Hr Jaak Aab

riigihalduse minister                       Teie 27.04.2020 nr 1.1-10/3060-1

Rahandusministeerium                  Meie 5.05.2020 nr 5-1/150-2

 

Riigihalduse ministri määruse „COVid-19 eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord" eelnõu

 

Austatud härra minister,

 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) juhatus on tutvunud põhjalikult riigihalduse ministri määruse „COVid-19 eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutega, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord" eelnõuga.

Esitatud määruse eelnõu analüüsist tulenevalt on koostatud koondtabel (kirja lisa), milles esitatud ettepanekuid palume võimalusel arvestada.

ELVL juhatus on tänulik, et riigi 2020. aasta lisaeelarvest eraldati 70,0 mln eurot kohalikele omavalitustele investeeringute ja väikeprojektide toetusteks. Tehtud otsus aitab kindlasti kaasa majanduse ja ettevõtluse elavdamisele kohalikul tasandil ning võimaldab parimal moel läbi regionaalse tasakaalustatuse edendada kohalikku elukeskkonna arengut. Samas tuleb arvesse võtta, et kohaliku omavalitsuse tegevus saab toimuda üksnes kehtivas õiguslikus raamistikus, s.o eelkõige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi KOKS) ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) sätestatut arvestades.

KOKS § 37 lõige 2 aga sätestab üheselt arengukava, eelarvestrateegia ja omavalitsuse eelarve vahelise seosena, et arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. KOKS § 22 lõike 1 punkt 8 aga ütleb, et rahaliste kohustuste võtmine on volikogu ainupädevuses. KOFS § 20 lõige 3 sätestab, et eelarvestrateegia peab andma ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse majanduslikust olukorrast, sh põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus. KOFS § 22 kehtestab selgelt omavalitsuse eelarve kohustusliku seostatuse omavalitsuse kehtiva eelarvestrateegiaga, sätestades et kohaliku omavalitsuse eelarve peab lähtuma omavalitsuse eelarvestrateegias kavandatust ja toetama omavalitsuse arengukava eesmärkide täitmist. KOFS § 22 lõige 2 punkt 1 sätestab nõude esitada eelarve juurde selgitused erisustest eelarvestrateegiaga. KOFS § 28 lõige 2 aga sätestab eelarve täitmise kohta, et tehinguid võib eelarveaastal teha ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires ja lõige 3 väljendab selgelt, et eelarvestrateegias kavandamata kulutusi saab teha ja selleks lepinguid sõlmida üksnes volikogu loal.

Seega on omavalitsuste tegevuse aluseks olevate seaduste selgeks põhimõtteks, et investeeringuid saab teha üksnes kooskõlas kehtiva eelarvestrateegia ja eelarvega ning selles kavandamata kulutusi saab teha ning rahalisi kohustusi võtta üksnes volikogu loal.

Hetkel kavandatav investeeringutoetuse meetme määrus seab omavalitsustele väga suuri piiranguid, nõudes ainult uusi, 2020. aasta eelarves kavandamata objekte, piirates soetusi üksnes mööbli või köögitehnika ja –sisustusega ning kehtestades liialt kõrge remonttööde piirmäära. Lisaks on eelduseks, et omavalitsused esitavad oma investeeringusoove igakuiselt ning võtavad rahalisi kohustusi, sõlmides rahalisi väljaminekuid eeldavaid lepinguid ja tehes kulutusi ilma, et neile oleks antud eelnev kindlus vastava kulutuse katteks riigi investeeringutoetuse saamise osas. Nimetatud tingimused ei ole vastavuses KOKSi ja KOFSi sätetega (sh volikogu ainupädevus kohustuste võtmisel, investeeringute tegemine lähtudes eelarves ja eelarvestrateegias kavandatust), need ei toeta ka omavalitsuste läbimõeldud, eesmärgipärast ja efektiivset tegevust (investeeringute ette planeerimine, sh projekteerimine aasta enne ehitustegevuse algust) ega toeta ka majandusaktiivsuse tõstmise eesmärki, kuna uute objektide nõue ja muud kitsendused seavad omavalitsused keerulisse olukorda nii riigihangete seaduse kui ka ehitusseadustiku nõuete täitmisel.

Toetuse taotlemise ja eraldamise protsess võiks toimuda pigem järgmiselt: kohalik omavalitsus esitab projektide nimekirja koos prognoositavate maksumustega; Rahandusministeerium kontrollib, kas nimekirjas toodud kulutused vastavad määruse tingimustele ja koostab ministri käskkirja, kus tuuakse ära nimekiri toetatavatest kulutustest ja nende katteks määratud toetuse summa; kohalik omavalitsus teostab ostumenetlused ja hanked ning sõlmib vastavad lepingud; lepingute alusel kannab Rahandusministeerium toetuse üle.

Omavalitsuse eelarve on üks tervik ning see koosneb põhitegevuse eelarvest, investeerimistegevuse eelarvest, finantseerimistegevuse eelarvest ja likviidsete varade muutusest. Olulise nõudena sätestab KOFS § 33 ka selle, et omavalitsuse põhitegevuse tulem (tulude ja kulude vahe) ei tohi eelarveaasta lõpu seisuga olla väiksem kui null. Seega kriisi olukorras, kus omavalitsuse põhitegevuse tulud langevad (nt Tallinna linna tulumaksu tulu prognoositav langus teisel poolaastal on ca -24 mln eurot) ja tekib vajadus kärpida põhitegevuse kulusid, ei saa omavalitsuselt eeldada aastaks kavandatud investeerimistegevuse eelarves kavandatud tegevuste 100%-list ellu viimist, kui suur osa investeeringutest oli kavas katta põhitegevuse tulude arvelt. Seega on omavalitsused olukorras, kus osaliselt tuleb jätta 2020. aastaks kavandatud investeeringud ellu viimata. Sellises olukorras ei ole mõistlik sätestada kitsendava nõudena, et omavalitsus saab riigilt investeeringutoetust ainuüksi uutele objektidele, mida 2020. aasta eelarves ei ole kavandatud.

KOKS § 6 lõige 2 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Antud sätte valguses tekib küsimus miks ei nähta ette võimalust soetada avalike teenuste osutamiseks vajalikku inventari kõigile eelnimetatud seaduses mainitud asutustele, vaid piiratakse inventari ning tehnikat üksnes köögitehnika ja -inventariga. Arvestades kriisiolukorras tekkinud selget vajadust osutada teenuseid veebipõhiselt, sh veebiõpe koolides ja huvikoolides, nõustamisteenused veebis, eriti just sotsiaalhoolekande valdkonnas, jms, võiks olla lubatud ka vastava tehnika soetus vähemasti koolides, huvikoolides ja sotsiaalhoolekandeasutustes (nt interaktiivsed tahvlid, esitlustehnika ja video- ja helilahendused, tarkvara litsentsid jms). Asutuste kriisiaegse sulgemise puhul on oluliseks kujunenud ka vajadus parandada hoonete automaatikat ning tõsta hoonete ja kinnistute turvalisust (s.o turvaseadmete soetamine), mistõttu võiks lubada ka sel eesmärgil teostatavad tööd ja soetused.

 

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku lubada riigilt saadava toetuse arvelt katta ka:

• kulutusi 2020. aasta eelarves kavandatud olemasolevate hoonete tervikrenoveerimise projekteerimiseks ja uute hoonete ehituse projekteerimiseks;
• 2020. aastaks kavandatud investeeringuobjektide tööde teostamiseks eelarves kavandatust suuremas mahus;
• 30% ulatuses 2020. aasta eelarves juba kavandatud objektide renoveerimistööde ja/või ehitustööde maksumusest;
• remonttöid ja soetusi (sh hoonete automaatika parandamiseks ja hoonete ning kinnistute turvalisuse suurendamiseks) kogumaksumusega alates 6000 eurot (sh käibemaks);
• KOKS § 6 lõikes 2 sätestatud asutustele avalike teenuste osutamiseks vajalikku tehnikat, inventari ja seadmeid ning veebiõppe korraldamiseks ja veebi teel sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikke seadmeid ning tehnikat;
• sõidukeid kiirabiteenuse, puuetega isikute transporditeenuse ja sotsiaalteenuste osutamiseks.

 

ELVL juhatus palub riigihalduse ministri määruse eelnõus arvestada eelpool esitatud põhjendusi ja ettepanekuid ning kirja lisas toodud muudatusettepanekuid määruse eelnõule.

 

 

Lugupidamisega

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Terik

Eesti Linnade ja Valdade Liidu
juhatuse esimees

 

 

 

Lisa: Koondtabel määruse "COVid-19 eriolukorras  kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimustele ja korrale" eelnõule.
(kirja lisa .docx failina siin)