Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni transpordi ja teede töörühma

 

KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

Tallinn                                                                                                                                                24. august 2020. a

Koosoleku algus kell 10.00, lõpp kell 12.00

 

Juhatas: Ain Tatter, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja

Protokollis: Meelis Toome, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse peaspetsialist.

Osalejad:

Nimi	Organisatsioon
Kalle Toomet	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Jan Trei	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ergo Eesmaa	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Andres Harjo	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Heiki Hansen	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ain Valdmann	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Enn Raadik	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Rein Haak	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Toomas Johanson	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ago Kokser	Eesti Linnade ja Valdade Liit
Mart Uusjärv	Rahandusministeerium
Sulev Liivik	Rahandusministeerium
Ain Tatter	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Julia Bergstein	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pavel Karev	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eva Killar	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Liis Vahter	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meelis Toome	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 

Koosoleku heakskiidetud päevakord:

1. E-veoseleht ja raskeveokid.
2. Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis- ja finantseerimiselahenduse analüüs.
3. RES 2021-2024 hetkeseis.
4. Naastrehvide mõju tänavatele ja teedele ja nende piiramise ettepanekud.
5. Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma vahearuande ettepanekud.
6. Muud küsimused.

 

Arutelu ja otsused:

1. E-veoseleht ja raskeveokid.

 

Ain Tatter selgitas ministeeriumi kaalutlusi ja rolli e-veoselehtede arendus- ja rakendustegevuses.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Eva Killar andis ülevaate e-veoselehe projektist (esitlus manuses).

DIGINNO PROTO e CMR projekt (pdf fail)

Seoses eFTI regulatsiooni hiljutise vastuvõtmisega tekib riikidel kohustus aktsepteerida elektroonilisi veodokumente (eFTI hakkab kehtima 2023.a. augustist). Arendatavad süsteemid peavad olema universaalsed (kõikidele veoseliikidele) ja ühildatavad teiste riikide andmebaasidega. Eesmärgiks on luua süsteem, mida saaksid kasutada nii avalik sektor (seaduskuulekuse kontroll) kui ka eraettevõtlus.

Otsustati: Osapooled võtsid informatsiooni teadmiseks.

 

2. Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis- ja finantseerimiselahenduse analüüs.

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Liis Vahter andis Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis-, planeerimis- ja finantseerimislahenduse analüüsi ülevaate (esitlus manuses).

Tallinna piirkonna liikuvuse ülevaade (PDF fail)

Analüüsiga kogutakse informatsiooni liikuvuse tõhusamaks planeerimiseks Tallinna piirkonnas (Tallinna linn ja Harjumaa ning Põhja-Rapla omavalitsused), pidades silmas hilisemat laiendamisvõimalust kogu Eestile. Töö peab andma mitmekülgselt ja andmepõhiselt (analüüsides kõiki liikumisviise) vastused järgnevatele küsimustele:

• milline saaks olla ühtselt koordineeritud ja ühtsetel alustel toimiv ühistranspordi tänasest kliendisõbralikum liinivõrk Tallinna regioonis;
• milline saaks olla finantseerimis- ja juhtimislahendus, mis ühtset ühistranspordikorraldust võimaldaks;
• millised peaksid olema ühtset ühistranspordikorraldust toetavad tsoneerimise ja hinnastamise põhimõtted.

Koosolekul märgiti ära, et analüüsiga tehakse ettepanek ka piirkonna ÜT teenindustaseme normide osas. Kokkuvõtvaid järeldusi saab esitada 2021 aastal, kui on valminud lisaks käesolevale analüüsile ka riigikontrolli audit ja MKM-i tasuta ühistranspordi uuring.

 

Otsustati: Osapooled võtsid informatsiooni teadmiseks.

 

3. RES 2021-2024 hetkeseis.

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonnajuhataja Ain Tatter ja  teedetalituse juhataja Julia Bergstein andsid ülevaate RES 2021-2024 hetkeseisust.

MKM esitas RES 2021-2024 lisataotlused kolmes valdkonnas sh kohalike teede juhtumipõhiseks toetamiseks 10 mln eurot aastas. Rahandusministeerium esitas valemipõhise toetuse lisaks baassummale 29,3 mln, lisataotluse 5 mln eurot 2021 aastaks, 7,5 mln 2022 ja 11 mln 2023 ja 2024 aastaks.

 

2020. a kohalike teede hoidu suunati valemipõhist toetust kokku 59,3 mln ning juhtumipõhist toetust 21,1 mln eurot, sellest eriolukorrast tingitud majanduslanguse mõjude vähendamiseks kokku  44,1 mln eurot. 2020. a täiendava juhtumipõhise toetuse taotlemise tingimusi muudeti. Nõudeks oli ehitusprojekti olemasolu ning ehitamise alustamine toetuse saamise aastal. Lisaks ei toetatud projekteerimisega seotud kulusid. ELVL esindajad nentisid, et see on hea praktika, kuna projekteerimisega seotud tegevused võtavad palju aega ja alati ei õnnestuks sel juhul ehitustöödega määruses nõutud ajaks valmis saada (toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. detsembriks).

2021. aasta ühistranspordi kõikide veoliikide toetuste kogumaht RES-i eelnõus ei ole võrreldes kevadise prognoosiga muutunud ja on 109 185 232 eurot. Lisataotlusi on hetkeseisus 1 031 000 euro ulatuses, millest 976 tuhat eurot moodustab lisataotlus bussitranspordile.

MKM selgitas veoliikide lõikes toetuste kujunemist mõjutavaid asjaolusid RES-i perioodi järgnevatel aastatel.

 

Otsustati: Osapooled võtsid informatsiooni teadmiseks.

 

 

4. Naastrehvide mõju tänavatele ja teedele ja nende piiramise ettepanekud.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Ain Valdmann tõi välja Tallinna poolt tellitud uuringu olulisemad  naastrehvide mõjud tänavatele  ning andis  ülevaate Helsingi linna vastavatest algatustest  (kokkuvõttev memo manuses).

MEMO naastrehvid (.docx fail)

Kaasnevalt arutati ka menetluses oleva liiklusseaduse eelnõu täiendamise võimalusi, kuid konkreetsetes meetmetes kokkuleppeid ei saavutatud.

 

Otsustati: Osapooled jälgivad arenguid Soomes ning jätkavad teema aruteludega.

 

 

5. Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma vahearuande ettepanekud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter andis ülevaate riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma vahearuande ettepanekutest.

 

MKM ja EVLV vahetasid mõtteid rakkerühma vahearuande ettepanekute üle. Selles protsessis tuleb  kindlasti tähelepanu pöörata ka sellele, et tulevased nõuded oleksid tasakaalus nii rahastuse, võimekuste kui ka vajaduste osas,  säiliks ka omavalitsusüksuste mõistlik otsustusautonoomia ning tagatud oleks avalike teenuste toimepidevus,.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel suvel valminud analüüsis toodud ca 400 bussipeatuse füüsilist ligipääsu tagav rekonstrueerimise plaan tuleks kindlasti kiiresti ellu viia, tegemist ei ole väga kuluka meetmega ja seda võiks rahastada sihtfinantseeringuga riigieelarvest. Kuna enamuses  analüüsis kaardistatud objektid asuvad  omavalitsuste territooriumil, siis palus MKM omavalitsusüksustelt võimalikult kiiresti sisendit, kuidas seda projekti  kõige efektiivsemalt realiseerida, nt kas lahenduseks võiks olla uus toetusmeede, millest  omavalitsused esitavad taotlused sarnaselt tänase juhtumipõhise toetusmeetme loogikale, või on muid ettepanekuid? Teemat arutavad ministrid koos ametnikega 16. septembri kohtumisel.

 

Otsustati: Osapooled võtsid informatsiooni teadmiseks, ELVL esitab võimalikult kiiresti oma ettepanekud ühistranspordi peatuste füüsilist ligipääsetavust tagava tegevuskava elluviimiseks.

 

 

6. Muud küsimused.

• Milline saab olema Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 Eestile eraldatava toetusrahade kasutamine ja suunad?

Otsustati, et MKM korraldab osapooltele informatiivse kokkusaamise MKM-i välisvahendite osakonnaga.

•  ELVL poolt kirjalikult esitatud päevakorra ettepanekut maavararessursside teemal aja puudusel ei käsitletud ning informatsioon esitatakse protokollis alljärgnevalt:

 

Maavararessursi kasutamise inventuurist. 

A) Kuidas on inventuur kulgenud ja millised maakonnad on inventuuriga lisandunud ? Kuidas kogutud infot on plaan lähitulevikus kasutama hakata?

Valminud on uurimustööd Harju, Pärnu, Rapla maakondade kohta, 2021. a lõpuks valmib Järvamaa aruanne. Järgnevate uurimistööde kohta pole veel otsuseid tehtud, kuid kaalumisel on Lääne-Virumaa.  Uurimustööde tulemusi on kasutanud riigi huvi olemasolu kohta hinnangute kujundamisel ja edasiste geoloogiliste uurimistööde planeerimiseks.  Viimastel aastatel Eestis toimunud majanduskasv on hoogustanud tegevust ka ehitussektoris ning toonud kaasa ehitusmaterjalide suurenenud tarbimise ja sellest tulenevad probleemid kohalike ehitusmaavarade varustuskindlusega. Eesti Geoloogiateenistuse ülesanne on analüüsida ehitusmaavarade levikut, kaevandamist, kasutamise perspektiive ja varustuskindluse olukorda ning tõsta esile need piirkonnad, kus loodusliku maavara omaduste järgi on võimalik eeldada ehitussektori, sh eelkõige teedeehituse jaoks vajaliku toorme kaevandamist.

Valminud aruanded on kättesaadavad  sellelt lingilt: https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/ehitusmaavarad

 

B) Millised võimalused võivad olla põlevkivi kaevandamise kõrvalproduktina tekkinud aheraine kasutamise võimalused teede ja raudteede (Rail Baltica) muldkeha ehitustöödel?

Põlevkivi aherainet on võimalik kasutada praktiliselt ilma piiranguteta raudtee ja teede muldkehas ning väikse koormusega teede alustes (juurdepääsud, kergliiklusteed, teenindusteed jt). Praktikas on selle hind koos transpordiga üsna suur, mistõttu otstarbekas on seda materjali kasutada vaid tootmiskoha lähistel, sest kaugemale vedada ei ole majanduslikult otstarbekas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ressursside säästlikku kasutamist ning kaasnevalt uute karjääride avamise vajaduse vähendamist. Samas on nii teede kui raudteede ehitamisel väga olulise tähtsusega kasutatava ehitusmaterjali omadused, materjali päritolule ei ole reeglina seatud piiranguid. Seega, teede ehitusel kehtivates normdokumentides, sh õigusaktides, ei ole keelatud kasutada aherainekillustikku ega muid taaskasutatavaid materjale, kui nende omadused vastavad kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele.

Sama printsiip kajastub ka Rail Balticu ühtsete projekteerimise nõuetes (Rail Baltica Design Guidlines), kus on kehtestatud selged kvaliteedi kriteeriumid erinevate alus- ja muldkeha kihtide materjalidele. Läbi nende põhimõtete on tagatud taristu optimaalsed elukaare kulud, ohutus ja kvaliteet. Aherainekillustiku puhul saame märkida, et tegemist on materjaliga, mille põhiomadused üldjuhul ei vasta minimaalsetele teede ja raudteede (Rail Baltica Design Guidlines) kvaliteedinõuetele põhi katendikonstruktsioonis kasutamiseks ning see on põhjendatud vaid näiteks väikese liikluskoormusega teede ehitamisel või Rail Balticu põhitrassi muldkeha alusehituses ja muude teenindusteede ja laoplatside rajamisel. Seega üldjuhul ei saa aherainekillustik asendada katendikonstruktsioonis kvaliteetset ehituskillustikku.

Aherainekillustiku potentsiaalne kasutuskoht on teede või raudtee muldkehas, kus teatud tingimusi järgides võib aherainekillustikku kasutada täitematerjalina ilma kvaliteedis järgi andmata. Samas lõplik otsus ühe või teise ehitusmaterjali kasutamiseks tehakse konkreetse ehitusobjekti raames lähtuvalt majanduslikust otstarbekusest ning ehitusmaterjalidele esitatud kvaliteedinõuetest igal konkreetsel juhtumil. Kui see on majanduslikult põhjendatud ja kvaliteedinõudeid arvestades võimalik, kaalutakse   ehitusprojektis üldjuhul ka aherainekillustiku kasutamist. Aherainekillustiku müügihinna vähendamisel ja transpordikulude optimeerimisel on tõenäoliselt võimalik suurendada selle materjali kasutust taristu ehitamisel. 

Rail Baltica projektis on ühe võimalusena ette nähtud kasutada aherainekillustikku täiteliivaga segatuna raudtee muldkeha alumistes kihtides. Selliselt on hinnanguliselt võimalik kasutada aherainekillustikku mahus kuni 3,3 miljonit tonni. Samas, Rail Balticu põhiprojekti järgne täpne tehniline lahendus ja mahud on veel täpsustamisel ning lõplik otsus tehakse konkreetse ehitusobjekti raames.  Täiendavalt märgime, et aherainekillustiku kasutamiseks avaliku taristu ehitamisel peab tootel olema tootmisohje sertifikaat ning selle kasutamisel avalikult kaustatavate teede ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrusega nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord".

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/                                                                                         /allkirjastatud digitaalselt/

Ain Tatter                                                                                                                          Meelis Toome

Koosoleku juhataja                                                                                                       Koosoleku protokollija

 

 

 

Protokoll edastati osapooltele kooskõlastamiseks  01. septembril 2020.

 

Protokolli kohta laekunud märkused ja kooskõlastused: