Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelisele 2020. aasta riigieelarve läbirääkimiste koosolekule protokoll

Valitsuskomisjoni ja ELVLi eelarve läbirääkimiste koosolek
PROTOKOLL

04.10.2019    nr 14-2/6105-1

Tallinn

17. september 2019 a.
Algus kell 14.00    Lõpp kell 15.00

Juhatas:
Jaak Aab, riigihalduse minister

Valitsuskomisjoni osalejad:    
Diana Kalvik (Sotsiaalministeerium),
Raivo Küüt (Siseministeerium),
Mart Laidmets (Haridus- ja Teadusministeerium),
Sulev Liivik (Rahandusministeerium),
Eino Pedanik (Kultuuriministeerium),
Kaia Sarnet (Rahandusministeerium),
Rain Vipper (Keskkonnaministeerium)

ELVL esindajad:
Tiit Terik (ELVL),
Angelika Kallakmaa-Kapsta (ELVL, Tallinn),
Margus Lepik (ELVL, Valga vald),
Georg Pelisaar (ELVL, Põlva vald),
Siim Suursild (ELVL, Pärnu linn),
Mart Võrklaev (ELVL, Rae vald)

Kutsutud:    
Gerttu Blank (Rahandusministeerium),
Hille Ilves (ELVL),
Mailis Kaljula (ELVL),
Risto Kask (Rahandusministeerium),
Ott Kasuri (ELVL),
Tiit Kirss (ELVL),
Krista Kupits (ELVL),
Marliis Rettau (ELVL),
Kady-Ann Sutt (Rahandusministeerium),
Kalle Toomet (ELVL),
Jan Trei (ELVL),
Mart Uusjärv (Rahandusministeerium),
Jüri Võigemast (ELVL)

Protokollis:    
Kaie Küngas (Rahandusministeerium)

PÄEVAKORD:
1.    Rahandusministeeriumi ülevaade KOVide finantsseisust (slaidid).
2.    2020. a riigieelarve läbirääkimised ja läbirääkimiste protokolli eelnõu ülevaatus.
3.    RES 2021-2024 läbirääkimiste ajakava meeldetuletus (slaid).

Riigihalduse minister Jaak Aab tervitas koosolekul osalejaid ja tegi ülevaate 2020. aasta eelarve läbirääkimiste hetkeseisust valitsuses. Riigieelarve eelnõu plaanitakse valitsuses heaks kiita järgmise nädala alguses. Endiselt on omavalitsuste suunas pikemaajaline eesmärk rääkida läbi toetusfondi vahendite ümbertõstmine tulubaasi ning arutada ülesannete üleandmist omavalitsustele. Omavalitsuste ja liidu osalus ning sisend selles protsessis on väga tähtis.

Tiit Terik tervitas koosolekul osalejaid. Omavalitsuste peamised soovid on esitatud ettepanekutes. Peamine eesmärk on, et omavalitsused suudaksid oma ülesandeid võimalikult edukalt täita.
 
1.    Rahandusministeeriumi kokkuvõte KOVide finantsseisust.
Sulev Liivik tegi ülevaate KOVide finantsseisust ja peamistest majandusprognoosi näitajatest omavalitsuste mõõtmes (slaidid).

2.    2020. a riigieelarve läbirääkimised ja läbirääkimiste protokolli eelnõu ülevaatus.
Jaak Aab tõi välja, et läbirääkimiste protokolli eelnõu omavalitsuste eelarve tabel on sisuliselt sama, mis kevadel. Kui midagi peaks muutuma, siis anname edasiste päevade jooksul teada.

Sulev Liivik selgitas, et tulubaasi prognoosi tabelis kohalike maksude 2023. aasta kasv on kehtivate maksude baasil tehtud trendi arvutus, mis näitab väikest summaarset kasvu igal aastal.

Mart Võrklaev märkis, et kuna reklaami tehakse üha enam digitaalselt, siis võiks tulevaste tulubaasi näitajate prognoosis, lisaks senisele trendijoonele arvestada ka ühiskonna käitumise muudatusi.

Jaak Aab tõi välja, et maamaksu prognoosi lähtetingimused on samad, mis eelmistel aastatel. Maade hindamine on valitsuse tegevusprogrammis sees ning kui tehakse otsus hindamise läbiviimiseks, siis võib tulla muudatusi.

 

Jaak Aab lisas, et kohalike teede hoiu toetuse suurendamise taotlused kevadel esitati, kuid kevadistel riigi eelarvestrateegia ja praegustel riigieelarve aruteludel ei olnud võimalik teede hoiu toetuse suurendamiseks leida eelarves vabu vahendeid. Teadlikkus kasvu vajadusest on olemas, sh ka majandus- ja taristuministril.

Jan Trei tõstatas, et teede hoiu toetus on püsinud samas summas juba aastaid, kuid hinnaindeksite kasvuga kulud kasvavad ning samade vahendite eest saab üha vähem.

Georg Pelisaar tõi näite, et viimati läbi viidud teedehoolduse hange oli varasemast 20% kallim.

Mart Võrkalev lisas, et olemasolevad teede hoiu vahendid kuluvad teede hooldusele ning investeeringuid teha ei saa.

Jaak Aab tõstatas, et ootame liidu seisukohta KOV teede hindamise projekti rahastamisest.

Jan Trei vastas, et ELVL teeb otsuse oktoobri juhatuse koosolekul. Hindamine loob eelduse tulevikus rahastamismudeli üle vaatamiseks ja annab sisendi edasisteks läbirääkimisteks teede rahastamise osas.

Tiit Terik soovis teada, kas õpetajate palgakasvuks leitakse vahendeid.

Jaak Aab vastas, et läbirääkimised veel käivad. Eesmärk endiselt on, kuid eeldab eelarvest vahendite leidmist.

Margus Lepik märkis, et tasandusfond peaks linnastumise trendiga enam arvestama. Kui tasandusfond koondina ka kasvab, siis kiire elanike arvu kahanemisega piirkondades elanike arvu vähenemise tõttu tegelik toetus omavalitsusele ei kasva. Kuigi elanike arv väheneb, siis pakutavate teenuste variatiivsus ja maht niivõrd ei vähene.

Jan Trei markeeris sotsiaalvaldkonna vajadused. Rahvastik on vananemas ja peame tegema koostööd planeeritud hoolduskoormuse väljatöötamisel. Asendushoolduse rahastamise kulumudel ei tööta, sest AS Hoolekandeteenused tõstab hinda 40% aastas ning kulud kasvavad mudelis arvestatust kiiremini. Erihoolekandeteenus on omavalitsuseti erinevalt kättesaadav.

Angelika Kallakmaa-Kapsta märkis, et pikaajalise hoolduskoormuse raames omavalitsustele ülesannete andmisel on eelkõige mure vahendite piisavuses. Kui omavalitsus on ülesande vastu võtnud ei saa enam täitmata jätta, kuigi riigi poolt vahendeid ei tagata.

Jaak Aab rõhutas vajadust need küsimused sotsiaalvaldkonna töörühmas läbi rääkida.

Diana Kalvik selgitas, et võrreldes koosolekuks välja saadetud protokolli eelnõuga, on muudetud toimetulekutoetuse eelarve numbrit vastavalt majandusprognoosile, arvestades tööhõive näitajaid. Tegemist on arvestusliku tuluga, vahendid on omavalitsustele tagatud. Seni on iga-aastaselt ka jääk jäänud eelarvesse.

Kokkulepe, et ELVL lisab protokolli eelnõusse oma otsused kokkuleppele jõudmise või eriarvamusele jäämise osas enne allkirjastamist. Eesmärk on hiljemalt reedel allkirjastada ning peaministriga kohtumisel üle anda. Rahandusministeerium saadab viimase protokolli eelnõu.

3.    RES 2021-2024 läbirääkimiste ajakava meeldetuletus.
Kaie Küngas tegi lühiülevaate kevadel kokku lepitud töökorra RES läbirääkimiste tähtaegadest (slaid 9 ettekandes) ning tuletas meelde, et ootame ELVLi ettepanekuid RES 2021-2024 osas 15. novembriks.

Jan Trei kinnitas, et liidu volikogu kohtub novembris ning eesmärk on novembris ettepanekud ära esitada.

Sulev Liivik rõhutas, et RES läbirääkimiste raames tuleks hiljemalt aprillikuuks kõikides 2021. aasta muudatustes kokkulepeteni jõuda.

4.    Muud ettepanekud.
Jaak Aab tegi ettepaneku arutada lähiajal sihtotstarbeliste toetuste ületõstmist tulubaasi ja ülesannete üleandmist omavalitsustele. Plaan on teha ülevaade valitsuskabinetis, täpset aega ei ole veel kokku lepitud. Soovime teiega ettepanekud ja valdkonnad eelnevalt läbi arutada. Võimalikke muudatusi tuleb vaadata pikemas perspektiivis mitte vaid järgmise-ülejärgmise aasta plaanis.

Angelika Kallakmaa-Kapsta rõhutas, et omavalitsused soovivad olla kaasatud uue struktuurifondide programmperioodi väljatöötamisse ja eesmärkide seadmisse. Lisaks tõstatas, et riigikaitse seaduse eelnõu tasub tähelepanu all hoida, kas ja kuidas see muudab omavalitsuste kohustusi.
 
Kaia Sarnet vastas, et arutelud riigikaitse seaduse eelnõu üle käivad ja lõplike otsuseid ei ole tehtud. Oleme ka oma märkused ja kommentaarid esitanud.

Jaak Aab vastas, et uue finantsperioodi planeerimise osas arutatakse peatselt peamiseid suundi. Tõenäoliselt tõuseb kohustuslik omaosalus, kuid samas ka praegu panustavad omavalitsused sageli miinimumist rohkem. Kevadel peaks prioriteedid selged olema. Sama soovi planeerimises osaleda tuleks rõhutada ka valdkondlikes töörühmades. Lisaks võime järgmisel läbirääkimiste koosolekul teema päevakorda võtta.

Mart Laidmets täiendas, et arengusuunad pannakse paika valdkondlike strateegiate koostamisel, sest struktuurifonde kasutatakse kooskõlas valdkonna pikaaegsete plaanidega. Seega on oodatud aktiivne osalus valdkonna strateegiate väljatöötamises.

Tiit Terik rõhutas kohalike omavalitsuste maksude muudatuste teema päevakorral hoidmist.

Margus Lepik soovis teada, kas tasandusfondi arvestus Rahandusministeeriumi veebilehel arvestab juba lisanduvate vahenditega. Elanike arvu muudatused mõjutavad tasandusfondi laekumist tugevalt.

Sulev Liivik kinnitas, et arvestab. Tasandusfondi mudelit ollakse valmis üle vaatama kui on ettepanekuid.

Angelika Kallakmaa-Kapsta soovis teada, kas on arenguid puudega elanike parkimiskaartide andmebaasi väljatöötamisel.

Diana Kalvik vastas, et Sotsiaalkindlustusamet valmistab ette üleriigilist parkimiskaartide registrit.

Jaak Aab tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.


(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Koosoleku juhataja