MTÜ Jäätmehalduskeskus ettepanekud jäätmeseaduse muutmiseks

 

1. Lisada Jäätmeseadusesse § 66 lg 1 prim 1.

Sõnastada § 66 lg 1 prim 1 järgmiselt:

 

„Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmevaldajad maksavad §66 lg 5 kirjeldatud teenustasu kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse poolt volitatud või konkursi teel valitud isikule. Sellisel juhul peab  jäätmevaldajate üle arvestust ning korraldab nendega arveldamise kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse poolt volitatud isik."

 

Põhjendus: jäätmehoolduse korraldamisel on vajalik anda kohalikele omavalitsusele võimalus valida erinevate lahenduste vahel jäätmehoolduse korraldamisel, s.h jäätmeveo korraldamise, millede rakendamine vastab kohaliku omavalitsuse võimalustele ja vajadustele ning võimaldab sobivaimal viisil eesmärgistatud tulemuste saavutamise, s.h käesoleva Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu § 31 „Jäätmete liigiti kogumise korraldamise alused" toodud eesmärkide saavutamise, millest olulisem on § 136³ lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine. Eelnõu seletuskirjas on § 31 muudatuste vajalikkuse selgitamisel muuhulgas väljendatud järgmist: Eeltoodust tuleneb, et just kohalikku omavalitsust tuleb pidada sihtarvude täitmist suuresti kujundavaks subjektiks. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamine on seotud kohaliku omavalitsuse olemusliku kohustuse ehk jäätmehoolduse  korraldamise tulemusliku täitmisega. Nimelt mõjutab jäätmete liigiti kogumine otsustava tähtsusega kogu ahelat: alates jäätmete tekitamisest kuni lõpptöötlemiseni. See määrab kindlaks nii jäätmekäitlusotsused kui ka nende kogumise praktilisuse ja majandusliku otstarbekuse, võimaluse valida ringlusse võtmise või kõrvaldamise vahel ning vajaduse korral ringlusse võtmise meetodi.[1]

 

Seega on jäätmehoolduse efektiivne korraldamine kohaliku omavalitsuse üks tuumikülesannetest on ning vastav põhimõte on läbivalt esindatud nii kehtivas Jäätmeseaduses kui ka Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõus. Tuumikülesande täitmise kohustus eeldab kohalikul omavalitsusel ka asjakohaste õiguste olemasolu. § 66 lg 1 prim 1 on asjakohane meede, mille kasutamine on kohalikele omavalitsustele vabatahtlik ning loob eeldused kohalikule omavalitsusele jäätmehoolduses eesmärgistatud ja nõutud tulemuse saavutamisel.

Jäätmeveo teenuse arveldamine ei ole eraldi hinna -või teenuse komponendina jäätmeseaduses kirjeldatud ega ei ole mõnes õigusaktis keeldu seda teenust kohalikul omavalitsusel ise osutada.

 

2. Täiendada Jäätmeseaduse § 66 lg 5 sõnastust nii, et see vastaks Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu § 11 sõnastusele ja saastaja maksab põhimõttele Jäätmedirektiivis.

Sõnastada § 66 lg 5 järgmiselt:

„Korraldatud jäätmeveoteenustasu  sisaldab  teenusega seotud jäätmerajatiste taristu rajamist ja hooldust, jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulusid, jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise kulusid ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulusid. Kohaliku omavalituse üksus võib hõlmata teenustasu sisse ka jäätmehoolduse korraldamise ja arendamise kulud."  

 

Põhjendus: saastaja maksab põhimõtte rakendamine toimub korraldatud jäätmeveos läbi jäätmeveo teenustasu, mistõttu on oluline selgesõnaliselt välja tuua, milliste kulukomponentidega peab jäätmeveo teenustasu kujundamisel arvestama.

 

3. Lisada Jäätmeseadusesse § 12 prim.

Sõnastada § 12 prim järgmiselt:

„Jäätmehooldusorganisatsioon

1. Jäätmehooldusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on kohalikud omavalitsused või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on kohalikud omavalitsused.

2. Jäätmehooldusorganisatsiooni ülesanne on korraldada kohalike omavalitsuste poolt antud ülesandeid jäätmehoolduse arendamisel (12), jäätmete liigiti kogumise korraldamisel (31 lg 1), korraldatud jäätmeveoteenuse korraldamisel (66 lg 1), jäätmevaldajate registri pidamisel (71 prim) ning täita muid jäätmehooldusega seotud ülesandeid."

Põhjendus: mitmed kohalikud omavalitsused teevad juba täna koostööd jäätmehoolduse korraldamisega seotud küsimustes ning on asutatud erinevaid koostööorganisatsioone, milledele on antud üle Jäätmeseadusest tulenevaid kohalike omavalitsuse ülesandeid. Koostöö sisu on väljendunud peamiselt ühiste jäätmekavade koostamises ja korraldatud jäätmeveo hangete planeerimises. Kuna jäätmehoolduse korraldamine on  oma olemuselt universaalsetel reeglitel põhinev, siis on nii mastaabiefekti saavutamiseks ja sellest tuleneva efektiivsuse tagamiseks kui ka valdkonna kompetentsi tõstmiseks ja rahaliste ressursside kasutamise optimeerimisel kohalike omavalitsuste koostöö jäätmehoolduse küsimustes nii vajalik kui otstarbekusega põhjendatav. Omavalitsuste koostöö saab toimuda kõikides jäätmehoolduse küsimustes ja eestiüleselt.

Kehtiv Jäätmeseadus ei sisalda kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni definitsiooni, mis on seetõttu praktikas kaasa toonud ka arusaamatusi antud organisatsioonide õigusliku staatuse osas, s.h suhtluses riigiasutuste ja ametitega ning KIK toetusrahade taotlemisel ning nende vajalikkuse osas.

Jäätmehooldusorganisatsiooni olemuse ja ülesannete kirjeldamisel on kohaldatud analoogiat Pakendiseaduse eelnõu regulatsioonist, mis sätestab pakendiettevõtjate poolt oma ülesannete täitmise läbi taaskasutusorganisatsioonide.