavat reovett vastu võtta, siis peaks kusagile suuremasse kohta saama seda ära vedada (nt Tartu või Tallinn).

Raili Kärmas: ÜVVK arendamise kava koostamisel tuleks välja arvutada kogu piirkonnas tekkiva reovee koguse ning selle alusel peab suutma ära määrata kui palju purgimiskohti on vaja, et kogu tekkiva reovee saaks vastu võtta. Purgimiskohad ei pea asuma vaid ühe omavalitsuse piires.  

Kairi Niit: Saaremaa puhul läks kokku üle 10 omavalitsuse. Kunagi ühtekuuluvusfondi toetusel maapiirkondadesse rajatud purglate vastuvõtu võimekus on tänapäevaste mahtude juures olematu. Kuressaare reoveepuhasti suudaks kõik vastu võtta, aga kilometraaži järgi läheb teenus inimesele väga kalliks. Muhu vallas on inimesed tublisti purgima hakanud, mis on tekitanud olukorra, et neil ei ole seda reovett kusagile panna. Muhus on vahemahuti, kust siis Kuressaare Veevärk veab autoga Kuressaarde ja vald maksab vahe kinni. Meil puudub võimalus tellida teenus sisse lähimast omavalitsusest. Peame oleme rõõmsad, et üldse keegi veab.

Raili Kärmas: Hea näide, et erinevatel omavalitsustel on erinevad vajadused. Kui me kehtestaks üleriigilise määruse, siis ei saa erisusi sellisel kujul arvesse võtta.

Margus Proos: Aga kui kehtestada ühtsed nõuded vedajale. Vabaturu tingimustes võiks vedaja vedada kus iganes. KOV võiks märkida vastavasse registrisse, millist vedajat ta tunnustab (vedajakaart). Registrist saab naabervald vaadata vedajaid ja vajadusel kasutada. Ja kui vedaja saaks oma nutitelefoniga vastavas kaardirakenduses ära märkida, kus kinnistult, kui palju ja märgiks ära kuhu viis ning ära andis, siis on ka aruandlus olemas.

Kairi Niit: Saaremaal on vedaja teenuse osutamise aluseks leping vee-ettevõtjaga, kes vajadusel näitab kuhu täpselt purgida, mismoodi see purgimine peab käima.

Harry Liiv: Oluline on aru saada, kuhu see reovesi siis läheb. Kas imbub maa sisse või on ikkagi vahemahutite teema või mõni hoopis muu variant. Eeldab omavalitsuste vahelist koostööd, et määrata ära need ja kaardistada piirkonnad, kus on probleemid.

Mihkel Jürisson: Osades kohtades on probleemiks sesoonsus – suveperioodil, kui tullakse suvilatesse, siis reovee tekkimise koormuse viskab suureks. Reovee tekitaja koolitamine on väga keeruline.

Margus Proos: Septikutest toodav reovesi on nagu kontsentraat. Kogus ei pruugi suur olla, aga väiksemale puhastile on mõju suur. Vastu võetud reovee eest ei saa panna vedajat vastutama. Pärast seda, kui Tallinna Vesi hakkas kontrollima, hakati meile helistama ja pakkuma.  Kui vedaja on kontrolli all, siis tema veod on näha - kust ja mida ta tõi ja kuhu pani.

Maris Pever: Vedaja jätab tekitajale kviitungi või arve. Meil on juba näiteid ja Keskkonnainspektsioon tegeleb. Võimalik on tõestada, et olen üle andnud, aga kuhu on viidud, selle kohta jälg puudub.

Märt Holtsen: Toruabil on oma kinnistu, kus selitatakse reovett, mida vee-ettevõtjad ei käitle. Vajalik selitamiskoht, sest muda ja kive on nii palju sees.

Pille Aarma: Mida on liigitatud jäätmeteks, siis jäätmekäitlejaga koostöös saab teha vastava selituskoha ning taotleda loa selleks tegevuseks.

Harry Liiv: Meil võiksid olla purgimisteenuse ühtsed nõuded. Kas me leiame, mida peaksime olemasolevaid juhiseid ja nõudeid silmas pidades täiendama? Kontrolli kontekstis saame teatud tüüpi kontrollide osas Keskkonnainspektsiooni rakendada.

Koostöös omavalitsustega peame välja pakkuma, kuidas probleeme tuvastada ja kontrollida. Ühtsete nõuete osas pakuti välja, et võiksid olla korraldatud teenused, samas teistpidi vabateenus.

Informatsioon vedajate kohta peab kindlasti olema. Registreeringute osas on erinevaid praktikaid. Informatsioon tuleb praegu valdavalt läbi vee-ettevõtete, millist veeteenust praegu osutatakse.

Vajaksime teie ettepanekuid, kuidas selle teemaga  edasi minna. 1. oktoobrist hakkab veeseadus kehtima, samas ÜVVKS eelnõu kulgeb oma menetlusprotsessis. Oma ettepanekud saavad omavalitsused edastada  ELVL‑i. Koostöös ELVL ja Eesti Vee-ettevõtete Liiduga koordineerime, mida õigusaktidesse sisse viia. Hetkel ei jäänud kõlama, et peaksime asuma keskkonnaministri määrust kokku panema.

Omavahelised lepingud, kas kogu ahelas või erinevate osapoolte vahel peaksid olema, see loob kindluse ja selguse antud protsessis. Palju on sellist, kus erinevad omavalitsused ja erinevad vee-ettevõtjad tegutsevad erinevalt. Suuremate probleemide juures vee-ettevõtjad võitlevad oma ettevõtete toimimise eest. Peame saama tervikpildi, sh kuidas selle teenusega katta ka hõredalt asustatud piirkonnad ja ka seal, kus hooajalisus  mängib rolli.

Margus Proos: Arendustes, mis ei ole liitunud ühisveevärgiga, peaks KOV ehitusluba väljastades selgitama inimestele, et süsteem, mida on lihtne ja odav ehitada võib hiljem väga kalliks osutuda.

Pille Aarma: Vee-ettevõtete põhiprobleem on vedajate tegevus. See tuleb saada kontrolli alla. Tuleme konkreetsete ettepanekutega välja.

Mihkel Jürisson: Vedajate registreerimisnõue ei innusta ühtegi pütimeest tegutsema.

OTSUS: Keskkonna- ja maaküsimuste  töörühma liikmed esitavad 2 nädala jooksul ELVL-le ettepanekud probleemi lahendamiseks, et järgmisel töörühma kohtumisel, septembri teises pooles, aruteluga jätkata.

 

(allkirjastatud digitaalselt)

Harry Liiv                                                                              (allkirjastatud digitaalselt)

Juhataja                                                                                 Kaie Siniallik

                                                                                               Protokollija