ELVL kiri Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Haridus- ja Teadusministeerium                                                    Teie: 04.06.2019 nr 19-0522

                                                                                                       Meie: 01.07.2019 nr 5-1/33-1

 

Kodakondsuse seaduse ning

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

muutmise seaduse eelnõu

 

 

                                                                                                                                                 

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) kooskõlastab kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu alljärgnevate märkuste ja tähelepanekutega arvestamisel kuid jätab kooskõlastamata eelnõu § 2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise lg 1 osas (§ 30. Põhikooli lõpetamine).

 

Oleme valmis jätkama konsultatsioone eelnõu lahenduste leidmise osas.

 

ELVL liikmetelt saadud tagasiside põhjal on kohalikud omavalitsused eelnõu osas erinevatel seisukohtadel – on arvamusi, et põhikooli lõpueksamite ära jätmine ning riiklikud aine- ja pädevustestid on hea mõte, kuid on ka kahtlusi, kas esitatud kujul kavandatavad muudatused on õigustatud ja täidavad seatud eesmärke.

 

Kokkuvõtvalt esitame liikemetelt laekunud alljärgnevad märkused ja küsimused.

1. Õpitulemuste välishindamise, riiklike küsitluste jne eesmärgid realiseeruksid eeldusel, et õpilane on motiveeritud pingutama testil oma võimete kohaselt. Tekib küsimus, mis õpilast motiveerib, kui selle pingutuse eest ta hinnet ei saa, kui tema kooli lõputunnistus ei sõltu sellest, tema edasi minekul järgmisesse kooli ei sõltu samuti selle testi tulemusest. Lõpuks on selle testi tulemus oluline koolile, sest mõjutab kooli mainet (§ 34. lg 1 p 1): „annab õpilasele ja vanemale teavet koolide õppe tulemuslikkusest …". Sama paragrahvi lg 1 p 5: „toetab riiki üldhariduse korraldamisel, kvaliteetse hariduse võrdse kättesaadavuse tagamisel, …", samuti õpetajale, sest tema tööd hinnatakse selle soorituse baasil. Tekib olukord, kus sellise testimise baasil, mis ei motiveeri õpilast pingutama, tehakse hariduses väga põhjalikke ja kaugeleulatuva mõjuga järeldusi. Seega kesksel kohal on õpilase motivatsiooni küsimus.

 

2. Kui soovitakse saavutada eesmärk, et riiklikud aine- ja pädevustestid (§ 34 lg 1) annavad teavet õpilase edasise haridustee valikuks, siis peavad need toimuma selliselt, et hiljemalt 9. klassi I poolaasta lõpuks oleks olemas nii õpilase enda tulemused, kui ka need andmed, millega seda tulemust võrrelda.

 

3. Riigieksamite kaudu saab riik seada prioriteete – mis valdkonnad on riiklikul tasandil olulised, milliseid noori me ootame tööturule, millised valdkonnad vajaksid eelisarendamist. Noored pööravad tahes tahtmata enam tähelepanu nendele ainetele, milles nad peavad sooritama riigieksami või ka lihtsalt kooli eksami. Nüüd kaob riigil see hoob.

 

4. Kui tekib suund sellele, et kaotatakse eksamid kui suure stressi allikad, siis kuidas õpilased sooritavad 12. klassis või kutsekoolis või ülikoolis eksameid? Mida ei ole harjutanud, seda ei oska. Ilmselt ei vähenda see ärevust ega depressiooni õpilaste seas, ei paranda õpitulemusi ega toimetulekut pingeolukordades. Kas üksikute õpilaste pärast, kes kukuvad läbi lõpueksamitel, sest need ei ole nende hariduslikke erivajadusi arvestavad (kuigi õpe koolis oli jõukohastatud, tehtud erisusi), tuleb kaotada riigieksamite süsteem? Või tuleks muuta hariduslike erivajadustega õpilaste hindamist? Miks peab muutma enamikele õpilastele jõukohaseid eksameid, selle asemel, et analüüsida kuidas parandada hariduslike erivajadustega õpilaste hindamissüsteemi?

 

5. Kui on eesmärk, et kool saab registreeruda omale sobival ajal (aastal) ja sobivas aines testimisele, siis kuidas on andmed informatiivsed erinevatele osapooltele ja võrreldavad üle Eesti? Kui see jääb lahtiseks ja vabatahtlikuks, siis ei saa andmeid võrrelda, teha järeldusi õpilaste edasijõudmise, õpivajaduste kohta ja õpetaja meetodite ja õpetamise kvaliteedi kohta. Andmed ei ole aastate lõikes võrreldavad. Õpilase edasijõudmise hindamine, õpivajaduste väljaselgitamine, õppe planeerimine jne ei saa olla seotud riiklike testidega, sest abi vajab selline õpilane selles koolis, kus õpib ja igapäevaselt. Sellised testimised antud probleemi ei lahenda.

Samuti tekib küsimus, kuidas ilma motivatsioonita ja vabal valikul, sobival ajahetkel tehtavad testid mõjutavad tulemusi, mille baasil tehakse järeldusi koolide kohta.

 

6. Kodakondsuse eksami sidumine põhikooli lõpetamisega (§ 34 lg 3 p 1 ja 2) on iseenesest hea mõte, kui vaadata kodakondsuseta noorte/õpilaste seisukohast ja eesmärgist anda neile võimaluse riigi eksamiga saada kodakondsus. Kuid teisest küljest, on testil kodakondsuseta ja kodakondsusega õpilaste jaoks erinev tähendus. Näiteks, kuidas selgitada kodakondsuseksamil alla 75% lävendi sooritanud kodakondsuseta noorele/õpilasele, et tema kodakondsust ei saa, kui samas kodakondsusega noored saavad sooritada selle eksami alla selle lävendi nt 30%le.

 

 

 

 

Lugupidamisega

 

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Trei
ELVL asedirektor