ELVL juhatus 12. mai 2020, pkp. 2. (2)
ELVL kirja 5.05.2020 nr 5-1/150-2 Lisa
Ettepanekud määruse "COVid-19 eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimustele ja korrale" eelnõule.
| Viide eelnõule | Ettepanek | Selgitus | |
1. | § 3. Toetuse kasutamise tingimused
| 1.1 täiendada § 3 lõiget 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada üldjuhul objektidele, mis ei ole kavandatud esmakordselt kinnitatud 2020. aasta eelarves ja hankeplaanis ning ei ole lisatud enne 15. aprilli 2020 vastu võetud lisaeelarvega.";
| Muudatus tuleneb alljärgnevatest ettepanekutest.
. | |
2. | § 3. Toetuse kasutamise tingimused
| 1.2 täiendada § 3 uue lõikega 21 ja lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(2)1 Objektidele, mis olid kavandatud esmakordselt 2020. aasta kinnitatud eelarves või on lisatud enne 15. aprilli 2020 vastu võetud lisaeelarvega, võib toetust kasutada 30% ulatuses 2020. aastaks kavandatud tööde mahust ja maksumusest, sh objektidel juba alustatud lepingulised tööd; (2)2 Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada objektidele, mis on kavandatud esmakordselt 2020. aasta kinnitatud eelarves või on lisatud enne 15. aprilli 2020 vastu võetud lisaeelarvega, kui tegemist on kulutustega olemasolevate hoonete tervikrenoveerimise projekteerimiseks või uute hoonete ehituse projekteerimiseks ja mille ehitustööd on kavandatud hiljemalt 2021. aastal.";
| Kuna paljudel omavalitsusüksustel on tulenevalt eelarve põhitegevuse tulude vähenemisest tingituna vaja teha kärpeid nii tegevuskuludes kui ka investeeringutes, lubada katta 2020. aasta eelarves kavandatud kulutuste mahust 30% ulatuses riigieelarve toetuse arvelt ja lubada eelarves kavandatud projekteerimistööde kulutused katta riigieelarve toetuse arvelt, tingimusel, et ehitustööd teostatakse perioodil 2020–2021.
| |
3. | § 3. Toetuse kasutamise tingimused
| 1.3 täiendada § 3 lõiget 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lõikes 2 nimetatud piirangut ei rakendata, kui 2020. aasta kinnitatud eelarves kavandatud ning enne 15. aprilli 2020 vastu võetud lisaeelarvega täiendavalt lisatud objektile nähakse ette täiendavaid varem kavandamata ehitustöid või teostatakse objektil töid kavandatust suuremas mahus või kui objekt osutub kavandatust oluliselt kallimaks.";
| Kuna sageli planeeritakse suuremate objektide valmimine üle 2–3 aasta, oleks mõistlik lubada riigi toetuse arvelt katta kulutused, kui lisaks eelarves kavandatud projekteerimisele soovib omavalitsus kiirendada objekti valmimist läbi ehitustöödega alustamise 2020. aastal või viiakse täiendavalt eelarves kavandatud I etapile ellu ka järgmisse aastasse planeeritud ehituse II etapp. Samuti kui hanke tulemusel osutub töö kavandatust oluliselt kallimaks, võivad KOV üksused olla sunnitud projekti muidu ära jätma. | |
4. | § 3. Toetuse kasutamise tingimused
| 1.4 muuta § 3 lõikes 4 sätestatud piirmäära 30 000 eurot ja asendada see 6000 euroga koos käibemaksuga.
| Vajalikud remonttööd ja soetused omavalitsuste asutustes on sageli väiksemad kui 30 000 eurot ja need on ka kiiremini ning lihtsama menetluse teel teostatavad ehk aitaksid ka kaasa majandusaktiivsuse tõstmisele, sh toetaksid ka väiksemate ehitusettevõtete jätkuvust.
| |
5. | § 3. Toetuse kasutamise tingimused
| 1.5 jätta välja § 3 lõige 5 ja muuta vastavalt ka lõiget 6. Ettepanek mitte nõuda lepingu olemasolu enne toetuse taotlemist, sest kohaliku omavalitsuse üksus ei saa võtta endale uusi lepingulisi kohustusi, kui puudub kindlus, et toetus eraldatakse. Ministri otsus toetuse eraldamise kohta tuleb teha omavalitsusüksuse volikogu poolt kinnitatud nimekirja alusel, milles on toodud ka iga objekti ja projekti kohta prognoositav tööde kogumaksumus (muuta vastavalt ka § 5 lõike 10 sõnastust). Küll aga saab toetuse väljamaksmise tingimuseks kehtestada, et toetus kantakse üle 10 tööpäeva jooksul pärast vastava lepingu sõlmimist (muuta vastavalt ka § 5 lõike 11 sõnastust);
| Paragrahvi 3 lõike 5 kohaselt antakse toetust projektidele, mille teostamise leping on sõlmitud enne kui kohaliku omavalitsuse üksus taotleb sellele projektile toetust projektide nimekirjas. Antud regulatsioon eeldab, et omavalitsus on astunud lepingusse ja võtnud rahalisi kohustusi uute projektide osas, teadmata kas Rahandusministeerium need tegevused abikõlblikuks tunnistab ja lepingust tulenevate kulutuste katteks toetust eraldab. Rahaliste kohustuste võtmine ja kohustuste võtmine, mida ei ole eelarves ja eelarvestrateegias ette nähtud, on volikogu ainupädevuses. Vähenevate tulude tingimustes ei saa omavalitsus võtta endale uusi rahalisi kohustusi ilma kindluseta rahastamisallikate osas. Eeldatakse, et omavalitsusüksus esitab projektitaotlusi ministeeriumile lausa igakuiselt ja teeb kulud ning sõlmib lepingud ehitaja või tööde teostajaga enne Rahandusministeeriumilt toetuse taotlemist. Juhime tähelepanu, et linnavalitsus ei saa võtta kohustusi investeeringute osas, mida ei ole eelarves ja eelarvestrateegias ette nähtud, selline ülesanne on volikogu ainupädevuses. Kohalikud omavalitsused ei saa kriisi ajal võtta uusi rahalisi kohustusi, mis nõuaksid täiendavaid kulutusi, kui ei ole veel teada selle katteks toetuse eraldamine.
| |
6. | § 3. Toetuse kasutamise tingimused
| 1.6 paragrahvi 3 lõike 6 kohaselt võib toetust taotleda projekti § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud abikõlblikeks kuludeks, mis on tehtud määruse jõustumisest arvates ja enne lõikes 5 nimetatud lepingu sõlmimist. Teeme ettepaneku mitte nõuda kulude tegemist enne, kui on teada kas vastav projekt Rahandusministeeriumilt toetust saab.
| Antud regulatsioon eeldab, et projekteerimise, uuringute ja ekspertiiside ning omanikujärelevalve kulud tehakse pärast antud määruse vastuvõtmist ja enne lepingu sõlmimist ning alles seejärel saab taotleda toetust. Tekib küsimus, kuidas saab üldse omanikujärelevalve kulusid teha enne kui objekti osas on ehitusleping sõlmitud? Muude kulude osas ei saa kohalik omavalitsusüksus võtta endale uusi lepingulisi rahalisi kohustusi, kui puudub kindlus, et toetus selleks eraldatakse.
| |
7. | § 4. Abikõlblikud kulud | 2.1 täiendada paragrahvi 4 lõike 1 loetelu järgmiste punktidega: „6) objekti remonttööd ja soetused (sh kulutused hoonete automaatika parandamiseks ja hoonete ning kinnistute turvalisuse suurendamiseks); 7) KOKS § 6 lõikes 2 sätestatud asutuste avalike teenuste osutamiseks vajalik tehnika, inventar ja seadmed ning veebiõppe korraldamiseks ja veebi teel sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikud seadmed ja tehnika;
| KOKS § 6 lõige 2 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Antud sätte valguses tekib küsimus miks ei nähta ette võimalust soetada avalike teenuste osutamiseks vajalikku inventari kõigile eelnimetatud seaduses mainitud asutustele, vaid piiratakse inventari ja tehnikat üksnes köögitehnika ja -inventariga. Arvestades kriisiolukorras tekkinud selget vajadust osutada teenuseid veebipõhiselt, sh veebiõpe koolides ja huvikoolides, nõustamisteenused üle veebi, eriti just sotsiaalhoolekande valdkonnas, võiks olla lubatud ka vastava tehnika soetus koolides, huvikoolides ja sotsiaalhoolekandeasutustes (nt interaktiivsed tahvlid, esitlustehnika ja video- ja helilahendused, tarkvara litsentsid jms). Asutuste kriisiaegse sulgemise puhul on oluliseks kujunenud ka vajadus parandada hoonete automaatikat ning tõsta hoonete ja kinnistute turvalisust (s.o turvaseadmete soetamine).
| |
8. | § 4. Abikõlblikud kulud 2) eraldiseisvalt maa soetamise kulud.
| 2.2 muuta paragrahvi 4 lõike 3 punkti 2 järgmiselt: „2) maa soetamise kulu, va juhul, kui hiljemalt 6 kuu jooksul maa soetamisest algatatakse projekteerimistööd kinnistule hoonestuse rajamiseks."
| Igasuguse ehituse alustamise eelduseks on maa olemasolu. Selline kulu peaks olema siiski abikõlbulik, kuna tegemist ei ole kunagi lihtsalt „eraldiseisva maa soetamise" kuluga, vaid maa ostetakse konkreetse objekti ehituseks. See võimaldaks omavalitsustel ka planeerida avalike teenuste osutamiseks vajalike uute hoonete ehitust ja seda juba aastatel 2020-2021.
|