Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Kehtiva tasandusfondi mudel ei võta arvesse kõiki muutujaid millest sõltu­vad omavalitsuste tulud. Arvestamata on elukohta mitte registreerinud tu­dengid. Kuna KOV tulubaas sõltub tugevalt elanike arvust, siis üheks kom­ponendiks tasandusfondi arvestusel võiks olla ka omavalitsuse terri­too­riumil õppivate, kuid elukohta mitte registreerinud üliõpilaste arv, kellega seotud kulusid praegu ei kompenseerita. Üliõpilased, kes pole registreeritud linna elanikeks, kuid on õppimise perioodil avalike teenuste tarbimise mõis­tes selle omavalitsuse elanikud, kasutavad omavalitsuse taristut ja avalikke teenuseid.

KOVide rahastamise aluseks elanike arvu osas on rah­vas­tikuregistri andmed. Rahvastikuregistri järgne elukoht näitab, millise KOViga isik tahab end seostada. Kui tu­deng alustab iseseisvat elu, saab ta end nt Tartu elani­kuks registreerida ning Tartu linna tasandusfondi arves­tu­ses läheb isik Tartu elanikuna arvesse. Kui tudeng on endiselt seotud vanemate ülalpidamisega, on tema kodu ja huvide keskus lapsepõlvekodu ning raha laekub selles­se KOVi. Küsimus ei ole üksnes tasandusfondi jaota­mi­ses, vaid elukohaga on seotud valimisõigus ja õigus saada omavalitsuslikke teenuseid.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Seni on välja selgitamata kavandatavate välismaalaste seaduse ja rahvas­ti­ku­registri seaduse muudatustega kaasnevate soovimatute mõjude ulatus ning kavandatud pole vastavaid rakendusmehhanisme ebasoovitavate mõjude, sh omavalitsuste tulubaasi vähenemise küsimuste lahendamiseks ja kompen­seerimiseks. Muudatuste eesmärk on tagada ajutiselt viibivatele välis­maa­lastele parem ligipääs kohalikele teenustele. Tulumaksu ning tasandus- ja toe­tus­fondi arvestused käivad 1. jaanuari seisuga. Ajutiste viibijate regist­ree­ring KOVi elanikuks võib olla aasta lõikes üsna volatiilne. Analüüsida konkreetsemalt muudatuste mõju KOVide eelarvele. Siin võib abiks olla elanike kvartaalne arvestus.

Välismaalaste seaduse osas palume ELVLil sõnastada täpne probleem. Toome välja, et kui tööviisaga isik registreerib elukoha KOVis, saab KOV tulumaksu ja isikul tekib õigus kohalike teenuste tarbimisele. Muudatuse sihtgrupp tarbib kohalikke teenuseid minimaalselt ning eelkõige soovitakse saada perearsti juurde. Seetõttu ei ole mõistlik tulumaksu KOVide vahelist jaotuspõhimõtteid muuta, võttes aluseks iga kvartali alguse rahvastikuregistri järgsed elukohad.

Seadusemuudatus on veel töös ning vajadusel kohtutakse teema arutamiseks täiendavalt Siseminis­tee­riu­miga.

Rahvastikuregistri seaduse muudatustega seotud muudatuste ja mõjude ana­lüüs on senini puudulik. Näiteks seoses rahvastikuregistri seaduse muudatu­sega vähenes Tartu elanike arv 4321 elaniku võrra. Võrdluseks haldus­reform, mille tulemusel Tähtvere vald liitus Tartuga, tõi juurde vaid 2600 elanikku. Seega on Tartu ametlik rahvaarv 2019. a väiksem kui isegi enne haldusreformi.

Rahvastikuregistri seaduse muudatusega vähenes oma­valitsuste elanike arv nende elanike võrra, kes antud KOVis enam ei ela. Tartu puhul oli suures osas tegemist ka välis­tuden­gitega, kes kirjutasid end omavalitsusse sis­se õpin­gute ajaks, kuid nüüdseks on Eestist lahkunud. Seega ei pea omavalitsus neile ka teenuseid tagama. Need elani­kud, kes siiski elavad omavalitsuses said enda elukohta täpsustada. KOV täpsusega elukoha aadressid kustutati 2. jaanuari 2019. a seisuga ning KOVidele anti 1 a üleminekuaega, et registri puhastamisega seotud muudatusega kohaneda.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Analüüsiga uurida ka võimalust leida lahendus tõmbekeskuste kulude kompenseerimiseks, mis aitaks omavalitsuste eelarve tulusid ja kulusid tasakaalu viia ning vähendada valglinnastumisega kaasnevaid probleeme.

Tõmbekeskuste kulude kompenseerimise osas saab ana­lüüsida osa omavalitsuste tulumaksu jaotusest sidustada töökohta asukoha järgi. Jätkata selles osas läbirääkimisi.

Jätkata selles osas läbirääkimisi.

Jätkata läbirääkimisi dividendide ja pensionidelt maksatava tulu pealt tulu­maksu ning käibemaksu osaliseks eraldamiseks kohalikele omavalitsustele. See võimaldaks parandada kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia olu­korda ja sidet omavalitsuste ja ettevõtlussektori vahel. Rääkida läbi võima­lused muutmaks tulumaksuseadust kohalikele omavalitsustele ülekantavate maksude operatiivsemaks sidumiseks elanike elukoha muutusega iga kvartali 1 kuupäeva seisuga.

Dividenditulu pealt makstava tulumaksu eraldamise maht omavalitsustele tuleks kokku leppida. Kaaluda, et kohaliku omavalitsuse poolt tehtud inves­teeringutelt hankijatele makstud käibemaksu neile tagastada.

Mitteresidendid ja tulumaksu maksvad pensionärid ei osale piisavalt kulude katmises, mis tekivad neile teenuste osutamisel ja nende poolt omavalitsuse taristu kasutamisel.

Isikute tulumaks peab laekuma omavalitsusele mis on tema registrisse kan­tud elukoht operatiivsemalt, et katta isikutega seotud tegelikud kulud. Kehti­va tulumaksu jaotamise korra kohaselt laekub omavalitsusele tulumaks ela­ni­kult kes on rahvastikuregistris selle kohaliku omavalitsuse elanik 1. jaanua­ri seisuga. Samas isiku, kes deklareerib rahavastikuregistrisse oma elukoha konkreetses omavalituses 2. jaanuari või hilisema seisuga, tulumaks sellesse kohalikku omavalitsusse ei laeku.

Pensionidelt maksatava tulumaksust osa arvestamist omavalitsustele osas saab jätkata läbirääkimisi ja teha detailsemaid analüüse.

Kui dividenditulu järgi KOVidele tulumaksu jaotad, suu­­renevad tulukuse vahed KOVide vahel veelgi ja Harjumaa liigub eest ära (85% juriidilise isiku tulu­mak­sust kogutakse Harjumaal). Võimalus on kaaluda varian­ti, et ainult kuni keskmise palga ulatuses võetakse divi­den­ditulu arvesse KOV tulumaksu jaotamisel. Jätkata arutelu väiksemas töörühmas.

Käibe tekkimist on keerukas seostada KOV tegevustega ja territooriumiga. Väga suur käive toimub interneti kaudu, mida ei saa KOVidega seostada (u 85% käibemaksust laekub Harjumaalt kui arvestada ettevõtete peakortereid). Sellisel alusel ei ole mõistlik KOVide rahastamise aluseid muuta.

Läbi aasta pidev elanike arvu kui arvestuse aluse muutmisega kaasneb suur halduskoormus. Muudatused aasta lõikes ei ole niivõrd suured ning tasakaalustuvad omavalitsuste vahel.

Lepiti kokku, et väiksemas töörühmas arutatakse dividendidelt KOVidele tulumaksu jaotamise teemat detailsemalt. Ootame ära ELVL-i esitatava KOVide rahastamise põhimõtete visioonipaberi.

Tulumaksu arvestuse aluseks oleva elanike arvu aasta lõikes pidevast ümberarvestamisest vastavalt rahvastiku­registri andmetele loobutakse.

Kompenseerida kohalikele omavalitsustele riiklikult korraldatavate ürituste kulud.

Riiklikud ürituste korraldajad ei hüvita aga omavalitsustele ürituste korralda­misega seotud kulusid piisaval määral ja põhjendavad seda vahendite puudumisega. Ei ole õiglane katta üleriigiliste ja rahvusvaheliste üritustega kaasnevaid kulusid omavalituste tulude arvel, mis niigi on ebapiisavad neile pandud ülesannete täitmiseks. Tallinna kui pealinna kulutused on suuremad kui maakonnakeskustel.

Riigiasutused korraldavad ise enda üritused ja tasuvad vastavad arved.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine.

Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätes­taksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsusta­miseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste tulud KOKS'iga sätestatud omavalitsuslike ja kohalikule omavalitsusele ainuomaste ülesannete täitmiseks.

Riigieelarve seaduse § 51 määratleb riiklike ülesannete rahastamise põhimõtted. Riigikohtu lahendi otsus on valitsuse poolt loetud täidetuks. Uute ülesannete andmisel ning ülesannete muutmisel on ülesannete liigitamist ja vastavalt ülesande loomusele rahastuse tagamist järgitud.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Jrk nr

Valitsuskomisjoni ettepanek ja põhjendus

ELVL seisukoht

Kokkulepe

1.

Rahandusministeerium algatab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise (kassapõhiste elementide seadusest väljavõtmine, KOV aruandluse sätete viimine vastavaks kujunenud praktikale, Üleminek arvestusüksuselt konsolideerimisgrupi arvestusele.

Likviidsete varade paigutamise reeglite muutmine, et saaks hoiustada LHV-s. Muud eelarvekorralduse reeglite väikemuudatused).

ELVL seisukohad KOFS VTK osas on esitatud Rahandusministeeriumile kirjaga  13.06.2019 nr 5-1/124-4

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4112d2b2-8787-48d9-a407-07b6db224a78

KOV rahanduse ja maksunduse töörühma nõupidamise protokoll 29.04.2019

https://www.elvl.ee/koosoleku-protokoll-29/04/19

Kokkulepe, et KOFSi muudetakse. Täpsem tagasiside VTK ja seaduseelnõu välja­töötamisel ning kooskõlastamisel.

Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu.

Paljusid kohalikke omavalitsusi läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad.

Ilmselt on siin silmas peetud riigiteede marsruutidel olevaid kohalikke teid.

Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside ühendamise meetmete raames toetatakse kohalike teede lõike, mis ühendavad erinevaid TEN-T võrgustikku kuuluvaid taristuid. Perioodil 2014-2020 eraldati toetust Tallinna, Narva ja Tartu linnale kokku 71,27 mln. Meetmete rahastamine toimub EL välis­vahendi­test, mis muuhulgas on osa riigieelarvest.

Lisaks eraldab riik vastavalt riigieelarvelistele võimalustele suure­ma transiitliiklusega kohalike teede lõikudele juhtumipõhist toe­tust. 2018 aastal eraldati kohalikele omavalitsustele juhtu­mi­põhist toetust 9 mln, millest transiitteid toetati 7 mln. 2019. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 6 mln, millest transiit­teedele kulus üle 4 mln.

Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise tähtsusega sada­mas­se või lennujaama, võib esineda üksikuid funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid liikluskoosseisu seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega ning seotud kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne. Selliste teelõikude ülevõtmine riigiteeks tekitaks olulisi eba­pro­port­sionaalseid takistusi omavalitsuse autonoomia realiseerimisel ja kohaliku elu korraldamisel.

2020 aasta juhtumipõhise toetuse eraldamise võimalus ja selle maht selgub 2020 aasta riigieelarve koostamise käigus.

Leida riigieelarves võimalus eraldada toetust kohalikele omavalitsustele ühenduse pidamiseks nende haldusterritooriumi osaks olevate väikesaartega.

Pideva ühenduse võimaldamine saare elanikele on tulenevalt omavalitsuse sisese saare omamisega täiendav kulu.

Omavalitsustele, mille territooriumil asuvad püsielanikega väike­saared arvestatakse 2019. a tasandusfondi sees arves­tuslikult vahendeid kokku 610 975 eurot, mida kasutada väikesaartega seotud tegevusteks. Täpne jaotus oma­valitsute vahel on leitav Rahandusministeeriumi veebilehel. Ühistranspordi seadus ei kohusta omavalitsust pidama väike­saartega püsiühendusega laeva­liini. Kui elanike arv väikesaarel on väga väike on võimali­kuks alternatiivseks lahenduseks toetus sõiduvahendi ostuks, toetus küttekuludeks vmt, mis võimaldaks arvestades elanike väikest arvu ka paindlikumaid liikumisvõimalusi. Riik toetab ühis­transpordi tagatust suure­ma­tele väikesaartele Abrukale, Kihnule, Manijale, Piirissaarele, Pranglile, Ruhnule, Vilsandile ja Vormsile.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Alustada teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika väljatöötamist kaasates omavalitsuste eksperte

Metoodika, kus võetakse arvesse kohalike teede pinnaarvestust, inven­tari­seerimise käigus saadud liiklussageduse andmeid, tänava­valgustuse kulu, jalg- ja jalgrattateede olemit ning muude kohalike teerajatiste korrashoiu kulu kajastab objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise põhimõtet.

Teehoiu toetuse jaotuse aluseks on omavalitsusliidu ettepanekud. 2017. a 5. septembri transpordi ja teede töörühmas on oma­valit­sus­liidud otsustanud kuni kohalike teede inventeerimise tule­muste selgumiseni jätkata Vabariigi Valitsuse määruses „Riigieel­arve sea­duses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetus­fondi va­hen­dite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" sätestatud kor­ras (s.t 1:5 Riiklikus teeregistris registreeritud kohalike maan­tee­dele ja tänavate pikkuse alusel). Hetkel kasutu­sel oleva metoo­di­ka muutmine saab toimuda omavalitsusliidu ettepaneku alusel.

Maanteeameti poolt edastatud info kohaselt lõpetatakse kohalike teede inventeerimine eeldatavalt 2019. a esimeses pooles. Ehkki kohalike teede inventeerimine on veel käimas, palume ELVL-il teha koostööd Maanteeametiga, kes saab edastada ühe maakonna andmed, kus inventeerimine juba teostatud, vastavalt ELVLi valikule.

MKM saab teha ettepaneku VV määruse muutmiseks kohe, kui metoodika muutmisettepanek on ELVL poolt töörühmale esi­ta­tud. Seejuures väljendab MKM valmisolekut uue metoodika välja­töötamisel kaasatud organisatsioonina kaasa mõtlema.

Kui­võrd toetusfondi osaks olev kohalike teede teehoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse üksuste püsiva tulu­baasi osaks, siis palume kaasata metoodika muutmisesse ka Rahandusministeeriumi.

Teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika väljatöötamise eelduseks on kohalike teede inventeerimise jätkutegevuste läbi­viimine. MKM on teinud ELVL-ile ettepaneku inventee­rimise jätkutegevuste (kohalike teede liiklussageduse analüüs, kohalike tee­de optimaalse seisukorra määratlemine ning kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite suuruse analüüs) läbiviimiseks ja rahastamiseks.

Inventeerimise jätkutegevuse rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest.

ELVL on tänaseks pakkunud projektis osalemist 10 000 euroga. Meetme maksimaalne toetus moodustab 43 350 eurot.

Jätkutegevuste finantseerimise puudujäägi kalkulatsioon:

Jätkatakse kohalike teede inventeerimise läbiviimist.

Neilt KOVidelt, kes saavad oma teede inventeerimise tulemused kätte, oodatakse andmete omapoolset ülevaatamist, täpsustamist ja esitamist teeregistrisse

Jätkatakse rahastamise võimaluste otsimist inventeerimise jätkutegevuste läbiviimiseks.

Alustada riigieelarveliste toetuste eraldamisega investeeringuteks ühistransporti.

Lähtuvalt ühistranspordiseaduse § 24 võib riigieelarves ette näha ühis­transpordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühis­trans­pordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.

Riigieelarvest rahastatakse pidevalt ühistranspordi investeeringuid. Vajab täiendavat selgitamist, mida konkreetsemalt on mõeldud.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Leida võimalus linnadest väljuvate linnaliinide osaliseks rahastamiseks ühtse piletisüsteemi raames riigieelarvest.

Hetkel on endiselt lahtised linna lähipiirkonna teenindamise rahastamise põhimõtted kuna riigipoolse tasuta ühistranspordi rahastusotsuse osas ei ole tulevikuks kindlust.

RES on vahendid tasuta ühistranspordi jätkumiseks olemas. Piiriüleseid liine rahastatakse ka täna lähtuvalt kokku lepitud põhimõtetele. Vajab täiendavat selgitamist, mida konkreetsemalt on mõeldud.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Algatada nii ehituseadustiku kui ka planeerimisseaduse muutmine ning viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust. Kaasata selleks omavalitsuste esindajad.

Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regu­lat­sioon, kohustused, vastutus ning piirangud, millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus.

Lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad EHR-i jõud­lust, kasutajamugavust, veakindlust ja protsesside läbi­paist­vust, kuid otseselt suuremahulise projektdoku­mentatsiooni käit­lemise hõlbustamiseks samme planeeritud ei ole. Need hõlmaks rohkem IT infrastruktuuri poolt. Oleme nõus, et sellised tegevu­sed on vaja­likud. Niisamuti on oluline kodanike/ettevõtete (taot­lejate), omavalitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed menet­lused teede ja muude rajatiste jaoks. See eeldab muuhulgas EHR-i ja e-ehituse platvormi tihedat integratsiooni Teeregistriga.

Lähiaastatel tehakse ehitusseadustiku rakendumise analüüs, milles tuginetakse tekkinud praktikale ja tuvastatakse kitsaskohti seoses ehitussektori digitaliseerimise vajadustega. Analüüsi tulemus võe­takse aluseks seaduse väljatöötamiskavatsuse ning muut­mis­eelnõu koostamisel. ELVL-i tõstatatud probleem on meile vara­se­mast teada ja lahendame selle eelnimetatud töö käigus.

Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise riigi­hange on hetkel käimas, pakkumuste esitamise tähtaeg on 23.09.2019 ja uuringu kestus on 1 aasta. Uuringu eesmärk on luua kõigile lihtsasti mõistetav, praktikas jõukohaselt rakendatav ja uuendustele suunatud ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks sobiv õigusruum. Uuringusse on kaasatud kõik asjakohased turu­osa­pooled (KOV, erialaliidud, riigiasutused) intervjuude või küsimus­tiku kaudu.

Ilmselt on siin silmas peetud kasutusloa andmist riigiteedel asu­va­te sildadele ja viaduktidele KOV poolt. LS muutmisega on esita­tud ettepanek see vastuolu muuta selliselt, et riigi sildadele ja via­duk­tidel väljastab kasutusload Maanteeamet nagu varem.

09.09 toimus MKMi, MNT ja ELVL vahel teemakohane koos­olek. Probleemiks on EHRi ja Teeregistri vahelise andmevahetuse puudumine.

Ideaalis võiks olla teerajatiste kasutusloa andmete täielik ühildu­mine Teeregistris nõutud andmeväljadega, et vältida samade andmete mitmekordset sisestamist.

EHRi poolt ei ole takistusi täiendavate lahtrite ning vastava andme­vahetusfunktsiooni lisamisega. Küll aga on EHRis prob­lemaatiline järjest suuremahulisemate projektdokumentide vastu­võtt. Vastuvõtu mahu suurendamine eeldab investeeringuid Riigi­pilve riistvarasse, kuhu EHR majutatakse, kuid vastavasisulisi otsuseid ei ole tehtud.

EHR ja Teeregistri vahelise andmevahetuse võimaldamiseks initsieerib ELVL koosoleku MNTga, kus spetsialistid kaardistavad ja sõnastavad probleemi täpsemalt ning määratlevad vajalikud EHRi andmeväljad.

Kaaluda võimalust Tallinna poolt väljatöötatava metoodika soovitus­likuna kõigis omavalitsustes kasutamist detailplaneeringute menetluses arendaja kohustusena detailplaneeringualadega seotud avalikult kasuta­tavate teede- ja tehnovõrkude kaasfinantseerimise tasu määratlemiseks.

Tallinna linn on tellinud ASilt Pricewaterhouse-Coopers Advisors uuringu kaasfinantseerimise tasu arvutamise valemi väljatöötamiseks, mille alusel korraldada omavalitsuste ja arendajate vahelises koostöös detail­planeeringu­aladele juurdepääsuks piirkonna arengu seisukohalt oluliste teede ja tehnovõrkude rajamist.

Teema on Rahandusministeeriumi vaates oluline kuna õiguslikku ebaselgust selles valdkonnas on palju ja kõik sammud teemal sel­guse toomise ja otsuse ning kokkulepete läbipaistvuse suuren­da­miseks on oodatud.

Oluliste maakasutusmuudatustega kaasneva tulu-kulu jagunemise küsimus näiteks detailplaneeringu koostamisel sisaldub läbi viida­vas analüüsis, mille hange on leitav siin: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1599442/general-info. Analüüsi koosta­misel, samuti võimalike lahenduste määratlemisel on üheks oluliseks sihtrühmaks ka kohalikud omavaltisused. Analüüs on kavandatud valmima kevadel 2020, lahendusvõimalusi on kavas arutada valitsuskabinetis mais 2020 (VV tegevusprogrammi p 3.10).

Rahandusministeeriumi, MKMi ning Keskkonna­ministeeriumi koostöös läbi viidava uuringu eesmärk on analüüsida, milliseid instrumente on Eestis kasutatud kohaliku rahalise kasu saamiseks suurtest erasektori arendustest (n-ö value capture). Kuna kokku­leppeid sõlmitakse nii planee­ringu­meenet­lustes kui peale seda, ei ole uuring piiratud ainult planeerimis­sea­duse alusel tehtavate kokkulepetega. Uuringu käigus analüüsi­takse ka välis­kogemust, kuna muude riikide praktika sarnaste inst­ru­men­tide kasutamisel on pikaajalised. Uuringule võivad järgneda õigus­aktide muuda­tused, loomaks kokkulepetele seadus­lik alus, tagamaks kokku­lepete läbipaistvus ja osapoolte võrdne kohtlemine.

Vastavate kokkulepete temaatika sisaldub ka ruumilise planeeri­mise rohelise raamatu eelnõus, täpsem info https://planeerimine.ee/prr/.

Soovitusliku metoodika välja töötamine ja KOVide vahel kasu­tusele võtmine on kindlasti väga hea mõte. Oluline on ka osa­poolte omavaheline koostöö. Juhul kui kavas on valemi kasuta­mine omavalitsustes laiemalt, palume aruteludesse kaasata ka Rahandusministeeriumi planeeringute osakond.

Tallinna linn avalikustas välja töötatud metoodika pärast selle kinnitamist volikogus.

Rahandusministeerium jätkab analüüsi hankega.

Täiendada seadusandlust ja leida võimalus suurendada KOV õigusi automaatse liiklusjärelevalve teostamisel ja rikkumiste menetlemisel.

Kavandada automaatse liiklusjärelevalve teostamise võimalus ka mootor­sõidukite keelualasse sissesõitmisel, kuna mehitatud liiklus­järelevalve ressurss ei ole piisav ja anda selliste rikkumiste menetlemise õigus KOVidele.

Siseministeeriumil on plaanis käesoleval aastal algatada eelnõu, millega suurendatakse KOV rolli automaatse liiklusjärelevalve teostamisel.

Lisaks oli küsimus arutlusel Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni 26.07.2017. a toimunud kohtumisel. Komisjoni otsuse kohaselt pidi Tallinna Transpordiamet esitama täpsema nägemuse auto­maatse liiklusjärelevalve teostamise ja vastavate rikkumiste menet­­lemise õiguse andmisest kohalikele omavalitsustele edasiseks analüüsimiseks MKMile. Ministeerium on korduvalt uurinud Tallinna Transpordiametilt komisjonis kokku lepitud ette­panekuid, kuid ei ole neid saanud. Samuti ei esitanud ELVL asjakohast ettepanekut eelmise aasta novembris koos­kõlasta­mi­sele saadetud liiklusseaduse eelnõule. Tuleb arvestada, et seadu­sega õiguse andmine loob KOV ka teistpidi kohustuse vastav järe­le­valve võimekus luua. Seetõttu ootame siinkohal tugevat init­siatiivi KOV poolelt toomaks konkreetselt välja, milliste rikku­miste osas soovitakse menetlusõigus, milline on võimekus nõuete kontrollimiseks jm tingimused. Näiteks ei kooskõlas­ta­nud AKI mõned aastad tagasi automaatse liiklusjärelevalve süsteemi põhi­määrust ühistranspordiraja väärkasutuse automaat­set kontrolli­mist, kuivõrd õiguslikult puudus regulat­sioon, kuhu ja kuidas järelevalveseadmeid paigaldatakse ja kuidas on välistatud seadus­päraselt ühissõidukirada kasutavate juhtide andmete fikseerimine ja trahvimine. Ehk seadusliku regulatsiooni loomiseks on vajalik teada, mida ja kuidas soovitakse tegema hakata.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Leida seadusandlik lahendus valdades asuvate tänava definitsioonile vastavate teede lisamiseks teeregistris tänavate hulka ja lisada teehoiuks eraldatavate vahendite arvestuse aluseks olevate teede hulka ka eraldiasetsevad kergliiklusteed.

Kehtivas seadusandluses saavad tänavad olla vaid linnades ja alevites/alevikes. Kergliiklusteede pikkust ei arvestata praegu teede hulka mille alusel eraldatakse teehoiutoetust.

Juhul, kui peetakse vajalikuks eristada maanteid ja tänavaid tee­hoiu toetuse jaotusest lähtuvalt, siis juhime tähelepanu, et toetuse jaotuses ei pea ilmtingimata kasutama seadusandluses toodud definitsioone.

ELVL on teinud ettepaneku tervikuna vaadata üle kohalike teede hoiu toetuse jaotuse alused. Teeme ettepaneku selle tegevuse raames analüüsida ka toetuse jagamise põhjendatust tänava ja maantee definitsiooni alusel.

Jätkame kohalike teede inventeerimisega.

Tagada vajalike andmete saamine riigi registritest.

Ei ole kättesaadavad (anonüümsed andmed elu ja töökohtade vahelistest seostest) ja kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks (puudega isikute parkimiskaartide järelevalve läbiviimiseks, kuna nime­tatud parkimiskaarte kasutatakse pahatahtlikult ning mitte sihipäraselt) jne.

Vt punkt 12 ja töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna punkt 13 ja 15.

Liiklusseadusega on puudega isikute parkimiskaartide järelevalve võimalusi suurendatud, sealhulgas antakse KOV järelevalve ja väärteomenetlemise õigus. Andmete üleriigiliselt kättesaadavaks tegemiseks antakse puudega isikute parkimiskaartide väljas­ta­mise õigus Sotsiaalkindlustusametile, kes saab andmed kätte­saa­davaks teha koos muude isikut puudutavate terviseandmetega.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Alustada läbirääkimisi selgitamiseks:

1. Kas riigi maanteedel olemasolevate bussipeatuste taristu ja märgistuse renoveerimine, rekonstrueerimine, ehitamine ja korrashoid on maanteeameti või omavalitsuse kohustus?

2. Kas uute bussipeatuste planeerimine, projekteerimine ja välja ehitamine riigi maanteedel on omavalitsuse kohustus?

3. Kuidas finantseerida linnade haldusterritooriumil asuvate ühistrans­pordi infrastruktuuri osaks olevate maakonnaliinide bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist marsruutidel, mida linnaliinibussid ei läbi.

Vastuolud kahe seaduse Liiklusseaduse ja ühistranspordiseaduse vahel on tekitanud pidevad vaidlused Maanteeameti ja omavalitsuste vahel.

Nõustume, et bussipeatuste temaatika vajab läbi arutamist ning üldpõhimõtted on vaja kokku leppida. Leiame, et bussipeatuste temaatika juures ei ole niivõrd oluline, kellele kuulub tee omand. Pigem tuleb lähtuda bussipeatust (potentsiaalselt)läbivatest liinidest ning kasutajaskonnast. Lisaks otsesuhtlusele Maanteeametiga on riigi (läbi Maanteeameti) ja kohaliku omavalitsuse tasemete kokku toomiseks ning ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud piirkondlikud ühistranspordikeskused, kes tekkivad küsimused peaks esmatasandil neile ette nähtud vahendite piires lahendama.    

Läbirääkimised jätkuvad.

Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme

Selle aasta teises pooles on plaanis algatada liiklusseaduse jt seaduste muutmine, kus mh saavad kajastatud ka mõningad too­dud ettepanekud, mis ühtivad ka puuetega inimeste koja ette­pane­kutega, näiteks sõna „teenindava" asendamine sõnaga „trans­portiva" ning Sotsiaalministri määruse volitusnormi muutmine.

Liiklusseaduse eelnõus pole arvesse võetud ja jätkuvalt ei toetata ette­panekut luua liiklusregistrisse puudega inimeste parkimis­kaartide andme­baasi. MKM ei ole sisuliselt vastava registri loo­mise vastu, samas ei ole meie hinnangul liiklusregister sobiv regis­ter vastava info kogumiseks. Esiteks on liiklusregister sõidukite ning liikluses osalema lubatud isikuga seotud andmekogu, mida haldab üksnes Maanteeamet. Puudega isikute kaarte väljastatakse aga ka isikutele, kes iseseisvalt liikluses osaleda ei tohi, mistõttu tuleks liiklusregistris hakata koguma teavet isikute kohta, kellel liikluses iseseisvalt osalemisega seos puudub. Samuti on täna Maan­­teeamet ainus asutus, kes liiklusregistrisse kandeid teeb. Samas puudega inimeste parkimiskaarte väljastab KOV, mistõttu peaks liiklus­registrisse andmete sisestamise õiguse saama ka KOVid. Seega oleks tegemist põhimõtteliste muutusega, millega sisuliselt kujundaks ümber kogu liiklusregistri senise olemus.

Vt töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna punkt 15.

Puudega isikute parkimiskaartide kontrolli temaatika lahenduseks antakse kaartide väljastamise õigus Sotsiaal­kindlustusametile. Seega hakkavad tulevikus väljastatavate kaartide andmed olema ühe ameti hallata ning seotud isiku muude terviseandmetega.

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb parkimiskaartide korralduse edasiarendamisega, sh teeb ettevalmistusi registri loomiseks. Samuti on kohtutud Tallinna Linnavalitsusega, kus probleem kõige suurem ning MUPOga ja võimalikke lahendusi otsitud.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Seoses Tallinna linna tulubaasi vähenemisega suur- või raske­veose teostamisel, muuta majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrust nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad" alljärgnevalt:

1. Kehtestada §15 lg 1 alusel eritasust vabastatud kraanade puhul veoloa väljastamise menetlustasu. Kui üleeuroo­pa­lise kokkuleppe alusel on autokraanad, mille tegelik mass ei ületa 48 t ning ühegi telje koormus ei ületa 12 t vabastatud eriveo tasust, siis ei ole põhjendatud nende lubade väljastamise vabastamine menetlustasust.
2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärasid praegu kehtivatega võr­rel­des vähemalt 2,5 korda, sest kõnealuste veoste lagun­dav mõju teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile on suurim.
3. Kehtestada kiirendatud korras väljastatava eriveoloa menet­lustasuks vähemalt 20€. (Praegune 4€ suurune hinnavahe kiirelt väljastatava ja tavalise loa menet­lustasu vahel ei motiveeri eriveoluba aegsasti taotlema, mis omakorda põhjustab tööpäevade hommiku­poolikutel taotluste kuhjumist.)

Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „Eri­veo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade välja­and­mise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad" vähendati tasu kiirloa vormistamise (vormistatud kiiremini kui 8 töötunni jooksul) eest varasemalt 30 eurolt 10 eurole. Lisaks vabastati ülekaalulise veose maksust liikuvkraanad, mille kaal on kuni 48 tonni, telje­koormus ei ületa 12 tonni ja pikkus 12 m (varasemalt pidid nad tasuma kaalu ületamise eest võrdselt muude sõidukitega). Samas on sellistel kraanadel säilinud kohustus omada veose­luba, mille kohalik omavalitsus peab tasuta väljastama. Enamus veoseloa taotlejaid kasutab nüüd kiirloa vormistamise võimalust.

Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest veose­luba­dest on seotud Tallinna sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitustegevusega. Veoselubade väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt kehtestatud tariifidest kui Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna läbivatest transiitveostest.

Teeomaniku tulubaasi vähenemine ei ole piisav alus eritasu määrade suurendamiseks.

Eritasust vabastatud autokraanadele, mille tegelik mass ei ületa 48 t ning ühegi telje koormus ei ületa 12 t, erilubade väljastamise menetlustasu võtmine võib olla õigustatud kui selle toiminguga tekitatakse ülemäärast halduskoormust avalikult kasutatavate teede omanikele.

Eritasude kehtestamisel peab arvestama mitte ainult tee omaniku kulutusi teehoiule, vaid ka vedude tõhustamise võimalusi ning samuti ka regulatsiooni terviklikku mõju majandusele ja teistele valdkondadele. Veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärad on küll juba aastaid olnud samad, kuid 2018 aastal on lisandunud vedajatele kohustus maksta ka teekasutustasu.

Esitatud on liiklusseaduse muutmise ettepanek, mis näeb ette kiirkorras antud eriloa menetlustasu kuni 30 eurot iga tee omaniku poolt välja antud eriloa kohta.

Analüüsimisel on eriveo määruse muutmise vajadus tulenevalt LS muudatusest möödunud aastal ja 52t täismassipiirangu seire tulemustest. „Raskeveokite mõju sildadele" uuringu tulemuste selgumisel selle aasta lõpul tehakse lõplikud järeldused ning vajadusel töötatakse välja määruse muutmisettepanek, kus muuhulgas kaalutakse kõiki laekunud ettepanekuid.

Jätkame läbirääkimisi.

Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Jätkata läbirääkimisi, millistel arvestusalustel antakse haridustoetuse vahendid 2020.a KOV tulubaasi. Töötada välja haridusmudel, mis ei lähtu haridustoetuse eraldamisel riigieelarvest koefitsientide alusel vaid arvestab õppekava, õpetajate alampalgamäärasid ning klassitäituvust.

Haridustoetuse jaotuse aluseks võetud koefitsientidele põhinev arvestus­süsteem on osade KOVide jaoks ebaõiglane, mis tingib omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise. Ühtne pearaha eraldamise alus I-III kooliastmeni ei arvesta tegelikke kulutusi. Kehtiv haridusmudel vajab kohendamist. Haldus­reformi järgselt on väga oluline, et KOVide roll ning otsustusõigus ka kohaliku hariduselu korraldamisel kasvaks. Õpetajate töötasude tõstmine on jätkuvalt prioriteet.

Jätkame läbirääkimisi KOV ülesannete täpsustamiseks ja rahastamiseks, analüüsides millistel tingimustel ja ajaraamis on võimalik anda alus- ja põhihariduse ning noorsootöö korraldamiseks sihtotstarbelised toetused KOVi tulubaasi.

Jätkame läbirääkimisi

Tugiteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks jätkata 2018. a alustatud KOVide toetamist tulubaasi kaudu. Pöörame tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele valdkonnas, mis eeldab õpetajate jätkuvat täiend­koolitust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide üldist ettevalmistust ülikoolides.

Oluline on säilitada 2018. a saavutatud tase - kaasava hariduse põhi­mõte­test lähtuvalt on paranenud tavakoolis õppivatele HEV-õpilastele vajaliku toe tagamine. Paraku ei ole leidnud lahendust tugipersonali puudus paljudes üldhariduskoolides.

• Keskvalitsuse ja omavalitsuste koostöös on kasva­nud tugispetsialistide tööjõukulud 2017. a ja 2018.a võrdluses  35% ja tugispetsialistide arv kõikides üldhariduskoolides 21% ehk 187 tugispetsialisti võrra.
• Riigieelarvelise lisarahastuse toel on TÜ ja TLÜ 2019/20 õppeaastast logopeedide ja eripedagoogide vastuvõttu suurendanud.

Jätkame läbirääkimisi.

Tagada jätkuv investeeringute toetus kohalike omavalitsuste pidamisel olevatele üldharidus – ja erikoolidele.

Eestis oli 2017/2018 õ-a 14 erikooli kohalike omavalitsuste pidamisel, kus õppis 1768 õpilast. Eesmärk, et riik toetaks ka tulevikuks kohalike omavalitsuste pidada olevate erikoolide kordategemist.

• Riigieelarvest antakse KOVidele tuge vajavate laste koolide kaasajastamiseks 2019-2020. a 16 mln ja kaasava hariduse meetmest 9,5 mln.
• Peame oluliseks riigieelarvest KOVide üldharidus­koolidele taristute kaasaajastamiseks toetuse jätku­vat planeerimist, et toetada omavalitsuste kooli­võrgu korrastamist ja õpilaste arvu vastavusse viimist demograafiliste muutustega.

Jätkame läbirääkimisi.

Suurendada 2020. a õppekirjanduse toetust 57-lt eurolt 77-le eurole õpilase kohta ning võimaldada toetusest lisaks katta ka muude õppevahendite ja õppekäikude kulusid.

Õppekirjanduse toetus on üle 10 aasta püsinud samal tasemel, so 57 eurot aastas õpilase kohta. Samas on võimalused õppekava rikastamiseks erine­vate õppekäikudega avardunud ning koolide kui ka õpilaste huvi rohke­mate õppekäikude jms vastu tõusnud. KOVd ei suuda piisavas mahus koolidele tagada selleks toetust ilma lapsevanema panust küsimata (ei ole lubatud).

• Riigieelarvelise toetuse maht õppekirjandusele on igal aastal kasvanud (2018.a. KOVidele 7,9 mln, 2019.a. 8 mln).
• Lisaks toetusfondi õpilasepõhistele vahenditele antak­se iga-aastaselt täiendavaid vahendeid IT õppe spetsiifiliste ­vahendite soetamiseks (Hitsa, Progetiigri programm, igal aastal ca 0,25 mln).
• Riigieelarvest on finantseeritud e-õpikute litsentsid, mis võimaldavad koolidel e-õpikuid tasuta kasutada vähendades kulusid paberõpikutele.
• Toetust on võimalik kasutada lisaks õppe­kirjan­du­sele ka muudele õppevahenditele, tööjõukuludele või muudele õppeks vajalikele teenustele.

Jätkame läbirääkimisi.

Tagada jätkuv riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega. Ministeerium katab riigikoolide koolilõuna kulud kulupõhisena (1,34 eurot õpilase kohta). Teistele üldhariduskoolidele eraldab riik koolilõuna toetust (1,00 euro õpilase kohta), seega toimub ebavõrdne kohtlemine, mida ei saa aktsepteerida.

Jätkuvalt ei saa nõustuda valitsuskomisjoni selgitusega 2019. a riigieelarve lõpp-protokollis: „Koolilõuna toetuse kasutamine ja otsused koolilõuna kulude katmiseks on koolipidaja pädevuses.".

KOVi peetavad koolid on KOV ülalpidamisel (vt PGS § 82 lg 3) ja nende pidamiseks eraldab riik toetust. Riigikoolid on riigi ülalpidamisel, mitte riigi (ega ka mitte kellegi teise) toetamisel.

ELVLi eriarvamus: kõiki õpilasi tuleb kohelda võrdselt sõltumata kooli omandivormist.

Tagada piisav arv gümnaasiumiastme õppekohti. Täpsustada Haridus­seaduses (eelnõus), kelle vastutada on tulevikus keskhariduse kätte­saadavus. Jätkata omavalitsustega kokkulepitult riigigümnaasiumide loomist ja läbirääkimisi keskhariduse vastutuse teemal.

Varasemalt, 2015. a algatatud haridusseaduse muutmise eelnõus on ettepanek, et keskhariduse andmine riiklik ülesanne. Samas on 2023. aastaks riigil plaanis tagada 10 000 õppekohta.

Jätkame omavalitsustega kokkulepitult riigigümnaa­siumide loomist ja läbirääkimisi keskhariduse vastutuse teemal. Haridusstrateegias 2035 ja haridusseaduses on vajalik täpsustada, kelle vastutada on tulevikus keskhariduse kättesaadavus tervikuna.

Jätkame läbirääkimisi.

Suurendada riigieelarvest eraldatavat õpilaskodutoetust ning leppida kokku, millistel tingimustel ja millises ajaraamis antakse vahendid KOVi tulubaasi.

Õpilaskodutoetus - 2000 eurot õpilaskodu koha kohta on püsinud 2014. aastast. Eraldatav toetuse summa õpilastega seotud personali- ja majan­da­miskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks ei ole piisav, kooli pidaja katab enamuse kuludest KOVi eelarvest. Nt Tallinna linna arvestused 2017. a alusel - kulu õpilase kohta on kokku 4700 eurot aastas.

Jätkame läbirääkimisi, millistel tingimustel ja millises ajaraamis antakse vahendid KOVi tulubaasi.

Jätkame läbirääkimisi.

Tagada täienduskoolituse vahendite süsteemne kavandamine ja riigipoolne toetamine, et munitsipaalüldhariduskoolide õpetajad ja KOVide haridus­juhid ning -spetsialistid saaksid tõsta oma professionaalsust.

Süsteemne täienduskoolitus tagab kompetentsete, pädevate õpetajate ning KOV haridusjuhtide ja – spetsialistide professionaalse taseme, et hariduselu tase omavalitsustes edeneks.

Jätkame  täienduskoolituse vahendite süsteemset planeerimist, et võimalikult paljud õpetajad, sh KOVide haridusjuhid saaksid tõsta oma professionaalsust.

Jätkame läbirääkimisi.

Suurendada direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetust 2020. aastal 20% ja järgnevatel aastatel proportsionaalselt õpetaja palga kasvuga.

 Arvestades koolijuhtide ja õppealajuhatajate vastutust, samuti kehtivat Haridusasutuse juhi kompetentsimudelit vajab koolijuhtkondade tööjõukulu toetus tõstmist.

• Riigieelarvest antakse direktorite ja õppeala­juha­ta­jate tööjõukuludeks toetust mitte ei kaeta kulusid. Ameti­kohtade arv on kooli pidaja määrata ning töötasu maksmine kooli pidaja ülesanne.
• Koolivõrgu korrastamisest vabanev raha on vajalik panustada muudatuste juhtimisele keskendunud koolijuhtide palga kasvuks.

Jätkame läbirääkimisi.

Vähendada oluliselt koolide toetamisel ning arendustööde tegemisel projekti­põhisust. Ressursiefektiivsem on usaldada kooli, KOVi ning eraldada koolitus- ja arendusraha ning vale kasutuse või kehva koolijuhtimise korral HTMil sekkuda.

Projektipõhised toetused (nt SA Innove kaudu) on kasvatanud KOVide ja koolide töömahtu ning takistavad hariduse jätkusuutlikku arengut. Projektipõhisus toob kaasa bürokraatlikke (taotlemine, menetlemine, aruandlus) kulusid koolile, KOVile, ka riigile.

• Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutus ja tulemusnäitajad on aastani 2020 kokku lepitud.
• Oleme arvestanud koolide ja koolipidajate ettepane­kuid vähendada bürokraatiat ja suurendanud taotlusvoorude piirsummasid.

Jätkame läbirääkimisi ja teeme koostööd toetuste menetlemisega seotud bürokraatia vähendamiseks.

Toetada riigieelarvest täiskasvanuhariduse edendamist ja koostööd KOVides.

Haridus ja Teadusstrateegia aastateks 2021-2035 kavandamise protsessis on oluline teadvustada elukestva õppe - õmblusteta hariduse vajalikkust tööealise sh noored, elanikkonna üldise haridustaseme tõstmisel.

HTM on täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe popu­la­ri­seerimiseks ning täiskasvanuhariduse piirkondlike võrgustike koostöö arendamiseks kaasanud Eesti Täis­kas­vanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras, kelle tege­vust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Üheks oluliseks prioriteediks on KOVide kaasamine erinevatesse koos­töö­vormidesse. Tegevused on planeeritud vähemalt 2022. a lõpuni.

Jätkame läbirääkimisi.

RES 2018-2021 kavandatud huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse jätkumine ka 2020. a.

KOVidel puudub kindlustunne riigipoolse toetuse eraldamise järjepidevuses peale 2018. a ka uue valitsuse tegevuskavas.

Huvihariduse ja huvitegevuse riigieelarveline täiendav toetus on jätkuvalt järgnevateks aastateks planeeritud (igal aastal 14,25 mln).

Jätkame läbirääkimisi.

Huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse parendamiseks rakendada huvikooli õpetajate ja noorsootöötajate tööjõukulude toetuseks sarnaselt koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetussüsteemi.

Huvikooli õpetajate ja noorsootöötajate panus noorte juhendamisel ja igakülgse ennetustöö tegemisel väärib samuti sarnase tööjõukulude toetussüsteemi rakendamist koolieelsete lasteasutuste õpetajatega.

Peame oluliseks huvikoolide õpetajate ja noorsootöötajate töö väärtustamist.

Jätkame läbirääkimisi.

Jrk nr

Valitsuskomisjoni ettepanek ja põhjendus

ELVL seisukoht

Kokkulepe

1.

Õpetaja palgakasv on prioriteet. Üldhariduskooli õpetajate palgakasv on ühine prioriteet, töötasu arvestuse aluseks võiks olla õpetajate töötasu alammäär.

Eesmärgiks saavutada üldhariduskoolide õpetajate keskmiseks palgaks 120% Eesti keskmisest (aluseks VV poolt heaks kiidetud Elukestva Õppe Strateegia).

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Tagada erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja piisav rahastamine.

Olukord erihoolekandeteenuste kättesaadavuses on endiselt halb. Riiklikule erihoolekandeteenusele on järjekorrad pikad ja teenuse rahas­tamine tihti ebapiisav. Et inimesi mitte abita jätta, on KOVid paigu­ta­nud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihoolde­kodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. Riiklike erihoolekande­teenuste ebapiisava mahu tõttu tekib rahaline koormus omavalitsustele. Sotsiaalhoolekande seadusega ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse personali kulude katteks sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud.

 Erihoolekandeteenuse hind ei kata tegelikku teenuse kulu igapäevaelu toetamise teenuse (IET) ja ööpäevaringse erihooldusteenuse korral:

• IET teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta 137 € kuus, alates 2019.aastatst planeeritud 143 € . Praegusel juhul IET teenus 1: 10 (personal ja kliendid) ei taga erinevate hooldus ja järelevalve vaja­du­sega inimestele kvaliteetset teenuse osutamist. Tegelikud kulud on ligi kolm korda suuremad, seda eelkõige juba personali kulude katteks.
• Ööpäevaringse erihooldusteenuse (ÖP) hind ei kata teenuse osuta­miseks vajalikke kulutusi ning ei motiveeri KOVe teenuskohti seepärast looma. Hetkel on ÖP teenuse maksimaalne maksumus 892 € kuus isiku kohta, juhul kui teenuse osutamise rühma kuulub kuni 12 isikut ja üks juhendaja. Tegelik personali vajadus on kaks korda suurem ja seega ka tegelikud kulud 1200-1400-1600, vastavalt hooldus ja järelevalve vajadusele.

Aastane kulu erihoolduse ootel inimeste eest või erihooldusele lisaks on nt Tallinnas ca 50 000 eurot. Nagu näha Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt oli erihoolekandeteenuste järjekorras 01.01.2019 seisuga 1579 inimest.

Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on tõstetud regulaarselt. Üldjuhul on jäänud teenuse hindade  kasv aastas 5–7% piiresse, v.a mõned erandid. Näide mõnedest hinnakasvudest:

Selleks, et erihoolekandeteenuseid osutavatel asutustel oleks võimalik leida kvalifitseeritud ja püsivamat personali ning seeläbi tagada teenuste jätkusuutlik ja tulemuslik osutamine, tõsteti kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust  01.08.2018 vähemalt 8% ja 2019. aasta algusest veel 4%.

2018. aastal lepiti kokku tõsta erihoolekande tegevus­juhen­da­jate töötasu perioodil 2019-2022 järk-järgult nii, et töötasu jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Soovime aastal 2020 tõsta töötasu 20%, aastal 2021 18% ning aastal 2022 11%. Töötasu kasvu juures on arvestatud ka Rahandusministeeriumi 2018. suvises majandusprognoosis toodud tarbijahinnaindeksi muutust perioodil 2019-2022. Vastavad tõusud tehakse riigieelarvevahendite olemasolul.

Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud erihoole­kande­teenuste kulumudeli, mille koostamise aluseks oli erihoole­kandeteenust osutavate asutuste antud sisend. Teenusehindade tõstmisel lähtutakse kulumudeli põhisest proportsioonist.

2018. aastal alustasid tööd esimesed Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditega 2014-2020 eelarveperioodil rajatud öö­päeva­ringsed erihoolekande teenuseüksused, kus teenust pakutakse perepõhiselt väikestes (kuni 10 inimest) gruppides. Kuna peresarnastes gruppides teenuse osutamine on teenuse­osutajatele kulukam kui suuremates gruppides (eeldab rohkemal arvul personali kohalolu), kehtestati sel viisil ööpäevaringse teenuse osutamisele kõrgem hind.

2019. aasta märtsis analüüsis Sotsiaalkindlustusamet erihoole­kande­teenuste järjekordi. Analüüs näitas, et 7 teenuse järje­korras kokku on 1420 inimest (lisandub 127 inimest, kes juba kasu­tavad teenust, kuid soovivad kas teenust või teenuse saamise asukohta vahetada), kellest kohe teenusele sooviks tulla 684.

2019 aasta lõpuks teeb Sotsiaalkindlustusamet kõigile öö­päeva­ringset teenust saavatele inimestele toetusvajaduse hindamise, et välja selgitada need, kellele ööpäevaringse teenuse asemel sobib paremini veidi suuremat iseseisvust võimaldav kogukonnas elamise teenus.  Vajadusel ja võimalusel tehakse ööpäevaringsete tee­nuste kohti juurde, aga kuna kõigile ei ole kohti siiski võimalik teha, teevad SKA ja SOM partnereid kaasates tööd ka selle nimel, et selgitada välja, millist täiendavat abi pakkuda järjekorras olevatele inimestele.

Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline parandada erihoole­kande­teenuste kättesaadavust ja selleks on iga-aastaselt riigieelarvest ka lisavahendeid taotletud.

• Viimase kümne aasta jooksul on erihoolekandeteenuste eelarve kasvanud 14,5 mln €-lt ca 37 mln €-ni.
• 2020 riigieelarve taotlusega on erihoolekandeteenustele taot­le­tud lisavahendeid kokku summas ca 17 mln €, et tõsta hindu ja vähendada järjekorda aastal 2020. Lõplikud otsused riigi­eelarve osa selguvad lähiajal ja sellest lähtuvalt saab SKA oma tegevust korrigeerida.
• Lisavahendite taotlemisega jätkatakse ka edaspidi, sest järjekorra kaotamine ja hindade tõstmine nõuab lõppkokkuvõttes veelgi suuremaid summasid.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) vastu võtmisel juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIKi jõustumine toob KOVidele kohustusi, mille täitmiseks puudu­vad rahalised vahendid. PIK nõuab ligipääsu tagamist kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti trans­por­dile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st ligipääse­tavuse tagamiseks, ei ole KOVidele rahalisi vahendeid eraldatud.

On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse saavu­tamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide ümber­kohan­damiseks, leitaks võimalusi täiendavalt ka läbi muude toetavate meetmete.

Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna ligi­pääse­tavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse disaini ja ligi­pääsetavuse info­süsteemi loomine (tinglik nimetus Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda hoonete, raja­tis­te jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja linna külalis­tele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligi­pääse­tavuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse arvestusega, et muuta see üleriigiliseks kõikide omavalitsuste jaoks. Infosüsteemi kasuta­mine on tulemuslik vaid regulaarse hooldamise, sh info uuenda­misega ja süsteemi tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000 eurot.

Ligipääsetavuse tagamine on riigi ja KOV ühine vastutus väärikat ja iseseisvat toimetulekut võimaldava elu tagamisel nii puudega kui teiste  inimeste jaoks. Ligipääsetavusest ja universaalsest disainist saavad kasu ka eakad ja lastega pered.  Teenuste planee­ri­misel ja keskkonna kujundamisel peavad ligipääsetavuse paran­da­miseks tegema vajalikke investeeringuid ühtviisi nii riik kui kohalikud omavalitsused. Parima tulemuse tagab koostöö puuetega inimeste ja teiste sihtgruppide esindajatega.

Riigil on huvi võimaluste piiress kohalikke omavalitsusi läbi­mõeldud ja põhjendatud tegevuste elluviimisel toetada. Selleks on vaja teada KOVide tegelikku ligipääsetavuse vajadust, KOVide valmi­dust ise ligipääsetavusse investeerida ning seniseid häid koge­musi jagada. Ligipääsetavuse parandamiseks riigis tervikuna näeb Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ette ligipääsetavuse rakkerühma loomise septembris 2019.

Ligipääsetavust edendavatele tegevustele (mis muuhulgas selgu­vad rakkerühma töö tulemusena valitsuse poolt kinnitatavatest poliitikaettepanekutest) taotleb ministeerium  rahastust uuest struk­tuurivahendite rahastusperioodist 2020-2027. Positiivse struk­tuurivahendite rahastus tulemuse korral  soovime arendada info- ja e-teenuste ligipääsetavust ning uuenduslike lahenduste (sh tehnoloogiliste) kasutuselevõttu. Samuti kasutada tuge füüsi­lise keskkonna ligipääsetavuse edendamiseks, teadlikkust tõstva­teks tegevusteks (nt koolitused) ning ligipääsetavuse standardi väljaarendamiseks, et süsteemselt ligipääsetavust võimaldavate lahenduste kasutuselevõttu tagant tõugata. 

Jätkatakse läbirääkimisi.

ELVL kaasatakse Riigikantselei juurde loodavasse ligipääse­tavuse rakkerühma.

Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid.

Rahad teenuse osutamiseks on KOVidele eraldatud tuginedes teenuse eelmiste aastate hindadele. Käesoleval aastal on enamus teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Nt Tartu puhul ei olnud 2018. a kehtestatud hind ühelgi juhul alla 1200 euro (nö tava-lapse puhul) ja 1500 euro (erivajadusega lapse puhul) ja hindade tõus jätkub.

Ootame, et kohalikud omavalitsused kasutavad eraldatud vahen­deid paindlikult, sh näiteks toetavad senisest enam asendus­hooldusel viibivaid lapsi ja hooldusperesid. Samuti on võimalik üle­jääke kasutada nt asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise korral­da­miseks nt täiendava või osalise ametikoha rahastamiseks, et taga­da ka tihedam kontakt KOV eestkostel olevate ja asen­dus­hooludusel viibivate lastega ning suurem toetus hooldusperedele.

Selgitame, et toetusfondi kaudu eraldatud summa ei ole käsitletav tee­nu­se hinnana, kuna toetusfondi eraldatud vahenditele lisanduvad lapse isiklikud sissetulekud ning vahendite eraldamise järgselt ei ole vahendid seotud konkreetse lapsega.  

Rahastussüsteemi eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi paigutama lapsi eelkõige perepõhisele hooldusele, sh otsida pidevalt pere­põhise elukorralduse võimalusi ka nende laste puhul, kes on vara­semalt institutsionaalsele hooldusele suunatud. Seega tuleb lisaks lisavahendite taotlemisele pidada silmas ka seda, et kohalikud oma­valitsused eelistaksid laste paigutamisel perepõhiseid lahen­dusi, mis lisaks eelkõige lapse vajaduste täitmisele aitab  kohalikel omavalitsustel ka lahedamalt kasutada teenuste osutamiseks eraldatud vahendeid.

2019. aasta II vahendite jagamise järgselt (100% vahenditest kogu aasta peale) on kohalikele omavalitsustele toetusfondi eraldatud ühe järelhooldusel viibiva noore kohta 692,75 eurot, hooldusperes 1385 eurot, perekodus 1662 eurot ning asenduskodus 1593 eurot ühes kuus.

Sotsiaalministeeriumis on valminud asendus- ja perekodu kesk­mise hinna kulumudel , mille tulemusel  on 8 lapse korral peres perekodu keskmine maksumus 1276 eurot (6 lapse puhul 1525 eurot) ning asenduskodus 1530 eurot (6 lapse puhul 1865 eurot). Eelnevast tulenevalt katavad 2019. aastal ainuüksi toetusfondi eraldatud vahendid enamasti keskmise teenuse osutamise kulu ära.

Teavitame ka, et 2018. aastal jäi KOV-del kasutamata 1,8 miljonit eurot asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks toetusfondi eraldatud vahenditest. Jääki jäi kokku 63-l KOV-l, kelle puhul suurim jääk oli 313 000 eurot, vahenditest tuli puudu 8-l KOV-l, kelle puhul kõige suurem puudujääk oli ca 19 000 eurot.

Ministeerium taotleb asendus- ja järelhooldusteenuse rahas­ta­miseks 2020. aastaks lisavahendeid 3,8 miljonit eurot. Lisa­vahen­ditega kaetakse asendus- ja perekodus laste maksimaalse luba­tud arvu muutust (nö 8-lt 6-le lapsele üleminek) ning tõstetakse asen­dus- ja perekodus töötavate last vahetult kasvatavate isikute töötasu.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Asendushoolduse kulud on 2019. aasta üks ELVL ja SoM koostöö tegevussuundi. Ametnike tasandil vaadatakse üle osapoolte erinevused asendushoolduse kulude arvutamise metoodikas.

Leida riigi võimalus toetada KOV investeeringuid eakate hoolekandasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks.

Uue SHS kohaselt on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus KOVi korraldatav teenus. Selle kohustuse täitmiseks ei ole täiendavaid vahen­deid ette nähtud. KOVid on sundseisus uute hoolekandeasutuste loomi­seks ja olemasolevate renoveerimiseks järjest suureneva vajadusega eakate hoolekandekohtade järele. Omavalitsuste tulude maht ei võimalda piisa­valt investeeringuid oma vahenditest, arvestades teenuse tegelikku vaja­dust. Energiatõhususe meede võimaldab vähesel määral lisarahastust taotleda ja luua väga väikeses mahus uusi teenuskohti. Meede on tervita­tav, aga ei ole paljudele KOVile jõukohane arvestades eeldatavat oma­osaluse vajadust. Lisaks lubavad meetme võimalused luua teenuskohti väga väikeses mahus, mis aga ei ole proportsioonis teenuskohtade puudusega üle Eesti.

Eakate hoolekande korraldamine on alati olnud KOV ülesanne ja see ei ole muutunud. KOVid tunnevad oma elanikkonda kõige pare­mini ning peavad oskama oma eelarves näha ette vajalikud inves­teeringud, et vastata oma inimeste vajadustele hoolekandelise abi järele.

Hoolekande valdkonna eesmärk on olnud arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, ise­seisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset tee­nust tuleb pakkuda ka hoolekandeasutuses. Riik on otsinud võima­lusi KOVe hoolekandeasutuste kaasajastamisel ja teenuse­kohtade kujundamisel toetada. Sotsiaalministeerium on hoolekandeasutusi toetanud järgnevatest taotlusvoorudest.

1. Toetus kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste energiatõhusaks muutmiseks ja uute energiatõhusate hoolekandeasutuste rajamiseks.

Meetmest toetatakse kahte tegevussuunda:

• olemasolevate hooldekodude energiatõhusaks muutmine;
• KOV suure energiakuluga hoonete vähendamine, asendades need liginullenergiahoonetega.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu CO₂ heitkoguste ühikute enam­pakkumisel saadavast tulust. Taotlusvooru maht kokku oli ligi­kaudu 9,5 milj eurot. Taotluste esitamise tähtaeg oli 30. aprill 2019.

Taotlusvooru esitati 24 taotlust, millest rahuldati 20, sh toetati energia­tõhususe töid 9 hooldekodus (2,26 milj) ja 11 uue ligi­nullenergia hooldekodu rajamist, kokku 5,6 miljoni euro ulatuses. 

2. Taotlusvoor intervallhoiuteenuse osutamise teenuskohtade kohandamiseks ja loomiseks.

Taotlusvooru fookuses oli erihoolekande päeva- ja nädala­hoiu­tee­nu­se kohtade kohandamine ja loomine. Toetust saab taotleda koha­liku omavalitsuse üksus, juriidiline isik või füüsiliselt isikust ette­võtja, kes tegutseb või soovib tegutseda erihoolekandeteenuse osutajana. Toetatavad tegevused:

• intervallhoiuteenuse osutamiseks kasutatavate siseruumide füüsiline kohandamine;
• ruumidele ligipääsetavuse tagamine ja kehtestatud nõuetele vastavaks kujundamine.

Taotlusvooru eelarve kokku oli 800 000 eurot,  maksimaalne toetus ühe uue teenusekoha loomiseks 10 000 eurot ja olemasoleva teenusekoha kohandamiseks 2000 eurot.

Taotlusvooru esitati 13 projekti, millega luuakse kokku 49 uut tee­nus­kohta (8 Tallinnasse, 4 Harju maakonda, 9 Hiiu ja Lääne maa­konda, 3 Ida-Viru maakonda, 11 Järva maakonda, 7 Lääne-Viru maakonda, 7 Pärnu maakonda) ja kohandatakse 26 teenuskohta (15 Tallinnas, 5 Hiiu ja Lääne maakonnas, 6 Pärnu maakonnas). Ruumid peavad olema kohandatud 2019. aasta lõpuks.

3. Taotlusvoor üldhooldusteenuse kohtade kohandamiseks dementsusega inimestele

Taotlusvoor oli avatud 13.12.2018-13.03.2019. Taotlusvooruga  toetati dementsetele inimeste kvaliteetsete ja nende vajadustele vastavate teenuskohtade loomist üldhoolekandes kahel eesmärgil:.

• olemasolevate teenuskohtade kohandamine dementsusega inimeste vajadustele vastavaks;
• olemasolevates hooldekodudes hooldusteenuse osutamiseks kasutuses mitteolnud pinnale uute dementsuse fookusega teenuskohtade loomine.

Taotlusvooru eelarve oli 1,5 mln eurot, maksimaalne toetus taotleja kohta 100 000 eurot ja omaosalus 15%.

Kokku toetati 26 teenuseosutajat, sh 682 senise hooldekodukoha kohandamist ja 124 uue teenusekoha loomist.

Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil soovime välisvahendeid suunata eelkõige institutsionaalset hooldusvajadust ennetava infrastruktuuri arendamisse, nt erinevaid lahendusi eakate teenusmajade tekkeks ning sotsiaalelupindade tagamiseks. Täpsemad plaanid on ettevalmistamisel. Ettevalmistamisesse kaasatakse ministeeriumi jaoks olulised partnerid, sh ELVL.

Läbirääkimised lõpetatud.

CO₂ kvoodiraha soove arvestatakse võimalusel edasiste ressursside planeerimisel.

Teostada KOVidele pandud uute ja täiendatud ülesannete maksumuse selgitamiseks 01.01.2016 jõustunud SHSi analüüs ning töötada välja süsteem KOVide tulude täiendamiseks lisandunud ülesannete kulude katteks.

SHS sisaldab rea uusi KOV teenuseid, nt: võlanõustamis-, sotsiaal­trans­pordi-, varjupaiga-, turvakodu- ja üldhooldusteenuse, mille osutamiseks ja arendamiseks ei ole KOVidele täiendavaid rahalisi vahendeid eral­datud. Koduteenus, intervall- ja päevahooldusteenused toovad haja­asustuse piirkondades kaasa suurt kulu transpordile. Lisaks on puudus sotsiaal­teenuste pakkujatest. Tähelepanu vajab, et võrreldes varasemaga on oluliselt muutunud ootused teenuste sisu, teenuse kättesaadavuse jne osas. Seega on teenuste korraldamise kulud, kui kättesaadavuse tagamiseks vajalikud kulud, oluliselt suurenenud.

KOKS § 6 tulenevalt on KOV olemuslikuks ülesandeks korraldada oma vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi.

SHSi uue redaktsiooni jõustumisega 01.01.2016 ei lisandunud olulisel määral uusi sotsiaalteenuseid, sh KOVile lisandus kohustus tagada võlanõustamisteenus. Kõiki teisi SHSs loetletud teenu­seid (nt üldhooldusteenust (eakate hoolekanne, hooldamine hoole­kandeasutuses), sotsiaaltransporditeenust (puuetega ini­mes­tele invatranspordi korraldamine), varjupaigateenust (sotsiaal­abi vajavatele isikutele osutatakse vajadusel abi töö leidmi­sel, määra­takse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad jne) oli KOVidel kohustus osutada ka varasema redaktsiooni (01.04.1995-31.12.2015) kohaselt. 2016. aasta algusest jõustunud SHS-ga korrigeeriti peamiselt teenuste nimetusi ning sätestati teenuste miinimumnõuded. 

Tabelis 1 (lk 29) on toodud Rahandusministeeriumi andmed KOV omapanuse (KOV sotsiaalse kaitse väljaminekud (v.a toime­tuleku­toetuse tegevusalal), millest on maha lahutatud saadud toetused ning tulud teenustelt) ja KOV tulubaasi muutuse kohta. Tabelis 1 toodud andmetest nähtub, et kuigi maksutulu ja toetusfond on oluliselt tõusnud, on KOV panus osakaaluna maksutuludest ja tasandusfondist võrreldes varasema perioodiga langenud.

Näeme, et kohalikud omavalitsused peaksid eelkõige ise analüüsima oma kulude struktuuri ja investeeringute prioriteete selleks, et elanikkonna vajadustele paremini vastata.

Läbirääkimised lõpetatud SHS analüüsi osas.

Läbirääkimised jätkuvad teenusevajaduse ja investeeringuvajaduse teemadel.

Sätestada sotsiaalhoolekande seaduses lisaks KOVidele teenuse korraldamise kohustuse panemisele ka konkreetsed piirid, millises mahus peab KOV abi tagama.

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) sätestab teenused, mis on KOVi korral­dada, kuid on märkimata, kui suures mahus peab teenuseid korraldama. Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et KOVil ei ole õigust teenuse osutamist kuidagi piirata nt kehtestada järjekorda võtmine või teenuse osutamise maksimaalne summa või aeg. KOVi poolt tuleb teenust osutada nii palju ja siis, kui inimene vajab, mis aga ei ole alati võimalik.

Andes SHSis nimetatud teenused kohaliku omavalitsuse korral­dada, on riik jätnud teenuste kättesaadavuse eri omavalit­sustes sõltuvaks oma­valitsuse eelarve võimalustest. Nii on väiksema eelarve mahuga kohali­kud omavalitsused võimetud tagama oma elanikele vajalikke teenuseid, tekitades niimoodi elukohast sõltu­vat ebavõrdsust. Nendes omavalit­suses, kus eelarve vahen­deid sotsiaalhoolekande korraldamiseks saab pidada piisavaks, tekitab selline regulatsioon vastupidise surve – hoole­kandelist abi vajavad isikud võivad eeldada, et kogu nende abivajadus tuleb katta kohaliku omavalitsuse eelarve vahendite eest antava abiga.

Leiame, et kui teenuse osutamise piirmäärade sätestamist ei peeta võimalikuks, siis on vajalik sätestada põhimõtted teenuse osutamisega seotud lisakulude katmiseks riigieelarvest.

KOVidel on kohustus ja peaks olema ka igakülgne huvi oma piirkonna abivajavaid inimesi abistada. Abi tuleb anda sellises mahus, mis inimest päriselt aitab. Sealjuures ei tohi KOV oma määrustega kitsendada teenusele õigustatud isikute ringi ega piirata teenuse osutamise mahtu. Iga juhtumit tuleb eraldi hinnata ja kaaluda, sest inimeste vajadused on erinevad.

KOVil on õigus valida, milliseid meetmeid inimese abistamiseks kasutada. Inimene ei saa KOVlt tellida konkreetset teenust, vaid abi saamise eelduseks on KOV poolne abivajaduse hindamine ja selle pinnalt tehtud otsus.

Eelistatud peaks olema probleemide tekkimise ja süvenemise ennetamine ning võimalikult varajane sekkumine, mis tähendab, et abivajaduse rahuldamiseks pakutavad teenused on enamasti nn odavamad ja kergemad.

Lisaks on oluline teada, et KOV ei ole kohustatud sotsiaalteenuseid tasu­ta osutama. KOVile on antud õigus teenuste eest võtta tasu, kuid teenuse eest võetav tasu ei tohi takistada teenuse kättesaadavust.

Seega sageli ei ole küsimus mitte regulatsiooni puudumises, vaid pigem KOV praktikas. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb aktiivselt kohalikele omavalitsustele ja teenusepakkujatele suunatud teavitustöö, nõustamise ja nõustava järelevalvega.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ministeerium ei toeta ELVL ettepanekus toodud seadusemuudatusi.

Praktika kujundamisel  juhindutakse muuhulgas ka kohtulahenditest

Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest.

Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise kaitsele, võimaldada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse raviteenuse kulud.

Tagada nimetatud isikutele rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoole­skriiningu tasuta teostamine riiklikus ennetuskavas ettenähtud vanusrühmades.

2017. aastal oli ravikindlustamatuid isikuid Tallinnas 51 301 e 11,4% elanikest. Linnaeelarveliste vahendite kulu ravikindlustamata inimeste ravile oli 2017.a 177 400 eurot.

2018. aastal koostati ravikindlustusega katmata isikute analüüs ning 2019. aastal käsitleb ravikindlustuse laiendamise võimalusi Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud töörühm. Arutuse all on ka esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamine kogu elanikkonnale.

Läbirääkimised lõpetatud.

Arutelu jätkub Sotsiaalministeeriumi loodud töörühmas.

Tagada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega patsientidele kodus.

Teenuse riiklik finantseerimine ei kata tegelikke vajadusi. Nt. Tallinna eelarveliste vahendite kulu õendusteenuse täiendavaks rahastamiseks oli 2016 .aastal 202 500 eurot. Seoses elanikkonna vananemisega ja krooni­liste haiguste sagenemisega suureneb vajadus õendusteenuse järele veelgi. Oluliselt kasvatab teenuse vajadust üldiselt omaks võetud seisukoht, et inimesel peaks olema võimalus saada abi oma kodus ja vältida institutsionaalset abi.

Õendusteenuse kättesaadavuse rahalised vahendid on eelkõige piiratud haigekassa eelarvega ning aasta-aastalt on see tõusnud rohkem kui teised teenused. Hetkel toimuvad haigekassas arutelud eri õendusteenuste rahastamise vajaduse ja võimalikkuse üle ning samuti vaadatakse teenuste kättesaadavust koos hooldekodude tervishoiuteenustega.

Läbirääkimisi jätkatakse pikaajalise hoolduse koordinatsiooni arutelude raames.

Tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti ja seda ka hooldekodudes.

Üle Eesti on suur probleem perearstide teenusega. Perearstiabi peaks olema kodukoha lähedal ning inimesele tasuta ja kiiresti kättesaadav. Eesti Haigekassa andmetel on 19 000 inimest ilma perearstita.

Esmatasandi arstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks luuakse üle Eesti vähemalt 60 tervisekeskust, millega laiendatakse ka muude teenuste kättesaadavust. Uued tervisekeskused on atraktiivsemad töökohad noortele perearstidele, mis on üks oluline tegur nende hoidmiseks väljaspool suuremaid linnu. Samuti tegelevad EHK ja Terviseamet järjepidevalt sellega, et kõik Eesti elanikud oleksid määratud perearsti nimistusse.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Tagada koolitervishoiuteenus kõigile õpilastele.

Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Praegu on KOVid sunnitud teenuse toiminiseks juurde maksma. Eriti raskes olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste puhul on ennetamine eriti oluline. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, netisõltuvus, rohke stress.

Koolitervishoiuteenuse hinna muutmine on võimalik, kui teenuste osutajate ühendused teevad haigekassale ettepaneku hindade muut­miseks. KOVide osaluse kindlakstegemiseks võiks ELVL koostada konkreetse ülevaate, kes kui palju ja mille eest juurde maksab.

Tervislike eluviiside edendamiseks ei piisa ainult tervishoiu­teenuste osutamisest, vaid siin tuleb appi ka RTA 2020-2030 tervislike valikute programmi elluviimine.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Tallinna ja riigi koostöös rajada Tallinna Haigla.

Eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust on Tallinna Linna­volikogu otsustanud rajada ca 600-kohalise aktiivravihaigla, mis aitab kaasa ravijärjekordade lühendamisele ja ravikvaliteedi parandamisele. Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 300 mln eurot.

Tallinna haigla osas on Tallinna LV ja Sotsiaalministeerium moodustanud töörühma, kes analüüsib haigla korralduslikke võimalusi ja rahastamist ning esitab oma järeldused kevadeks 2020.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Tallinna Haigla rajamise ettevalmistused jätkuvad selleks loodud töörühmas.

Lõpetada dementsete ja sõltuvushäirega isikute vanusest tulenev ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste psüühikahäiretega klientidega ja võimaldada riigi rahastatavat erihoolekannet ka neile.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei rahastata riigi eelarvest erihoole­kandeteenust vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikutele ja neile isikutele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Leiame, et vanusest või psüühikahäire põhjusest tulenev diskrimineerimine tuleb lõpetada. Dementsete inimes­te arv suureneb koos keskmise eluea pikenemisega ja vastavate teenus­kohtade vajadus kasvab pidevalt. Käesoleval ajal on dementsete klien­tide teenusele paigutamine väga suur probleem ja seda koduteenustega või Dementsuse Kompetentsikeskuse abiga ei lahenda. Lahendamata on ka psüühikahäirega alko- ja narkosõltlaste ravi ning hoolduse probleem.

Erihooldusteenuse eesmärk on parandada psüühikahäiretega inimeste iseseisvat toimetulekut ning soodustada, tema ühiskonda naasmist ehk võimekust saada hakkama vähese abiga iseseisvalt elades. Samuti on erihoolekandeteenused spetsialiseerunud tegelemaks peamiselt skisofreenia ja vaimse alaarenguga isikutega, mis erineb oluliselt erialatööst dementsuse diagnoosiga eakatega.

Ka ei ole erihoolekandeteenused sobilikud ega piisavad sõltuvus­haigetele ning nende teenuste osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi. Sõltuvushaigete ravi (sh alkoholiravi) korraldatakse rahvatervise meetmete raames (sh rehabilitatsiooniteenus sõltuvusprobleemidega isikutele).

Dementsus on progresseeruv ja inimese iseseisvale elule naasmine ei ole reaalne. Antud sihtrühmale tuleb pakkuda püsivat kõrvalabi eel­kõige selleks, et säilitada inimese olemasolevaid toime­tulekuoskusi nii kaua kui võimalik ja tagada hooldus ja turvalisus kuni elu lõpuni.

Suurimaks takistuseks dementsusega inimestele sobivate teenuste pakkumisel on olnud nii spetsialistide kui ka teenuseosutajate kompetentside nappus, samuti madal teadlikkus dementsusest ja abi saamise võimalustest.

Samas näeme, et teenuseosutajad on valmis dementsusega inimesi teenusele võtma ja aastate jooksul on valmisolek aina suurenenud. Dementsuse Kompetentsikeskuse loomise eesmärk ongi pakkuda KOVtele ja teenuseosutajatele süstemaatilist tuge teenuste arendamisel ja osutamisel. KK tegevuse tulemusel on oodata ka teenuste kättesaadavuse paranemist ning teenuseosutajatel suureneb võimekus tegeleda ka keerulisemate klientidega.

Lisaks on ministeerium alustanud pikaajalise hoolduse korralduse kaasajastamisega, sh:

• vaatame üle pikaajalise hoolduse teenuste korralduse ja rahastamise,
• täpsustame riigi ja KOV rollid teenuste korraldamisel,
• arendame hoolduse koordinatsioonimudelit,
• töötame välja ühtse abivajaduse hindamissüsteemi,
• arendame kodus elamist toetavaid teenuseid
• loome omastehooldajatele senisest paremad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks.

Hetkel käivad koos mitmed töörühmad, kus arutatakse kuidas perspektiivis peab pikaajaline hooldus Eestis olema korraldatud. Arutelude tulemusena töötatakse välja erinevad lahendusmudelid, mis esitatakse VVle otsustamiseks 2019. aasta lõpus. Töörühmadesse on kaasatud nii ELVL kui erinevad KOVid.   

Sotsiaalteenuste arendamist toetatakse peamisel Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Omavalitsustel on olnud võimalus, sh ka 2019. aastal, taotleda rahalisi vahendeid intervall- ja päevahoiuteenuse, koduteenuse ning isikliku abistaja teenuse arendamiseks.

Hoolekande valdkonna eesmärk on olnud arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoolekandeasutuses. Selleks on ministeerium rahastanud hooldekodude renoveerimist, uute ehitamist ja kohandamist dementsusega inimestele sobivaks.

• Märtsis lõppes taotlusvoor hoolekodude füüsilise keskkonna kohandamiseks dementsusega inimestele.
• Käimas on taotlusvoor kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja energiatõhusate ning võimalikult koduse keskkonnaga sarnaste hoolekandeasutuste rajamiseks. Taotlusvoor on avatud 30. aprillini ja praeguseks on mitu omavalitsust avaldanud huvi just dementsusega inimestele sobiliku hooldekodu rajamiseks.
• Tervise Arengu Instituudi kaudu pakutakse hooldekodudele dement­suse teemalist arenguprogrammis osalemise võimalust. Prog­rammis sisekoolitajateks väljaõpetatud hooldekodu töö­taja ülesandeks on edaspidiselt koolitada oma kolleege. 2018. aastal osales arenguprogrammis kuus asutust, aastatel 2019-2020 pakutakse programmis osalemise võimalust vähemalt 27le hoolekandeasutusele.
• Ette valmistatakse riigi rahastusel uue innovaatilise eakate kodu loomist dementsusega inimestele. Rajatava hooldekodu ees­märk on tulevikus olla nii praktikabaasiks kui ka koht, kus testi­takse innovaatilisi või tõenduspõhiseid ja Eestis seni mitte­kasu­tu­sele võetud tehnoloogilisi lahendusi, abivahendeid, hool­damise metoodikaid ja põhimõtteid eesmärgiga viia parimat praktikat tänastesse hooldekodudesse.

Läbirääkimised lõpetatud.

Teemaga jätkatakse pikaajalise hoolduse koordinatsiooni arutelude raames.

Tagada kohalikele omavalitsustele õigus kasutada oma piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse kantud infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel teenuste ja toetuste määramisel.

KOVid vajavad ligipääsu Töötukassa või Sotsiaalkindlus­tus­ameti poolt hallatavates andmekogudes sisalduvale isikustatud informatsioonile (delikaatsetele isikuandmetele), mis on vajalik kaalutletud haldusotsuse langetamiseks.

01. jaanuaril 2016 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse parag­rahvi 15 näeb ette hindamiskohustuse ja sellele järgneva otsuse tegemise teenuse/toetuse andmise kohta. Ligipääs erinevates registrites säilitatavatele andmetele on eriti vajalik selleks, et vältida inimeste korduvat küsitlemist.

Toetame ettepanekut, et KOV-idel oleks andmevahetus Töötu­kassa ja Sotsiaalkindlustusameti hallatavate andmekogudega. Selle tulemusena oleks KOV-il tervikvaade inimesest nii talle osutata­vatest teenustest, kui ka teenuse määramise või hindamise andmetest.

Lähtuda tuleb põhimõttest, et riigile teadaolevaid andmeid ei pea inimene uuesti esitama.

KOV-ile on vaja infot nii üksikkirjetena kui agregeeritud kujul, mis annab neile sisendi arengukavade koostamiseks, eelarve protsessiks kui ka muude otsustuste tegemiseks.

Läbirääkimised lõpetatud.

Pooled on ettepanekus toodud põhimõttega nõus. Registritele ligipääsu võimaldamine jätkub SKA edasiste arenduste raames.

Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele

Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018.aastast KOV ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja sätestades kohus­tuse andmete kandmiseks matusetoetuse saa­jate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-tee­nust kodanikele. Peamiselt just seetõttu loodi Tallinnas matu­setoetuse lahendus Tallinna universaaltoetuste andme­kogusse UNTO, mis võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada.

UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andme­vahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on otstarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada andmeallikana juba olemas­olevaid andmeid. Tallinna linn on valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asjaajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse omaniku vahetust jmt.

Riik on aastaid tegelenud STAR-i arendustega eklektiliselt. Endi­selt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku moo­dulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaal­kindlus­tusameti infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt info uuesti esitamist.

Toetame ettepanekut arendada STAR-i võimekust erinevate x-tee kaudu andmevahetusteenuste kasutamiseks ja vajalike arenduste teostamiseks, sh kasutajamugavuse tagamiseks. Lisaks on vajalik, võimekus väljastada agregeeritud andmestikke KOVile vajaliku infoga vajalikul kujul.

Alates 15.03.2019 on STAR-i vastutavaks töötlejaks SKA. Koos­töös TEHIKuga on arendustööde osas 2019 eelkõige põhifookus arhitektuuril ning planeeritud arendustöid on suhteliselt minimaalset:

• viibimiskoht
• arhitektuuri analüüs ja tööd, mis võimaldaks erinevaid liidestusvõimalusi (sh ühine iseteenindus SKA teenustega)
• andmevahetus PPAga – riskiperede seire. Arendus peab olema valmis 31.12.2019. PPA MIS-st info SKA-le ja KOV-le:
• töötamise registri (TÖR) liidese täiendamine.
• asendushoolduse õigusloomest tulenevad väikearendused, eeskätt hindamisprofiiliga seonduv.
• kasutajamugavus teenustes.

Suuremad ja mahukamad arendustööd on planeeritud alates 2020 aastast, peale arendusvajadusete kaardistamist.

Läbirääkimised lõpetatud.

Andmevahetuse arendamine jätkub STAR edasiste arenduste raames.

Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme

Selle aasta teises pooles on plaanis algatada liiklusseaduse jt seaduste muutmine, kus mh saavad kajastatud ka mõningad toodud ettepanekud, mis ühtivad ka puuetega inimeste koja ettepanekutega, näiteks sõna „teenindava" asendamine sõnaga „transportiva" ning Sotsiaalministri määruse volitusnormi muutmine.

Liiklusseaduse eelnõus pole arvesse võetud ja jätkuvalt ei toetata ette­panekut luua liiklusregistrisse puudega inimeste parkimiskaartide andme­baasi. MKM ei ole sisuliselt vastava registri loomise vastu, samas ei ole meie hinnangul liiklusregister sobiv register vastava info kogu­miseks. Esiteks on liiklusregister sõidukite ning liikluses osalema lubatud isikuga seotud andmekogu, mida haldab üksnes Maanteeamet. Puudega isikute kaarte väljastatakse aga ka isikutele, kes iseseisvalt liikluses osaleda ei tohi, mistõttu tuleks liiklusregistris hakata koguma teavet isikute kohta, kellel liikluses iseseisvalt osalemisega seos puudub. Samuti on täna Maantee­amet ainus asutus, kes liiklusregistrisse kandeid teeb. Samas puudega inimeste parkimiskaarte väljastab KOV, mistõttu peaks liiklusregistrisse andmete sisestamise õiguse saama ka KOVid. Seega oleks tegemist põhimõtteliste muutusega, millega sisuliselt kujundaks ümber kogu liiklusregistri senise olemus.

Puuetega inimeste parkimiskaartide kuritarvitamise vähendamisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel. Vastavalt liiklusseadusele korral­davad ning kontrollivad parkimise korraldust (sh puuetega ini­meste parkimiskaartide kasutust) oma haldusterritooriumil koha­li­kud omavalitsused. Sotsiaalministeerium on parkimiskaartidega seotud probleemide teemal omavalitsustega mitmel korra kohtunud ning arutanud vajadusi ja võimalusi, kuidas tugevdada kontrolli kuritarvitamise vältimiseks.

Vajadus on üleriigilise parkimiskaartide registri järele. Registri ees­märk on luua ühtne üle-eestiline ülevaade kehtivatest par­ki­mis­kaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrolöridel kontrollida.

Registri loomise ettevalmistamiseks toodi parkimiskaartide trükkimine Eesti Puuetega Inimeste Fondist üle Sotsiaal­kind­lus­tus­ame­tisse.  Kuna registri loomist ettevalmistavate tööde maht ei ole veel teada, ei ole registri valmimise aega määratud. Hetkel tege­le­takse SKA-s parkimiskaartide registri arendamiseks vajaliku analüüsiga.

Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on valmistatud ette liiklusseaduse muudatus, mis annab puuetega inimeste parkimiskaartide väljastamise üle Sotsiaal­kindlustus­ametile (täna väljastavad parkimiskarte KOVid). Väljastamise üleviimise eesmärk on:

• lihtsustada inimese jaoks parkimiskaardi saamist sidudes seda puude taotlemisega
• tagada ühtsetel ja kõikidele võrdsetel alustel parkimiskaardi saamine.

Lisaks näeb liiklusseaduse muudatus ette ka puuetega inimeste parki­miskaardi väärkasutamisel (parkimiskaarti kasutab selleks õigust mitte omav isik) trahvimäära, mis loodetavasti samuti distsiplineerib olukorda.

Liiklusseaduse muudatused jõustuvad 2020. aastal.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Teavet parkimiskaartide arenduste kohta vahetatakse SKA-ga.

Mln eurot

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

KOV panus sotsiaalsesse kaitsesse omavahendite arvelt

42

45

62

66

77

79

70

68

80

71

76

77

82

88

96

105

111

116

121

Maksutulu + tasandusfond

461

521

624

783

881

752

723

774

806

873

936

1 007

1 065

1 138

1 262

1 380

1 454

1 521

1 584

KOV panus osakaaluna nende maksutuludest ja tasandusfondist

9,2%

8,7%

9,9%

8,5%

8,8%

10,5%

9,7%

8,8%

9,9%

8,2%

8,1%

7,6%

7,7%

7,8%

7,6%

7,6%

7,6%

7,6%

7,6%

Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Kavandada täiendavad vahendid jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks.

Vajalik on jätkata läbirääkimisi, et kokku leppida vahendite üleandmise tingimused, jäätmehoolduse arendamise rahastus on siiani ebaselge. Tingi­muste täpsustamine ja vahendite jagamine aitab edendada liigiti kogumist ning liigiti kogutud materjalide ringlusse võtmist. Ühtlasi integreerida eraldatavad vahendid kohalike omavalitsuste tulubaasi, valmistades selleks ette õigusaktide muudatused.

Nõus ettepanekuga ning selle nimel Keskkonnaministeerium töötab.

Euroopa Komisjon on saatnud Eestile varase hoiatamise aruande (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1553091753180&uri=CELEX:52018DC0656) kus on toodud ka rida tegevusi, mida riik koostöös KOViga peaks rakendama, et aastaks 2020 oleks täidetud ringlussevõtu sihtarvud.

Keskkonnaministeerium on alustanud antud soovituste elluviimise ettevalmisustöödega ning ettevalmistamisel on jäätmeseaduse ja tema alamaktide, pakendiseaduse ning keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõud.

Ettepaneku osas jätkatakse läbirääkimisi, KOV-e kaastakse õigusaktide väljatöötamisse.

Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähene­mise kompen­seerimi­seks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodus­reser­vaa­ti­dele ja siht­kaitsevöönditele ning püsielupaikade siht­kaitse vöön­ditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksu­vabastuste ja maksusoodustuste andmine maa­maksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitse­aluste ja muude loo­dus­keskkonnakaitselistelt aladelt või kompenseerida maksu­vabastused riigieelarvest.

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

Eesti maismaa pindalast on 1.01.2016 seisuga kaetud kaitstavate loodusobjektidega 18,5% (802 959 ha). Lähima kolme aasta jooksul on Keskkonnaministeeriumil plaanis kaitse alla võtta täiendavalt ca 10 000 ha ja kaitse alt vabastada 1400 ha. Kaitsealade kogupindalast on 71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1% munitsipaalomandis.

Iga-aastaselt jääb KOVidel looduskaitsealade maksu­soodustuste tõttu saamata ca 3,1 mn eurot[1], millest 1,6 mln moo­dustavad maksu­vabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksu­vabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad"[2] on Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOVides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro.

Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfond jaota­misel arvestatakse KOVi väiksema maamaksu­laekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on tasandus­fond suurem[3]. Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline võimalus puudub.

Ettepanek on, et raha laekuks KOVile eraldi reana.

Ei nõustu maamaksusoodustuse ja maamaksuvabastuse lõpetamisega kaitstavatel loodusobjektidel. Ei toeta uue kompenseerimismeetme väljatöötamist, tuleks juba toimivat süsteemi – tasandusfondi kaudu kompenseerimist omavalitsustele, õiglasemaks muuta. Tasandusfondist võiks looduskaitselistest piirangutest tulenev kompensatsioon laekuda KOV-ile eraldi reana.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis ole­va­te maade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks.

Eraldada KOVidele vahendid riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute/maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest.

Tegu on heakorra küsimusega. Kohalike omavalitsustel on võimekus tegeleda hooldusega operatiivselt. Hetkel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigi­maa­de ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kalda­alade hooldamise kulud ja Maa-ameti omandis olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnis­tute/maa­üksuste hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid olema kaetud riigieelarvest. Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagab kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise.

Keskkonnaministeerium on probleemist teadlik ning valmis arutama võimalusi probleemi lahendamiseks või leevendamiseks.

Ettepanek jääb endiselt ülesse. Jätkata tööd ja kaardistada probleeme. Probleemsetest, ohtlikest kinnistutest informeerida Maa-ametit.

Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOVide, KIKi ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja kompo­nentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOVile välismõjud ning võimaldama KOVidel seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist

Keskkonnatasud jagunevad KOVi, KIKi ja riigieelarve vahel. Kuid KOVi piiriäärse tegevuse korral saab keskkonnatasu ainult KOV, kelle territooriumil tegevus toimub aga naaber KOV, kellele ulatuvad kõik välismõjud, ei saa midagi. Näiteks kaevandamine Harku karjääris. Keskkonnatasu peaks piiripealse tegevuse korral saama naaber KOV.

Alates 01.01.2019 ei jaotata enam otse keskkonnatasusid KIK-ile, vaid see toimub vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lg-le 1 läbi Kesk­konna­ministeeriumi eelarve ja sama sätte kohaselt eraldab Keskkonna­ministeerium keskkonnaprogrammi elluviimiseks aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigi­eelarvesse laekunud rahalisele mahule (ca 15 mln EUR). Mis alustel ja mis ulatuses jaotatakse KOVidele edaspidi keskkonnatasusid, hakatakse välja töötama pärast „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi" valmimist ja koostöös Rahandus­ministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnaga 2019.a II pooles.

Nõustume põhimõttega, et KOVidele laekuva keskkonnatasu arvesta­mise alused tuleb vaadata üle ka sellest lähtuvalt, kas need katavad kõik mõjutatud KOVid ja kas KOVidele tuleks suunata ka osa saastetasudest. Põlevkivitööstuse piirkonna KOVide puhul on konkreetne näide juba olemas, kuidas alates 2020. aastast hakkab tasu laekuma ka põlevkivi töötlemise ja tuhajäätmete ladestamise KOVidele ning kaevandamis­õiguse tasu jaotatakse juba praegu ka areaalipõhiselt.

Lisaks, Keskkonnaministeerium on hetkel valmistamas ette Kesk­konna­tasude seaduse, jäätmeseaduse ja nn sortimimääruse muutmise eelnõud, millega soovime antud valdkonnas üle vaadata ka KOV jäätme­alased kesk­konnatasude jaotumise põhimõtteid, mis motiveeriks KOVe panustama olme­jäätmetmete ringlussevõtu sihtarvude saavuta­misele. Eelnõude välja­töötamisel tugineme siinkohal ka Euroopa Komisjoni poolt Eestile saadetud varase hoiatamise raportis toodud ettepanekutele. Eelnõu väljatöötamise protsessi kaasatakse ka KOVid ja ootame eelnõu menetlemise ajal KOV tihedat koostööd.

Jätkata läbirääkimisi.

Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid.

Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele planeeri­mis­seaduse §-s 131 märgitud kohustuse täitmiseks.

Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik kõigile linnadele ja valdadele omavalitusüksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimisseaduse § 131 kohaselt on sätestatud KOV kohustus tagada detail­planeeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata KOV kohustusi seonduvalt avalikuks kasutu­seks määratud maa tagami­sega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arenguvajadused on loonud olukorra, kus KOVil on vajalik omandada avalikuks kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompen­seerimis­mehha­nism on riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõran­datavalt maalt laekunud rahast osa eraldada KOVidele.

KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompenseerimist.

Riigieelarvelistel kaalutlustel ei toeta ettepanekut. Maareformi läbiviimise esmatähtsaks ülesandeks on olnud eraomandi taastamine. Maa tagastamisel õiguse andmisel on lähtutud nimetatud eesmärgist ja põhimõttelisi muudatusi ei ole tehtud, kuna vastasel juhul ei oleks tagatud isikute võrdne kohtlemine. 01.07.2018 jõustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, mis lihtsustab ka kohalikes huvides maa omandamist ja annab maa omandamise sh sundvõõrandamise otsustamise õiguse kohaliku omavalitsuse üksusele.

ELVL korrigeerib ja täpsustab ettepaneku 5 sõnastust.

Võõrandada KOVidele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks           

Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ette­võtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, seal­hulgas soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liik­lus­sõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maa­üksuste olemasolu ja kui KOVil neid maaüksusi ei ole, siis taotle­mist riigi maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asu­tused esitaksid oma põhjendatud seisu­kohad ning pakuksid vajadusel toimivad lähen­dused probleemile. KOVid (nt Tallinn, Tartu, Kures­saare jt) on valmis arutelu käigus esitama täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid.

Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-idel võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. Puudub § 741 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel toiminguid teha.

Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid

Riigivaraseadus võimaldab anda kohalikule omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks tasuta maad. Samuti võimaldab kehtiv õigus kohalikule omavalitsusele anda maad alla hariliku vääruse ette­võtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks. Tagamaks seda, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel oleks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik maa ja et seda ei võõrandataks eraomandisse, on ette nähtud riigivaraseaduses kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine. See tähendab, et kui riik kavandab maaüksuse müüki, siis on võimalus kohalikul omavalitsusel oma huvi kinnisasja vastu üles näidata. Kohaliku omavalitsuse huvi korral maaüksust ei võõrandata ja see antakse üle riigivaraseaduse alusel kas tasuta või alla hariliku väärtuse. Praktikas on kohalik omavalitsus vaid üksikutel juhtudel näidanud oma huvi ja siis on ka müügimenetlus peatatud.

Riigivaraseaduse § 74-1 alusel kehtestatava määruse eelnõud valmistab ette MKM ning see eelnõu ei ole praegu täiendatud kujul asutuste kooskõlastusringile saadetud.

Jätkata läbirääkimisi.

Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks.

Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide müügi­tehingutest laekuvaid vahendeid. Suunata suuremate linnade välis­valgustuse alaste kokkuhoiu­meetmete rakendamiseks, sealhulgas amor­tiseerunud valgustite koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustus­süsteemide soetamiseks; rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide loomi­seks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti.

Antud ettepaneku linna heakorra tagamise osa ühtib mõneti Kliima­muutus­tega kohanemise arengukava aastani 2030 valdkonna Maakasutus ja planeeri­mine meetme "Üleujutusriskide maandamine ning rohealade ja linnahaljastu arendamine kliimariskide maandamiseks". Kliimamuutustega kohanemise aregukava rahastamise ettepaneku CO2 kvootide müügist oleme esitanud. Ettepaneku teine pool on seotud kliimamuutuste leevendamisega, selleks oleme teinud ettepaneku uuel perioodil suunata osa kvooditulust innova­tiivsete projektide tarbeks. ELVL ettepanek on hea ja kindlasti vajalik. Soovitame ka kaaluda sellistele projektidele rahastuse leidmist teistest vahenditest nagu näiteks LIFE programmist. Rõhutame, et CO2 kvoodimüügi rahad on tekke­põhised ja kvoodihinna kõikumiste tõttu raskesti prognoositavad, millest tulenevalt ei ole võimalik 100% kindlusega raha olemasoluga arvestada.

Ettepanek võetakse arvesse kavade koosta­mi­sel, esitada ette­pane­kuid vastavalt arengu­kavadele ja tegevus­suun­dadele, mis käsit­levad nii ühis­trans­porti kui ka muid konk­reet­seid raken­dusi. ELVL-il korrigeerida ette­paneku sõnastust asen­dades sõna „linna" sõnadega „oma­valit­suse taristu" arendamiseks.

Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaal­omandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest.

Tunnistada MaaRS § 25 lõige 4 kehtetuks või muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul oma­valitsusel kohustus maksta riigile hüvi­tist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65% laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõran­damise ajal. Maa võõran­da­mise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."

Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaal­omandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega koorma­mise korral riigile hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on ebaõiglaselt koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega.

KOVide maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema maakasutuse eelduste loomiseks.

Praegu ei ole kavandamisel viidatud õigusnormide muutmist.

Jätkata läbirääkimisi.

Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus­süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.

Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hooldu­seks puudub tervik­lik finantseerimislahendus. Voolu­veekogude seisundi paren­da­miseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest.

Maa­paran­dusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna territooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maa­paran­dussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene.

Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainuvõimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna terri­too­riu­mil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist.

Linnaterritooriumilt liigvee ärajuhtimiseks kasutatavad kraavid on menetluses oleva ÜVVKS eelnõu kohaselt võimalik arvata ÜVVK koosseisu KOV poolt koostatava ÜVK arendamise kavaga. Sel juhul toimub nende finantseerimine ja hooldamine täpselt samasuguse rahas­tamise skeemi alusel nagu see on joogivee ja reovee korral. Teisisõnu, sademevee eesvooluks olevate kraavide hoolduseks vajamineva kulu saab lülitada veeteenuse hinda ja selle eest tasuvad kõik vee-ettevõtte kliendid solidaarselt. Lisaks näeb eelnõu KOV-ile ette võimaluse koos­tada ka eraldi sademevee maksustamise metoodika, kuid seaduseelnõu koostajate hinnangul ei ole selle rakendamine igal poolt mõistlik, kuna tooks kaasa suure halduskoormuse kasvu, kuid vee-ettevõtja klientide hinnaerinevused oleksid marginaalsed. KOV soovil on aga sade­me­vee jaoks eraldi maksustamismetoodika rakendamine samuti lubatud.

Lisaks on KOV-il võimalik eelnõu kohaselt koostada eraldi sademevee majandamise kava, kus tuleks reguleerida nende sademeveesüsteemide hooldamise põhimõtted, mis ÜVVK hulka ei kuulu ning millele ÜVVKS ei kohaldu. Selliste kraavide korrashoiu alused on jäetud KOV enda otsustada, näiteks võib lähtuda heakorra põhimõtetest ja eelarvest.

Keskkonnaministeerium on ette valmistamas ka kekskonnaministri määruse nr 59 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandus-taristu arendamine" avatud taotlemise korral" muutmist, et edaspidi mh toetada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise projektide raames ka sademevee­süsteemide ehitamist. Määruse muudatus on kavas teha veel sel aastal.

Jätkata läbirääkimisi ÜVVK seadusest tulenevate alamaktide osas.

ÜVK seaduse muutmine õiguste ja kohustuste täpsustamiseks sademeveesüsteemide korrastamiseks ja sademevee teenuse tasu aluste kehtestamiseks.

Käesoleval hetkel ei ole üheselt määratud sademevee-süsteemide (kraavide, truupide) ning liigniiskete alade hoolduse korraldamine, vajades õiguslikult regulee­ri­mist ning lisaks ka sademeveerajatiste hoolduseks vahendite eraldamise küsimuse lahendamist. Riiklikul tasandil ei ole välja töötatud sademevee teenuse tasu arvestuse korda.

Nii kehtiva kui ka menetluses oleva ÜVVKS eelnõu kohaselt on sade­me­vee süsteemide korrashoiuks ette nähtud veeteenuse hinnas eraldi kululiik, mille saab lülitada sademevee teenuse hinda. Seega õiguslikud alused sademevee maksustamiseks on olemas. Eelnõuga on vaid täpsus­tatud, et sademevee­süsteemide hulka kuuluvad ka kraavid, mis on sade­me­vee ärajuhtimiseks vajalikud ja ÜVVK arendamise kavaga ÜVVK hulka määratud. Lisaks on ÜVVKS eelnõus reguleeritud ka selliste sade­mevee süsteemide hooldus, mis ÜVVKS hulka ei kuulu. Nende hoolda­miseks tuleb KOV il koostada eraldi sademevee majandamise kava, mille rakendamise aluste väljatöötamine on jäetud KOV pädevusse. Näiteks on võimalik neid rahastada üldisest heakorra kuludest, kuna sisaldavad endas eelkõige tegevusi nagu muru niitmine ja kraavide prahist puhastamine.

Kokkulepe, lugeda ettepanek lõpetatuks.

Asendada metsaseaduse § 4 lõige 2 punktis 4 mõiste detailplaneering mõistega planeering. Alternatiivne lahendus on lisada metsaseaduse § 4 lõikele 2 punkt 6 järgmises sõnastuses: tiheasutusalal maatüki või kinnisasja suhtes, kus üldplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.

Kehtiv metsaseaduse redaktsioon võimaldab maa­omanikul teostada lageraiet aladel, kus üld­planeeringu kohaselt tuleb kõrghaljastus säilitada. Planeeringu keh­tes­tamise näol on tegemist ühiskondlikku kokku­leppega, millega määratle­takse elanikkonna elu- töö- ja puhkekeskkonna arengu põhimõtted ja suundumused pikemaks perioodiks (üld­planeering) ning lähiaastate ehitustegevuse alused lühe­maks perioodiks (detail­planeering). Metsaseaduse § 4 lõige 2 punkt 4 sätestab, et metsaseadust ei kohaldata maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detail­pla­nee­ringu kohaselt on kavandatud metsa majan­da­misest erinev maa­kasutus. Seega arvestab kehtiv metsa­seadus omavalitsuse ruumilise arengu­visiooniga ainult lühi­keses ehitustegevuse alustega piirduvas perspek­tiivis, s.o detailplaneeringu perspektiivis. Metsa majanda­mise mõjud (nt lageraie) on aga eelkõige elukeskkonnale pigem pikemaajalise ning ruumi arengu seisukohast põhi­mõttelise mõjuga, iseäranis olu­korras, kus metsa majandamine piirneb üksnes lageraiega ning sellele ei järgne metsa uuen­damist. Eelnevale tuginedes on igati põhjendatud, et vähemalt tihe­asustusalal tuleb kehtiva üldplaneeringuga arvestada vähe­malt samavõrd kui metsa­seadusega. Kui üldplaneering näeb ette hoones­tataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiu­takse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega.

Muudatuse tulemusena kasvab vähesel määral oma­valitsuste töökoormus raielubade kooskõlastamisel ning samavõrra väheneb riigi Keskkonnaameti koormus.

Paragrahv 24 lõige 2 punkt 4 ei ole alates 2018. aasta 1. juulist kehtiv, seega ei saa seal sõnastust muuta.

Põhjenduses on toodud, et lageraiega metsa majandamisel ei uuendata metsa. Metsaseadus kohustab metsaomanikku lageraie järgselt ette võtma tegevusi, et mets uueneks ettenähtud aja jooksul, mistõttu on metsa uuendamata jätmisel tegemist seaduse mittetäitmisega. Metsamaa kõlviku muutmiseks on vaja läbi viia raadamine (metsaseaduse § 32), mille aluseks on kas planeering või muu õigusaktidest tulenev dokument. Seega ei anna lageraie õigust maa sihtotstarbe muutmiseks ning Maa-Amet on selliseid metsamaa muutmis­katseid maakorralduse käigus korduvalt ka tagasi lükanud.

Täiendamine punktiga 6 ei ole otstarbekas, kuna üldplaneeringuga saab kohalik omavalitsus juba praegu metsa majandamisele piiranguid seada ning metsateatiste menetlemisel peab nendega arvestama. Probleemiks on senini olnud ebamääraselt sõnastatud piirangud, millega ei ole võimalik arvestada metsateatise menetlemisel.

Planeeringuga piiranguid seades on kohalikel omavalitsustel vaja arvestada, et piirangute seadmine võib kaasa tuua kompensat­siooni­kohustuse. Lisaks sätestab metsaseaduse § 23`, et planeeringuga asula või elamu kaitseks uuendusraietele piiranguid seades on vajalik kokkulepe maaomanikuga.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Muuta keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsa­teatisel esitatavate andmete loetelu ning metsa­teatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad" § 2 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: „Kui raie on kavandatud tiheasustusalal, saadab Kesk­konna­amet metsa­teatise kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele, kelle territoo­riumil raie on kavandatud. Kooskõlastamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui viis tööpäeva."

Muudatuse eesmärk on võimaldada maksimaalselt säi­li­tada väärtuslikku kõrghaljastust ja vältida metsa­seaduse ees­märgi ja mõttega vastuolus olevat lageraiet. Alusetu lage­raie tekitab keskkonnale pöördumatu kahju, mille kom­pen­seerimine võib osutuda võimatuks või väga aega­nõudvaks. KOV saaks metsateatise kooskõlas­ta­mise käigus kontrollida kavandatud raie kooskõla kõikide KOV tasandil menetluses olevate ja vastuvõetud strateegiliste dokumentidega

Kohalikul omavalitsusel on õigus metsa majandamisele seada piiranguid planeeringute alusel, millega peab metsateatise menetlemisel arvestama. Samuti tuleb piirangute seadmisel arvestada kompensatsiooni­kohustusega omanikele. Seega ei ole kohaliku omavalitsuse poolt piirangute seadmine metsateatise menetlemisel/metsateatise koos­kõlastamata jätmine õiguslikult korrektne ega ka põhjendatud kui piiranguid planeeringuga seatud ei ole. Metsateatise kooskõlastamise eest vastutab Keskkonnaamet, kes ei saa ka otsuse vaidlustamisel põhjendamata otsuse eest vastutada.

Lahenduseks on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute korrastamine, et kohalikud omavalitsused koostöös elanikega seaksid vajalikud piirangud. Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalik väärtuslikke alasid ka kohaliku kaitse alla võtta vastavalt looduskaitseseadusele.

Kokkulepe, lugeda ettepanek lõpetatuks.

Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõike­ga 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt:

„(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maks­jaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätme­valdajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul."

Muuta kehtiva jäätmeseaduse §-i 66 ja luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks.

Omavalitsuskeskse jäätmeveomudeli abil on omavalit­sustel võimalik kõige paremini täita jäätmealaseid strateegilisi eesmärke ning saavutada jäätmete ring­lus­se­võtule seatud sihtarvud. Selleks, et tagada Euroopa Liidus olme­jäätmete ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmine (2025. aastaks vähemalt 60% ja 2030. aastaks vähemalt 65% ulatuses) tuleb omavalitsus­tele luua võimalus jäätmeveo korral­da­miseks omavalitsuse kesk­selt läbi selleks loodud asutuse ning anda õigus jäätme­valdajatega arveldamiseks ja jäätme­voogude suuna­mi­seks. Vaid eraettevõtetel põhinev jäät­me­veo­süsteem ei taga Euroopa Liidus jäätmete taaskasu­ta­mi­sele ja ring­lussevõtule seatud sihtarvude täitmist. See saab olla vaid riigi ning KOV kohustus. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOVid võivad küsida korral­da­tud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu ning kehtes­tatud hinnakiri allub Konkurentsiameti kont­rollile. Jäätme­vedajad leitakse ning jäätmekäitluskohad määratakse riigihangetega.

Võttes arvesse eri lahenduste positiivseid ja nega­tiiv­seid aspekte on omavalitsuskeskne jäätmeveomudel jäätmeveo korraldamiseks sobivaim lahendus. Tallinna linn alustas selle rakendamisega 2012. a, kuid alates 2015. a jaanuarist ei ole selle rakendamine lubatud. Mittelubamine viidi seadusesse sisse subjektiivselt, mitte objektiivsetel kaalutlustel.

Üldseadus on KOKS ja KOVid peavad oluliseks selle järgimist. Ka EL õigussüsteem ei eelda kitsenduste rakendamist KOV autonoomia vähendamiseks.

Eu­roo­pa Liidu liikmesriikide kogemused näitavad, et jäätmehierarhia põhi­mõtete rakendamine, sh jäätme­tekke vältimise ja taaskasutamise ülesannet täitva jäät­me­käitlussüsteemi rajamine sõltub otseselt oma­valit­suste panusest ja võimest kohalikul tasandil jäätme­hooldust korral­dada. Ettepanekuga on võimalik ja vajalik arvestada keskkonna­seadustiku eriosa jäätmeseaduse eelnõu menetlemise käigus.

2017. aastal riigihangete seaduse muutmise eelnõu menetlemisel Riigikogus esitas Konkurentsiamet omapoolsed seisukohad jäätmeseaduses toodud korraldus jäätmeveo muutmise osas ja sisetehingute osas. Toona antud seisukoht oli, et kuna viimastel aastatel, sh pärast Riigikohtu põhi­seaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 06.01.2015 otsust asjas nr 3-4-1-34-14 ei ole toimunud jäätmevaldkonnas sisulisi muutusi, mis õigustaksid JäätS § 66 lg 11 taaskehtestamist, samuti ei ole arvamuse esitajad (KOV) suutnud ära põhjendada, millises olukorras JäätS § 66 lg 11 rakendamine vajalik oleks, ega selgitanud, kuidas muudatusettepanek tagaks Euroopa Liidus jäätmete taaskasutamisele ja ringlussevõtule seatud sihtarvude täitmist.

Pikemalt saab Konkurentsiamet seisukohta lugeda: https://www.konkurentsiamet.ee/public/2017_05_22_Konkurentsiameti_ettepanek_sisetehingute_piirangu_sailitamiseks_jaatmevaldkonnas.pdf

Hetkel toetab Keskkonnaministeerium Konkurentsiameti seisukohta. Kesk­konnaministeerium on valmistamas ette jäätmeseaduse ja nn sortimismääruse muutmise eelnõud, millega soovime antud valdkonnas üle vaadata ka KOV jäätmealased hankemenetluse protsessid, et oleks selgemini sätestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks vajalikud tegevused. Eelnõu väljatöötamise raames kaasatakse ka KOV-d. Omalpoolt ootame eelnõu menetlemise ajal KOV tihedat koostööd ning sisulisi ettepanekuid ka Konkurentsiameti seiskohas väljatoodule

ELVL-i kaasatakse eelnõude väljatöötamisse.

Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigi­han­gete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingut keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5.

Omavalitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korraldamiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka jäätme­majan­duses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemusliku­maks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in-house lahendustele tagasipöördumine.

Vt vastus ettepanekule 13

ELVL-i kaasatakse eelnõude väljatöötamisse.

Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevus­koha­järgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv."

Muudatusega asendatakse jäätmeseaduse § 77 lõikes 2 mõisted „arvamuse saamiseks" mõistega „kooskõlas­ta­mi­seks". Muudatuse eesmärk on vältida riigi Kesk­konna­ameti poolt jäätmelubade väljastamist ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta. Praeguse sätte sõnastuse kohaselt küsib Keskkonnaamet linna- või vallavalitsuse arvamust jäätmeloa taotluse kohta, kuid riigi Keskkonnaametil puudub kohustus arvestada linna- või vallavalitsuse arvamusega jäätmeloa väljastamisel.

Keskkonnaministeerium valmistab ette keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt muude­takse KeÜS, veeseadust, atmosfääriõhukaitse seadust, maapõue­seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust, keskkonnatasude seadust, keskkonna­vastutuse seadust, riigilõivuseadust ja kiirgusseadust ulatuses, mis on vajalik keskkonnaloa regulatsiooni rakendajasõbralikkuse parendamiseks. Eelnõu ühtlustab keskkonnaloa menetluslike norme ja tagab läbiva süste­maatilisuse keskkonnaõiguses. Lisaks sätestatakse haldusmenetluse seaduse ja KeÜS seaduse kohaldamise erisused keskkonnalubade menetlemisel. Kuna kesk­konnaloa menetluse (loa taotlemise, andmise, muutmise, peata­mise, kehte­tuks tunnistamise ja avalikustamise) põhinõuded on sätestatud KeÜSis, ei korrata neid enam jäätmeseaduses. KeÜS § 43 sätestab kohaliku omavalit­suse üksuse arvamuse keskkonnaloa menetluses. § 43 kohasel keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vasta­vuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku oma­valit­suse üksusele temalt arvamuse saamiseks. Kohaliku oma­valitsuse üksus esitab kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotl­use saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse ük­suse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Lisaks KeÜS-s sätestatud KOV arvamusele, sätestab KeÜS § 52 kümme punkti, mis juhtudel loa andja saab keskkonnaloa admisest keelduda. Jäätmeseaduse muutmist puudutav eelnõu osa lisab täiendavalt juurde, et loa andja keeldub jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus ei vasta stratee­giliste arengukava­dega kehtestatud nõuetele. Seega, kui KOV esitab loa andjale põhjendatud asjaolud, mis on toodud KeÜS §-s 52 või mis osas ei vasta isiku tegevus arengukavades toodus nõuetele, saab loa andja nendele tuginedes keelduda keskkonnaloa andmisest.

ELVL-i kaasatakse eelnõude väljatöötamisse.

Muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus kooskõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates."

Muudatus on seotud eelmises punktis nimetatud ettepanekuga muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2.

Vt vastust ettepanekule 15

ELVL-i kaasatakse eelnõude väljatöötamisse.

Tegeleda purgimise ning kohtkäitluse temaatikaga ning leida vee-ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja keskkonnainspektsioonile sobivaim lahendus

Korra aastas omavalitsusele aruande esitamine ei ole vee-ettevõtte jaoks info, millega midagi peale oleks hakata, kuna selle põhjal ei ole võimalik tuvastada negatiivset mõju puhasti tööle. Ettepanek tagasiside andmise võimekuse loomise hõlbustamise kohta

Teiseks on vajalik reovee vedajate registrit, KOV tunnustust või mõnda muud lahendust purgimisteenuse kontrollimiseks.

Teemaga tegeletakse ELVL valdkondlikus töörühmas, kaasates Keskkonnaministeeriumi ja vee-ettevõtjad. Keskkonna- ja maa­küsimuste töörühma liikmed esitavad 36. ja 37. nädala jooksul ELVL‑ile ettepanekud probleemi lahenda­mi­seks, et järgmisel töö­rühma kohtumisel, sep­tembri teises pooles, aruteluga jätkata.

Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks.

Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted, nt arvestades KOVide transpordikulude kasvu. Samuti peaks olema arvestatud rohkem vahen­deid hajaasustuse piirkondadele ning arvestades kaugust ujumis­võimalustele.

Riik eraldas 2018. aastal 1,2 mln eurot ujumise alg­õpe­tuse programmi elluviimiseks ja täiendamiseks (24 tunni asemel 40 tundi, uus metoodika jne). Raha laekub KOV eelarvetesse läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Oma­valit­suste panuseks on arvestatud ca 700 000 eurot. Toe­tus­summade arvutamisel on juba arvestatud piir­kon­dade ääremaalisust. Toetussummade arvutused on tehtud põh­jalikult, arvestades hajaasustust, treenerite tasusid, basseini renti. Toetuse eraldamiseks arvestatakse ujulate kaugust ja ka transpordikulu. Kuna toetus suurenes enam kui viiekordselt, ei ole hetkel võimalust toetusmahtu suurendada.

Jätkatakse toetust samal tasemel, arendada seire teostamise ja ajakohasuse võimalusi.

Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas.

Rahva­tantsu­rühmade, kooride ja rahvamuusikakollektiivide ning orkestrite rahastamismudeli analüüsi tulemuste põhjal koostöömudeli väljatöötamine kvalifitseeritud juhendajate tasustamise toetamiseks.

Lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi korraldavate regio­naalsete koordinaatorite töötasu ja -korralduslikud küsimused.

Eraldada täiendavad vahendid KOVidele rahvarõivaste soetamise toetuseks.

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevus­toetus­programm on hooajapõhine ning toetuse suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve eraldisest. Tegevustoetusprogramm ei taga KOV tasandil kõikjal koori- ja tantsujuhtide olemasolu, mis seab ohtu kollektiivide järelkasvu ja laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väär­tus­tamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsu­peotraditsiooni jätkusuutlikkus. Riigi mõistes see tähendab laulu- ja tantsupidude korralduste jätku­suutlik­kust. Sellega riik ka regulaarselt tegeleb. Riik toetab üle­riigi­liste pidude korraldust ja toetab korraldavat organi­sat­siooni Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust. Lisaks saab riigilt tegevustoetust Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi. Kollektiivi juhtide tasemete tõstmiseks on mentorprogramm. Kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 2019. aastal 840 000 euro pealt 1 mln euroni (toetatavate kollektiivide arve 1900-2000). KOV tasandil koori- ja tantsujuhtide olemasolu saaksid KOVid kindlustada vähemalt laste ja noorte kollektiivide osas huvitegevuse ja huvihariduse toetus­programmi kaudu (14,25 mln eurot aastas).

Rahvarõivaste osas on toetusprogramm „Eesti Rahva­rõivas", mis ei anna küll toetusi rahvarõivaste soeta­mi­seks, kuid teeb tööd kihelkondlike rahvarõivaste kand­mise ja valmistamise teavitustööga, tuues s.h välja ka nende kihelkondade rahvarõivaid

Kultuuriministeeriumi toetusel on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts viimas läbi rahvatantsurühmade ja rahvamuusikakollektiivide ning kooride ja orkestrite rahastamismudeli analüüsi, mis võiks anda sisendi, kui­das senist korraldust muuta. Uuringu tulemused selgu­vad 2019.a mai alguses. 2019.a sügisel planeeritakse läbi viia foorum, mille käigus peaks tekkima ettepane­kud ja lahendused, et milline peaks olema kollektiivide rahas­tamis- ja toimimismudel. Seejärel tuleb 2020.a alguses analüüsida esitatud ettepanekuid ja esitada vastavad ettepanekud riigieelarve strateegiasse 2021-2024.

Kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 840 tuhande euro pealt 1 mln euroni. Muus osas jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja rahastamismudeli välja töötamist.

Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks.

Eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, samas kui teavikute hinnad on märkimis­väärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatu­kogu poolt pakutavate lisateenuste järele. Tänased eraldised ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030

Transpordikulud teavikute transpordiks on senini olnud KOVdele katmata.

Ettepanek on oluline. Transpordikulusid pole siiani kae­tud, kuid uue rahvaraamatukogu seaduse väljatööta­mis­kavatsuse ja seaduse eelnõu koostamisel otsitakse kind­lasti ka probleemile lahendusi. KOV-delt on küsi­tud ka ettepanekuid ja tähelepanekuid tänase raamatu­kogude süsteemi kohta, et seda kasutada sisendina rahva­raamatu­kogude seaduse muutmiseks. Teavikute hinnad on järjepidevalt tõusnud ja KUM eelarve teavi­kute toe­tuseks samuti, kuid tõepoolest see ei kata hinna­tõusu, vaid on toetatud laste- ja noortekirjanduse täien­davat soetust. Teavikute toetus on küll eelnevatel aasta­tel tõusnud, kuid KUM plaanib rahastust suuremas mahus suurendada üleeestilise e-raamatute kätte­saada­vuse parandamiseks kui elaenutuse keskkond valmib. Kui raamatukogusüsteemi arenduseks on lõplik otsus tehtud (koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning majan­dus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga), taot­le­takse ka süsteemiarenduseks suuremat toetust. Hetkel on kolm raamatukogusüsteemi, mis ei vasta kasutaja ootus­tele ja vajadustele. Analüüs tehtud ja detailanalüüs algatamisel.

Toetus jääb 2019. a tasemele (1,9 mln aastas). Lisavõimaluste ilmnemisel toetame eelarve suurendamist laste- ja noortekirjanduse soetamiseks.

Eraldada vahendeid KOV omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri- ja spordiobjektide arendamiseks (nt Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnateater). Nt UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluva laulupidude traditsiooni alalhoidja - laulukaare all, kohtub laulurahvas üle Eesti.

Arvestades objektide riiklikku tähtsust on vajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada nimetatud objektide areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linna­poolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

Riik juba panustab järgmistesse olulistesse üleriiklikesse objektidesse:

• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse;
• 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse;
• alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi arendamisse kokku 9,6 mln euroga;
• alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga;
• alates 2018 Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks kokku 12 mln euroga.
• 2019.a Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 2,9 mln euroga

Otsitakse edasi sobivaid lahendusi üle­riiklike objektide rahastamiseks. KOV inves­teeringute osas jätkatakse sõlmitud kokkulepete täitmist.

Kultuuriministeeriumi eriarvamus: ministeerium on jätkuvalt seisukohal, et Tallinna Loomaaed peaks olema käsitletav kui kesk­konnaharidust pakkuv objekt, mitte kui kultuuriobjekt.

Eraldada toetust munitsipaaletendusasutustele Tallinna Linnateater ja Tallinna Filharmoonia Etendusasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks võrdsetel põhimõtetel teiste toetust saavate riigi- ja munitsipaaletendusasutustega.

Tallinna Linnateatril on väga suur kultuuripoliitiline roll, mistõttu tuleb teatrile riigipoolse tegevustoetuse eraldamisel arvestada etenduskunstide valdkonnas tegutsevatele riigi sihtasutustele ettenähtud toetuse kasvuga, mis on seotud valitsemisala üldise palgatõusuga, ning suurendada proportsionaalselt ka Tallinna Linnateatri tegevustoetust.

Tallinna Filharmoonia haldab Mustpeade Maja ja korraldab muusika­teatrite festivali Birgitta. Tallinna Filharmoonia koosseisu kuuluv Tallinna Kammerorkester on üks Eesti tuntuimatest professionaalsetest muusika­kollektiividest. Hooaja jooksul annab orkester kümneid kont­serte nii kodu- kui ka välismaal. Kontserttegevuse kõrval on orkestri töös olulisel kohal salvestused. Asutusel puudub riigipoolne toetus.

Kultuuriministeerium on Tallinna Linnale kui Tallinna Linnateatri omanikule teinud 2018. aastal ettepaneku asutada ühine sihtasutus, mille raames kehtiksid kõigile etendusasutuste töötajatele samad palgatingimused ühtsetel alustel muude sihtasutustega. Tallinna linn ühise sihtasutuse asutamist ei soovinud ja seega ei ole KUM-l alust ega õigust kohelda Tallinna linnaga seotud munitsi­paaletendusasutusi erinevalt teistest etendusasutustest, kultuurivaldkonna KOVi asutusi tegutseb ka muudes linnades (nt Pärnu linnaorkester, Paide muusika- ja teat­ri­maja jne). Kultuuripoliitiliselt suur roll on kõikidel etenduskunstide valdkonnas tegutsevates asutustel, sh eraõiguslikel asutustel, nt Vabal Laval, mis tegutseb kahes linnas. KUM ei saa teatrite tegevustoetuste aluseks võtta nende KOV-i põhist kultuuripoliitilist rolli. Tegevustoetuste jagamisel on konkreetsed kriteeriumid määratud tegevustoetuste käskkirjas.

Tallinna Kammerorkestri puhul on KUM alati toetanud riiklikult olulisi välissõite, lähtudes kõigile kollektiividele ja organisatsioonidele kehtestatud võrdsetest tingimus­test „Eesti kultuur maailmas" toetusvoorus. Samuti on Tallinna Kammerorkester ja Birgitta festival saanud võrdsetel alustel toetusi toetusvoorust „Helilooming ja muusikaalased väljaanded".

Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist.

Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all.

Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi, mida näitab esitatud taotluste arv. 2019. a eelarvesse esitati kokku 307 nõuetekohast taotlust üle Eesti kogusummas üle 8 miljoni euro. Muinsuskaitseameti 2019. a eelarves oli mälestiste korrastamiste toetusteks ette nähtud 1,4 miljonit eurot. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule.

2019. a on toetuste eelarve kinnismälestiste omanikele 2,8 miljonit eurot, mis on eelmistest aastatest 1,4 mln võrra suurem. Lisandunud eelarveliste vahendite arvelt on täiendav võimalus toetada erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel tagastatud ehitismälestisi.

Lisaks on KUM esitanud lisataotluse riigieelarve­stra­tee­gia 2020-2023 raames, et toetuste mahtu mälestiste oma­nikele veelgi suurendada. Lisataotluse eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla „surnud ringist", kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned sarnasesse seisu.

Kultuuriministeerium on esitanud lisataotluse riigieelarvestrateegia 2020-2023 raames, et toetuste mahtu mälestiste omanikele veelgi suurendada.

Jätkata maakondade spordikeskuste programmist regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest RESis 2019-2022 kavandatud mahus, so 2,9 mln eurot.

Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet.

Riigieelarvestrateegia 2019-2022 koostamisel otsustustati regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetamine neljaks aastaks kokku 2,4 miljonit eurot (600 tuh eurot aastas).

Jätkatakse kokkuleppe täitmist.

Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõtte alusel, et rahastus võiks jaguneda pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. Tallinna poolt saab välja tuua vajaduse kahe objekti ühiseks finantseerimiseks: Kadrioru staadion ja Pirita velodroom.

Kadrioru Staadioni renoveerimine. Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treening­keskuseks. Kadrioru staadionil on läbi aegade võõrustatud rahvusvahelisi suursündmusi, kuid järjest keerulisem on täita nii tehnilisi- kui ka ruumilisi nõudmisi uute võistluste saamiseks. Nii UEFA kui ka Euroopa kerge­jõustiku assotsiatsioon on teinud kriitilisi ette­kirjutusi aegunud taristu ja olmetingimuste kohta. Sellele vaatamata on juba täna teada, et 2020. a võõrustatakse U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ning 2021. a toimuvad Kadriorus U-20 Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

Tiitlivõistlustega kaasneb suur rahvusvaheline tähelepanu ning Eestit külastab sellega seoses märkimisväärne hulk sportlasi ja turiste.

Eelhinnangu kohaselt on renoveerimistööde maksumus ~10 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%.

Staadioni kaasajastamise eeldatav maksumus ja etapilisus selgub detailsemalt 2019. a jooksul. Parima lahenduse saamiseks on moodus­tamisel töörühm, kuhu kaasatakse alaliidud, Kultuuriministeerium, linna ametid ning vastavalt vajadusele ka muid osapooli.

Pirita Velodroomi multifunktsionaalse sisetreki projekteerimine ja ehitus 1969. a valminud Pirita Velodroom on amortiseerunud ning trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks.

Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi.

Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvus­vaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse keskuse ehita­miseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu.

Tegemist oleks üleriigilise tähtsusega ja esimese kinnise velotrekiga, mis on nii treening-kui ka võistluskeskuseks.

Objekti hind oleneb suuresti arhitektuursetest lahendustest, objekti eeldatav maksumus alates 12 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%.

Riik juba panustab järgmistesse olulistesse üleriiklikesse spordiobjektidesse:

• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse;
• alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga;
• alates 2018 Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks kokku 12 mln euroga.
• 2019.a Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 2,9 mln euroga

Toetatakse 50/50 finantseerimise põhimõtet riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, kuid tegelikud otsused saavad toimuda juhtumipõhiselt tulenevalt rahaliste vahendite olemasolust ja objekti sisulisest tähtsusest.

Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega nr 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks

Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300 ehk enam kui 10 aastat tagasi. Valitsus on kahel korral, aastatel 2008 ja 2012, selle taotluse negatiivselt lahendanud, kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Neli aastat on möödunud neist vaidlustest viimases kohtuotsuse jõustumisest, kuid selle aja vältel ei ole valitsus suutnud ettepanekut uuesti lahendada. Kõnealune hoone vajab säilimiseks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid, mida linn lahendamata omandiküsimuse tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve.

Kohus ei vaidlustanud valitsuse otsuseni viinud kaalut­luste asjakohasust, ent peab vajalikuks neid sügavamalt analüüsida ning veenvalt tõestada, et hoone tagastamine ei kahjusta selle kasutamist avaliku kultuuriobjektina. Kohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole aga valitsusel piisavalt argumente ka selleks, et vara tagastamata jätmise taotlus rahuldada – s.t tõestada, et hoone tagas­tamine kahjustab selle kasutamist kultuuriobjektina. Kultuuri- ja õiguspoliitiline ebakõla vajab lahendust. Rahandusministeeriumil on ettevalmistatud kabineti­memorandum, kus erinevaid lahendusvariante analüü­sitakse.

Töörühm jääb ootama Rahandusministeeriumi poolset tagasisidet probleemi lahendamiseks.

Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate tervisekeskuste (-radade) nimistusse.

Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud Tartu Maratonile, Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt hooldatuna aktiivses kasutuses (tervise)spordi ja puhke­paigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige lätlased). Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ, ega ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus.

Rada haldav MTÜ ei esitanud taotlust toetuse saamiseks avatud taotlusvooru, mistõttu toetust saavate tervise­spordikeskuste programmi nimistusse ei saa Tartu maratoni rada nimetada. Kõik muud toetusviisid vajavad erakorralist otsust. 2019. aastal on juba eraldatud Tartu Maratonile raja hooldamiseks 10 000 eurot.

Jätkatakse läbirääkimisi ja arutelusid. Raja omanik peaks eelnevalt analüüsima raja kasutustihedust.

Eesti tippspordiüksuse Team Estonia tegevuste laiendamine üle Eesti, et tippsportlased või sinna pürgijad saaksid võimalikult heal tasemel tugiteenuseid.

Oluline on, et meie tippsportlaste toetamise süsteem haaraks kõiki maa­kondi, sest ainult niimoodi on võimalik jõuda kõikide talentide toetami­seni. See süsteem motiveerib noori tegelema spordiga igas Eestimaa paigas.

Team Estonia projekt ei ole geograafiliselt piiratud. Toetust ja tuge on võimalik saada kõigil sportlastel, kelle sportlikud tulemused või potentsiaal vastavad toetuse saamise tingimustele.

Jätkatakse kokkuleppe täitmist.

Leida lahendusi treeneripalga toetamise määra tõstmiseks vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele.

Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta meie elanik­konna heaolu. Treeneri töö on samaväärne õpetajatööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palgatoetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal tasemele.

Treenerite palgatõusu toetamiseks on esitatud RES 2020-2023 raames lisataotlus, et 5. ja kõrgema kutsetasemega noorte treeneri brutotöötasu alammäär jõuaks mõne aasta pärast järele Eesti keskmisele palgale.

KUM on treenerite palgatõusu toetamiseks esitatud RES 20202023 raames lisataotluse Rahandusministeeriumile

Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Keeleõppevõimaluste laiendamine KOV-des (regionaalne probleem Ida-Virumaal).

Leida võimalus toetada keeleõppevõimalusi kohalikes omavalitsustes Ida-Virumaal ja muudes kohtades, kus nendeks vajadus on.

Keeleõppevõimalusi Ida-Virumaal ja Tallinnas on laien­datud Eesti keele majade avamisega Tallinnas ja Narvas. Keeleõppevõimaluste laiendamiseks kohalikes oma­valit­sustes on esitatud RES-i 2020-2024 lisataotlus Kultuuri­ministeeriumi ja Haridus- ja Teadus­ministeeriumi poolt. Täiendavat keeleõpet pakuvad 2019.a Töötukassa teenused, Integratsiooni Sihtasutus ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol osalemiseks.

Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete kollektiivide koorilaulu- ja tantsupeol osalemiseks.

Muukeelsete koolinoorte osalemiseks laulu- ja tantsupeol plaanib Kultuuriministeerium pakkuda täiendavaid transpordivõimalusi. Lahendused muukeelsete kooride toetamiseks laulu- ja tantsupeol osalemiseks töötatakse välja pärast Kultuuriministeeriumile esitatud koorliikumise uuringutulemuste esitamist SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt 2019.a. II kvartalis ja vastavat tulemuste analüüsi.

Töötada täiendavad muu­keelsete kooride toetus­meet­med laulu- ja tantsu­peol osalemiseks välja pärast vastava Kultuuri­ministee­riu­mi tellimusel läbi­viidud uuringu tule­mus­te analüüsi. Käsitleda toetus­meetmeid koos üle-eestilist koori­liikumist eden­davate tugi­meet­­me­te­ga ja koostöös valdkond­liku kultuurikomisjoniga..

Lõimumise teenuskaardi koostamine (kaasates teisi lõimumise vald­konnaga puudet omavad ministeeriumid) ja liidu, et kaardistada koostöökohad lõimumise valdkonnas ning koostada teenuskaart).

Koostada lõimumise teenuskaart ja kaardistada koostöökohad, kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puutumust omavad ministeeriumid ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu.

Teenuskaardi loomisel jätkatakse koostööd ELVLi ja ametkondade vahel valitsuskomisjonis eesmärgiga kaardistada koostöökohad ja eelarvestada teenuskaardi koostamise maksumus.

Koostada teenuskaart hiljemalt 2020. a II kvartaliks.

Eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate puuduse leevendamine Ida-Virumaal.

Pidada läbirääkimisi haridus-ja teadusministeeriumiga riikliku koolitus­tellimuse suurendamiseks eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate koolitamiseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on esitatud RES'i lisataotlus 30% palgalisa pakkumiseks eesti keelt valdavatele õpetajatele Ida-Virumaal. Ettepanek kultuuritöötajate puuduse leevendamiseks Ida-Virumaal esitada kultuuri- ja spordivaldkonna komisjonile seisukohavõtuks.

Haridus- ja Teadus­minis­tee­rium kaalub erinevaid moti­vatsioonivõimalusi eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate leid­mi­seks. HTM ei esita kõrg­koolidele koolitus­tel­li­musi. Eesti keele õpetaja oskusi on võimalik omandada ka ümberõppe toel täiendava kutsena.

„Kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine KOV-dele.

„Kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine riigi poolt. Kahe kogukonna sulandamise programmi eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eesti-keelsesse kultuuriruumi. Programmi raames külastatakse Riigikogu, Vene teatrit, laulu-ja tantsupidu, Petseri Seto festivali. Programmiga otsitakse eesti- ja vene kultuuride sõlmumise kohta.

Kultuuriministeeriumi poolt esitatud ettepanek RESi 2020-2014 lisataotluses tõsta koostöötegevusteks ja koostööks kohalike omavalitsustega planeeritud eelarvelisi vahendeid. „Kahe kogukonna sulandamise programmi" ehk kultuurikümblust rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium MTÜ Minu Riik tegevuse ja Kultuuriministeerium erikeelsete kogukondadele suunatud koostöötegevuste toetusprogrammide kaudu, mida rakendab Integratsiooni Sihtasutus.

Lõimuv Eesti 2020 raames koostööd toetava lõimu­mis­meetme tegevuste eesmärk on suurendada Eestis elavate inimeste teadlikkust erine­va­test kultuuridest, tradit­sioo­ni­dest ja väärtustest ning pa­ran­dada hoiakuid teiste rah­vus­rühmade suhtes. https://www.kul.ee/et/loimumise-meede

Jrk nr

Valitsuskomisjoni ettepanek ja põhjendus

ELVL seisukoht

Kokkulepe

1.

Koostada valitsuskomisjonipoolsed juhised, mida saab kasutada lõimumisvaldkonda puudutava info kajastamiseks ühistel alustel kohalikes omavalitsustes veebis ja trükistes.

Osapoolte seisukohad on võetud teadmiseks.

Jrk nr

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek ja põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe

Taotleda omavalitsuste infotehnoloogia keskseks koordineerimiseks ja kompetentsi suurendamiseks jätkusuutlik rahastamismudel riigi ja ELVL vahel. Selleks uuendatakse riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingut Rahandusministeeriumi ja ELVL vahel järgnevatel tingimustel:

Lepingu kehtivus 2019-2022:

Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR

Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR

Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR

Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR

ELVL kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa nii, et tagatud on KOV IKT baaseelarve finantseerimine aastas minimaalselt 125 000 EUR.

Omavalitsuste infotehnoloogia arenduskeskuse loomiseks ja tegevuste toetamiseks sõlmiti 16.05.2016 riigieelarvelise toetuse kasutamise leping Rahandusministeeriumi, EMOLi ja ELL vahel . EMOLi tegevuse lõpeta­misega sõlmiti leping ELVLi ja Rahandusministeeriumi vahel.

Leiame, et valitud strateegia tagab omavalitsuste IKT valdkonna keskse koordineerimise ja arendamise perspektiiviga vähemalt kuni 5 aastat. Vajalik oleks jätkuvalt tagada IKT kompetentsikeskuse olemasolu ELVL-s koos püsiva rahastusega ning suurendada KOV enda algatust, vastutust ja osakaalu omavalitsuste IKT arendamises.

ELVL volikogu on 11.09.2018 omafinantseerimise osas otsustanud järgmiselt: 2020. a: 25 000 EUR; 2021. a: 50 000 EUR; 2022. a: 75 000 EUR

Rahandusministeeriumi ja ELVL vahel on kokkulepe KOV IKT rahastamiseks järgnevatel tingimustel:

Lepingu kehtivus 2019-2022:

Riigihalduse minister 2019. a: 125 000 EUR

Riigihalduse minister 2020. a: 100 000 EUR

Riigihalduse minister 2021. a: 75 000 EUR

Riigihalduse minister 2022. a: 50 000 EUR

ELVL kohustub alates 2020. a kuni 2022. a finantseerima keskvalitsuse poolt vähendatavat osa nii, et tagatud on KOV IKT baaseelarve finantseerimine aastas minimaalselt 125 000 EUR.

Kokkulepe KOV IKT kompetentsikeskuse toetamise osas.

Jätkata läbirääkimisi kohalike omavalitsuste kesksete rakenduste KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPIS ja nutirakendus „Anna Teada!" ülevõtmiseks ELVL-ile, eesmärgiga leida nende rakenduste haldamisele ja edasiarendamisele jätkusuutlik finantseerimismudel.

Üleandmise tulemusel muutuks ELVL kui omavalitsusi esindav organi­sat­sioon juhtivaks kesksete uute arenduste tellijaks ja teostajaks vastavalt oma­valitsuste soovidele. Suureneks ELVL roll omavalitsuste infotehnoloogia kesksel arendamisel. Omavalitsused saavad paremini suunata arenduste tellimist ja teostust läbi enda esindusorganisatsiooni (ELVL).

Rahandusministeerium on praegu välja pakkunud nende infosüsteemide finantseerimiseks aastatel 2019-2022 toetust 75000 EUR/aastas.

ELVL seisukoht on, et sellise kuluga ei ole võimalik jätkusuutlikult neid lahendusi hallata, sh ka nende täieliku uuendamise järgselt.

Rahandusministeerium on valmis perioodil 2020-2022, peale KOV kesksete infosüsteemide õiguste ELVLi poolset ülevõtmist, toetama 100 000 euroga aastas väikearenduste teostamiseks.

Kokkulepe kesksete ra­ken­duste KOVTP, KOVMEN, VOLIS, RPIS ja nutirakendus „An­na Teada!" tarkavara õiguste ülevõtmiseks ELVLi poolt hiljemalt 31.12.2019. Kesksete in­fo­­süsteemide üle­võt­mi­se järgselt perioodil 2020-2022 toetab Rahandu­s­mi­nis­teerium nimetatud in­fo­­süsteemides väike­aren­duste tegemist 100 000 euroga aastas.

ELVL tegi ettepaneku algatada jätkuprojekt omavalitsuste baastaristu viimiseks pilveteenusele „Riigipilv". Eesmärgiks oleks 2023 aastaks 45-e oma­valitsuse infrastruktuuri majutamine ISKE nõuetele vastaval kesksel serveritaristul. Omavalitsuste motiveerimiseks hõlmab projekt sobilike võrgu­seadmete soetamist ning teenuse osalist kompenseerimist. Kuivõrd tegu on teenusega, siis ei oleks projekt abikõlbulik struktuurivahenditest.

Projekti hinnanguline maht 4 aastat kokku 1 463 500 eurot (2020- 395 500; 2021- 380 000; 2022- 344 000; 2023- 344 000).

• Rahandusministeerium toetab sisuliselt projekti läbiviimist ja lisas taotluse riigieelarve 2020-2023 reservtaotlusena riigieelarve planeerimisprotsessi.
• Rahastuse saamise korral on projekti rakendajaks ELVL, teostada projekt etapiliselt nii, et oleks võimalik hinnata eelmise etapi edu ning õppetunde.
• Rahandusministeeriumil leida võimalus etapiviisilisteks väljamakseteks.

Projekt ei saanud RESi rahastust.

ELVL tegi ettepaneku planeeritavate kesksete rakenduste struktuurivahenditest finantseeritavate arenduste omaosalust rahastada riigieelarvest (maht 2021. a 150 000 eurot). Vajaduse tingib asjaolu, et omavalitsuste käest omaosaluse kogumine on keerukas ning ressursimahukas.

• Rahandusministeerium toetab sisuliselt projekti läbiviimist ja lisas taotluse riigieelarve 2020-2023 reservtaotlusena riigieelarve planeerimisprotsessi.
• Rahastuse korral eraldatakse vahendid juhul kui on saadud MKM-ist SF taotlusele positiivne otsus.

Projekt ei saanud RESi rahastust.

Luua KOV-ide teede ja tänavate kohta infot andvate infosüsteemide automaatne andmevahetus vastavate riigi infosüsteemidega.

Ettepaneku eesmärk on tagada KOV-des menetletavate erinevate teede ja tänavatega seotud andmete kättesaadavus teistele infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti süsteemile „Tark Tee". Maanteeamet on andme­kogu „Tark Tee" ühe arendamise suunana kavandanud koostööd koha­like omavalit­suste teede andmete osas ja selline ühendamine võimaldab suurema hulga andmete sobivat avalikustamist ja liiklejate paremat ligipääsu vajalikule infole. Näiteks Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaevetööde, tänavate ajutise sulgemise ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem.

Nutirakendus „Anna Teada!" on laialdaselt KOV-üleselt kasutuses kui lisaandmete andja või vastuvõtja. Jooksvat infot oleks vaja edastada ka Häirekeskuse infosüsteemidele.

Vajaminev erinevaid infosüsteemide /andmekogude vahelist andme­vahetust loov analüüsi- ja arendusprojekt on kirjutatud sisse 2019-2023 KOV IKT strateegia projekti, mille kaitsmine toimub MKM-is 2019. a mais.

Vajadus töötada välja valdkonda reguleeriv normdokument on ära langenud.

Võetud teadmiseks. Arenduse eeldus on äri- ning tarkvara eelanalüüs. ELVL on võimalik tulla taotlema vahendeid MKM analüüsi voorust.

Kokkulepe. Vajadus vaadatakse uuesti üle pärast eelanalüüsi teostamist. Vajadus näidatakse ära taotlusena 2020. a KOV IKT strateegias 2020-2024.

Viia läbi KOV poolt teenusena kasutatavate infosüsteemide analüüs lähtuvalt üleriigilisest universaalsusest ning vajalike kehtestatud nõuete täitmisest, sh lemmikloomade registreerimist korraldavad infosüsteemid.

KOVides teenusena kasutatavate infosüsteemide analüüsi läbiviimine on sisse kirjutatud 2019-2023 KOV IKT strateegia projekti, mille kaitsmine toimub MKM-is 2019. a mais. Enne analüüsi tulemuste selgumist pole vajalik läbirääkimistel üleval hoida keskse riikliku lemmikloomaregistri arendamise vajadust. Lemmikloomade registri küsimus tuleb lahendada riigi kaasabil, sest registreid on mitmeid, segadus seetõttu suur ja erinevate registrite halda­jad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri või siis registrite-vahelise andmevahetuse loomise tulemusena muutuks KOVide tegevus tulemuslikumaks ja kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv.

Riik on juba 2004. a investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumusest) üle-eestilise lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi väljatöötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale veel 45 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibinumbri otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Munitsi­paalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mittetulundusühingute tööd.

Võtame teadmiseks ELVLi soovi viia läbi KOV kasutatavate e-teenuste infosüsteemide analüüsi. Lemmikloomaregistrina pakutakse turul erinevaid lahendusi, mistõttu puudub vajadus uue riikliku infosüsteemi väljatöötamiseks.

Kokkulepe. ELVL kajastab soovi infosüsteemide analüüsiks KOV IKT strateegias 2020-2024.