Ettepanek 1.

Alates 2010. aastast on riigieelarve tulude kasv jätkuvalt kiirem kui KOV tulude kasv. Kohalikele omavalitsustele pole senini taastatud neile laekuva tulumaksu osa suurust. Taastatud spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete kulude katteks tuleb taastada KOVidele ülekantav tulumaksumäär majanduslanguse eelse perioodi tasemele, arvestades ka maamaksuvabastuste kompenseerimise eesmärgil tulumaksu eraldamise määra tõstmist 0,2 protsendipunkti võrra ja 2018. aastal lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist 0,02 protsendipunkti võrra.
 

2009. aastal vähendatud tulumaksu eraldamise protsendi langetamise kõrval suurendati riiklikke makse (käibemaks, aktsiisid), mis on suurendanud tulude vahendamise kõrval ka omavalitsuste kulu ja mõjutanud oluliselt KOV põhiteenuste osutamist ja teenuste kvaliteeti.

Vajalik on analüüsida, kui palju 2018. aastal kohalikele omavalitsustele lisandunud ülesannete täitmiseks raha anti ja kui palju reaalselt kulus. Riiklik maksupoliitika mõjutab ka KOVide ülalpidamiskulusid.

Näiteks ujumisõpetuseks tulumaksumäära ja toetusfondi eraldiste tõstmisega arvestati 2018. a riigi poolt Tartu linnale 81 600 eurot. Tegelikult kulus selleks kokku 194 800 eurot. 2019. aastal on seoses uue riikliku õppekava, tundide arvu ja rühmade suurenemise tõttu tarvis teha kulusid ujumisõpetusele 331 500 eurot.

Ettepanek 2.

Kohalike eelarvete tasakaalus hoidmiseks on vajalik ka tasandusfondi taastamine 2009. aasta alguse tasemele proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega.

Tasandusfondi taotlusse ei ole lisatud vahendeid regionaalkomponendi kulude katteks.

Arvestama peab ka sellega, et regulaarseks laevaühenduseks püsielanikega väikesaartega, omavalitsustele selleks eraldatavatest täiendavatest vahenditest ei piisa.

Samuti sellega, et ujumisõpetuseks tulumaksumäära ja toetusfondi eraldiste tõstmisega arvestatud vahendid ei kindlusta riikliku õppekava täitmist.

 

Kehtiva tasandusfondi mudel ei võta arvesse kõiki muutujaid millest sõltuvad omavalitsuste tulud.

Arvestamata on elukohta mitte registreerinud tudengid.

Kuna omavalitsuste tulubaas sõltub tugevalt elanike arvust, siis üheks komponendiks tasandusfondi arvestusel võiks olla ka omavalitsuse territooriumil õppivate, kuid elukohta mitte registreerinud üliõpilaste arv, kellega seotud kulusid praegu ei kompenseerita.

Üliõpilased, kes pole registreeritud linna elanikeks, kuid on õppimise perioodil avalike teenuste tarbimise mõistes selle omavalitsuse elanikud, kasutavad omavalitsuse taristut ja avalikke teenuseid.
Näiteks 2017 a. sügisel õppis erinevates Tartu kõrgemates õppetasutustes üle 16 500 üliõpilase. Võrdluseks, 2017/2018 omandas Eestis kõrgharidust 46 200 üliõpilast. Kolmandik õppis neist seega Tartus. Tartu Ülikooli üliõpilaselamutes on 2500 kohta, sinna elama on registreeritud umbes 20% sellest. Üldine proportsioon on olnud, et 1/3 üliõpilastest on tartlasteks registreeritud ning tervel 2/3 teiste KOVide elanikud.

Läbirääkimiste käigus analüüsida võimalust tasandusfondi arvutamisel võtta elanike üldarvu puhul arvesse koefitsiendiga päevases õppes õppivate, kuid omavalitsuses elukohta mitte määratlenud tudengite arv, (näiteks 0,7) lähtudes asjaolust, et 5 päeva nädalas on tudeng Tartus ja 2 päeva koduvallas, - linnas.

Seni on välja selgitamata kavandatavate välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muudatustega kaasnevate soovimatute mõjude ulatus ning kavandatud pole vastavaid rakendusmehhanisme ebasoovitavate mõjude, sh omavalitsuste tulubaasi vähenemise küsimuste lahendamiseks ja kompenseerimiseks.

Kuigi plaanitava välismaalaste seaduse muudatuste raames on ajutiste viibijate elukoha registreerimise muudatused kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021. aastal, on siiski aega analüüsida selle muudatuse mõjusid. Muudatuste eesmärk on tagada ajutiselt viibivatele välismaalastele parem ligipääs kohalikele teenustele. Tulumaksu ning tasandus- ja toetusfondi arvestused käivad 1. jaanuari seisuga. Ajutiste viibijate registreering KOVi elanikuks võib olla aasta lõikes üsna volatiilne. Analüüsida konkreetsemalt muudatuste mõju KOVide eelarvele. Siin võib abiks olla elanike kvartaalne arvestus.

Rahvastikuregistri seaduse muudatustega seotud muudatuste ja mõjude analüüs on senini puudulik. Näiteks seoses rahvastikuregistri seaduse muudatusega vähenes Tartu elanike arv 4321 elaniku võrra. Võrdluseks haldusreform, mille tulemusel Tähtvere vald liitus Tartuga, tõi juurde vaid 2600 elanikku. Seega on Tartu ametlik rahvaarv 2019. väiksem kui isegi enne haldusreformi. Arvestades praeguseid tulumaksu ning tasandus- ja toetusfondi jagamise põhimõtteid, tooks see kaasa  arvestatava tulubaasi vähenemise. Samuti jääb Tartu maksumaksjate arv ikka veel 3200 võrra kriisieelsele tipule alla, paljud on kolinud ümberkaudsetesse valdadesse. Tartusse tööle käib ligi 12 000 inimest teistest valdadest. Töötajate rände saldo on +5 000 inimest.

Analüüsiga uurida ka võimalust leida lahendus tõmbekeskuste kulude kompenseerimiseks, mis aitaks omavalitsuste eelarve tulusid ja kulusid tasakaalu viia ning vähendada valglinnastumisega kaasnevaid probleeme.

Ettepanek 3.

Toetusfondi vahendite mahu kajastamine RESis, nende säilitamine ja osaliselt kohalike omavalitsuste tulubaasi üleviimine vajab analüüsi ja kokkuleppeid selliselt, et omavalitsustel oleks võimalik piisavalt aegsasti arvestada seda oma arengukavades.

Eraldiste üleviimine kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendab kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomiat ja vahendite efektiivsemat kasutamist.

Läbi rääkida muudatuste ajakava.

3.1 Koostöös valdkondlike ministeeriumitega tuleb toetusfondis kokku leppida ka haridus- ja sotsiaaltoetused.

Lähiajal tuleks jaotada vastavad vahendid  tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu.

Tulubaasi tuleb lisada vahendid alljärgnevateks toetusteks:

1. haridustoetus;
2. koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus;
3. huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
4. raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetus;
5. asendus ja järelhoolduse teenuse toetus.

3.2 Sotsiaalvaldkonna eraldised peavad katma tegelikud vajadused.

3.3 Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht ei ole piisav ning on võrreldes riigi teedele eraldatavate vahendite mahuga ebaõiglane.

Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 €, mida järgnevatel aastatel oluliselt vähendati. Alates 2013. aastast on RE toetus teehoiuks olnud 29 milj. € suurune. Taotleme teehoiuks eraldatavate vahendite taseme taastamist ja 2020. aastal selle suurendamist.

Kohalikud omavalitsused kulutavad kohalike teede hoiuks tunduvalt enam vahendeid kui avalikkus aruandlusest näeb, sest raamatupidamise arvestuses ei lähe teehoiuga seotud kulude arvestusse kulutused tänavate ja teede valgustuseks seal, kus seadus seda kohalikke omavalitsusi  tegema kohustab.

3.4 Rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks eraldatavad vahendid ei kata maakonnakeskuste tegelikke kulusid.

Kohalike omavalituste arvestuste kohaselt on maakonnakeskuste tegelikud kulud märgatavalt suuremad eraldatavatest vahenditest.

3.5 Riikliku toetuse jätkamine üleriigilisele omavalitsusliidule on äärmiselt vajalik rahvusvahelise koostöö ja esindamise jätkamiseks. Liidu kulud kasvavad pidevalt tulenevalt IKT kompetentsikeskuse kulude järk-järgulisest rahastamisest liidu eelarvest ja liidu liikmemaksude tõstmine selleks ei ole lähiaastatel võimalik.

Muud ettepanekud.

Ettepanek 1

Dividenditulu pealt makstava tulumaksu eraldamine omavalitsustele tulumaksusule sarnase protsendiga suurendaks omavalitsuste tulu ja võimaldaks parandada sidet omavalitsuste ja ettevõtlussektori vahel.

Dividenditulu pealt makstava tulumaksu eraldamise maht omavalitsustele tuleks kokku leppida ja see võib erineda palgatulult eraldatavast tulumaksust.  Läbirääkimiste käigus tuleb analüüsida milline maht on otstarbekas, arvestades seda et omavalituse elanik kes ei saa palgatulu ja võtab aastas või mitme aasta järel vaid dividende ei osale nende kulude katmisel mida omavalitused teevad neile erinevate teenuste kindlustamisega ja millist kulu nad tekitavad omavalitsuse taristu kasutamisega.

Osa käibemaksu eraldamine omavalitsustele suurendaks omavalitsuste tulu ja võimaldaks parandada sidet omavalitsuste ja ettevõtlussektori vahel. Analüüsi ja läbirääkimiste käigus tuleb analüüsida võimalusi, milline võiks olla käibemaksu osa kohalikele omavalitsustele.

2009. aastal tõsteti käibemaksu 2%, et katta eelarve puudujääki ja leevendada kriisi. Nüüd võiks selle osa eraldada KOVidele. Osaline käibemaksu laekumine omavalitsustele annaks otsest kasu ettevõtluskeskkonna arendamisest oma territooriumil ning pakuks selleks ka vahendeid. Sealjuures tuleks analüüsida võimalusi ettevõtjate poolt käibemaksu kohustusliku deklareerimise tegevuskoha mitte peakontori asukoha kaudu.

Samas võiks kaaluda ka seda, et kohaliku omavalitsuse poolt tehtud investeeringutelt hankijatele makstud käibemaksu neile tagastada. Siis ei sõltu käibemaksu tagastamise suurus omavalitsuse suurusest vaid sellest kui palju omavalitsus teeb investeeringuid. Samas on suurtel omavalitsustel osa asutusi käibemaksukohuslased ja saavad juba kuludelt käibemaksu tagasi.

Mitteresidendid ja tulumaksu maksvad pensionärid ei osale piisavalt kulude katmises, mis tekivad neile teenuste osutamisel ja nende poolt omavalitsuse taristu kasutamisel.

Isikute tulumaks peab laekuma omavalitsusele mis on tema registrisse kantud elukoht operatiivsemalt, et katta isikutega seotud tegelikud kulud.

Analüüsida võimalust muuta tulumaksuseaduse § 5 (1) lisades juurde sõna „mitteresidendid"

§ 5.  Maksu laekumine

 (1) Residendist ja mitteresidendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt:

 1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 12,13% residendist ja mitteresidendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;

Muuta sama lõike punkti 2. „2) punktis 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti pensionidelt, § 18 lõikes 1³ nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile" ja võtta sealt tekst „samuti pensionidelt, § 18 lõikes 1³ nimetatud dividendilt"

Muuta tulumaksuseaduse § 5 (2) lisades juurde 1. jaanuari seisuga kuupäevad 1. aprilli, 1. juuli ja 1. oktoobri seisuga.

Isikute tulumaks peab laekuma omavalitsusele mis on tema registrisse kantud elukoht operatiivsemalt, et katta isikutega seotud tegelikud kulud. Kehtiva tulumaksu jaotamise korra kohaselt laekub omavalitsusele tulumaks elanikult kes on rahvastikuregistris selle kohaliku omavalitsuse elanik 1. jaanuari seisuga. Samas isiku, kes deklareerib rahavastikuregistrisse oma elukoha konkreetses omavalituses 2. jaanuari või hilisema seisuga, tulumaks sellesse kohalikku omavalitsusse ei laeku. Samuti ei laeku talle tulu sellelt isikult ka tasandusfondi kaudu. Seega isikul on õigus saada omavalitsuse teenuseid kui selle kohaliku omavalituse elanik, aga tulumaks ja tasandusfondi eraldis laekub omavalitusele alles järgmisest aastast.

Tulumaks pensionidelt on ühtlustav omavalitsuste tulude osas ja aitab kaasa tulubaasi täiendamisele. Pensionidelt võiks laekuda tulumaks samas proportsioonis kui praegu muudelt tulumaksuga maksustatavatelt tuludelt. Demograafilist situatsiooni arvestades kasvavad omavalitsuste poolt tehtavad sotsiaalkulutused tulevikus veelgi.

Ettepanek 2

Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks, lisades võimalusi uute või täiendatud kohalike maksude näol.

Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turismimaks) ja kaaluda müügimaksu taastamist juriidiliselt korrektses maksuvaidlusi välistavas sõnastuses. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks selle vastavusse teiste õigusaktidega.

Kohalike maksude seadusest tuleb välja jätta maksud mida tegelikkuses ei koguta (Loomapidamismaks, etendusmaks).