Ettepanek 1

Kompenseerida kohalikele omavalitsustele riiklikult korraldatavate ürituste kulud.

Valituskomisjon on läbirääkimistel teinud ettepaneku esitada riigiorganitele arved omavalitsustel tekkivate kulude katteks  riiklike ja rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. Riiklikud ürituste korraldajad ei hüvita aga omavalitsustele ürituste korraldamisega seotud kulusid piisaval määral ja  põhjendavad seda vahendite puudumisega.

Ei ole õiglane katta üleriigiliste ja rahvusvaheliste üritustega kaasnevaid kulusid omavalituste tulude arvel, mis niigi on ebapiisavad neile pandud ülesannete täitmiseks. Tallinna kui pealinna kulutused on suuremad kui maakonnakeskustel.

Ettepanek 2

Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine.

Tallinn täpsustab ettepanekut  töörühmas arutelu ajaks

Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste tulud KOKS'iga sätestatud omavalitsuslike ja kohalikule omavalitsusele ainuomaste ülesannete täitmiseks.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek

Ettepaneku põhjendus ja selgitused

Ettepanek 1

Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu.

Paljusid kohalikke omavalitsusi läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad.

Ettepanek 2

Leida riigieelarves võimalus eraldada toetust kohalikele omavalitsustele ühenduse pidamiseks nende haldusterritooriumi osaks olevate väikesaartega.

Pideva ühenduse võimaldamine saare elanikele on tulenevalt omavalitsuse sisese saare omamisega täiendav kulu.

Ettepanek 3

Alustada teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika väljatöötamist kaasates omavalitsuste eksperte.

Metoodika, kus võetakse arvesse kohalike teede pinnaarvestust, inventariseerimise käigus saadud liiklussageduse andmeid, tänavavalgustuse kulu, jalg- ja jalgrattateede olemit ning muude kohalike teerajatiste korrashoiu kulu kajastab objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise põhimõtet.

Ettepanek 4

Alustada riigieelarveliste toetuste eraldamisega investeeringuteks ühistransporti.

Lähtuvalt ühistranspordiseaduse § 24 võib riigieelarves ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.

Ettepanek 5

Leida võimalus linnadest väljuvate linnaliinide osaliseks rahastamiseks ühtse piletisüsteemi raames riigieelarvest.

Hetkel on endiselt lahtised linna lähipiirkonna teenindamise rahastamise põhimõtted kuna riigipoolse tasuta ühistranspordi rahastusotsuse osas ei ole tulevikuks kindlust.

Ettepanek 6

Algatada nii ehituseadustiku kui ka planeerimisseaduse muutmine ning viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust. Kaasata selleks omavalitsuste esindajad.

Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, kohustused, vastutus ning piirangud, millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus.

Ettepanek 7

Kaaluda võimalust Tallinna poolt väljatöötatava metoodika soovituslikuna kõigis omavalitsustes kasutamist detailplaneeringute menetluses arendaja kohustusena detailplaneeringualadega seotud avalikult kasutatavate teede- ja tehnovõrkude kaasfinantseerimise tasu määratlemiseks.

Tallinna linn on tellinud ASilt Pricewaterhouse-Coopers Advisors uuringu kaasfinantseerimise tasu arvutamise valemi väljatöötamiseks, mille alusel korraldada omavalitsuste ja arendajate vahelises koostöös detailplaneeringualadele juurdepääsuks piirkonna arengu seisukohalt oluliste teede ja tehnovõrkude rajamist.

Ettepanek 8

Täiendada seadusandlust ja leida võimalus suurendada KOV õigusi automaatse liiklusjärelevalve teostamisel ja rikkumiste menetlemisel.

Kavandada automaatse liiklusjärelevalve teostamise võimalus ka mootorsõidukite keelualasse sissesõitmisel, kuna mehitatud liiklusjärelevalve ressurss ei ole piisav ja anda selliste rikkumiste menetlemise õigus KOVidele.

Ettepanek 9

Leida seadusandlik lahendus valdades asuvate tänava definitsioonile vastavate teede lisamiseks teeregistris tänavate hulka ja lisada teehoiuks eraldatavate vahendite arvestuse aluseks olevate teede hulka ka eraldiasetsevad kergliiklusteed.

Kehtivas seadusandluses saavad tänavad olla vaid linnades ja alevites/alevikes.

Kergliiklusteede pikkust ei arvestata praegu teede hulka mille alusel eraldatakse teehoiutoetust.

Ettepanek 10

Tagada vajalike andmete saamine riigi registritest.

Ei ole kättesaadavad (anonüümsed andmed elu ja töökohtade vahelistest seostest) ja kohalikele omavalitsustele  pandud ülesannete täitmiseks (puudega isikute parkimiskaartide järelevalve läbiviimiseks, kuna nimetatud parkimiskaarte kasutatakse pahatahtlikult ning mitte sihipäraselt) jne.

Ettepanek 11

Alustada läbirääkimisi selgitamiseks:

1. Kas riigi maanteedel olemasolevate bussipeatuste taristu ja märgistuse renoveerimine, rekonstrueerimine, ehitamine ja korrashoid on maanteeameti või omavalitsuse kohustus?

2. Kas uute bussipeatuste planeerimine, projekteerimine ja välja ehitamine riigi maanteedel on omavalitsuse kohustus?

3. Kuidas finantseerida linnade haldusterritooriumil asuvate ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonnaliinide bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist marsruutidel, mida linnaliinibussid ei läbi.

Vastuolud kahe seaduse Liiklusseaduse ja ühistranspordiseaduse vahel on tekitanud pidevad vaidlused Maanteeameti ja omavalitsuste vahel.

Ettepanek 12

Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme

Selle aasta teises pooles on plaanis algatada liiklusseaduse jt seaduste muutmine, kus mh saavad kajastatud ka mõningad toodud ettepanekud, mis ühtivad ka puuetega inimeste koja ettepanekutega, näiteks sõna „teenin­dava" asendamine sõnaga „transportiva" ning Sotsiaalministri määruse volitusnormi muutmine.

Liiklusseaduse eelnõus pole arvesse võetud ja jätkuvalt ei toetata ettepanekut luua liiklusregistrisse puu­dega inimeste parkimiskaartide andmebaasi. Majandus- ja Kom­muni­katsiooniministeerium ei ole sisuliselt vastava registri loomise vastu, samas ei ole meie hinnangul liiklusregister sobiv register vastava info kogumiseks. Esiteks on liiklus­register sõidukite ning liikluses osalema lubatud isikuga seotud andmekogu, mida haldab üksnes Maanteeamet. Puudega isikute kaarte väljastatakse aga ka isikutele, kes ise­seisvalt liikluses osaleda ei tohi, mistõttu tuleks liiklusregistris hakata koguma teavet isikute kohta, kellel liikluses iseseisvalt osalemisega seos puudub. Samuti on täna Maanteeamet ainus asutus, kes liiklusregistrisse kandeid teeb. Samas puudega inimeste parkimiskaarte väljastab KOV, mistõttu peaks liiklusregistrisse andmete sisestamise õiguse saama ka KOV-d. Seega oleks tegemist põhimõtteliste muutusega, millega sisuliselt kujundaks ümber kogu liiklusregistri senise olemus.

ELVL ettepanekud

Põhjendused

ELVL ettepanekud

Põhjendused

Ettepanek 1

Tagada erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja piisav rahastamine.

 Olukord erihoolekandeteenuste kättesaadavuses on endiselt halb. Riiklikule erihoolekandeteenusele on järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. Et inimesi mitte abita jätta, on KOVid paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisava mahu tõttu tekib rahaline koormus omavalitsustele. Sotsiaalhoolekande seadusega ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse personali kulude katteks sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud.

 Erihoolekandeteenuse hind ei kata tegelikku teenuse kulu igapäevaelu toetamise teenuse (IET) ja ööpäevaringse erihooldusteenuse   korral:

• IET teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta 137 € kuus, alates 2019.aastatst planeeritud 143 € . Praegusel juhul IET teenus 1: 10  ( personal ja kliendid) ei taga erinevate hooldus ja järelevalve vajadusega inimestele kvaliteetset teenuse osutamist.  Tegelikud kulud on ligi kolm korda suuremad, seda eelkõige juba personali kulude katteks.

• Ööpäevaringse erihooldusteenuse (ÖP) hind ei kata teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi ning ei motiveeri  KOV –e teenuskohti seepärast looma.  Hetkel on ÖP teenuse maksimaalne maksumus 892 € kuus isiku kohta, juhul kui teenuse osutamise rühma kuulub  kuni 12 isikut ja üks juhendaja.  Tegelik personali vajadus on kaks korda suurem ja seega ka tegelikud kulud 1200-1400-1600, vastavalt hooldus ja järelevalve vajadusele.

Aastane kulu erihoolduse ootel inimeste eest või erihooldusele lisaks on nt Tallinnas ca 50 000 eurot. Nagu näha Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt oli erihoolekandeteenuste järjekorras 01.01.2019 seisuga 1579 inimest.

Ettepanek 2

Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) vastu võtmisel juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIKi jõustumine toob KOVidele kohustusi, mille täitmiseks puuduvad rahalised vahendid.  PIK nõuab ligipääsu tagamist kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOVidele rahalisi vahendeid eraldatud.

On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide ümberkohandamiseks, leitaks võimalusi täiendavalt ka läbi muude toetavate meetmete.

Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022.

Eelmainitud dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääsetavuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse arvestusega, et muuta see üleriigiliseks kõikide omavalitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€.

Ettepanek 3

Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid.

Rahad teenuse osutamiseks on KOVidele eraldatud tuginedes teenuse eelmiste aastate hindadele. Käesoleval aastal on enamus teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Nt Tartu puhul ei olnud 2018. a kehtestatud hind ühelgi juhul alla 1200 euro (nö tava-lapse puhul) ja 1500 euro (erivajadusega lapse puhul) ja hindade tõus jätkub.

Ettepanek 4

Leida riigi võimalus toetada KOV investeeringuid eakate hoolekandasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks.

Uue SHS kohaselt on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus KOVi korraldatav teenus. Selle kohustuse täitmiseks ei ole täiendavaid vahendeid ette nähtud. KOVid on sundseisus uute hoolekandeasutuste loomiseks ja olemasolevate renoveerimiseks järjest suureneva vajadusega eakate hoolekandekohtade järele. Omavalitsuste tulude maht ei võimalda piisavalt investeeringuid oma vahenditest, arvestades teenuse tegelikku vajadust. Energiatõhususe meede võimaldab vähesel määral lisarahastust taotleda ja luua väga väikeses mahus uusi teenuskohti. Meede on tervitatav, aga ei ole paljudele KOVile jõukohane arvestades eeldatavat omaosaluse vajadust. Lisaks lubavad meetme võimalused luua teenuskohti väga väikeses mahus, mis aga ei ole proportsioonis teenuskohtade puudusega üle Eesti.

Ettepanek 5

Teostada KOVidele pandud uute ja täiendatud ülesannete maksumuse selgitamiseks 01.01.2016 jõustunud SHSi analüüs ning töötada välja süsteem KOVide tulude täiendamiseks lisandunud ülesannete kulude katteks.

SHS sisaldab rea uusi KOV teenuseid, nt: võlanõustamis-, sotsiaaltranspordi-, varjupaiga-, turvakodu- ja üldhooldusteenuse, mille osutamiseks ja arendamiseks ei ole KOVidele täiendavaid rahalisi vahendeid eraldatud. Koduteenus, intervall- ja päevahooldusteenused toovad hajaasustuse piirkondades kaasa suurt kulu transpordile. Lisaks on puudus sotsiaalteenuste pakkujatest. Tähelepanu vajab, et võrreldes varasemaga on oluliselt muutunud ootused teenuste sisu, teenuse kättesaadavuse jne osas. Seega on teenuste korraldamise kulud, kui kättesaadavuse tagamiseks vajalikud kulud, oluliselt suurenenud. 

Ettepanek 6

Sätestada sotsiaalhoolekande seaduses lisaks KOVi-dele teenuse korraldamise kohustuse panemisele ka konkreetsed piirid, millises mahus peab KOV abi tagama.

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) sätestab teenused, mis on KOVi korraldada, kuid on märkimata, kui suures mahus peab teenuseid korraldama. Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et KOVil ei ole õigust teenuse osutamist kuidagi piirata nt kehtestada järjekorda võtmine või teenuse osutamise maksimaalne summa või aeg. KOVi poolt tuleb teenust osutada nii palju ja siis, kui inimene vajab, mis aga ei ole alati võimalik.

Andes SHSis nimetatud teenused kohaliku omavalitsuse korraldada,  on riik jätnud teenuste kättesaadavuse eri omavalitsustes sõltuvaks omavalitsuse eelarve võimalustest. Nii on väiksema eelarve mahuga kohalikud omavalitsused võimetud tagama oma elanikele vajalikke teenuseid, tekitades niimoodi elukohast sõltuvat ebavõrdsust. Nendes omavalitsuses, kus eelarve vahendeid sotsiaalhoolekande korraldamiseks saab pidada piisavaks, tekitab selline regulatsioon vastupidise surve – hoolekandelist abi vajavad isikud võivad eeldada, et kogu nende abivajadus tuleb katta kohaliku omavalitsuse eelarve vahendite eest antava abiga.

Leiame, et kui teenuse osutamise piirmäärade sätestamist ei peeta võimalikuks, siis on vajalik sätestada põhimõtted teenuse osutamisega seotud lisakulude katmiseks riigieelarvest

Ettepanek 7

Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest.

Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise kaitsele, võimaldada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse raviteenuse kulud.

Tagada nimetatud isikutele rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesooleskriiningu tasuta teostamine riiklikus ennetuskavas ettenähtud vanusrühmades.

2017. aastal oli ravikindlustamatuid isikuid Tallinnas 51 301 e 11,4% elanikest. Linnaeelarveliste vahendite kulu ravikindlustamata inimeste ravile oli 2017.a 177 400 eurot.

Ettepanek 8

Tagada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega patsientidele  kodus.

 Teenuse riiklik finantseerimine ei kata tegelikke vajadusi. Nt. Tallinna eelarveliste vahendite kulu õendusteenuse täiendavaks rahastamiseks oli 2016 .aastal 202 500 eurot. Seoses elanikkonna vananemisega ja krooniliste haiguste sagenemisega suureneb vajadus õendusteenuse järele veelgi. Oluliselt kasvatab teenuse vajadust üldiselt omaks võetud seisukoht, et inimesel peaks olema võimalus saada abi oma kodus ja vältida institutsionaalset abi.

Ettepanek 9

Tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti ja seda ka hooldekodudes.

Üle Eesti on suur probleem perearstide teenusega. Perearstiabi peaks olema kodukoha lähedal ning inimesele tasuta ja kiiresti kättesaadav. Eesti Haigekassa andmetel on 19 000 inimest ilma perearstita.

Ettepanek 10

Tagada koolitervishoiuteenus kõigile õpilastele

Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Praegu on KOVid sunnitud teenuse toiminiseks juurde maksma. Eriti raskes olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste puhul on ennetamine eriti oluline. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, netisõltuvus, rohke stress.

Ettepanek 11

Tallinna ja riigi koostöös rajada Tallinna Haigla.

Eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust on Tallinna Linnavolikogu otsustanud rajada ca 600-kohalise aktiivravihaigla, mis aitab kaasa ravijärjekordade lühendamisele ja ravikvaliteedi parandamisele. Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 300 mln eurot.

Ettepanek 12

Lõpetada dementsete ja sõltuvushäirega isikute vanusest tulenev ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste psüühikahäiretega klientidega ja võimaldada riigi rahastatavat erihoolekannet ka neile.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei rahastata riigi eelarvest erihoolekandeteenust vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikutele ja neile isikutele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Leiame, et vanusest või psüühikahäire põhjusest tulenev diskrimineerimine tuleb lõpetada. Dementsete inimeste arv suureneb koos keskmise eluea pikenemisega ja vastavate teenuskohtade vajadus kasvab pidevalt. Käesoleval ajal on dementsete klientide teenusele paigutamine väga suur probleem ja seda koduteenustega või Dementsuse Kompetentsikeskuse abiga ei lahenda. Lahendamata on ka psüühikahäirega alko- ja narkosõltlaste ravi ning hoolduse probleem.

Ettepanek13

Tagada kohalikele omavalitsustele õigus kasutada oma piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse kantud  infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel teenuste ja toetuste määramisel.

KOVid vajavad ligipääsu Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatavates andmekogudes sisalduvale isikustatud informatsioonile (delikaatsetele isikuandmetele), mis on vajalik kaalutletud haldusotsuse langetamiseks. 

01. jaanuaril 2016 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 15 näeb ette hindamiskohustuse ja sellele järgneva otsuse tegemise teenuse/toetuse andmise kohta. Ligipääs erinevates registrites säilitatavatele andmetele on eriti vajalik selleks, et vältida inimeste korduvat küsitlemist.

Ettepanek 14

Tagada  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri  (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega.

Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike  omavalitsuste  vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele

Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018.aastast KOV ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse saajate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-teenust kodanikele. Peamiselt just seetõttu loodi Tallinnas matusetoetuse lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada.

UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andmevahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on otstarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asjaajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse omaniku vahetust jmt.

Riik on aastaid tegelenud STAR-i arendustega eklektiliselt. Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt info uuesti esitamist.

Ettepanek 12

Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme

Selle aasta teises pooles on plaanis algatada liiklusseaduse jt seaduste muutmine, kus mh saavad kajastatud ka mõningad toodud ettepanekud, mis ühtivad ka puuetega inimeste koja ettepanekutega, näiteks sõna „teenin­dava" asendamine sõnaga „transportiva" ning Sotsiaalministri määruse volitusnormi muutmine.

Liiklusseaduse eelnõus pole arvesse võetud ja jätkuvalt ei toetata ettepanekut luua liiklusregistrisse puu­dega inimeste parkimiskaartide andmebaasi. Majandus- ja Kom­muni­katsiooniministeerium ei ole sisuliselt vastava registri loomise vastu, samas ei ole meie hinnangul liiklusregister sobiv register vastava info kogumiseks. Esiteks on liiklus­register sõidukite ning liikluses osalema lubatud isikuga seotud andmekogu, mida haldab üksnes Maanteeamet. Puudega isikute kaarte väljastatakse aga ka isikutele, kes ise­seisvalt liikluses osaleda ei tohi, mistõttu tuleks liiklusregistris hakata koguma teavet isikute kohta, kellel liikluses iseseisvalt osalemisega seos puudub. Samuti on täna Maanteeamet ainus asutus, kes liiklusregistrisse kandeid teeb. Samas puudega inimeste parkimiskaarte väljastab KOV, mistõttu peaks liiklusregistrisse andmete sisestamise õiguse saama ka KOV-d. Seega oleks tegemist põhimõtteliste muutusega, millega sisuliselt kujundaks ümber kogu liiklusregistri senise olemus.

ELVL Ettepanekud

Põhjendused

Ettepanek 1

Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks.

Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted, nt arvestades KOVde transpordikulude kasvu. Samuti peaks olema arvestatud rohkem vahendeid hajaasustuse piirkondadele ning arvestades kaugust ujumisvõimalustele.

Ettepanek 2

Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas.

Rahvatantsurühmade, kooride ja rahvamuusikakollektiivide ning orkestrite rahastamismudeli analüüsi tulemuste põhjal koostöömudeli väljatöötamine kvalifitseeritud juhendajate tasustamise toetamiseks.

Lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja -korralduslikud küsimused.

Eraldada täiendavad vahendid KOVdele  rahvarõivaste soetamise toetuseks.

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetusprogramm on hooajapõhine ning toetuse suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve eraldisest. Tegevustoetusprogramm ei taga KOV tasandil kõikjal koori- ja tantsujuhtide olemasolu, mis seab ohtu kollektiivide järelkasvu ja laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise.

Ettepanek 3 

Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks. 

Eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, samas kui teavikute hinnad on märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele. Tänased eraldised ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030

Transpordikulud teavikute transpordiks on senini olnud KOVdele katmata.

Ettepanek 4

Eraldada vahendeid KOV omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri- ja spordiobjektide arendamiseks (nt Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnateater).

 Nt UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluva laulupidude traditsiooni alalhoidja - laulukaare all, kohtub laulurahvas üle Eesti.

Arvestades objektide riiklikku tähtsust on vajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada nimetatud objektide areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

Ettepanek nr 5

Eraldada toetust munitsipaaletendusasutustele Tallinna Linnateater ja Tallinna Filharmoonia Etendusasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks võrdsetel põhimõtetel teiste toetust saavate riigi- ja munitsipaaletendusasutustega.

Tallinna Linnateatril on väga suur kultuuripoliitiline roll, mistõttu tuleb teatrile riigipoolse tegevustoetuse eraldamisel arvestada etenduskunstide valdkonnas tegutsevatele riigi sihtasutustele ettenähtud toetuse kasvuga, mis on seotud valitsemisala üldise palgatõusuga, ning suurendada proportsionaalselt ka Tallinna Linnateatri tegevustoetust.

Tallinna Filharmoonia haldab Mustpeade Maja ja korraldab muusikateatrite festivali Birgitta. Tallinna Filharmoonia koosseisu kuuluv Tallinna Kammerorkester on üks Eesti tuntuimatest professionaalsetest muusikakollektiividest. Hooaja jooksul annab orkester kümneid kontserte nii kodu- kui ka välismaal. Kontserttegevuse kõrval on orkestri töös olulisel kohal salvestused. Asutusel puudub riigipoolne toetus.

Ettepanek 6 

Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. 

Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi, mida näitab esitatud taotluste arv. 2019. a eelarvesse esitati kokku 307 nõuetekohast taotlust üle Eesti kogusummas üle 8 miljoni euro. Muinsuskaitseameti 2019. a eelarves oli mälestiste korrastamiste toetusteks ette nähtud 1,4 miljonit eurot. Tekkinud on  olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule.

Ettepanek 7 

Jätkata maakondade spordikeskuste programmist regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest RES-s 2019-2022 kavandatud mahus, so 2,9 mln eurot.

Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet.

Ettepanek nr 8

Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõtte alusel, et rahastus võiks jaguneda pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. Tallinna poolt saab välja tuua vajaduse kahe objekti ühiseks finantseerimiseks: Kadrioru staadion ja Pirita velodroom.

Kadrioru Staadioni renoveerimine

Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks.

Kadrioru staadionil on läbi aegade võõrustatud rahvusvahelisi suursündmusi, kuid järjest keerulisem on täita nii tehnilisi- kui ka ruumilisi nõudmisi uute võistluste saamiseks. Nii UEFA kui ka Euroopa kergejõustiku assotsiatsioon on teinud kriitilisi ettekirjutusi aegunud taristu ja olmetingimuste kohta. Sellele vaatamata on juba täna teada, et 2020. a võõrustatakse U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ning 2021. a toimuvad Kadriorus U-20 Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

Tiitlivõistlustega kaasneb suur rahvusvaheline tähelepanu ning Eestit külastab sellega seoses märkimisväärne hulk sportlasi ja turiste.

Eelhinnangu kohaselt on renoveerimistööde maksumus ~10 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%.

Staadioni kaasajastamise eeldatav maksumus ja etapilisus selgub detailsemalt 2019. a jooksul. Parima lahenduse saamiseks on moodustamisel töörühm, kuhu kaasatakse alaliidud, Kultuuriministeerium, linna ametid ning vastavalt vajadusele ka muid osapooli.

Pirita Velodroomi multifunktsionaalse sisetreki projekteerimine ja ehitus 1969. a valminud Pirita Velodroom on amortiseerunud ning trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks.

Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi.

Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu.

Tegemist oleks üleriigilise tähtsusega ja esimese kinnise velotrekiga, mis on nii treening-kui ka võistluskeskuseks.

Objekti hind oleneb suuresti arhitektuursetest lahendustest, objekti eeldatav maksumus alates 12 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%.

Ettepanek 9 

Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega  nr 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks

Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300 ehk enam kui 10 aastat tagasi. Valitsus on kahel korral, aastatel 2008 ja 2012, selle taotluse negatiivselt lahendanud, kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Neli aastat on möödunud neist vaidlustest viimases kohtuotsuse jõustumisest, kuid selle aja vältel ei ole valitsus suutnud ettepanekut uuesti lahendada. Kõnealune hoone vajab säilimiseks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid, mida linn lahendamata omandiküsimuse tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve.

Ettepanek 10

Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate tervisekeskuste  (-radade) nimistusse.

Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud  Tartu Maratonile, Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt hooldatuna aktiivses kasutuses (tervise)spordi ja puhkepaigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige lätlased). Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ, ega  ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus.

Ettepanek 11

Eesti tippspordiüksuse Team Estonia tegevuste laiendamine üle Eesti, et tippsportlased või sinna pürgijad  saaksid võimalikult heal tasemel tugiteenuseid.

Oluline on, et meie tippsportlaste toetamise süsteem haaraks kõiki maakondi, sest ainult niimoodi on võimalik jõuda kõikide talentide toetamiseni. See süsteem motiveerib noori tegelema spordiga igas Eestimaa paigas.

Ettepanek 12

Leida lahendusi treeneripalga toetamise määra tõstmiseks vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele.

Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Treeneri töö on samaväärne õpetajatööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palgatoetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal tasemele.

ELVL ettepanekud

Põhjendus

Ettepanek 1

Kavandada täiendavad vahendid jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks

Vajalik on jätkata läbirääkimisi, et kokku leppida vahendite  üleandmise tingimused, jäätmehoolduse arendamise rahastus on siiani ebaselge. Tingimuste täpsustamine ja vahendite jagamine aitab edendada liigiti kogumist ning liigiti kogutud materjalide ringlusse võtmist. Ühtlasi integreerida eraldatavad vahendid kohalike omavalitsuste tulubaasi, valmistades selleks ette õigusaktide muudatused.

Ettepanek 2

Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonnakaitse- listelt aladelt või kompenseerida maksuvabastused riigieelarvest.

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

Taust ja põhjendus:  Eesti maismaa pindalast on 1.01.2016 seisuga kaetud kaitstavate loodusobjektidega 18,5% (802 959 ha). Lähima kolme aasta jooksul on Keskkonnaministeeriumil plaanis kaitse alla võtta täiendavalt ca 10 000 ha ja kaitse alt vabastada 1400 ha. Kaitsealade kogupindalast on 71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1% munitsipaalomandis.

Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOVidel looduskaitsealade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mn eurot[1], millest 1,6 mln moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksuvabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad"[2] on Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOVides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro.

Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfond jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on tasandusfond suurem[3]. Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline võimalus puudub.

Ettepanek on, et raha laekuks KOVile eraldi reana.

Ettepanek 3

Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks.

Eraldada KOVidele vahendid riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute/maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest.

Tegu on heakorra küsimusega. Kohalike omavalitsustel on võimekus tegeleda hooldusega operatiivselt.

Hetkel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa-ameti omandis olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute/maaüksuste hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid olema kaetud riigieelarvest.

Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagab kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise.

Ettepanek 4

Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOVide, KIKi ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOVile välismõjud[4] ning võimaldama KOVidel seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist

Keskkonnatasud jagunevad KOVi, KIKi ja riigieelarve vahel. Kuid KOVi piiriäärse tegevuse korral saab keskkonnatasu ainult KOV, kelle territooriumil tegevus toimub aga naaber KOV, kellele ulatuvad kõik välismõjud, ei saa midagi. Näiteks kaevandamine Harku karjääris. Keskkonnatasu peaks piiripealse tegevuse korral saama naaber KOV

Ettepanek 5

Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid.

Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele planeerimisseaduse §-s 131 märgitud kohustuse täitmiseks.

Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik kõigile linnadele ja valdadele omavalitusüksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimisseaduse § 131 kohaselt on sätestatud KOV kohustus tagada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata KOV kohustusi seonduvalt avalikuks kasutuseks määratud maa tagamisega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arenguvajadused on loonud olukorra, kus KOVil on vajalik omandada avalikuks kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompenseerimismehhanism on riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõrandatavalt maalt laekunud rahast osa eraldada KOVidele.

KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompenseerimist.

Ettepanek 6

Võõrandada KOVidele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks   

Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maaüksuste olemasolu ja kui KOVil neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile. KOVid (nt Tallinn, Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid.

Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOVdel võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. Puudub § 741 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel toiminguid teha.

Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid

Ettepanek 7

Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks

Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide müügitehingutest laekuvaid vahendeid:

suunata suuremate linnade välisvalgustuse alaste kokkuhoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks;

rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti.

Ettepanek 8

Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest.

Tunnistada MaaRS § 25 lõige 4 kehtetuks või muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul omavalitsusel kohustus maksta riigile hüvitist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65 protsenti laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõrandamise ajal. Maa võõrandamise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."

Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on ebaõiglaselt koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega.

KOVide maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema maakasutuse eelduste loomiseks.

Ettepanek 9

Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.

Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest.

Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna territooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene.

Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainuvõimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist.

Ettepanek 10

ÜVK seaduse muutmine õiguste ja kohustuste täpsustamiseks sademeveesüsteemide korrastamiseks ja sademevee teenuse tasu aluste kehtestamiseks.

Käesoleval hetkel ei ole üheselt määratud sademevee-süsteemide (kraavide, truupide) ning liigniiskete alade hoolduse korraldamine, vajades õiguslikult reguleerimist ning lisaks ka sademeveerajatiste hoolduseks vahendite eraldamise küsimuse lahendamist. Riiklikul tasandil ei ole välja töötatud sademevee teenuse tasu arvestuse korda.

Ettepanek 11

Asendada metsaseaduse § 4 lõige 2 punktis 4 mõiste detailplaneering mõistega planeering. Alternatiivne lahendus on lisada metsaseaduse § 4 lõikele 2 punkt 6 järgmises sõnastuses: tiheasutusalal maatüki või kinnisasja suhtes, kus üldplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.

Kehtiv metsaseaduse redaktsioon võimaldab maaomanikul teostada lageraiet aladel, kus üldplaneeringu kohaselt tuleb kõrghaljastus säilitada. Planeeringu kehtestamise näol on tegemist ühiskondlikku kokkuleppega, millega määratletakse elanikkonna elu- töö- ja puhkekeskkonna arengu põhimõtted ja suundumused pikemaks perioodiks (üldplaneering) ning lähiaastate ehitustegevuse alused lühemaks perioodiks (detailplaneering). Metsaseaduse § 4 lõige 2 punkt 4 sätestab, et metsaseadust ei kohaldata maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus. Seega arvestab kehtiv metsaseadus omavalitsuse ruumilise arenguvisiooniga ainult lühikeses ehitustegevuse alustega piirduvas perspektiivis, s.o detailplaneeringu perspektiivis. Metsa majandamise mõjud (nt lageraie) on aga eelkõige elukeskkonnale pigem pikemaajalise ning ruumi arengu seisukohast põhimõttelise mõjuga, iseäranis olukorras, kus metsa majandamine piirneb üksnes lageraiega ning sellele ei järgne metsa uuendamist. Eelnevale tuginedes on igati põhjendatud, et vähemalt tiheasustusalal tuleb kehtiva üldplaneeringuga arvestada vähemalt samavõrd kui metsaseadusega. Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega.

Muudatuse tulemusena kasvab vähesel määral omavalitsuste töökoormus raielubade kooskõlastamisel ning samavõrra väheneb riigi Keskkonnaameti koormus.

Ettepanek 12

Muuta keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad" § 2 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: „Kui raie on kavandatud tiheasustusalal, saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil raie on kavandatud. Kooskõlastamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui viis tööpäeva."

Muudatuse eesmärk on võimaldada maksimaalselt säilitada väärtuslikku kõrghaljastust ja vältida metsaseaduse eesmärgi ja mõttega vastuolus olevat lageraiet. Alusetu lageraie tekitab keskkonnale pöördumatu kahju, mille kompenseerimine võib osutuda võimatuks või väga aeganõudvaks. KOV saaks metsateatise kooskõlastamise käigus kontrollida kavandatud raie kooskõla kõikide KOV tasandil menetluses olevate ja vastuvõetud strateegiliste dokumentidega

Ettepanek 13

Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt:

„(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul."

Muuta kehtiva jäätmeseaduse §-i 66 ja luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks.

Omavalitsuskeskse jäätmeveomudeli abil on omavalitsustel võimalik kõige paremini täita jäätmealaseid strateegilisi eesmärke ning saavutada jäätmete ringlussevõtule seatud sihtarvud. Selleks, et tagada Euroopa Liidus olmejäätmete ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmine (2025. aastaks vähemalt 60% ja 2030. aastaks vähemalt 65% ulatuses) tuleb omavalitsustele luua võimalus jäätmeveo korraldamiseks omavalitsuse keskselt läbi selleks loodud asutuse ning anda õigus jäätmevaldajatega arveldamiseks ja jäätmevoogude suunamiseks. Vaid eraettevõtetel põhinev jäätmeveosüsteem ei taga Euroopa Liidus jäätmete taaskasutamisele ja ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmist. See saab olla vaid riigi ning KOV kohustus. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOVid võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu ning kehtestatud hinnakiri allub Konkurentsiameti kontrollile. Jäätmevedajad leitakse ning jäätmekäitluskohad määratakse riigihangetega.

Võttes arvesse eri lahenduste positiivseid ja negatiivseid aspekte on omavalitsuskeskne jäätmeveomudel jäätmeveo korraldamiseks sobivaim lahendus. Tallinna linn alustas selle rakendamisega 2012. a, kuid alates 2015. a jaanuarist ei ole selle rakendamine lubatud. Mittelubamine viidi seadusesse sisse subjektiivselt, mitte objektiivsetel kaalutlustel.

Üldseadus on KOKS ja KOVid peavad oluliseks selle järgimist. Ka EL õigussüsteem ei eelda kitsenduste rakendamist KOV autonoomia vähendamiseks.

Euroopa Liidu liikmesriikide kogemused näitavad, et jäätmehierarhia põhimõtete rakendamine, sh jäätmetekke vältimise ja taaskasutamise ülesannet täitva jäätmekäitlussüsteemi rajamine sõltub otseselt omavalitsuste panusest ja võimest kohalikul tasandil jäätmehooldust korraldada. Ettepanekuga on võimalik ja vajalik arvestada keskkonnaseadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõu menetlemise käigus.

Ettepanek 14

Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingut keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5

Omavalitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korraldamiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemuslikumaks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in-house lahendustele tagasipöördumine.

Ettepanek 15

Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv."

Muudatusega asendatakse jäätmeseaduse § 77 lõikes 2 mõisted „arvamuse saamiseks" mõistega „kooskõlastamiseks". Muudatuse eesmärk on vältida riigi Keskkonnaameti poolt jäätmelubade väljastamist ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta. Praeguse sätte sõnastuse kohaselt küsib Keskkonnaamet linna- või vallavalitsuse arvamust jäätmeloa taotluse kohta, kuid riigi Keskkonnaametil puudub kohustus arvestada linna- või vallavalitsuse arvamusega jäätmeloa väljastamisel.

Ettepanek 16

Muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus kooskõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates."

Muudatus on seotud eelmises punktis nimetatud ettepanekuga muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2.

ELVL ettepanek

Põhjendus

Ettepanek 1

Taotleda omavalitsuste infotehnoloogia keskseks koordineerimiseks ja kompetentsi suurendamiseks jätkusuutlik rahastamismudel riigi ja ELVL  vahel.  Selleks  uuendatakse riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingut  Rahandusministeeriumi ja ELVL vahel järgnevatel tingimustel:

Lepingu kehtivus 2019-2022:

Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR

Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR

Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR

Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR

ELVL kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa nii, et tagatud on KOV IKT  baaseelarve finantseerimine aastas minimaalselt 125 000 EUR.

Omavalitsuste infotehnoloogia arenduskeskuse loomiseks ja tegevuste toetamiseks sõlmiti 16.05.2016 riigieelarvelise toetuse kasutamise leping Rahandusministeeriumi, EMOLi ja ELL vahel . EMOL on algatanud liidu lõpetamise menetluse ja leping sõlmitakse ELVL ja Rahandusministeeriumi vahel.

Leiame, et valitud strateegia tagab omavalitsuste IKT valdkonna keskse koordineerimise ja arendamise perspektiiviga vähemalt kuni 5 aastat. Vajalik oleks jätkuvalt tagada IKT kompetentsikeskuse olemasolu ELVL-s koos püsiva rahastusega ning suurendada KOV enda algatust, vastutust ja osakaalu omavalitsuste IKT arendamises.

ELVL  volikogu on 11.09.2018 omafinantseerimise osas otsustanud järgmiselt: 2020. a: 25 000 EUR; 2021. a: 50 000 EUR; 2022. a: 75 000 EUR

Ettepanek 2

Jätkata läbirääkimisi  kohalike omavalitsuste kesksete rakenduste KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPIS ja nutirakendus „Anna Teada!" ülevõtmiseks ELVL-ile, eesmärgiga leida nende rakenduste haldamisele ja edasiarendamisele jätkusuutlik finantseerimismudel.

Üleandmise tulemusel muutuks ELVL kui omavalitsusi esindav organisatsioon juhtivaks kesksete uute arenduste tellijaks ja teostajaks vastavalt omavalitsuste soovidele. Suureneks ELVL roll omavalitsuste infotehnoloogia kesksel arendamisel. Omavalitsused saavad paremini suunata arenduste tellimist ja teostust läbi enda esindusorganisatsiooni (ELVL).  

Rahandusministeerium on praegu välja pakkunud nende infosüsteemide finantseerimiseks aastatel 2019-2022 toetust 75000 EUR/aastas.

ELVL seisukoht on, et sellise kuluga ei ole võimalik jätkusuutlikult neid lahendusi hallata, sh ka nende täieliku uuendamise järgselt.

Ettepanek 3

Luua KOV-ide teede ja tänavate kohta infot andvate infosüsteemide automaatne andmevahetus vastavate riigi infosüsteemidega.

Ettepaneku eesmärk on tagada KOV-des menetletavate erinevate teede ja tänavatega seotud andmete kättesaadavus teistele infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti süsteemile „Tark Tee". Maanteeamet on andmekogu „Tark Tee" ühe arendamise suunana kavandanud koostööd kohalike omavalitsuste teede andmete osas ja selline ühendamine võimaldab suurema hulga andmete sobivat avalikustamist ja liiklejate paremat ligipääsu vajalikule infole.  Näiteks Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaevetööde, tänavate ajutise sulgemise ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem.

Nutirakendus „Anna Teada!" on laialdaselt KOV-üleselt kasutuses kui lisaandmete andja või vastuvõtja. Jooksvat infot oleks vaja edastada ka Häirekeskuse infosüsteemidele.

Vajaminev erinevaid infosüsteemide /andmekogude vahelist andmevahetust loov analüüsi- ja arendusprojekt on kirjutatud sisse 2019-2023 KOV IKT strateegia projekti, mille kaitsmine toimub MKM-is 2019. a mais.

Vajadus töötada välja valdkonda reguleeriv normdokument on ära langenud.

Ettepanek 4

Viia läbi KOV poolt teenusena kasutatavate infosüsteemide analüüs lähtuvalt üleriigilisest universaalsusest ning vajalike kehtestatud nõuete täitmisest, sh lemmikloomade registreerimist korraldavad infosüsteemid. 

KOV-des teenusena kasutatavate infosüsteemide analüüsi läbiviimine on sisse kirjutatud 2019-2023 KOV IKT strateegia projekti, mille kaitsmine toimub MKM-is 2019. a mais. Enne analüüsi tulemuste selgumist pole vajalik läbirääkimistel üleval hoida keskse riikliku lemmikloomaregistri arendamise vajadust.

Lemmikloomade registri küsimus tuleb lahendada riigi kaasabil, sest registreid on mitmeid, segadus seetõttu suur ja erinevate registrite haldajad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri või siis registrite-vahelise andmevahetuse loomise tulemusena muutuks KOVide tegevus tulemuslikumaks ja kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv.

Riik on juba 2004. a investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumusest) üle-eestilise lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi väljatöötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale veel 45 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibinumbri otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mittetulundusühingute tööd.

ELVL ettepanek

Põhjendus

Ettepanek 1

Keeleõppevõimaluste laiendamine KOV-des (regionaalne probleem Ida-Virumaal)

 Leida võimalus toetada keeleõppevõimalusi kohalikes omavalitsustes Ida-Virumaal ja muudes kohtades, kus nendeks vajadus on.

Ettepanek 2

Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol osalemiseks

Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete kollektiivide koorilaulu- ja tantsupeol osalemiseks.

Ettepanek 3

Lõimumise teenuskaardi koostamine (kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puudet omavad ministeeriumid) ja liidu, et kaardistada koostöökohad lõimumise valdkonnas ning koostada teenuskaart).

Koostada lõimumise teenuskaart ja kaardistada koostöökohad, kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puutumust omavad ministeeriumid ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu.

Ettepanek 4

Eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate puuduse leevendamine Ida-Virumaal.

Pidada läbirääkimisi haridus-ja teadusministeeriumiga riikliku koolitustellimuse suurendamiseks eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate koolitamiseks.

Ettepanek 5

„Kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine KOV-dele.

„Kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine riigi poolt. Kahe kogukonna sulandamise programmi eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eesti-keelsesse kultuuriruumi. Programmi raames külastatakse Riigikogu, Vene teatrit, laulu-ja tantsupidu, Petseri Seto festivali. Programmiga otsitakse eesti- ja vene kultuuride sõlmumise kohta.