Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll
-
Convert Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll to DOC -
Convert Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll to ODT -
Convert Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll to PDF -
Convert Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll to RTF -
Convert Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll to SXW -
Convert Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2020. a riigieelarve läbirääkimiste protokoll to TXT
VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU 2020. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL
Protokolli lisa (valdkondlike töörühmade seisukohtade kokkuvõte)
sept 2019
Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon[1] ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad[2].
Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast[3], riigi eelarvestrateegia 2020-2023 läbirääkimistel arutatust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.
I LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel:
1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.
2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks.
3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.
4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.
5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2022. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga.
6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.
7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.
8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.
II LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK
1. KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD 2020-2023
Joonis 1. KOV ja RE näitajate ning SKP ja THI muutuse võrdlus perioodil 2003-2022
* al 2019.a prognoos
RE näitaja = maksutulud – sotsiaalmaks
KOV näitaja = maksutulud, keskkonnatasud, tasandusfond, tulubaasilised toetused
Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad
| KOV EELARVED | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019* | 2020* | 2021* | 2022* | 2023* |
| TULUD KOKKU | 1 598 | 1 679 | 1 822 | 2 085 | 2 259 | 2 343 | 2 440 | 2 509 | 2 584 |
| - Tulumaks | 853 | 910 | 983 | 1 100 | 1 219 | 1 300 | 1 365 | 1 429 | 1 497 |
| - Maamaks | 58 | 58 | 58 | 58 | 58 | 58 | 58 | 58 | 58 |
| - Kohalikud maksud | 13 | 14 | 16 | 16 | 17 | 18 | 19 | 19 | 20 |
| - Keskkonnatasud | 15 | 15 | 16 | 18 | 17 | 18 | 18 | 18 | 19 |
| - Tasandusfond | 75 | 76 | 77 | 90 | 102 | 107 | 107 | 107 | 107 |
| KULUD KOKKU | 1 549 | 1 666 | 1 879 | 2 062 | 2 281 | 2 393 | 2 554 | 2 567 | 2 640 |
| KOV tasakaal | 48 | 13 | -57 | 23 | -23 | -50 | -114 | -58 | -56 |
| KOV sektor tasakaal | 52 | 27 | -58 | 44 | -18 | -41 | -106 | -46 | -40 |
| Võlakoormus | 666 | 668 | 731 | 742 | 754 | 813 | 935 | 1 001 | 1 066 |
| Likviidne vara | 149 | 167 | 168 | 199 | 188 | 198 | 206 | 214 | 222 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Suhtarvud ja kasvud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| KOV eelarve tulud SKP-s | 7,69% | 7,74% | 7,66% | 8,01% | 8,12% | 8,02% | 7,94% | 7,77% | 7,66% |
| KOV tulubaas SKP-s | 4,47% | 4,55% | 4,46% | 4,57% | 4,75% | 4,82% | 4,79% | 4,76% | 4,75% |
| KOV koondtasakaal SKP-s | 0,23% | 0,06% | -0,24% | 0,09% | -0,08% | -0,17% | -0,37% | -0,18% | -0,17% |
| KOV koondvõlg SKP-s | 3,21% | 3,08% | 3,07% | 2,85% | 2,71% | 2,78% | 3,04% | 3,10% | 3,16% |
| KOV eelarve tulude kasv | 4,39% | 5,09% | 8,51% | 14,45% | 8,30% | 3,75% | 4,13% | 2,84% | 3,00% |
| KOV tulubaasi kasv | 7,51% | 6,30% | 7,50% | 12,23% | 10,99% | 6,52% | 4,62% | 4,35% | 4,43% |
| Riigieelarve puhastulud SKP-s | 17,07% | 17,14% | 16,55% | 16,31% | 16,02% | 15,81% | 15,84% | 15,70% | 15,61% |
| Riigieelarve puhastulude kasv (v.e.a) | 8,12% | 4,79% | 5,85% | 7,92% | 4,92% | 3,70% | 5,33% | 4,13% | 3,98% |
* Prognoos
Tabel 2. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2020. a riigieelarve eelnõu mahud.
|
| 2019 eelarve | 2020 eelarve eelnõu | ELVL taotlus 2020.a RE[4] | Kokkulepe või eriarvamus |
|---|---|---|---|---|
| 1. Tulubaas[5] | ||||
| KOV tulumaksuosa | 11,93% | 11,96% | 11,96% | Kokkulepe |
| KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega[6] | 102 078 000 | 107 078 000 | 104,342 mln | Kokkulepe |
| 2. Eraldised riigieelarvest | ||||
| Hariduse- ja noorsootöö valdkond | ||||
| Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus[7], sh: | 341,75 mln | 341,75 mln | 341,75 mln | Kokkulepe |
| 274,6 mln |
|
|
|
| 14,9 mln |
|
|
|
| 23,7 mln |
|
|
|
| 8 mln |
|
|
|
| 1,9 mln |
|
|
|
| 18,5 mln |
|
|
|
| Huvitegevuse ja huvihariduse toetus | 14,25 mln | 14,25 mln | 14,25 mln | Kokkulepe |
| Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus | 15 mln | 15 mln | 15 mln | Kokkulepe |
| Õpilaskodude kohatoetus toimetulekuraskustes perede lastele | 2000 eur per õpilane aastas |
|
|
|
| Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus | 1,6 mln |
|
|
|
| Sotsiaalvaldkond | ||||
| Toimetulekutoetusteks (sh toimetulekutoetuse administreerimise hüvitis)[8] | 18,23 mln | 16,4 mln | 18,23 mln | Kokkulepe |
| Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus | 2,65 mln | 2,65 mln | 2,65 mln | Kokkulepe |
| Matusetoetus | 4 mln | 4 mln | 4 mln | Kokkulepe |
| Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus | 17,79 mln | 17,79 mln | 17,79 mln | Kokkulepe |
| KOV kultuuri ja sporditoetused | ||||
| Maakonnaraamatukogude tegevustoetus | 1,2 mln | 1,2 mln |
| Kokkulepe |
| Raamatukogude teavikute toetus | 1,88 mln | 1,88 mln |
| Kokkulepe |
| Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused | 1,76 mln | 1,76 mln |
| Kokkulepe |
| Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus | 600 000 | 600 000 |
| Kokkulepe |
| Kohalike teede hoid | ||||
| Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus | 29,3 mln | 29,3 mln | 43,5 mln | Eriarvamus ELVL jääb oma ettepaneku juurde |
| Projektipõhine toetus transiitteede korrastamiseks | 6 mln |
| 10 mln | Eriarvamus ELVL jääb oma ettepaneku juurde |
| Regionaalvaldkond | ||||
| Ühinemistoetus | 21 383 000 | - |
|
|
| Kvoodiraha hooldekodude energiasäästu investeeringud | 8 mln[9] | Käivitub uus meede, mille maht on väljaselgitamisel |
|
|
| Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis | 1,127 mln | 1,127 mln | 1,127 mln | Kokkulepe |
| Maakondliku arendustegevuse toetus | 2,06 mln | 2,06 mln |
| Kokkulepe |
| Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile | 119 000 | 119 000 | 150 000 | Kokkulepe |
| KOV IKT toetus ELVLile[10] | 125 000 | 200 000 |
| Kokkulepe |
| Keskkonna valdkond | ||||
| Riigimaade ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamine (Maa-ameti eelarve) | 286 000 | 286 000 |
| Kokkulepe |
1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud
Ettepanek 1. Arvestades varasemalt saavutatud kokkuleppeid, taastada KOVidele ülekantav tulumaksumäär majanduslanguse eelse perioodi tasemele arvestades ka maamaksuvabastuste kompenseerimise eesmärgil tulumaksu eraldamise määra tõstmist 0,2 protsendipunkti võrra ning 2018 ja 2019. a lisandunud ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist.
|
| 2017
| 2018 | 2019
| 2020 taotlus | 2021 taotlus | 2022 taotlus | 2023 taotlus |
| Tulumaksu % | 11,6 | 11,86 | 11,93 | 11,96 | 12,16 | 12,18 | 12,18 |
Põhjendus: Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise protsess vajab jätkamist. Alates 2010. aastast on riigieelarve tulude kasv jätkuvalt kiirem kui kohalike omavalitsuste tulude kasv. Samal ajal riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusudega alates 2009. aastast on suurendatud ka omavalitsuste kulu mis on mõjutanud oluliselt kohalike omavalitsuste põhiteenuste osutamist ja teenuste kvaliteeti.
Valitsuskomisjoni seisukoht: Tulenevalt valitsuskabineti 27.07.2017 otsusest suurendatakse 2020. a KOVide tulumaksu osa 5 mln eurot. Koos 2018 - 2019. a toimunud toetuste tulubaasi andmisega on KOVide tulumaksuosa suurus 2020. a 11,96%. Järgnevate aastate KOV tulumaksu osa kasvu ei ole riigi eelarvestrateegias kavandatud.
Riigihalduse minister plaanib jätkata taotlemist järgmistel aastatel RES-i protsessis.
KOVide tulude maht ulatub 2020. a ca 2,3 miljardi euroni s.o 1,9 korda rohkem kui 2010. aastal (ja 1,6 korda rohkem kui 2008. aastal). Kuna inflatsioon on vastaval perioodil olnud oluliselt madalam (25%), on see tähendanud olulist reaalse võimekuse kasvu.
Otsus: Jätkata läbirääkimisi.
Ettepanek 2. Taastada tasandusfond 2009. aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taseme taastamisega.
|
| 2018 | 2019 | 2020 taotlus | 2021 taotlus | 2022 taotlus | 2023 taotlus** |
| Tasandusfond | 90 181 000 | 102 078 000 | 104 342 290 | 110 143 800 | 110 143 800 | 110 143 800 |
| - tulude taastamiseks | 88 771 303 | 99 771 303 | 103 099 490 | 109 000 000 | 109 096 200 | 109 096 200 |
| - keskkonnatasude kompensatsioon | 831 757 | 733 000 | 636 000 | 537 000 | 440 000 | 440 000 |
| - väikesaartetoetus | 577 940 | 606 800 | 606 800 | 606 800 | 606 800 | 606 800 |
Tasandusfondi ei ole lisatud vahendeid regionaalkomponendi kulude katteks.
* 2017. a tasandusfondi struktuur on viidud vastavusse 2018. a riigieelarve tasandusfondi struktuuriga.
** 2023 .a taotlust täpsustatakse pärast Rahandusministeeriumi 2019. a kevadise majandusprognoosi avaldamist.
Valitsuskomisjoni seisukoht: Tulenevalt valitsuskabineti 27.07.2017 otsusest suurendatakse 2020. a KOVide tasandusfondi 5 mln eurot. Koos 2018 - 2019. a toimunud toetuste tulubaasi andmisega on KOVide tasandusfondi suurus 2020. a 107 mln eurot. Järgnevate aastate tasandusfondi kasvu ei ole riigi eelarvestrateegias kavandatud.
Riigihalduse minister plaanib jätkata taotlemist järgmistel aastatel RES-i protsessis.
KOVide tulude maht ulatub 2020. a ca 2,3 miljardi euroni s.o 1,9 korda rohkem kui 2010. aastal (ja 1,6 korda rohkem kui 2008. aastal). Kuna inflatsioon on vastaval perioodil olnud oluliselt madalam (25%), on see tähendanud olulist reaalse võimekuse kasvu.
Otsus: Jätkata läbirääkimisi.
Ettepanek 3. Töötada läbi võimalused, kuidas tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused ümber kohalike omavalitsuste tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu. Toetusfondi vahendite mahu kajastamine RESis, nende säilitamine ja osaliselt KOV tulubaasi üleviimine vajab analüüsi ja kokkuleppeid selliselt, et omavalitsustel oleks võimalik piisavalt aegsasti arvestada seda oma arengukavades. Eraldiste üleviimine KOV tulubaasi suurendab KOV fiskaalautonoomiat ja vahendite efektiivsemat kasutamist. Rääkida läbi muudatuste ajakava. Tulubaasi tuleb lisada vahendid alljärgnevateks toetusteks:
1) Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus;
2) koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus;
3) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
4) raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetus;
5) asendus ja järelhoolduse teenuse toetus.
Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetame toetusfondi toetuste üleandmist tulubaasi, leppides kokku üleandmise tingimused ja ajaraami. Toetusfondi raha KOVide tulubaasi andmise punkt on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tähtajaga 2019 november.
Otsus: Jätkata läbirääkimisi.
Ettepanek 4. Suurendada kohalike teede hoiuks eraldavate vahendite mahtu.
|
| 2019 | 2020 kava | 2021 kava | 2022 kava | 2023 kava |
| Kohalike teede hoiu toetus | 29 313 000 | 43 498 400 | 45 494 900 | 47 494 900 | 50 000 000 |
| projektipõhine toetus transiitteede korrastamiseks | 6 000 | 10 000 | 10 000 | 10 000 | 10 000 |
Põhjendus: Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht ei ole piisav ning on võrreldes riigi teedele eraldatavate vahendite mahuga ebaõiglane. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. a eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel aastatel oluliselt vähendati. Alates 2013. a on RE toetus teehoiuks olnud 29 mln. Taotleme teehoiuks eraldatavate vahendite taseme taastamist ja 2020. a selle suurendamist.
Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve aruteludel ei olnud võimalik teede hoiu toetuse suurendamist toetada, sest ei leitud vastavas mahus vabu vahendeid. Riigihalduse minister plaanib jätkata taotlemist järgmistel aastatel RES-i protsessis.
Otsus: Jätkata läbirääkimisi.
Ettepanek 5. Rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks eraldatavad vahendid ei kata maakonnakeskuste tegelikke kulusid. Kohalike omavalituste arvestuste kohaselt on maakonnakeskuste tegelikud kulud märgatavalt suuremad eraldatavatest vahenditest.
|
| 2019 | 2020 kava | 2021 kava | 2022 kava |
| Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis | 1 127 000 | 1 127 000 | 1 258 000 | 1 258 000 |
Valitsuskomisjoni seisukoht: Prognoosi kohaselt piisab praegu RES-is kavandatud hüvitise mahust perekonnaseisutoimingute riikliku ülesande kulude hüvitamiseks.
Otsus: Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.
Ettepanek 6. Riikliku toetuse jätkamine üleriigilisele omavalitsusliidule on äärmiselt vajalik rahvusvahelise koostöö ja esindamise jätkamiseks. Liidu kulud kasvavad pidevalt tulenevalt IKT kompetentsikeskuse kulude järk-järgulisest rahastamisest liidu eelarvest ja liidu liikmemaksude tõstmine selleks ei ole lähiaastatel võimalik.
|
| 2019 | 2020 taotlus |
| Toetus ELVL rahvusvaheliseks koostööks | 119 000 | 150 000 |
Valitsuskomisjoni seisukoht: Rahandusministeerium ei ole taotlenud vahendeid üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetuse suurendamiseks. Antud toetus oli fikseeritud summas ning kulude suurenemisel peaks need katma omavalitsusliidu liikmed.
Otsus: Kokkulepe (vt Tabel 2).
Ettepanek 7. Kaasajastada kohalike maksude süsteemi. Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turismimaks) ja kaaluda müügimaksu taastamist juriidiliselt korrektses maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks selle vastavusse teiste õigusaktidega.
Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetame kohalike maksude seaduse läbivaatamist. ELVL peaks esitama konkreetsed ettepanekud uute maksude osas koos põhjenduste, arvutuste ja esmaste mõjuanalüüsidega. Kohalike maksude punkt on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tähtajaga 2020 juuni.
ELVL eriarvamus: Uute maksude mõjuanalüüside ja muude arvutuste tegemine peab toimuma Rahandusministeeriumi juhtimisel koostöös ELVL-ga.
Otsus: Jätkata läbirääkimisi.
2. Valitsuskomisjoni ettepanekud
Ettepanek 1. Rahandusministeeriumi ja ELVL vahel on kokkulepe KOV IKT rahastamiseks järgnevatel tingimustel:
Lepingu kehtivus 2019-2022:
Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR
Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR
Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR
Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR
ELVL kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa nii, et tagatud on KOV IKT baaseelarve finantseerimine aastas minimaalselt 125 000 EUR.
Otsus: Kokkulepe.
Ettepanek 2. ELVL võtab KOV kesksete infosüsteemide KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPIS ja nutirakendus „Anna Teada!" varalised õigused üle hiljemalt 31.12.2019. Üleandmise tulemusel muutuks ELVL kui omavalitsusi esindav organisatsioon juhtivaks kesksete uute arenduste tellijaks ja teostajaks vastavalt omavalitsuste soovidele. Seeläbi suureneks ELVL roll omavalitsuste infotehnoloogia kesksel arendamisel ja omavalitsused saavad paremini suunata arenduste tellimist ja teostust läbi enda esindusorganisatsiooni.
Kesksete infosüsteemide varaliste õiguste ülevõtmise järgselt on Rahandusministeerium valmis ELVL aastatel 2020-2022 toetama infosüsteemides väikearenduste teostamist 100 000 euroga aastas.
ELVLi seisukoht: Lähtuvalt riigihalduse ministri ettepanekust võtta vastu Rahandusministeeriumi kohalikele omavalitsustele loodud infosüsteemid KOVTP, KOVMEN, Anna Teada, VOLIS ning RPIS-e kood tingimusel, et nende tarkvarade haldamisega seotud kulutused katab Rahandusministeerium 100 000 € ulatuses aastas aastatel 2020 – 2022 ja RPIS-e tarkvaraga seoses ei kaasne ELVL-ile teenuse tagamise kohustust. Otsus on vastu võetud teadmises, et ELVL-il on võimalus vajadusel taotleda analoogset toetust ka 2023. aasta kohta ning jätkuvad läbirääkimised riigipoolse toetuse tingimuste ja mahu osas uute infosüsteemide valmimise järgseks perioodiks.
Otsus: Kokkulepe kesksete rakenduste KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPIS ja nutirakendus „Anna Teada!" varaliste õiguste ülevõtmiseks ELVLi poolt. Rahandusministeerium toetab kesksete infosüsteemide ülevõtmise järgselt perioodil 2020-2022 infosüsteemides väikearenduste tegemist 100 000 euroga aastas.
III MUUD TEEMAD
1. Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja täiendavatest mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/2020-labiraakimised.
2. Läbirääkimiste protokoll edastatakse allkirjastatuna Vabariigi Valitsusele, kes esitab selle koos 2020. aasta riigieelarve eelnõuga Riigikogule.
| (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab
Riigihalduse minister, valitsuskomisjoni esimees | (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees |
[3] https://www.elvl.ee/vabariigi-valitsuse-ja-eesti-linnade-ja-valdade-liidu-vahelise-eelarve-labiraakimiste-tookord
[4] ELVL ettepanekud koos põhjendustega on toodud punktis II Fiskaalse mõjuga ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse 2020-2023 ja 2020.a riigieelarve eelnõule al lk 5
[5] Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega.
[6] Sisaldab väikesaarte toetust, keskkonnatasude kompensatsiooni ja üldhooldekodude enne 2001. a elama asunute raha.
[7] Toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2019.
[8] Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist.
[9] Prognoos. Kulu sõltub kvoodiraha laekumisest ja KOVide aktiivsusest projekte ellu viia. 2018-2019. a KOV hoonete energiatõhususe meetme maht on indikatiivselt 18 mln ning selle raha jaotamiseks töötatakse välja uus investeeringutoetuste meede 2019. a jooksul.
[10] Kui ELVL võtab üle kesksed rakendused KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPISi ja nutirakendus „Anna Teada!" varalised õigused, toetab Rahandusministeerium kesksete infosüsteemide ülevõtmise järgselt perioodil 2020-2022 nendes infosüsteemides väikearenduste tegemist 100 000 euroga aastas.