Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll

23.09.19

VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU 2020. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL

Protokolli lisa (valdkondlike töörühmade seisukohtade kokkuvõte)

sept 2019

 

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon[1] ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad[2].

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast[3], riigi eelarvestrateegia 2020-2023 läbirääkimistel arutatust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

I LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel:

1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks.

3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.

4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2022. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga.

6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

II LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK

1. KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD 2020-2023

 

Joonis 1. KOV ja RE näitajate ning SKP ja THI muutuse võrdlus perioodil 2003-2022

* al 2019.a prognoos

RE näitaja = maksutulud – sotsiaalmaks

KOV näitaja = maksutulud, keskkonnatasud, tasandusfond, tulubaasilised toetused

 

Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad

KOV EELARVED

2015

2016

2017

2018

2019*

2020*

2021*

2022*

2023*

TULUD KOKKU

1 598

1 679

1 822

2 085

2 259

2 343

2 440

2 509

2 584

- Tulumaks

853

910

983

1 100

1 219

1 300

1 365

1 429

1 497

- Maamaks

58

58

58

58

58

58

58

58

58

- Kohalikud maksud

13

14

16

16

17

18

19

19

20

- Keskkonnatasud

15

15

16

18

17

18

18

18

19

- Tasandusfond

75

76

77

90

102

107

107

107

107

KULUD KOKKU

1 549

1 666

1 879

2 062

2 281

2 393

2 554

2 567

2 640

KOV tasakaal

48

13

-57

23

-23

-50

-114

-58

-56

KOV sektor tasakaal

52

27

-58

44

-18

-41

-106

-46

-40

Võlakoormus

666

668

731

742

754

813

935

1 001

1 066

Likviidne vara

149

167

168

199

188

198

206

214

222

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhtarvud ja kasvud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOV eelarve tulud SKP-s

7,69%

7,74%

7,66%

8,01%

8,12%

8,02%

7,94%

7,77%

7,66%

KOV tulubaas SKP-s

4,47%

4,55%

4,46%

4,57%

4,75%

4,82%

4,79%

4,76%

4,75%

KOV koondtasakaal SKP-s

0,23%

0,06%

-0,24%

0,09%

-0,08%

-0,17%

-0,37%

-0,18%

-0,17%

KOV koondvõlg SKP-s

3,21%

3,08%

3,07%

2,85%

2,71%

2,78%

3,04%

3,10%

3,16%

KOV eelarve tulude kasv

4,39%

5,09%

8,51%

14,45%

8,30%

3,75%

4,13%

2,84%

3,00%

KOV tulubaasi kasv

7,51%

6,30%

7,50%

12,23%

10,99%

6,52%

4,62%

4,35%

4,43%

Riigieelarve puhastulud SKP-s

17,07%

17,14%

16,55%

16,31%

16,02%

15,81%

15,84%

15,70%

15,61%

Riigieelarve puhastulude kasv (v.e.a)

8,12%

4,79%

5,85%

7,92%

4,92%

3,70%

5,33%

4,13%

3,98%

 

* Prognoos

Tabel 2. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2020. a riigieelarve eelnõu mahud.

 

2019 eelarve

2020 eelarve eelnõu

ELVL taotlus 2020.a RE[4]

Kokkulepe või eriarvamus

1. Tulubaas[5]

KOV tulumaksuosa

11,93%

11,96%

11,96%

Kokkulepe

KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega[6]

102 078 000

107 078 000

104,342 mln

Kokkulepe

2. Eraldised riigieelarvest

Hariduse- ja noorsootöö valdkond

Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus[7], sh:

341,75 mln

341,75 mln

341,75 mln

Kokkulepe

  • Õpetajate tööjõukulude toetus

274,6 mln

 

 

 

  • Direktorite ja õppeala­juhatajate tööjõukulude toetus

14,9 mln

 

 

 

  • Koolilõuna toetus

23,7 mln

 

 

 

  • Õppekirjanduse toetus

8 mln

 

 

 

  • Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus

1,9 mln

 

 

 

  • Tõhustatud ja eritoe õpilastele tegevuskulu toetus

18,5 mln

 

 

 

Huvitegevuse ja huvihariduse toetus

14,25 mln

14,25 mln

14,25 mln

Kokkulepe

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus

15 mln

15 mln

15 mln

Kokkulepe

Õpilaskodude kohatoetus toime­tulekuraskustes perede lastele

2000 eur per õpilane aastas

 

 

 

Maakondlike õpilasürituste ja aine­ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus

1,6 mln

 

 

 

Sotsiaalvaldkond

Toimetulekutoetusteks (sh toime­tulekutoetuse administreerimise hüvitis)[8]

18,23 mln

16,4 mln

18,23 mln

Kokkulepe

Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus

2,65 mln

2,65 mln

2,65 mln

Kokkulepe

Matusetoetus

4 mln

4 mln

4 mln

Kokkulepe

Asendus- ja järelhooldus­teenuse toetus

17,79 mln

17,79 mln

17,79 mln

Kokkulepe

KOV kultuuri ja sporditoetused

Maakonnaraamatukogude tegevustoetus

1,2 mln

1,2 mln

 

Kokkulepe

Raamatukogude teavikute toetus

1,88 mln

1,88 mln

 

Kokkulepe

Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused

1,76 mln

1,76 mln

 

Kokkulepe

Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus

600 000

600 000

 

Kokkulepe

Kohalike teede hoid

Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus

29,3 mln

29,3 mln

43,5 mln

Eriarvamus

ELVL jääb oma ettepaneku juurde

Projektipõhine toetus transiitteede korrastamiseks

6 mln

 

10 mln

Eriarvamus

ELVL jääb oma ettepaneku juurde

Regionaalvaldkond

Ühinemistoetus

 21 383 000

-

 

 

Kvoodiraha hooldekodude energiasäästu investeeringud

8 mln[9]

Käivitub uus meede, mille maht on väljaselgitamisel

 

 

Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis

1,127 mln

1,127 mln

1,127 mln

Kokkulepe

Maakondliku arendustegevuse toetus

2,06 mln

2,06 mln

 

Kokkulepe

Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile

119 000

119 000

150 000

Kokkulepe

KOV IKT toetus ELVLile[10]

125 000

200 000

 

Kokkulepe

Keskkonna valdkond

Riigimaade ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamine (Maa-ameti eelarve)

286 000

286 000

 

Kokkulepe

 
II FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

 

1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud

Ettepanek 1. Arvestades varasemalt saavutatud kokkuleppeid, taastada KOVidele ülekantav tulumaksumäär majanduslanguse eelse perioodi tasemele arvestades ka maamaksuvabastuste kompenseerimise eesmärgil tulumaksu eraldamise määra tõstmist 0,2 protsendipunkti võrra ning 2018 ja 2019. a lisandunud ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist.

 

2017

 

2018

2019

 

2020

taotlus

2021 taotlus

2022

taotlus

2023 taotlus

Tulumaksu %

11,6

11,86

11,93

11,96

12,16

12,18

12,18

 

Põhjendus: Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise protsess vajab jätkamist. Alates 2010. aastast on riigieelarve tulude kasv jätkuvalt kiirem kui kohalike omavalitsuste tulude kasv. Samal ajal riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusudega alates 2009. aastast on suurendatud ka oma­valitsuste kulu mis on mõjutanud oluliselt kohalike omavalitsuste põhiteenuste osutamist ja teenuste kvaliteeti.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Tulenevalt valitsuskabineti 27.07.2017 otsusest suurendatakse 2020. a KOVide tulumaksu osa 5 mln eurot. Koos 2018 - 2019. a toimunud toetuste tulubaasi andmisega on KOVide tulumaksuosa suurus 2020. a 11,96%. Järgnevate aastate KOV tulumaksu osa kasvu ei ole riigi eelarvestrateegias kavandatud.

Riigihalduse minister plaanib jätkata taotlemist järgmistel aastatel RES-i protsessis.

KOVide tulude maht ulatub 2020. a ca 2,3 miljardi euroni s.o 1,9 korda rohkem kui 2010. aastal (ja 1,6 korda rohkem kui 2008. aastal). Kuna inflatsioon on vastaval perioodil olnud oluliselt madalam (25%), on see tähendanud olulist reaalse võimekuse kasvu.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi.

Ettepanek 2. Taastada tasandusfond 2009. aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taseme taastamisega.

 

2018

2019

2020 taotlus

2021 taotlus

2022 taotlus

2023 taotlus**

Tasandusfond

90 181 000

102 078 000

104 342 290

110 143 800

110 143 800

110 143 800

- tulude taastamiseks

88 771 303

99 771 303

103 099 490

109 000 000

109 096 200

109 096 200

- keskkonna­tasude kompen­satsioon

831 757

733 000

636 000

537 000

440 000

440 000

- väikesaarte­toetus

577 940

606 800

606 800

606 800

606 800

606 800

 

Tasandusfondi ei ole lisatud vahendeid regionaalkomponendi kulude katteks.

* 2017. a tasandusfondi struktuur on viidud vastavusse 2018. a riigieelarve tasandusfondi struktuuriga.

** 2023 .a taotlust täpsustatakse pärast Rahandusministeeriumi 2019. a kevadise majandusprognoosi avaldamist.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Tulenevalt valitsuskabineti 27.07.2017 otsusest suurendatakse 2020. a KOVide tasandusfondi 5 mln eurot. Koos 2018 - 2019. a toimunud toetuste tulubaasi andmisega on KOVide tasandusfondi suurus 2020. a 107 mln eurot. Järgnevate aastate tasandusfondi kasvu ei ole riigi eelarvestrateegias kavandatud.

Riigihalduse minister plaanib jätkata taotlemist järgmistel aastatel RES-i protsessis.

KOVide tulude maht ulatub 2020. a ca 2,3 miljardi euroni s.o 1,9 korda rohkem kui 2010. aastal (ja 1,6 korda rohkem kui 2008. aastal). Kuna inflatsioon on vastaval perioodil olnud oluliselt madalam (25%), on see tähendanud olulist reaalse võimekuse kasvu.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi.

Ettepanek 3. Töötada läbi võimalused, kuidas tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused ümber kohalike omavalitsuste tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu. Toetusfondi vahendite mahu kajastamine RESis, nende säilitamine ja osaliselt KOV tulubaasi üleviimine vajab analüüsi ja kokkuleppeid selliselt, et omavalitsustel oleks võimalik piisavalt aegsasti arvestada seda oma arengukavades. Eraldiste üleviimine KOV tulubaasi suurendab KOV fiskaalautonoomiat ja vahendite efektiivsemat kasutamist. Rääkida läbi muudatuste ajakava. Tulubaasi tuleb lisada vahendid alljärgnevateks toetusteks:

 1) Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus;

 2) koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus;

 3) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;

 4) raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetus;

 5) asendus ja järelhoolduse teenuse toetus.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetame toetusfondi toetuste üleandmist tulubaasi, leppides kokku üleandmise tingimused ja ajaraami. Toetusfondi raha KOVide tulubaasi andmise punkt on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tähtajaga 2019 november.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi.

Ettepanek 4. Suurendada kohalike teede hoiuks eraldavate vahendite mahtu.

 

2019

2020 kava

2021 kava

2022 kava

2023 kava

Kohalike teede hoiu toetus

29 313 000

43 498 400

45 494 900

47 494 900

50 000 000

projektipõhine toetus transiitteede korrastamiseks

6 000

10 000

10 000

10 000

10 000

 

Põhjendus: Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht ei ole piisav ning on võrreldes riigi teedele eraldatavate vahendite mahuga ebaõiglane. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. a eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel aastatel oluliselt vähendati. Alates 2013. a on RE toetus teehoiuks olnud 29 mln. Taotleme teehoiuks eraldatavate vahendite taseme taastamist ja 2020. a selle suurendamist.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve aruteludel ei olnud võimalik teede hoiu toetuse suurendamist toetada, sest ei leitud vastavas mahus vabu vahendeid. Riigihalduse minister plaanib jätkata taotlemist järgmistel aastatel RES-i protsessis.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi.

Ettepanek 5. Rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks eraldatavad vahendid ei kata maakonnakeskuste tegelikke kulusid. Kohalike omavalituste arvestuste kohaselt on maakonnakeskuste tegelikud kulud märgatavalt suuremad eraldatavatest vahenditest.

 

2019

2020 kava

2021 kava

2022 kava

Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis

1 127 000

1 127 000

1 258 000

1 258 000

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Prognoosi kohaselt piisab praegu RES-is kavandatud hüvitise mahust perekonnaseisutoimingute riikliku ülesande kulude hüvitamiseks.

Otsus: Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Ettepanek 6. Riikliku toetuse jätkamine üleriigilisele omavalitsusliidule on äärmiselt vajalik rahvusvahelise koostöö ja esindamise jätkamiseks. Liidu kulud kasvavad pidevalt tulenevalt IKT kompetentsikeskuse kulude järk-järgulisest rahastamisest liidu eelarvest ja liidu liikmemaksude tõstmine selleks ei ole lähiaastatel võimalik.

 

2019

2020 taotlus

Toetus ELVL rahvusvaheliseks koostööks

119 000

150 000

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium ei ole taotlenud vahendeid üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetuse suurendamiseks. Antud toetus oli fikseeritud summas ning kulude suurenemisel peaks need katma omavalitsusliidu liikmed.

Otsus: Kokkulepe (vt Tabel 2).

Ettepanek 7. Kaasajastada kohalike maksude süsteemi. Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turismimaks) ja kaaluda müügimaksu taastamist juriidiliselt korrektses maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks selle vastavusse teiste õigusaktidega.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetame kohalike maksude seaduse läbivaatamist. ELVL peaks esitama konkreetsed ettepanekud uute maksude osas koos põhjenduste, arvutuste ja esmaste mõjuanalüüsidega. Kohalike maksude punkt on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tähtajaga 2020 juuni.

ELVL eriarvamus: Uute maksude mõjuanalüüside ja muude arvutuste tegemine peab toimuma Rahandusministeeriumi juhtimisel koostöös ELVL-ga.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi.

2. Valitsuskomisjoni ettepanekud

Ettepanek 1. Rahandusministeeriumi ja ELVL vahel on kokkulepe KOV IKT rahastamiseks järgnevatel tingimustel:

Lepingu kehtivus 2019-2022:

Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR

Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR

Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR

Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR

ELVL kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa nii, et tagatud on KOV IKT baaseelarve finantseerimine aastas minimaalselt 125 000 EUR.

Otsus: Kokkulepe.

Ettepanek 2. ELVL võtab KOV kesksete infosüsteemide KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPIS ja nutirakendus „Anna Teada!" varalised õigused üle hiljemalt 31.12.2019. Üleandmise tulemusel muutuks ELVL kui omavalitsusi esindav organisatsioon juhtivaks kesksete uute arenduste tellijaks ja teostajaks vastavalt omavalitsuste soovidele. Seeläbi suureneks ELVL roll omavalitsuste infotehnoloogia kesksel arendamisel ja omavalitsused saavad paremini suunata arenduste tellimist ja teostust läbi enda esindusorganisatsiooni.

Kesksete infosüsteemide varaliste õiguste ülevõtmise järgselt on Rahandusministeerium valmis ELVL aastatel 2020-2022 toetama infosüsteemides väikearenduste teostamist 100 000 euroga aastas.

ELVLi seisukoht: Lähtuvalt riigihalduse ministri ettepanekust võtta vastu Rahandusministeeriumi kohalikele omavalitsustele loodud infosüsteemid KOVTP, KOVMEN, Anna Teada, VOLIS ning RPIS-e kood tingimusel, et nende tarkvarade haldamisega seotud kulutused katab Rahandusministeerium 100 000 € ulatuses aastas aastatel 2020 – 2022 ja RPIS-e tarkvaraga seoses ei kaasne ELVL-ile teenuse tagamise kohustust. Otsus on vastu võetud teadmises, et ELVL-il on võimalus vajadusel taotleda analoogset toetust ka 2023. aasta kohta ning jätkuvad läbirääkimised riigipoolse toetuse tingimuste ja mahu osas uute infosüsteemide valmimise järgseks perioodiks.

Otsus: Kokkulepe kesksete rakenduste KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPIS ja nutirakendus „Anna Teada!" varaliste õiguste ülevõtmiseks ELVLi poolt. Rahandusministeerium toetab kesksete infosüsteemide ülevõtmise järgselt perioodil 2020-2022 infosüsteemides väikearenduste tegemist 100 000 euroga aastas.

III MUUD TEEMAD

1. Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja täiendavatest mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/2020-labiraakimised.

2. Läbirääkimiste protokoll edastatakse allkirjastatuna Vabariigi Valitsusele, kes esitab selle koos 2020. aasta riigieelarve eelnõuga Riigikogule.

 

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab

 

Riigihalduse minister,

valitsuskomisjoni esimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Terik

 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees

                                                                

                                                                 


[4] ELVL ettepanekud koos põhjendustega on toodud punktis II Fiskaalse mõjuga ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse 2020-2023 ja 2020.a riigieelarve eelnõule al lk 5

[5] Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega.

[6] Sisaldab väikesaarte toetust, keskkonnatasude kompensatsiooni ja üldhooldekodude enne 2001. a elama asunute raha.

[7] Toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2019.

[8] Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist.

[9] Prognoos. Kulu sõltub kvoodiraha laekumisest ja KOVide aktiivsusest projekte ellu viia. 2018-2019. a KOV hoonete energiatõhususe meetme maht on indikatiivselt 18 mln ning selle raha jaotamiseks töötatakse välja uus investeeringutoetuste meede 2019. a jooksul.

[10] Kui ELVL võtab üle kesksed rakendused KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPISi ja nutirakendus „Anna Teada!" varalised õigused, toetab Rahandusministeerium kesksete infosüsteemide ülevõtmise järgselt perioodil 2020-2022 nendes infosüsteemides väikearenduste tegemist 100 000 euroga aastas.