ELVL juhatus 12. mai 2020, pkp. 6.1. (2)

Keskkonnaministeerium        Teie 13.11.2019 nr 1-4/19/6097

                                                 Meie 12.12.2019 nr 5-1/286-2

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Kokkuvõtvalt märgime, et eelnõuga pannakse kohaliku omavalitsuse üksusele täiendavad kohustused, millega kaasnevad märkimisväärsed täiendavad rahalised kulutused, kuid ette ei nähta riigi poolt rahalisi vahendeid nende kohustuste täitmise võimaldamiseks.

Omavalitsustele pandavaid kohustusi on seletuskirjas selgitatud ja põhjendatud kohati väga napisõnaliselt, mistõttu kohustuste täpsem sisu ja ulatus jääb ebaselgeks ning kaasnevad mõjud on hindamata. Sealhulgas jääb arusaamatuks, kuidas omavalitsused peaksid tagama jäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise olukorras, kus omavalitsustel on võimalik jäätmevoogude ringlusesse suunamist kontrollida vaid teatud ulatuses ning seega regulatsioon ei ole reaalselt täidetav.

Samas muudatused ei taga kohalikele omavalitsustele vajalikku otsustusruumi jäätmehoolde korraldamisel, eelnõuga vastupidi kitsendatakse kohalike omavalitsuste otsustusõigust veelgi.

Alljärgnevalt esitame eelnõu paragrahv 1 (jäätmeseadus) konkreetsete sätete kaupa ettepanekud, märkused ja põhjendused

Punkt 9 (JäätS § 51 lg 2) kohaselt defineeritakse biojäätmed "kui kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed." Meie hinnangul ei hõlma määratlus koolides, lasteaedades, ühiselamutes ja majutusasutustes tekkivaid toidu-ja köögijäätmeid, palume terminit täiendada.

Punkt 17 (JäätS § 15 lg 11) Tekib küsimus, kas ehitusobjektil teekatte aluskihtide ülesvõtmise käigus tekkiv mittelooduslik pinnas (kood 17 05 04) on jääde, kui see kasutakse kohe samal kinnistul materjalina ära või isegi kui ei kasuta seda kohe ära, vaid hiljem, siis miks liigitada seda jäätmeks? Muudatuses on silmas peetud, et need jäätmed on materjalid, aga miks me nimetame neid jäätmeteks, kui nt. jäätmevaldaja ei soovi neid materjale ära visata ja ei ole ka kohustatud seda tegema ning soovib neid kasutada kohe või mingi aja pärast ehitusmaterjalina. Kas ei võiks olla seaduses või selle seletuskirjas lahti kirjutatud, mis juhtudel me ei käsitle ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkivaid materjale jäätmetena? Kui ehitusmaterjalid, mis lammutuse käigus tekivad, kogutakse/sorteeritakse liigiti ja need ei segune teiste jäätmetega ja omadused ei ole muutunud, siis võiks need ju lugeda materjalideks, mitte automaatselt jäätmeteks, mida saab materjalidena kasutada.

Punkt 22 (JäätS § 16 lg 21) Kas näiteks ehitusplatsil toimub sortimine uue mõiste tähenduses (praeguse seaduse valguses liigiti kogumine)? Palume seletuskirja näidetega täiendada.

Punkt 51 (JäätS § 31 lg 1) kohaselt tuuakse jäätmeseadusesse mõiste/tegevus, mille kohaselt kohalik omavalitsus korraldab ja tagab liigiti kogumist. Samalt jääb arusaamatuks ning seletuskirjas ei ole kajastatud, kuidas kohalik omavalitsus saab tagada liigiti kogumist, kui jäätmeid sorteerib selle tekkekohal jäätmevaldaja. Kohalik omavalitsus saab tagada liigiti kogumise korraldamist ja süsteemi loomist. Seletuskirjas puuduvad selgitused, mida peetakse silmas liigiti kogumise tagamisega. Palume täiendada seletuskirja või kohustus sellisel kujul eelnõust eemaldada.

Hetkel eelnõud lugedes jääb mulje, et paragrahv 31 muudetakse selliselt, et naaberomavalitsuse jäätmejaama kasutamise võimalus kaob, kusjuures eelnõu seletuskirjas puudub seletus, miks jäätmete liigiti kogumise võimalused on piiratud ainult kohaliku omavalitsuse enda haldusterritooriumiga. Palume eelnõud ja seletuskirja täiendada.

Punkt 52 (JäätS § 31 lg 11) Eelnõu kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmete liigiti kogumise korraldus tagama JäätSi § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise. Siiamaani puudub kindel arusaam ja kava, mis moodi saab saavutada sihtarvu eriti kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi kontekstis. Meile teadaolevalt ei ole välja töötatud metoodikat kohaliku omavalitsuse tasandi jaoks ringlussevõtu sihtmäärade arvutamiseks ning puuduvad asjakohased alusandmed (näiteks eri jäätmeliikide ringlussevõtt omavalitsuse tasemel). Riik on küll tellinud juhendi riigi tasemel sihtmäärade arvutamiseks (SEI, 2015), kuid mitte omavalitsuste tasandi jaoks. Kui omavalitsused peavad vastutama ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest, siis tuleb esiteks muuta jäätmevaldkonna aruandlust.

Jäätmete ringlussevõtt on võimalik, kui jäätmed kogutakse liigiti ning seejärel suunatakse ringlusesse. Ainult liigiti kogumise korraldamisega ei ole võimalik tagada ringlussevõttu. Ei ole asjakohane seada omavalitsusele vastutust lõpptulemuse eest, kui omavalitsusel on võimalik kontrollida vaid ühte etappi. Omavalitsustel on võimalik jäätmevoogude ringlusesse suunamist kontrollida vaid teatud ulatuses (näiteks korraldatud jäätmeveo raames liigiti kogutud jäätmete ringlusesse suunamine), kuid suur osa jäätmevoost käideldakse vabaturu raames, kus omavalitsus kontrolli ei oma. Omavalitsus ei saa kontrollida näiteks pakendite ning mitmete muude jäätmeliikide (plast, klaas, metall, aia- ja haljastusjäätmed, tekstiil) ringlussevõttu.

Eestis on mitmeid näiteid, kus jäätmed suudetakse küll liigiti koguda, kuid puudub ringlussevõtu käitluslahendus (biojäätmed, tekstiil, rehvid, plastid). Lõppkäitlust saab mõjutada pigem riik näiteks jäätmelubade kaudu või toetades asjakohaste käitluskohtade rajamist. Loetud päevad enne ringlussevõtu tähtaja saabumist ei ole asjakohane määrata sihtmäärade saavutamise eest vastutajaks omavalitsus.

Punkt 54 (JäätS § 31 lg 3) Palume selguse huvides võimalikult täpselt seletuskirjas välja tuua, kas silmas on peetud vaid koodiga 20 jäätmeid (olmejäätmeid) või ka koodiga 15 jäätmeid (pakendijäätmeid)

Punkt 55 (JäätS § 31 lg 4) Seletuskirjas on kirjeldatud: edaspidi peab olema elanikel ja ettevõtetel olenemata korterite, istekohtade vm arvust ja tekkekogusest võimalik biojäätmeid jäätmevedajale üle anda. Kas see tähendab seda, et edaspidi on olenemata korterite arvust, kinnistul biojäätmete konteiner kohustuslik, kui ei ole tagatud biojäätmete kohapeal kompostimist?

Punkt 55 (JäätS § 31 punkt 5). Eesti reeglina papp ja paber kogutakse koos. Päris tihti papi ja paberi kogumine on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud. Kas Keskkonnaministeerium on arvamusel, et eelnimetatud liikide kooskogumise seletus ja analüüs jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas on nii vajalik ja mõjutab sihtarvu saavutamist?

Punkt 60 JäätS tunnistatakse kehtetuks § 36 lg 3, mille kohaselt liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsortimine. Meie hinnangul on säte siiski vajalik üldise selguse huvides juhindumiseks jäätmekäitlejatele. Juhul, kui liigiti kogutud jäätmete hulka on visatud sobimatuid jäätmeid, tuleks kogutud jäätmed sortida, mitte käsitleda kogutud jäätmeid segaolmejäätmetena. Meie hinnangul võib järelsortimise nõude kaotamine viia olukorrani, kus järelsortimist vajavaid liigiti kogutud jäätmeid (näiteks pakendid avalikust kogumisvõrgust) hakatakse järelsortimise asemel käsitlema segaolmejäätmetena.

Punkt 63 JäätS § 39 lg 3 punktides 1-5 kasutatakse termineid jäätmete kogumissüsteemid, käitlemistaristu, kõrvaldamis- ja taaskasutamiskohad, jäätmerajatiste taristu. Teeme ettepaneku vaadata üle terminid ning need ühtlustada. Punktid 2 ja 5 dubleerivad üksteist osaliselt. Punkti 2 kohaselt tuleb jäätmekavas anda hinnang uute kõrvaldamis- ja taaskasutamiskohtade rajamise osas, punkt 5 näeb ette andmed tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamiskohtade kohta.

Punkt 63-65 Jäätmekava koostamisele esitatud nõuded muudetakse suures ulatuses, mis tähendab, et valmima peab põhimõtteliselt uus dokument. Mõned punktid tuleks kujundada kõigepealt riigi tasandil, eriti § 39 lõike 3 punktid 4, 7, 8, 11,12, 13 ja 14. Punkte 7, 8, 11 ja 13 on peaaegu võimatu lahendada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna tegemist on laiema põhimõttega, mis vajab andmete kogumist, analüüsimist ja läbimõtlemist riigi tasandil. Samalt, päris tihti kohalikul omavalitsusel puudub „mehhanism", millega võiks nt piirata biolagunevate jäätmete ladestamist (seda enam, et jäätmeseadusega on kehtestatud liigiti kogutud jäätmete kõrvaldamise keeld, mida võiks ja tuleks kontrollida keskkonnalubade kontrolli juures).

Punkt 63 (JäätS § 39 lg 3 p 1). Eelnõust võib välja lugeda, et jäätmekava osana tuleks esitada kõigi KOV territooriumil tekkivate jäätmete kogused liikide ja päritolu kaupa. See on mahukas Exceli tabel, mis on saadav Keskkonnaagentuurist (JATSi väljavõte). Selle lisamine jäätmekavale ei ole andmete rohkuse ja detailsuse tõttu mõistlik. Palun seletuskirjas välja tuua, milliste jäätmeliikide kogused ja päritolu tuleb jäätmekavas esitada.

Punktis 3 palume lisada seletuskirja viide allikale, kust jäätmekava koostav isik (KOV keskkonnaspetsialist) leiab kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete loetelu.

Punktis 13 sätestatut on raske kontrollida kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna ei pruugi olla, et energia taaskasutamiseks suunatakse olmejäätmed otseselt kontsessiooni lepingulise jäätmevedaja poolt. Päris tihti enne energia taaskasutamiseks suunamist olmejäätmed läbivad mitu jäätmekäitluskohta ja üldkogusest konkreetse omavalitsuse koguste eraldamine ei ole enam võimalik.

Üldjuhul jäätmekava ei saa olla muudetud, kehtestatud ja rakendatud vastavalt sisse viidavatele muudatustele enne, kui muudetakse, kehtestatakse ja rakendatakse valdkonna tegevuskava ning jäätmekava koostamise juhend. Peale valdkonna tegevuskava kehtestamist ning jäätmekava koostamise juhendi valmimist kohalikule omavalitsusele peab olema antud piisav aeg jäätmekava kehtestamiseks.

Punkti 64 (JäätS § 39 lg 3 p 7) kohaselt tuleks jäätmekavas muu hulgas näidata jäätmekäitlusega tegelevate avalikõiguslike ja eraõiguslike isikute investeeringute jaotuse kirjeldust. Mida täpsemalt peetakse silmas või kuidas saaks omavalitsus eraettevõtete äriplaanid kirjutada jäätmekavasse, seletuskirjast ei selgu. Samuti ei ole sellist nõuet püstitatud jäätmete raamdirektiivis, millele viitab seletuskiri. Teeme ettepaneku säte sellisel kujul eelnõust välja jätta.

Punkti 65 (JäätS § 39 lg 3 p 12) kohaselt tuleb jäätmekava koosseisus esitada pakendi ja pakendijäätmete käitlemise kava. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava ei saa olla plaanitud ja kehtestatud kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada kohad pakendi kogumiseks, kuid mitte otsustada ja lahendada selle käitlemisega seotud probleeme.

Selline kava võiks olla riigi tegevuskavas, aga mitte omavalitsuse kavas. Omavalitsused saavad analüüsida kogumissüsteeme, aga iga omavalitsus ei peaks analüüsima kogu pakendite käitlusahelat. See on pakendiettevõtjate, mitte omavalitsuse vastutusala tagada pakendijäätmete taaskasutus nõutud ulatuses. Teeme ettepaneku säte eelnõust välja jätta või täpsustada, kas KOV jäätmekavas tuleb esitada kava pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kohta vaid nende kogumise osas või ka pakendite ja pakendijäätmete vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevuse osas, mis kuuluvad käitlemise mõiste alla. KOVidel üldjuhul puudub ülevaade pakendijäätmete vedamise ja edasise käitlemise ja vahendustegevuse kohta.

Punkt 72 ja 73 (JäätS § 55, § 59) Muudatuste kohaselt kooskõlastab Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ning kooskõlastuseta ei saa KOV jäätmekava heaks kiita. Keskkonnaametile sisuliselt vetoõiguse andmine kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise suhtes riivab KOV üksuse autonoomiat. Märgime ka, et eelnõu ja seletuskirja alusel jääb arusaamatuks, kui kaugele nõuete täitmise kontroll võib ulatuda. Nõustuda ei saa sellise muudatusega ning teeme ettepaneku § 55 ja § 59 muudatused eelnõust välja jätta.

Täiendavalt märgime, et kehtiv jäätmeseadus annab detailse kirjelduse, kuidas koostatakse ja menetletakse kohaliku omavalitsuse jäätmekava, kuid ei selgu, kuidas, kelle poolt ja milliste menetlusreeglitega kehtestatakse valdkondlik tegevuskava. Uus eelnõu muudatusi ette ei näe, seletuskirjas kasutatakse nii termineid riigi jäätmekava kui valdkondlik tegevuskava. Teeme ettepaneku ühtlustada terminid ning valdkondliku tegevuskava menetlus kirjeldada jäätmeseaduses sarnase täpsusega kui omavalitsuse jäätmekava.

Punkt 83 (JäätS § 71 lg 2 p 14) käsitleb jäätmehoolduseeskirjade sisu ning eelnõu kohaselt peab jäätmehoolduseeskiri sätestama "tekkekohal liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete nagu puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad, mis asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil". Eelnõu seletuskirjast selgub, et omavalitsusele pannakse kohustus tagada liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiskohtade olemasolu, vajadusel tuleks omavalitusel laiendada olemasolevat või rajada uus jäätmejaam. Samas, seletuskirjast ei selgu, miks sortimise süsteemi peab looma ainult kohalik omavalitsus, tagades selle süsteemi loomist jäätmekäitluskohtade rajamise kaudu.

Omavalitsuste jäätmejaamad on rajatud eeskätt kodumajapidamistest pärinevate liigiti kogutud olmejäätmete kogumiseks, sortimismäärus kohustab omavalitsust jäätmejaamades vastu võtma ca 10 liiki jäätmeid, enamasti võetakse vastu ka pakendeid ja elektri-ja elektroonikaseadmete jäätmeid, asbesti. Kui täiendavalt on vaja vastu võtta ca 10 liiki ehitus- ja lammutusjäätmeid, on vajalik ulatuslikud investeeringud jäätmejaamade täiendavaks rajamiseks, kuna olemasolevate laiendamine ei ole sageli ruumipuudusel võimalik.

Leiame, et seletuskiri on puudulik, sellist kohustust sätestada ei ole põhjendatud. Puudub analüüs, kas ehitusjäätmete ringlussevõtt täna on takistatud seetõttu, et puudub võimalus liigiti kogutud ehitusjäätmeid üle anda. Kuidas takistab ringlussevõttu, kui lammutamisel tekkivad inertsed materjalid kogutakse ühes ning sorditakse seejärel kesksetes käitlusrajatistes nagu täna seda tehakse? Teeme ettepaneku säte eelnõust välja jätta või täpsustada, kas nõutud on mitme ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiskoha olemasolu või loetakse seadusesäte täidetuks, kui KOV territooriumil on üks kogumiskoht, kus võetakse vastu kõiki nimetatud ehitus- ja lammutusjäätmeid. Nii eelnõus kui seletuskirjas on kasutatud mitmuse vormi.

Punkt 84 ja 85 (JäätS § 71 lg 3 ja lg 4-6) Muudatuste kohaselt kooskõlastab Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja ning kooskõlastuseta ei saa KOV jäätmehoolduseeskirja heaks kiita. Sarnaselt eelnõu punktidele 72 ja 73 ei saa nõustuda selliste muudatusega ning teeme ettepaneku § 71 lõigete 3-6 muudatused eelnõust välja jätta.

Punkt 88 (JäätS § 119 lg 21) kus sätestatakse, et kohalik omavalitsus teostab järelevalvet ehitise lammutamisel tekkinud jäätmete liigiti kogumise üle. Õiguskantsler 28.01.2019 kirjaga nr 6-4/190037/1900470 esitas Tallinna Linnavolikogule märgukirja jäätmeõiendi nõudmise kohta. Märgukirjas on juhitud tähelepanu sellele, et jäätmehoolduseeskirjas ei saa ehitusprojektile nõudeid kehtestada. Ehitusprojekti nõuded tulenevad ehitusseadustikust ja selle määrusest ja need ei jäta kohalikule omavalitsusele õigust reguleerida määrusega ehitusprojektiga seonduvaid küsimusi. Ehitusseadustikust ei tulene kohustust koostada jäätmeõiend ja esitada see koos kasutusloa taotlusega ja põhimõtteliselt seda ei saa nõuda koos kasutusloa taotlusega. Samas paljud kohalikud omavalitsused on kehtestanud jäätmehoolduseeskirjas jäätmekava esitamise nõuet ning nõuavad dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohase kogumise ja üleandmise koos kasutusloa taotlusega. Seega kohalikul omavalitsusel kaob töötav ja paikapidav järelevalve meede. Juhul, kui mainitud kavade ja dokumentide esitamist ei lahendata ehitusseaduse ja selle määruse raames, kohalikul omavalitsusel jäävad võimalused kontrollida seda kohapeal või pärast otsida alltöövõtjat, kes tegeles jäätmete kogumisega ja nõuda tema käest sellega seotud tõendeid. Mõlemad meetmed nõuavad aega ja inimressurssi, mida kohalikes omavalitsustes selletagi puudu on.

Punkt 90 (JäätS § 119 lg 11 ja 12) kohaselt lisatakse omavalitsusele kohustus teha järelevalvet probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja tagasivõtmise üle. Kuna probleemtoodete kogumist reeglina korraldavad üleriigilised organisatsioonid, peame asjakohaseks jätta riiklik järelevalve Keskkonnainspektsioonile. Järelevalvemenetlused on efektiivsemad, kui neid viiakse läbi süsteemselt perioodiliselt organisatsioonide kaupa. KOV teeb järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle, Keskkonnainspektsioon aga muus osas. Teeme ettepaneku säte eelnõust välja jätta. Täiendav ettepanek: tervishoiujäätmete käitlemist võiks samuti kontrollida Terviseamet või siis Terviseamet koostöös kohaliku omavalitsusega.

Punktiga 93 (JäätS § 1196) antakse Keskkonnainspektsioonile haldusjärelevalve pädevus kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Nõustuda ei saa sellise seadusmuudatusega. Eelnõu ja seletuskirja alusel jääb arusaamatuks, missuguse kohaliku omavalitsuse täidetava riikliku haldusülesande täitmiseks antud haldusaktide õiguspärasust hakkab Keskkonnainspektsioon kontrollima või missugused haldusaktid on need, mille võimalik õigusvastasus takistab teenuse osutamise kvaliteeti või sihtarvude täitmist jne. Leiame, et seletuskirja selgitused on eksitavad ja kavandatav regulatsioon ei vasta seletuskirjas viidatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 753.

Punkt 113 (JäätS § 13613) Oleme seisukohal, et iga jäätmehoolduseeskirja või jäätmekava muutmisega ei peaks § 13613 kohaldama. Seda punkti peaks kohaldama uue dokumendi kehtestamisel aga mitte muutmisel. Teeme ettepaneku eelnõud vastavalt muuta.

Märkused eelnõu paragrahv 2 (pakendiseadus) kohta

Suurema olmejäätmete osa moodustavad pakendijäätmed. Ainukene meede, mis on suunatud otseselt pakendi liigiti kogumise koguste suurendamisele on kajastatud pakendiseaduse muutmise eelnõu punktis 33, millega pakendiseaduse paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31, kus sätestatakse, et pakendiettevõtja võib tagatisraha rakendada ka kõrge etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siirupi ja piimajoogi ühekorrapakendile ja korduskasutuspakendile. Põhimõtteliselt selline nõue on vabatahtlik. Vabatahtliku võimaluse lisamine ei suurenda pakendiettevõtja, pakendatud kauba müüja ja lõpptarbija motivatsiooni ka muid pakendeid suuremal määral taaskasutama ning tagastama, kuna selleks puudub reaalne kohustus ja ei tähenda, et pakendiettevõte hakkab vabatahtlikult enda peale lisakohustusi võtma. Ülejäänud pakendiseaduse muutmise eelnõus esitatud muudatused ja meetmed on nominaalsed, kuna seotud pigem aruandlusega, mis iseenesest on järelkontrolli tegevus.

Alljärgnevalt esitame jäätmeseaduse kohta täiendavad ettepanekud

Ettepanek 1 Luua seadusega võimalus, et pakendijäätmete kogumine võib toimuda ka korraldatud jäätmeveo raames KOVi ja kolme pakendiorganisatsiooni koostöös. Näiteks nii, et KOV leiab kontsessioonihanke tulemusena vedaja, kes lisaks teistele jäätmeliikidele veab ka pakendijäätmeid tekkekohast kogu jäätmeveopiirkonnas. KOV teeb sel juhul pakendijäätmete veoteenusega liitumise jäätmevaldajatele kohustuslikuks analoogselt segaolmejäätmetele. Jäätmevaldajad tasuvad veokulud ettenähtud jäätmekäitluskohta, kus vastuvõtuga kaasnevad kulud ja edasise käitluse kulud kaetakse pakendiorganisatsioonide poolt (näiteks vastavalt turuosale). Käitluskohta viidud pakendijäätmed kuuluvad pakendiorganisatsioonidele. Selle arvelt on pakendiorganisatsioonidel õigus vähendada avalike pakendipunktide arvu. Avalikud pakendipunktid peavad säilima kaupluste juures, mille haldaja on seaduse mõistes pakendiettevõtja. See pakendiettevõtja tagab ka piisava mahutite arvu ja korra oma kaupluse pakendkonteinerite juures.

Sellisel juhul on võimalik tagada kõigile jäätmevaldajatele mugav pakendijäätmete äraandmine, millega kaasneb isiklik vastutus pakendite õige sorteerimise eest, kaob avalike pakendipunktide prügistamise probleem, pakendorganisatsioonid saavad kätte suhteliselt puhta pakendi, mis võimaldab täita üha kasvavaid ringlussevõtu sihtarve.

Ettepanek 2 Täiendada jäätmeseaduse paragrahvi 66 lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul." Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätmeveoga liitunutest, mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed tekkivate jäätmevoogude kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud andmed on olnud puudulikud. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivatsiooni jäätmevaldajatelt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätmekäitluskohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes ristsubsideerida ja kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete äraandmise eest odavam hind kui näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest, edendades selle kaudu tekkekohal jäätmete liigiti kogumist

Ettepanek 3 Kuna Keskkonnaametil puudub kohustus arvestada linna- või vallavalitsuse arvamusega jäätmeloa väljastamisel teeme ettepaneku jäätmeloa taotlus esitada kooskõlastamiseks taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine on peab olema loa andjale siduv. Ettepaneku eesmärk on vältida Keskkonnaameti poolt jäätmelubade väljastamist ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta.

Ettepanek 4 Ettepanek muuta JäätS § 69 lg 41 ja täpsustada, millise jäätmeloa või kompleksloa omamine vabastab isikut korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest. Leidub väga palju ettevõtteid, kellele on väljastatud jäätmeluba ühe või kahe jäätmeliigi käitlemiseks, ja ettevõtteid, kellele on väljastatud jäätmeluba ainult jäätmete vedamiseks. Meie hinnangul ei ole põhjendatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastada isikuid, kes omavad ükskõik millist jäätmeluba või kompleksluba. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on võimalik vabastada ainult see kinnistu, millel töödeldakse jäätmeloa või kompleksloa alusel korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliiki. Ka sellisel juhul saab vabastamine hõlmata ainult seda jäätmeliiki, mida on isikul jäätmeloa või kompleksloa kohaselt lubatud töödelda ja ei saa laieneda teistele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikidele, mille töötlemiseks jäätmeluba või kompleksluba õigust ei anna

Ettepanek 5 Luua seadusega KOVidele õigus nõuda ehitusregistris ehitusloa taotluse või ehitusteatise juures ülevaadet eeldatavalt tekkivatest jäätmetest (jäätmekava) ja pärast ehitustöid koos kasutusloa või kasutusteatisega jäätmeõiendit või tõendeid, mis kinnitavad tekkinud jäätmete üleandmist. Õiguskantsleri 28.01.2019. märgukirja nr 6-4/190037/1900470 kohaselt võib jäätmeõiendit nõuda vaid „põhjendatult ja üksikjuhtumitel". Keskkonnaministri 24.09.2019.a kirjas nr 9-2/19/5134 soovitatakse KOVidel ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist kinnitavaid tõendeid nõuda „kõikide kasutuslubade menetlemisel". Ühe ukse põhimõttest lähtudes on mõistlik, et ehitise omanik või ehitusettevõtja saab ehitisega seotud dokumendid ametkonnale edastada ühe andmebaasi, so ehitusregistri kaudu. Ka järelevalveasutused saavad vajadusel dokumente ehitusregistrist kontrollida ega pea selleks ehitise omanikku täiendavalt tülitama.

 

 

Lugupidamisega

 

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

ELVL tegevdirektor