ELVL ettepanekud RES 2021-2024 ja riigieelarve 2021. a läbirääkimisteks

Ettepanekud


Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud riigieelarvestrateegia 2021-2024 ja RE 2021 läbirääkimistele

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärgiks on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine. Kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvad tulud ja finantsautonoomia suurendamine peavad tagama kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning võimaldama kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

I Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine

Ettepanek 1

Arvestades varasemalt saavutatud kokkuleppeid, taastada kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäär majanduslanguse eelse perioodi tasemele arvestades ka maamaksuvabastuste kompenseerimise eesmärgil tulumaksu eraldamise määra tõstmist 0,2 protsendipunkti võrra ning 2018 ja 2019. aastal lisandunud ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist.

Tabel 1 2017 2018 2019 2020 2021
kava
2022
kava
2023
kava
2024
kava
Tulumaksu % 11,6 11,86 11,93 11,96 12,16 12,18 12,18 12,18

 

Põhjendused:

Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise protsess vajab jätkamist. Alates 2010. aastast on riigieelarve tulude kasv jätkuvalt kiirem kui kohalike omavalitsuste tulude kasv.

Samal ajal riiklike maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusudega alates 2009. aastast on suurendatud ka omavalitsuste kulu mis on mõjutanud oluliselt kohalike omavalitsuste põhiteenuste osutamist ja teenuste kvaliteeti.

Ettepanek 2

Taastada tasandusfond 2009. aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taseme taastamisega.

 

Tabel 2                               
Milj. €
2019         
RE
2020      
RE
2021        
kava
2022        
kava
2023        
kava
2024        
kava
Tasandusfond (TaF) 102 078 107 078 109 326 111 622 113 854 116 132
- tulude taastamiseks 99 771          
- keskkonnatasude kompensatsioon     0,733          
- väikesaarte toetus 0,606 800   Kasv 3 % Kasv 3 % Kasv 3 % Kasv 3 %

              

Tasandusfondi ei ole lisatud vahendeid regionaalkomponendi kulude katteks.

Ettepanek 3
Kokku leppida toetusfondi mahus
  

Tabel 3
Tuhat  €
2019RE 2020RE 2021  2022   2023  2024   
1. Haridusvaldkond            
- üldhariduskoolide pidamise toetus 341 750 341 750        
 sh. palgakulu            
  muud kulud            
 - koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 15 000 15 000 15 300 18 513 18 883 19 260
 - huvihariduse ja huvitegevuse toetus 14 250 14 250 14 549 14 854 15 151 15 454
2. Sotsiaalvaldkond            
 - toimetulekutoetusteks ja vajaduspõhine peretoetus 1 18 234 16 426 16 426 16 426 16 426 16 426
 - raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetus 2 650 2 650 2 705 2 762 2 817 2 873
 - asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 17 778 18 431 19 352 19 758 20 154 20 557
3. Teehoid            
 - kohalike teede hoiu toetus 29 313 29 313 43 498,4 45 494,9 47 494,9 50 000
 projektipõhine toetus transiitteede korrastamiseks 6 000 7 000 10 000 10 200 10 400 10 600
4. Riiklikud ülesanded            
 - rahvastikutoimingute kulude hüvitamine 1 149 1 127 1 258 1 258 1 258 1 258
 - matusetoetus 4 000 3 600 4 000 4 000 4 000 4 000
5. Muud ettepanekud väljaspool toetusfondi ministeeriumi vahenditest 2            
Rahandusministeeriumi real            
 - Maakondliku arendustegevuse toetus 2 060 2 060 2 060 2 060 2 060 2 060
 - Toetus ELVL rahvusvaheliseks koostööks 119 119 119 119 119 119
Kultuuriministeeriumi real            
 - Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200 1 320
 - Raamatukogude teavikute toetus 1 880 1 880 1 880 1 880 1 880 1 880
 - Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1 760 1 760 1 760 1 760 1 760 1 760
- Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus   600 600 600 600 600 600

 

1 Sisaldab administreerimiskulu
2 Säilitada toetused vähemalt 2020.a. tasemel

II Muud ettepanekud tulubaasi täiendamise osas

Ettepanek 1

Jätkata läbirääkimisi mitteresidendist füüsiliste isikute,  dividendide ja pensionidelt maksatava tulu pealt tulumaksu ning käibemaksu osaliseks eraldamiseks kohalikele omavalitsustele. See võimaldaks parandada kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia olukorda ja sidet omavalitsuste ja ettevõtlussektori vahel.

Põhjendused:

Dividenditulu pealt makstava tulumaksu eraldamise maht omavalitsustele tuleks kokku leppida. Kaaluda, et kohaliku omavalitsuse poolt tehtud investeeringutelt hankijatele makstud käibemaksu neile tagastada.

Mitteresidendid ja tulumaksu maksvad pensionärid ei osale piisavalt kulude katmises, mis tekivad neile teenuste osutamisel ja nende poolt omavalitsuse taristu kasutamisel.

Ettepanek 2

Kaasajastada kohalike maksude süsteemi. Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turismimaks) ja kaaluda müügimaksu taastamist juriidiliselt korrektses maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks selle vastavusse teiste õigusaktidega.

III Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimise ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite osas

Ettepanek 1

Näha ette toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms.  ehitamiseks  ja renoveerimiseks;   vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL  nõuetega vastavusse viimisseks.

Ettepanek 2

Töötada välja toetusmeede, mille alusel riik toetab koostöös  omavalitsustega väikesaartel suuremahuliste objektide väljaehitamist, nn riiklik investeeringute kava väikesaarte püsiasustuste säilitamiseks ning arengusuutlikkuse toetamiseks. Pilootprojektina alustada sotsiaalvaldkonnast, kus töötada välja tingimused Kihnu valla hooldekodu rajamise toetamiseks.

 

ELVL ettepanekud 2020 aasta komisjonide eelarveläbirääkimistele

Rahanduse valdkond

Ettepanek 1

Kompenseerida kohalikele omavalitsustele riiklikult korraldatavate ürituste kulud.

Valituskomisjon on läbirääkimistel teinud ettepaneku esitada riigiorganitele arved omavalitsustel tekkivate kulude katteks  riiklike ja rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. Riiklikud ürituste korraldajad ei hüvita aga omavalitsustele ürituste korraldamisega seotud kulusid piisaval määral ja  põhjendavad seda vahendite puudumisega.

Ei ole õiglane katta üleriigiliste ja rahvusvaheliste üritustega kaasnevaid kulusid omavalituste tulude arvel, mis niigi on ebapiisavad neile pandud ülesannete täitmiseks. Tallinna kui pealinna kulutused on suuremad kui maakonnakeskustel.

Ettepanek 2

Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine.

Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigust loovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste tulud KOKS'iga sätestatud omavalitsuslike ja kohalikule omavalitsusele ainuomaste ülesannete täitmiseks

Ettepanek 3

Võtta täiendavaid meetmeid tagamaks registreeritud elukoha vastavus tegelikule.

Viia sisse täiendav norm, mis sätestaks, et tudengite puhul tuleb mitme erinevas linnas või vallas asuva elukoha korral arvestada peamise elukohana selle omavalitsuse territooriumil asuvat elukohta, kus ta ajaliselt rohkem viibib.

Rahvastikuregistri andmetel on õiguslik tähendus mh nii omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel kui ka avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on elukohajärgsusega seotud.

Kui tudeng viibib esmaspäevast reedeni näiteks  Tartus, kuid sõidab nädalavahetuseti koju, on ta reaalselt rohkem seotud Tartuga.

Ettepanek 4

Vaadata üle KOFS-i finantsdistsipliini näitajad.

1)  Võimalusel arvestada laenukohustuste tagasimakse tähtaega, kaaluda netovõlakoormuse 60% reegli põhjendatust (miks mitte nt 70%  -puudub majandusteoreetiline põhjendatus, miks just 60% on optimaalne).

2)   Kui KOV üksuse laenud jäävad KOFS-is sätestatu piiresse, võiks riik neid tagada. Praegu pole intressimäärad probleemiks, kuid kui finantsturgudel taastub normaalne olukord, võib KOV üksuse laenu riigipoolne tagamine tuua laenuraha odavamalt kätte.

Kui KOV üksuse laenud jäävad KOFS-is sätestatu piiresse, võiks riik neid tagada. Praegu pole intressimäärad probleemiks, kuid kui finantsturgudel taastub normaalne olukord, võib KOV üksuse laenu riigipoolne tagamine tuua laenuraha odavamalt kätte

Ettepanek 5

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.
Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

Ettepanek 6

Jätkata läbirääkimisi tasandusfondi valemi täiustamiseks
Tasandusfond peaks rohkem arvesse võtma regionaalseid erinevusi.

 

Hariduse ja noorsootöö valdkond

Jätkata läbirääkimisi, millistel arvestusalustel antakse haridustoetuse vahendid KOV tulubaasi.

Töötada välja haridusmudel, mis ei lähtu haridustoetuse eraldamisel riigieelarvest koefitsientide alusel vaid arvestab õppekava, õpetajate alampalgamäärasid ning klassitäituvust.

Haridustoetuse jaotuse aluseks võetud koefitsientidele põhinev arvestus­süsteem on osade KOVide jaoks ebaõiglane, mis tingib omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise.

Ühtne pearaha eraldamise alus I-III kooliastmeni ei arvesta tegelikke kulutusi. Kehtiv haridusmudel vajab muutmist.

Haridustoetus peaks olema kooliastmetena diferentseeritud, nagu 2012. aastal.

KOVdele on oluline, et roll ning otsustusõigus kohaliku hariduselu korraldamisel kasvaks.

Õpetajate töötasude tõstmine on jätkuvalt prioriteet, mis tuleks siduda õpetaja kutsega

Tagada jätkuv investeeringute toetus kohalike omavalitsuste pidamisel olevatele hariduslike erivajadusega õpilaste (HEV) koolidele.

Riik on võtnud suuna osa HEV-õpilaste koole üle anda KOVdele.

Peame oluliseks riigieelarvelise toetuse jätkumist omavalitsuste HEV- koolivõrgu korrstamisel ja renoveerimisel
Tugiteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks jätkata KOVde toetamist tulubaasi kaudu. Pöörame tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele nii lasteaedades kui üldhariduskoolides, mis samas eeldab õpetajate jätkuvat täiend-koolitust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide  ettevalmistust ülikoolides.
Oluline on säilitada 2018. a saavutatud tase – kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvalt on paranenud tavakoolis õppivatele HEV-õpilastele vajaliku toe tagamine.
Jätkuvalt ei ole leidnud lõpplahendust tugipersonali puudus paljudes üldhariduskoolides.

Täiendada HTMi määrus 21.08.2018 nr 5 "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord" paragrahvi 1 sõnastust ja  sätestada  „Koolieelse lasteasutuse seaduses" alustava õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus.

Lisada antud loetelusse ka lasteaiaõpetaja ja KOVi tugikeskuses töötav tugispetsialist.

Varajane märkamine algab ennekõike koolieelsest lasteasutusest.

Lisaks on KOVd moodustanud ka tugikeskuseid kus samuti töötavad tugispetsialistid, nii on tekkinud spetsialistide ebavõrdne kohtlemine.

Suurendada õppekirjanduse, sh digiõppevara toetust 77-le eurole, mis on aastaid püsinud 57 eurot õpilase kohta  ning võimaldada toetusest lisaks katta ka muude õppevahendite ja õppekäikude kulusid.

Digiõppevara kasutamine on suurendanud õppimise võimaluste kaasajastamist kuid on siiski kulukas.

Samas võimalused õppekava rikastamiseks erine­vate õppekäikudega on avardunud ning koolide kui ka õpilaste huvi rohke­mate õppekäikude jms vastu tõusnud. KOVd ei suuda piisavas mahus koolidele tagada selleks toetust ilma lapsevanema panust küsimata (ei ole lubatud).
Tagada piisav arv gümnaasiumi õppekohti ja seeläbi tagada eri piirkondades õppivatele noortele võrdsed võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Vastutuse jagunemine haridussüsteemis peab muutuma selgemaks. Jätkata läbirääkimisi 2015.a Haridusseaduse eelnõu järgi, so kelle korraldada ja vastutada on keskharidustaseme õpe.
Taristu ja õpikeskkonna jätkuv edendamine. Õppimiseks ja õppija arenguks toetava keskkonna loomisel on oluline kaasaegne õpikeskkond, mis toetab kaasavat haridust ja uut õpikäsitlust. Soovime jätkata Põhikoolide taristu (PKT) meetmega ka järgmisel EL finantsperioodil 2021-2027 samas mahus.
Leida lahendus toetamaks KOVe sisserändajate ja sissekirjutuseta laste koolieelse lasteasutuse koha ja selle maksumuse  ja õpilaste õppekoha tegevuskulu arvlemise osas, sh vajadusel erinevate tugiteenuste osas. KOVde jaoks on tekkinud probleem sissekirjutuseta lastele ja õpilastele lasteaia- ja koolikoha tagamisel, sh erinevate teenuste tagamisel (nt HEV-laps). Hetkel tasuvad sisserändajate ja sissekirjutuseta laste ja õpilaste eest KOVd.

Suurendada riigieelarvest eraldatavat õpilaskodutoetust ning leppida kokku, millistel tingimustel ja millises ajaraamis antakse vahendid KOVi tulubaasi.

Õpilaskodutoetus – 2000 eurot õpilaskodu koha kohta on püsinud 2014. aastast.

Eraldatav toetuse summa õpilastega seotud personali- ja majan­da­miskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks ei ole piisav, kooli pidaja katab enamuse kuludest KOVi eelarvest.

Nt Tallinna linna arvestused 2017. a alusel – kulu õpilase kohta on kokku 4700 eurot aastas.

Tagada täienduskoolituse vahendite süsteemne kavandamine ja riigipoolne toetamine 1-3% õpetajate töötasu palgafondist, et munitsipaalüldhariduskoolide õpetajad ja KOVde haridus­juhid ning -spetsialistid saaksid tõsta oma professionaalsust.

Süsteemne täienduskoolitus tagab kompetentsete, pädevate õpetajate taseme. Soovime jätkata KOV haridusjuhtide ja – spetsialistide professionaalse taseme tõstmist, et hariduselu tase omavalitsustes edeneks.

Suurendada direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetust 2020. aastal 20% ja järgnevatel aastatel proportsionaalselt õpetaja palga kasvuga. Arvestades koolijuhtide ja õppealajuhatajate vastutust, samuti kehtivat Haridusasutuse juhi kompetentsimudelit vajab koolijuhtkondade tööjõukulu toetus tõstmist.
Vähendada oluliselt koolide toetamisel ning arendustööde tegemisel projekti­põhisust. Ressursiefektiivsem on usaldada kooli, KOVi ning eraldada koolitus- ja arendusraha ning vale kasutuse või kehva koolijuhtimise korral HTMil sekkuda.

Projektipõhised toetused (nt SA Innove kaudu) on kasvatanud KOVde ja koolide töömahtu ning takistavad hariduse jätkusuutlikku arengut. Projektipõhisus toob kaasa bürokraatlikke (taotlemine, menetlemine, aruandlus) kulusid koolile, KOVle, ka riigile.

Toetada riigieelarvest täiskasvanuhariduse edendamist ja koostööd KOVdes.

Haridus ja Teadusstrateegia aastateks 2021-2035 kavandamise protsessis on oluline teadvustada elukestva õppe - õmblusteta hariduse vajalikkust tööealise sh noored, elanikkonna üldise haridustaseme tõstmisel.

Toetame täiskasvanute gümnaasiumite üleviimist riigigümnaasiumite või kutsehariduskeskuste juurde, lähtudes tulevikus hariduskeskuste teket riigi hallatavate asutustena kõikides maakondades.
RES 2018-2021 kavandatud huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse jätkumine ka 2021. a. KOVd on kasutanud  riigipoolset toetust erinevate tegevuste ja võimaluste loomisel noortele. KOVd soovivad antud toetuse jätkumist kuid bürokraatia aruandluse ja kava koostamisel vajaks lihtsustamist.
   
Valitsuskomisjoni ettepanek ja põhjendus ELVL seisukoht
Õpetaja palgakasv on prioriteet. Üldhariduskooli õpetajate palgakasv on ühine prioriteet, töötasu arvestuse aluseks võiks olla õpetajate töötasu alammäär. Eesmärgiks saavutada üldhariduskoolide õpetajate keskmiseks palgaks 120% Eesti keskmisest (aluseks VV poolt heaks kiidetud Elukestva Õppe Strateegia).

 

Töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkond

Ettepanek 1

Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus)kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti ja seda ka hooldekodudes.
Üle Eesti on suur probleem perearstide teenuse kättesaadavusega. Eesti Haigekassa andmetel on ligi 20 000 inimest ilma perearstita.

Ettepanek 2

Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid

Rahad teenuse osutamiseks on KOVidele eraldatud tuginedes teenuse varasemate aastate hindadele. Käesoleval ajal on enamus teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Asenduskoduteenuse üleandmisel omavalitsustele tekkis olukord, kus senine ministri kinnitatud teenuse hind asendus vabaturu tingimustes oluliselt kõrgema teenuse hinnaga. Kui kuni 2017. aasta lõpuni oli asenduskoduteenuse hind vastavalt 1150 eurot (tavalaps) või 1450 eurot (alla 3-aastane või erivajadusega laps), siis 2019. aastal ostab Tartu linn teenust hinnavahemikus 1260-1830 eurot.  Tartu linn on küsinud kõigilt teenuspakkujatelt 2020. aasta teenuse hindade info, mille põhjal teenuste hinnad tõusevad veel ca 20-30% ja on 2020. aastal vahemikus 1450-2340 eurot. Teenuse hind jääb 2020. aastal eelmise aasta tasemele ainult ühes asenduskodus.

Mõned näited 2020. aasta teenuse hinna kohta: Taheva Sanatoorium 1820 eurot, MTÜ Kristlik Noortekodu 2100, Elva Laste- ja Perekeskus 2100 eurot, AS Hoolekandeteenused 2340 eurot.

Ettepanek 3

Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest ning planeerida vajalikud vahendid ka EL finantsperioodi 2021-2027 raames

Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll jõustusid 29. juunil 2012 (https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 ).

Konventsiooni rakendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium, kuid rakendamisega on seotud ka kõik teised ministeeriumid, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, tööandjad, teenuse osutajad ja erinevad osapooled (sh puudega inimeste organisatsioonid) oma vastutusala pädevuses. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) vastu võtmisel juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIKi jõustumine toob KOVidele kohustusi, mille täitmiseks puuduvad rahalised vahendid.  Nt nõuab PIK ligipääsu tagamist kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOVidele rahalisi vahendeid eraldatud.

On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide kohandamiseks (mida võiks laiendada ka kütte- ja elektrisüsteemide parandamisele), leitaks võimalusi täiendavalt ka läbi muude toetavate meetmete. Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022.

Eelmainitud dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligipääsetavuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse arvestusega, et muuta see üleriigiliseks kõikide omavalitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€.

Ettepanek 4

Tagada erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine sh leida vahendid kohalikele omavalitsustele vastavate teenuste tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks.

Olukord erihoolekandeteenuste kättesaadavuses on endiselt halb. Riiklikule erihoolekandeteenusele on järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. Et inimesi mitte abita jätta, on KOVid paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisava mahu tõttu tekib rahaline koormus omavalitsustele. Sotsiaalhoolekande seadusega ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse kulude katteks sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud.

 Lisaks ei kata erihoolekandeteenuse hind tegelikku teenuse kulu igapäevaelu toetamise teenuse (IET) ja ööpäevaringse erihooldusteenuse   korral:

•          IET teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta 143 € kuus. Praegusel juhul IET teenus 1: 10  (personal ja kliendid) ei taga erinevate hooldus ja järelevalve vajadusega inimestele kvaliteetset teenuse osutamist.  Tegelikud kulud on ligi kolm korda suuremad, seda eelkõige juba personali kulude katteks.

•          Ööpäevaringse erihooldusteenuse hind ei kata teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi ning ei motiveeri  KOV–e ja teenuseosutajaid teenuskohti looma.  Hetkel on ÖP teenuse maksimaalne maksumus 893 € kuus isiku kohta, juhul kui  teenuse osutamise rühma kuulub  kuni 12 isikut ja üks juhendaja.  Tegelik personali vajadus võib sõltuvalt klientide eripärast olla kuni kaks korda suurem ja seega ka tegelikud kulud 1200-1400-1600, vastavalt hooldus ja järelevalve vajadusele.

Ettepanek nr 5

Leida riigil täiendavaid eelarvelisi võimalusi toetamaks kohalikke omavalitsusi ESF vahendite abil välja arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks.

EL struktuurfondide 2014-2020 periood hakkab lõppema ning sellega koos ka toetusrahad KOV-idele sotsiaalteenuste arenduseks ja osutamiseks. EL struktuurfondide vahendid on olnud oluliseks abiks KOV-idele arendamaks välja teenuseid ja tõsta oluliselt ka osutatavate teenuste mahtu. Oluline on juba välja arendatud teenuseid osutatavas mahus jätkata, kuid EL vahenditest väljumine tekitab KOV-idele olemasolevate eelarveliste võimaluste piires suurt muret. On oht, et peale EL vahendite lõppemist võib väheneda oluliselt teenuste osutamise maht või sootuks katkeda. See oleks arvestades positiivset efekti, mis on saavutatud, väga kahetsusväärne ja inimeste toimetulekut halvendav. Seega teeme ettepaneku riigil leida täiendavaid vahendeid EL vahenditest välja arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks.

Üheks näiteks EL vahendite toel arendatud ja oluliselt teenusmahtusid tõstetud teenuseks on tugiisikuteenuse pakkumine raske ja sügava puudega lastele. Alates 2015. aastast on Tallinna Perekeskus tugiisikuteenuse pakkujaks raske ja sügava puudega lastele. Tallinna Perekeskus osales ka Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud raske ja sügava puudega laste tugiteenuste riigihankel, millest lähtuvalt osutavad nad ESF rahastatud tugimeetmest lastele tugiisikuteenust Tallinnas kuni 2020. aasta lõpuni. Teenuse osutamise maht on aastate jooksul oluliselt kasvanud tänu EL vahendite toetusele. Kui 2016. aastal oli Sotsiaalkindlustusameti poolt raske ja sügava puudega laste tugiteenuste ESF rahastatud projekti raames suunatud Tallinnast teenusele 283 last, kellest tugiisikuteenust osutati aasta vältel kokku 226 lapsele siis 2020. aastaks prognoositakse teenuseosutamise vajadust 442 lapsele. EL toetusvahendid Tallinnale lõppevad 2020. aasta veebruaris ning alates märtsist on vajadus katta teenuste eelarve Tallinna linna eelarvest või vähendada oluliselt teenuste osutamise mahtu. Täiendavate vahendite vajadus 2020. aasta jooksul on 2,3 miljonit. Tallinna praegune eelarve maht 2020. aastaks on planeeritud summas 894 690 eurot.

Ettepanek 6

Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine  kõigile õpilastele

Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Praegu on KOVid sunnitud teenuse toimimiseks juurde maksma. Eriti raskes olukorras on väiksemad koolid. Nt on Elvas sellega täiendavad kulud. Teema on oluline, sest laste puhul on ennetamine eriti oluline. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, netisõltuvus, rohke stress.

Ettepanek 7

Tallinna ja Eesti riigi koostöös rajada Tallinna Haigla.

Eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust on Tallinna Linnavolikogu otsustanud rajada Narva mnt 129, 129b kinnistutele uue meditsiinilinnaku – Lasnamäe meditsiinilinnaku, kuhu ehitatakse  kaasaegne ca 550 kohaline aktiivravi haigla, mis koondaks endasse  valdava osa tänaste Tallinna keskhaiglate ravitööst. Uue kavandatava Tallinna Haigla ravitöö maht moodustab ca 25% kogu Eesti eriarstiabi ravitöömahust ning sellest töömahust ca 50% pärineb väljastpoolt Tallinna ning Harjumaad. Läbitud on projekti määratlemise ja funktsionaalse arengukava koostamine (SoM-i poolt heaks kiidetud 19.veebruar 2019.a), koostatud detailplaneering  aadressil Narva mnt 129 ja 129b. DP kehtestamise aeg on detsember 2019a. Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 330 mln €, millele lisandub haigla seadmestamise ja sisustamise maksumus ca 70 mln €. Rahastamine lahendatakse linna ja Sotsiaal- ning Rahandusministeeriumi ühistegevusena.

Ettepanek 8

Leida võimalused toimetulekutoetuse suurendamiseks
Toimetuleku toetuse suurus ei aita inimest vaesusest välja.

Ettepanek 9

Kohalikud omavalitsused vajavad tuge teenusmajade rajamisel.
Seoses elanikkonna vananemisega ja väärika vananemise toetamiseks on vaja oluliselt suurendada teenusmajade rajamist, mis oleks vaheetapp kodus elamise ja hooldekodu vahel.
Ettepanek 10

Rahastada üldhooldusteenust osaliselt Riigieelarvest selleks vahendite, kas tulubaasi tõstmise teel või sihtotstarbelise eraldistena
Üldhooldusteenuse koha maksumus käib Eesti pensionärile üle jõu. Pensionist ei piisa isegi poole teenuse maksumuse tasumiseks.
Teenuse eest aitavad tasuda lapsed või omavalitsus. Sageli ei ole teenuse kasutajal endal ei maja ega korterit, mida realiseerida, et teenuse kulusid katta. Maapiirkondades olevat kinnisvara ei ole
lihtne müüa, samuti ei kata saadav tulu teenuse maksumust vajalikeks aastateks.
Ettepanek 11

Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme
Olukorra parandamiseks on vaja luua üleriigiline parkimiskaartide register, et saada üle-eestiline ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrollida.

 

Transpordi- ja teehoiu valdkond

Ettepanek 1

Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluasemeteenuse kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel elanike arvu/toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses

Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse. Aina suurenev teenuse vajadus ületab kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Tallinnas oli seisuga 01.11.2018 eluruumi üürimist taotlejana arvele võetud 2677 isikut, sh 576 isikut sotsiaaleluruumi taotlejana (üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalist abi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid; teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel).

 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017 määrus nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord" näeb muude eesmärkide kõrval ette ka investeeringute soodustamist sotsiaalteenuse osutamise raames või tühjenevate haldamata korterelamute probleemi lahendamiseks vajalike eluruumide pakkumiseks sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile. Sama määruse § 8 lg 3 sätestab maksimaalseks toetussummaks kõigi taotlusvoorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust.

Ettepanek 2

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleb suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2021.aastal vähemalt omavalitsusliitude koostöökogu (KTK) 2020.a taotluse tasemel.

 

2019 eral           dis

2020 KTK taotlus

2021 KTK taotlus

Eraldis kohalike teede hoiuks toetusfondi kaudu, €

29 313 000, sh Tallinn

3 407 389

 

43 498 400

45 494 900

Juhtumipõhine toetus, €

6 000 000

10 000 000

10 000 000

Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 €, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Omavalitsusliitude koostöökogu, sh Tallinna linn Eesti Linnade Liidu liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud mahtude kasvule.

Riigi eelarvestrateegias 2019–2022 (RES) on 2020. aastaks kavandatud avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 29 313 000 €, kuigi VV tegevusprogrammi kohaselt tuleb suurendada kohalike teede hoiuks eraldavate vahendite mahtu. Ühtlasi ei näe RES ette juhtumipõhise toetuse eraldamist alates 2020.aastast.

Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suuremahuliste tee-ehitustöödega, nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks.

Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus.

Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded" § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.

Ettepanek 3

Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu ning muuta rahastamise põhimõtteid

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab transpordi ja taristu valdkonnas valitsusliidu üheks aluspõhimõtteks punktis 14.1. valmistada ette suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumata majanduskonjunktuurist. Tegevuse elluviimiseks on MKM-ile tehtud ülesandeks koostada riigiteede teehoiukava 2021–2030. Koostöös MKM-iga tuleb teehoiukavasse lülitada pealinna ja teisi suuri linnu läbivad olemuslikult riigitee tunnustega teed ja tänavad.

 

Tallinna linna läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad.

Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" kohaselt on põhimaantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja kantud põhimaantee algus või lõpp-punkt on määratud KOV haldusterritooriumi piiriga. See tähendab et KOV piiridesse jääva riigimaantee tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV kanda, kuigi see peaks olema riigi ülesanne.

Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate transpordiobjektide ühendusteedena (ligi 1,77 mln m2 (106,163 km)), tuleb nende korrashoidu finantseerida riigieelarvest summas 52,5 mln €/aastas, mis on arvestatud Tallinna tänavate PMS analüüsi 2015. hindade alusel nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas.

Liiklusseaduse §-s 11 on muu hulgas reguleeritud riigitee ehitamise raames ka riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, millest lähtuvalt on lubatud teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, kui see on vajalik teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

Sellest lähtuvalt on ettepanek teedevõrgu arendamisel alustada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et leppida kokku ja seadustada linnu/valdu läbivate teede omandivorm ja teehoiu rahastamine. See võimaldab koostöös Maanteeametiga alustada alljärgnevate olemuslikult riigiteede, sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate maanteede hoiu rahastamisega riigieelarvest:

- Vabaduse pst Männiku tee ristmikust kuni linna piirini Pääsküla jõe sillal;

- Peterburi tee Väo ristmikust kuni Tartu mnt (või Smuuli teeni);

- Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil;

- Paldiski mnt Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul.

Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhimaanteede, mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või ühistransporditerminalini, riigiteede nimekirja kandmine (st kuni sihtkohani) ning teehoiu korraldamise kokkuleppimine peab toimuma riigi ja omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja kantud teid riigi bilanssi.

Kuna projekti hindamisel ei võeta arvesse sademevee, tänavavalgustuse, kergliiklustee jm. rajamist, mis on vältimatu, tuleks üle vaadata TEN-T teede võrgustikku kuuluvate teede rahastamise põhimõtted, et toetust oleks võimalik saada ka Tallinnal ja tema lähiümbruse valdadel, kes rekonstrueerivad TEN-T teid linnatänavate põhimõttel.

Ettepanek 4

Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamisel toetusfondi kaudu lähtuda kohalike teede pinna-arvestusele põhinevast registrist ja inventariseerimise käigus saadud liiklussageduse andmetest ning eraldada raha ka muude kohalike teerajatiste hoolduseks.

Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata tegelikku vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks mõeldud vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase amortisatsiooni välba saavutamiseni.

Teehoiuks mõeldud vahendite võrdsetel alustel eraldamisel toetusfondi kaudu tuleb lähtuda kohalike teede pinna-arvestusel põhinevatest riikliku registri andmebaasidest.

Hetkel kasutusel oleva teehoiu vahendite eraldamise metoodika muutmine saab toimuda kohalike teede inventeerimise tulemusel omavalitsusliidu ettepaneku alusel. Maanteeameti poolt korraldatud kohalike teede inventeerimine on lõppenud. Seisuga 22.08.2019 edastatud info kohaselt on loomisel kohalike teede panoraampiltide vaatamise rakendus (EyeVi). Teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika väljatöötamise eelduseks on kohalike teede inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine. MKM on teinud ELVL-ile ettepaneku inventeerimise jätkutegevuste (kohalike teede liiklussageduse analüüs,  kohalike teede optimaalse seisukorra määratlemine ning kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite suuruse analüüs) läbiviimiseks ja rahastamiseks. Inventeerimise jätkutegevuse rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest. Kuivõrd toetusfondi osaks olev kohalike teede teehoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse üksuste püsiva tulubaasi osaks, soovitab MKM kaasata metoodika muutmisesse ka Rahandusministeeriumi. Teede pinnaarvestusel põhinev arvestus kajastab objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või jalgteid.

Kuna Tallinna linn ELLi liikmena ei ole nõustunud juhtumipõhise toetusega kohalike teede hoiu toetuse arvelt, on majandus- ja taristuministri 19.10.2017 määrusega nr 53 "Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted" sätestatud tingimused täiendavate eelarveliste vahendite arvel. 2019. aasta riigieelarves on eraldatud 6 milj. €.

Ettepanek 5

Detailplaneeringute menetluses arendaja kohustusena detailplaneeringualadega seotud avalikult kasutatavate teede- ja tehnovõrkude kaasfinantseerimise tasu määratlemiseks normdokumendi väljatöötamine

Planeerimisseaduse § 131 alusel võiks töötada välja ühtsed põhimõtted, kuidas toimub arendustest huvitatud koostöös detailplaneeringukohaste avalikuks kasutuseks määratud teede ja tehnovõrkude ehitamine ning haljastuse rajamine.

Meie nägemuse kohaselt on võimalik lahendada detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamist neljal viisil:

1.         Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri, kaasamata arendaja finantseerimist;

2.         Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab vajaliku infrastruktuuri, kaasab arendajad (osalisel) finantseerijana;

3.         Arendaja projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri  ja pärast valmimist annab kohalikule omavalitsusele üle või seatakse omavalitsuse kasuks isiklik kasutusõigus avaliku kasutuse tagamiseks;

4.         Kombinatsioon punktidest 2 ja 3. Suurte arenduste puhul võib olla vajalik mingis osas rakendada nii seda, et omavalitsus ise rajab midagi kui ka seda, et mingis osas jääb arendajate enda teha.

 

Tallinna linna hinnangul on varianti 2 võimalik rakendada juhtudel, kui omavalitsusel on endal kavas rajada uut taristut või olemasolevat rekonstrueerida ning seeläbi kasvab ka arendaja arenguala väärtus. Suuremad kinnisvaraarendajad aktsepteerivad põhimõtet, et kaasfinantseeritakse objektide projekteerimist ja ehitamist, kuid oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane koostades oleks selge, millise kuluga tuleb arvestada.

Ei saa pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik omavalitsused ise leiutavad finantseerimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane ja proportsionaalne kaasfinantseeringutasu. Nimetatud teema puudutab lisaks teedele ja tehnovõrkudele ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamist. Omavalitsusele jääb paindlikus alles, ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaasfinantseerib taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise. Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitusettevõtjad/kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt ootavad. Lisaks sellele selgepiirilisemad valikupõhimõtted vähendavad kindlasti ka korruptsiooniohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida.

1.juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse peamiseks eesmärgiks oli ehitus- ja planeerimisvaldkonna menetluste lihtsustamine. Seetõttu on võimalik paljudel juhtudel loobuda detailplaneeringu koostamisest, kuivõrd tegemist on aeganõudvama protsessiga ning võimalik ehitusõigus anda projekteerimistingimustega. Seda eeldusel, et üldplaneeringus on vajalikud tingimused määratud ning tegemist on planeerimisseaduses sätestatud juhtumiga, mil kohalik omavalitsus võib detailplaneeringukohustusega alal loobuda detailplaneeringu koostamise nõudest. Kuna täna ei ole seaduses sätestatud võimalust, et planeerimisseaduse § 131 kohase lepingu võib projekteerimistingimuste menetlemise käigus sõlmida, siis selles osas tuleks samuti seadusi täiendada. Lisaks tuleb planeerimisseaduses täpsustada objektide loetelu, mille ehitamist on võimalik delegeerida arendusest huvitatud isikule. Täna on antud võimalus delegeerida teede ja seda teenindavate rajatiste ehitamist, kuid loetelus peaksid kindlasti olema ka sotsiaalobjektid (lasteaed vms sarnane), pargid, mänguväljakud. Selgema volitusnormi olemasolu annaks võimaluse sõlmida ka lihtsamalt kaasfinantseerimise kokkuleppeid. 

Tallinna linn on tellinud ASilt PricewaterhouseCoopers Advisors uuringu kaasfinantseerimise tasu arvutamise valemi väljatöötamiseks, mille alusel korraldada omavalitsuste ja arendajate vahelises koostöös detailplaneeringualadele juurdepääsuks piirkonna arengu seisukohalt oluliste teede ja tehnovõrkude rajamist.  Kuid nimetatud valem vajab ühtlustamist riigi tasandil, et kõiki planeeringualade arendajaid kohelda võrdsetel alustel ning anda piirkonnale seeläbi olulist lisandväärtust ja korrastatud linnaruumi või avalikku keskkonda.

Ettepanek 6

Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue Ehituseadustiku kui ka Planeerimisseaduse muutmise aruteludesse  ning viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust, sh:

1)         arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku järelevalve menetluste osa;

2)         oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmist.

Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, kohustused, vastutused ning piirangud, millel on oluline roll avalikus õiguses.

Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus.

Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon, ehitusprojektidele EHR-is ehitus- ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam menetleda kasutusteatisi.

Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada.

EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. aastaga. Probleeme valmistab suurte andmemahtude üleslaadimine.

Vajadus on EHR-i laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte nädalapäevadega.

Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis, kuid täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse järelevalves oleku kohta puudub.

EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust.

Ettepanek 7

Seoses suur- või raskeveoste lagundava mõjuga teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile ning ühtlasi Tallinna linna tulubaasi vähenemisega suur- või raskeveose teostamisel, muuta majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrust nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad" teeme ettepaneku:

1. Kehtestada §15 lg 1 alusel eritasust vabastatud kraanade puhul veoloa väljastamise menetlustasu. Kui üleeuroopalise kokkuleppe alusel on autokraanad, mille tegelik mass ei ületa 48 t ning ühegi telje koormus ei ületa 12 t  vabastatud eriveo tasust, siis ei ole põhjendatud nende lubade väljastamise vabastamine menetlustasust.

2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärasid praegu kehtivatega võrreldes vähemalt 2,5 korda, sest kõnealuste veoste lagundav mõju teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile on suurim.

3. Kehtestada kiirendatud korras väljastatava eriveoloa menetlustasuks vähemalt 20€. (Praegune 4€ suurune hinnavahe kiirelt väljastatava ja tavalise loa menetlustasu vahel ei motiveeri eriveoluba aegsasti taotlema, mis omakorda põhjustab tööpäevade hommikupoolikutel taotluste kuhjumist.)

Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad" vähendati tasu kiirloa vormistamise (vormistatud kiiremini kui 8 töötunni jooksul) eest varasemalt 30 eurolt 10 eurole. Lisaks vabastati ülekaalulise veose maksust liikuvkraanad, mille kaal on kuni 48 tonni, teljekoormus ei ületa 12 tonni ja pikkus 12 m (varasemalt pidid nad tasuma kaalu ületamise eest võrdselt muude sõidukitega). Samas on sellistel kraanadel säilinud kohustus omada veoseluba, mille kohalik omavalitsus peab tasuta väljastama. Enamus veoseloa taotlejaid kasutab nüüd kiirloa vormistamise võimalust.

Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest veoselubadest on seotud Tallinna sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitustegevusega. Veoselubade väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt kehtestatud tariifidest kui Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna läbivatest transiitveostest.

Samas on suur- või raskeveosed lagundava mõjuga teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile, tuues kaasa täiendavaid  teede korrashoiu kulusid veoselubadel märgitud marsruutidel.

Ettepanek 8

Töötada välja meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise soodustamiseks või maksustada naastrehvide kasutamist
Kuna tihedalt asustatud piirkondades avaldavad naastrehvid õhukvaliteedile rohkem negatiivset mõju, kui hõredamalt asustatud piirkondades, on ettepanek välja töötada meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise soodustamiseks ja propageerimiseks. Alternatiivina kaaluda kohaliku maksu kehtestamist naastrehvide soetamisel ja selle suunamist teede korrashoiuks.

Ettepanek 9

Investeeringud ühistransporti.  Alustada riigieelarveliste toetuste eraldamisega investeeringuteks ühistransporti.

Lähtuvalt ühistranspordiseaduse § 24 võib riigieelarves ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.

Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna Tallinnas elab ja töötab üle kolmandiku Eesti rahvastikust, peaks riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringutoetusi ühistranspordile. Seda nii keskkonnasõbralikuma ja liikumisraskustega inimesi arvestava veeremi soetamisel kui ka tugisüsteemide arendamisel (infosüsteemid) ja infrastruktuuri kaasajastamisel (peatuste väljaehitamine sh maakonnaliinidele, ümberistumisterminalide rajamine).

ERAA andmetel on Eestis kokku tasulise sõitjate veoloaga 4100 bussi (alates 9st istekohast), millest 700-l bussil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Seega kokku aktiivses kasutuses 3400 bussi. Avaliku teeninduse lepingu alusel osutab Eestis teenust ca 630 bussi, millele lisanduksid Tallinna TLT ca 600 bussi. Tänaste busside asendamine uutel tehnoloogiatel põhinevate bussidega (st diiselbussi ja uue bussi hinna vahe kompenseerimine) peaks toimuma järk järgult alustades avaliku ATL lepingu täitmisega seotud bussidest. Täna räägitakse elektriautode kompensatsioonimehhanismist, kuid tunduvalt mõistlikum on investeeringut kasutada bussipargi väljavahetamiseks. Siinkohal tasub meenutada, et kliimapoliitika riiklik eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid ligi 80% aastaks 2050 (võrrelduna baasaastaga 1990).

Ettepanek 10

Aegna laevaliini riigi poolse toetuse tagamine
Alates 2015. Aastast on Aegna laevaliini ülalpidamine olnud täies mahus Tallinna kanda, sõltumata asjaolust, et kehtima hakanud muudatustega keelustati erimärgistusega kütuse kasutamine ehk kütusehinnale lisandus aktsiis. Kuna riik on seadnud eesmärgiks läbi transpordidotatsiooni elavdada elutegevust saartel, siis tuleks seda ette näha ka Aegna saare ühenduse puhul. Kuigi riigi seisukoht on, et Ühistranspordi seadus ei kohusta omavalitsust pidama väike-saartega püsiühendusega laevaliini, ei ole see ligipääsetavuse osas aktsepteeritav

Ettepanek 11

Riigipoolse toetuse tagamine Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide teenindamise kulude katmisel

Hetkel on endiselt lahtised linna lähipiirkonna teenindamise rahastamise põhimõtted kuna riigipoolse seisukoha osas selles küsimuses  ei ole tulevikuks kindlust.

Ca 4 aastat on riigi toetus üle linna administratiivpiiri sõitvate liinide km-le 0,59 senti. Kuigi ÜTK korrigeerib ATL lepingute alusel toimuva liiniveo tariife 2 korda aastas, siis linnaliinidele korrigeerimist ette ei nähta. Tegemist on ebavõrdse olukorraga ja täiendavad kulud tuleb katta Tallinnal ja naaber KOVil, mis on omavalitsustele täiendavaks finantskoormuseks.

Ettepanek 12

Kehtestada ühistranspordi teenuse osutajatele madalam aktsiisimäär või luua kompensatsioonimehhanism aktsiisitasude kulude katmiseks ühistranspordi teenuse osutajatele

Riigi poolsed otsused kütuseaktsiisi järkjärgulisest tõstmisest mõjutavad oluliselt ühistransporditeenuse kallinemist, mille peab katma kas ühistranspordi tellija või sõitja. Transpordi arengukava 2014 – 2020 meetmes 1.3 (Säästlikuma liikumisviisi eelistamine) seatud eesmärkide saavutamiseks on väga oluline ühistranspordi eelisarendamine eesmärgiga vähendada erasõidukite kasutamise vajadust ning liiklusega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.

Kütuse aktsiisist tuleneva hinna kallinemine seab ühistranspordi eelisarendamise raskesse olukorda ning sellest tulenevalt võivad ka arengukava eesmärgid täitmata jääda. Ja mis kõige olulisem, mõjutab see otseselt elanikkonna gruppi (ühistranspordikasutajaid), kes kasutavad keskkonnasäästlikku liikumisviisi.

Ettepanek 13

Suuremate õiguste andmine KOVidele automaatse liiklusjärelevalve teostamisel

Kavandada automaatse liiklusjärelevalve teostamise võimalus nii kiiruse ületamise, ühistranspordiradade kasutamise kui ka mootorsõidukite keelualasse sissesõitmisel, kuna mehitatud liiklusjärelevalve ressurss ei ole piisav ja anda selliste rikkumiste menetlemise õigus KOVidele. Sõiduautode arvu suurenemisest ja politseiressursi haldussuutlikkuse piiratusest tuleneva liiklusjärelevalve puudumisest on Tallinna linnas juba aastaid vajadus automaatsete liiklusjärelevalveseadmete järele. Paraku puudub riigil aga huvi taoliste seadmete järele, Tallinna linnal aga ei võimalda õiguslik raamistik teostada liiklusjärelevalvet. Seetõttu on Tallinna linn jätkuvalt huvitatud liiklusseaduse (LS)  muutmisest moel, mis võimaldaks Tallinna linnal kõrvuti politseiga teostada liiklusjärelevalvet parandamaks liikluskorda Eesti tihedama liiklusega linnas.

LS § 193 lg 1 kohaselt on liiklusjärelevalve teostamise pädevus kohalikul omavalitsusel (linna- või vallavalitsusel) üksnes peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Tallinna linn teeb ettepaneku muuta LS § 193 lg 1 ja sõnastada see selliselt, et valla- või linnavalitsus omab õigust teostada liiklusjärelevalvet lisaks peatumise ja parkimise nõuete üle ka muude liiklusseaduse nõuete täitmise üle LS § 199 lg 1 p-s 4 täheldatud liiklusjärelevalveseadmega.

LS §-s 262 loetletakse üles liiklusseaduse rikkumised, millised on tuvastatavad automaatsete liiklusjärelevalveseadmetega. Kaasaegsed liiklusjärelevalveseadmed võimaldavad muuhulgas tuvastada ka keelumärgi nõuete rikkujaid ja vajadus reageerida taolistele rikkumistele on ka olemas, kui tuua näiteks Tallinna vanalinna jalakäijate alal sõitvate keelumärke eiravate mootorsõidukite arv, mis tuvastatakse politsei poolt aegajalt läbiviidavate kontrollreidide käigus. Normitehniliselt eeldab keelumärgi eiramine eraldi väärteokoosseisu kehtestamist.

Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga tuvastatud väärtegude menetlejaks on LS § 263 kohaselt jätkuvalt üksnes riik. LS § 263 lg 2 loetleb üles väärteod, mida saab menetleda kohalik omavalitsus – need on   parkimine keelatud kohas (LS§ 241) ja mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohustuse rikkumine (LS § 261). Tallinna linn teeb ettepaneku muuta § 263 lg 2 teksti, mille kohaselt oleks lisaks LS §-des 241  ja 261 ka 221.  LS §-s 221 sätestatud väärteo (juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal) ja keelumärgi eiramise väärteokoosseisu kohtuväline menetleja ka valla- või linnavalitsus.

Väärteomenetluse seadustiku §-le 2121 kohaselt laekuvad väärteokaristustena mõistetud hoiatustrahvid riigieelarvesse ja linna või valla eelarvesse üksnes juhul, kui väärteo menetleja on kohalik omavalitsus.  Seega tagaks rahatrahvidena kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv raha ka Tallinna linnas asuvate automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide korrashoiu ja edasiarenduse võimalused.

Ettepanek  14

Andmete saamine riigi registritest liikumisvajaduste väljaselgitamiseks ja KOVidele pandud ülesannete täitmiseks (anonüümsed andmed elu ja töökohtade vahelistest seostest, puudega isikute parkimiskaartide järelevalve läbiviimiseks, kuna nimetatud parkimiskaarte kasutatakse pahatahtlikult ning mitte sihipäraselt)

Täna kahjuks andmed KOVidele kättesaadavad ei ole.

Antud punkti esialgne sisu oli planeerimistegevuse hõlbustamiseks saada andmed inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest. Andmed on vajalikud kõigile omavalitsustele. Käesoleval aastal lubati hakata ka täpsustama inimeste tegelikku töökohta (varasemalt oli teave tööandja asukohast). Viimase info kohaselt on EMTA töökoha aadressid korrigeerinud. Statistikaamet pidi andmete kokkupanekuga tegelema ja esimene tulemus on ka MKMile edastatud. Hetkel on teemaks, millal on võimalik automaatpäringu kaudu andmetele ligipääsuks. Kuniks seda ei ole, ei saa ka küsimust maha võtta. Invakaartide väljastaja (SKA) muutumisega, see eeldab endiselt liiklusseaduse muutmist, KOVil vajadus puudeandmete järele langeb ära.

Ettepanek 15

Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme

1. Täiendada LS § 2 punktiga 331 järgmises sõnastuses:

„33l) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht on juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse paragrahvi 167 alusel väljastatud parkimiskaart ja kes juhib sõidukit, milles viibib liikumispuudega või pime inimene, kelle veoks on parkimiskaart väljastatud. Sõiduki parkimisel laienevad eriõigused vaid siis, kui sõiduki parkimine on seotud liikumis- või nägemispuudega inimese vedamisega."

2. Täiendada LS § 174 lg 1 punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide andmebaasist."

3. Täiendada LS § 174 lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide andmebaasis peetakse arvestust liikumispuudega või pimedat inimest teenindavate sõidukite parkimiskaartide väljastamise ja tühistamise üle".

4. Tühistada LS § 68 lg-s 1 asendada sõnad „esi- või tagaklaasile" sõnadega „esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust".

5. Muuta LS § 167 lg 3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses:

(3) „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vormi, väljaandmise tingimused ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

6. Täiendada LS § 2616 järgmises sõnastuses:

„§ 2616 Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi ebaseaduslik kasutamine

(1) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, - karistatakse rahatrahviga 100 kuni 300 trahviühikut."

6. Asendada liiklusseaduse § 263 lg 3 arv „2615" arvuga „2616".

Võimalusel palume kaasata aruteludesse ka puuetega inimeste esindusorganisatsioonid.

Ettepanek 16

Jätkata ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust.

Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, kohustused, vastutus ning piirangud, millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus.

Loodame, et lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad EHR-i jõudlust, kasutajamugavust, veakindlust ja protsesside läbipaistvust, Samuti on oluline kodanike/ettevõtete (taotlejate), omavalitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed menetlused teede ja muude rajatiste jaoks, mis eeldab EHR-i ja e-ehituse platvormi tihedat integratsiooni Teeregistriga.

Ettepanek 17

Teehoiutoetusele lisada väikesaarte komponent, millest lähtudes rahastada
püsiasustusega väikesaarte teehoidu koefitsiendiga minimaalselt 1,2.

Teehoiu korraldamine väikesaartel on oluliselt kulukam kui mandril, seda tulenevalt vahepealsest meretranspordist

ning vajadusest hoida tehnika saarel mõne töö osas ka päevade kaupa. See toob kaasa teenuse maksumuse kasvu, mistõttu on vajalik täiendav rahastamine. 20% hinnalisa on adekvaatne

suurusjärk, kuid loomulikult ei pruugi katta kõiki lisanduvaid kulusid.
Ettepanek 18

Rail Baltica peatuse taristu väljaehitamine ja selle sidumine regionaalse transpordisüsteemidega.
Rail Baltica on riikliku tähtsusega objekt ning peab lahendama ühtse tervikliku riikliku transpordi süsteemi. Näha ette regionaalsete peatuste täpsed asukohad. Kavandada peatuste väljaehitamiseks vajaminev riiklik rahastus

Ettepanek 19

Mitte nõustuda maanteeameti poolt omavalitsuse omandisse pakutavate teede ülevõtmisega

Omavalitsuste omandisse pakutavad teed ei ole

kohaliku tee iseloomuga. Teede ülevõtmisega kaasnevad kulutused teehoiuks suurenevad ja kaaluma peab omavalitsuse täiendava masinapargi loomist. MNT omab suuremat võimekust ning pompendentsi seni riigile kuuluvate teede haldamiseks. Rakendada vaid vabatahtliku kokkulepet

 

Ettepanekud KOV IKT valdkonnas

Ettepanek 1

InfraBIM normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, ehitamine, haldamine)
Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste kasutuselevõtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori tööprotsesse üle maailma. Eesti ehitussektori võimalus on läbi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele tööandjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töömetoodikatega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätkusuutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakendamiseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet.

Ettepanek 2

Tagada  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri  (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega.

Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike  omavalitsuste  vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele

Analüüsida STAR-i iseteeninduskeskkonna loomist universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) baasil.

Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018.aastast KOV ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse saajate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-teenust kodanikele. Peamiselt just seetõttu loodi Tallinnas matusetoetuse lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada.

UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andmevahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on otstarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asjaajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse omaniku vahetust jmt.

Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt info uuesti esitamist.

ELVL ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on alanud on üleriigilise universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) uue versiooni analüüs, mis koondab tervikuks kõik KOV kaudu esitatavate teenuste e-kujul taotlmeise ning liidab need menetlustes riigi infosüsteemidega tervikuks ja sündmuspõhiseks. Seetõttu on mõistlik analüüsi liituda ka Sotsiaalministeeriumi poolt, sidudes menetlused e-teenuste taotlemisel tervikuks ka seoses STAR-iga.

Ettepanek 3

Luua KOV-ide teede ja tänavate kohta infot andvate infosüs­tee­mide automaatne andme­vahetus vastavate riigi infosüsteemidega.

Ettepaneku eesmärk on tagada KOV-des menetletavate erinevate teede ja tänavatega seotud andmete kättesaadavus teistele infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti süsteemile „Tark Tee". Maanteeamet on andmekogu „Tark Tee" ühe arendamise suunana kavandanud koostööd kohalike omavalitsuste teede andmete osas ja selline ühendamine võimaldab suurema hulga andmete sobivat avalikustamist ja liiklejate paremat ligipääsu vajalikule infole.  Näiteks Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaevetööde, tänavate ajutise sulgemise ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem.

Vajadus töötada välja valdkonda reguleeriv normdokument on ära langenud, selle asemel on vajalik saavutada kokkulepped erinevate riigi ja KOV infosüsteemide vahelise andmevahetuse analüüsiks ja loomiseks.

Nutirakendus „Anna Teada!" on laialdaselt KOV-üleselt kasutuses kui lisaandmete andja või vastuvõtja. Jooksvat infot oleks vaja vahetada ka Häirekeskuse infosüsteemidele.

Vajaminev erinevaid infosüsteemide /andmekogude vahelist andmevahetust loov analüüsi- ja arendusprojekt on kirjutatud sisse 2019-2023 KOV IKT strateegia projekti ning on RaMin-le ja MKM-le esitletud. Esialgses skoobis on Anna Teada infosüsteemi liidestamine andmevahetusse infosüsteemiga „Tark Tee" ning Tallinna OPIS-ega. Häirekeskuse süsteemidega liidestamise analüüs vajab edasist kokkulepet.

Ettepanek 4

 

Viia läbi KOV poolt teenusena kasutatavate infosüsteemide analüüs lähtuvalt üleriigilisest universaalsusest ning vajalike kehtestatud nõuete täitmisest, sh lemmikloomade registreerimist korraldavad infosüsteemid.
KOV-des teenusena kasutatavate infosüsteemide analüüsi läbiviimine on sisse kirjutatud 2019-2023 KOV IKT strateegia projekti, ning esitletud MKM-ile ja RaMin-le.  Toimub projektitaotluse esitamiseks vajaliku lähteinfo kogumine ja kirjeldamine.

 

Kultuuri- ja spordivaldkond

Ettepanek 1

Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVdele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas, sh:

1) rahvatantsurühmade, kooride ja rahvamuusikakollektiivide ning orkestrite rahastamismudeli analüüsi tulemuste põhjal koostöömudeli väljatöötamine kvalifitseeritud juhendajate tasustamise toetamiseks.

2) lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja -korralduslikud küsimused.

3) eraldada täiendavad vahendid KOVdele  rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVdele toetuse taotlemiseks)

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetusprogramm on hooajapõhine ning toetuse suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve eraldisest.

Tegevustoetusprogramm ei taga KOV tasandil kõikjal koori- ja tantsujuhtide olemasolu, mis seab ohtu kollektiivide järelkasvu ja laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise.

Viia kollektiivijuhtide tasustamise põhimõtted sarnastele alustele treenerite toetussüsteemiga ning kaasata ELVL kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm  kollektiivide juhtide rahastamismudeli väljatöötamisse.

Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine kollektiividele on KOVde ja osalejate jaoks kulukas tegevus.
Ettepanek 2
Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks, täpsemalt transpordikulude katmiseks.
Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted arvestades KOVde transpordikulude kasvu. Seejuures peaks  arvestama rohkem vahendeid hajaasustuse piirkondadele ning arvestades kaugust ujumisvõimalustele.
Ettepanek 3
Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks.

Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele.

Transpordikulud teavikute transpordiks on senini  KOVdele katmata.
Ettepanek 4

Suurendada kahekordselt vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all.

Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on  olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule.
Ettepanek 5
Eraldada vahendeid KOV omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri- ja spordiobjektide arendamiseks (nt Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnateater). Nt UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluva laulupidude traditsiooni alalhoidja – laulukaare all, kohtub laulurahvas üle Eesti.

Arvestades objektide riiklikku tähtsust on vajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada nimetatud objektide areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

Ettepanek 6

Eraldada vahendeid munitsipaaletendusasutustele Tallinna Linnateater ja professionaalsele muusikakollektiivile „Tallinna Kammerorkester" ja selle katusorganisatsioonile, munitsipaaletendusasutusele Tallinna Filharmoonia tegevuse toetuseks.

Tallinna Kammerorkester on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti esindus- , mitte kohaliku tähtsusega kollektiiv. Tallinna Kammerorkester on riikliku sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoori kauaaegne koostööpartner, kes järjekindlalt esindab Eestit rahvusvahelisel areenil. Kuna riigieelarvest toetatakse juba Pärnu Linnaorkestrit ja Narva linna Sümfooniaorkestrit on vahendite eraldamine ka Tallinna kultuuriasutustele, mille külastajate areaal on laiem, õiglane.

Ettepanek 7
Jätkata maakondade spordikeskuste programmist regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest RES-s 2019-2022 kavandatud mahus, so 2,9 mln eurot.

Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet.
Ettepanek 8

Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel.

Ettepanek on tõsta prioriteetseks objektiks Kadrioru Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga.

Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom.

Riik on teadaolevalt astumas Kadrioru staadioni rekonstrueerimise projektist välja. Kui staadioni arendus riik – Tallinna linn koostöös varem kokku lepitud mahus edasi ei toimi, siis töös olevaid ja Tallinnas asuvaid riikliku tähtsusega spordiobjekte prioriteetide seas ei ole.

Kadrioru Staadioni renoveerimise hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot.

 

Eesmärgiks on jätkuvalt riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks.

Hetkel käib erinevate mahtude kaardistamine ja projekteerimistööde ettevalmistamine. Mälestisena (muinsuskaitseobjektina) arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks läbi viidud ekspertiisi kokkuvõtte: hoone remonti ei ole enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte). Kohene valmisolek on alustada staadioni peaareeni valgustuse kaasajastamisega. Järjekorras ootavad: harjutusväljakute renoveerimistööd ja neid teenindava juurdeehituse rajamine, laoruumide laiendamine.

Parima lahenduse saamiseks on moodustamisel töörühm, kuhu kaasatakse alaliidud, Kultuuriministeerium, linna ametid ning vastavalt vajadusele ka muid osapooli.

 

Pirita Velodroomi multifunktsionaalse sisetreki projekteerimise ja ehituse hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot.

1969. a valminud velodroom on amortiseerunud ning trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks.

Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi.

Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu.

Ettepanek 9
Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate tervisekeskuste  (-radade) nimistusse.
Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud  Tartu Maratonile, Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt hooldatuna aktiivses kasutuses (tervise)spordi ja puhkepaigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige lätlased). Perioodil 2010-2013 viidi läbi loendus ning ühel nädalavahetusel fikseeriti 2000 külastajat. Järgmiseks hooajaks on plaan läbi viia koostöös Eesti Terviseradadega elektrooniline loendamine.  Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ, ega  ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus.
Ettepanek 10
Leida lahendusi treeneripalga toetamise määra tõstmiseks vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele.
Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Treeneri töö on samaväärne õpetajatööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palgatoetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal tasemele.
Ettepanek 11
Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega  nr 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks.
Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300, so 13 a tagasi. Valitsus on kahel korral, aastatel 2008 ja 2012 taotluse negatiivselt lahendanud, kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Üle nelja aasta on möödunud vaidlustest, viimases kohtuotsuse jõustumisest kuid siiani ei ole valitsus suutnud ettepanekut uuesti lahendada. Kõnealune hoone vajab säilimiseks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid, mida linn lahendamata omandiküsimuse tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve.

 

Keskkonna- ja maaküsimuste valdkond

Ettepanek 1

Kavandada täiendavad vahendid jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks
Vajalik on jätkata läbirääkimisi, et kokku leppida vahendite  üleandmise tingimused, jäätmehool-duse arendamise rahastus on siiani ebaselge. Tingimuste täpsustamine ja vahendite jagamine aitab edendada liigiti kogumist ning liigiti kogutud materjalide ringlusse võtmist. Ühtlasi integreerida eraldatavad vahendid kohalike omavalitsuste tulubaasi, valmistades selleks ette õigusaktide muudatused.

Ettepanek 2

Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkait-sevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonnakaitse- listelt aladelt või kom-penseerida maksuvabastused riigieelarvest.

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

Taust ja põhjendus:  Eesti maismaa pindalast on 31.12.2018 seisuga kaetud kaitstavate loodusobjektidega 18,8% (816 556 ha). Kaitsealade kogupindalast on 71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1% munitsipaalomandis.

Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOV-idel looduskaitsealade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot[1], millest 1,6 mln moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksuvabastusega piiran-guvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad"[2] on Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro.

Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähene-mist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Ta-sandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väikse-ma maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on tasandusfond suurem[3]. Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline võimalus puudub.

Ettepanek on, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana.


[1]Arvutuste aluseks 2015.a kaalutud KOVide maamaksu määrad. Keskmine on 2,27%

[2]Andmed on 2016. a kohta

[3]Arvestus toimub keskmiste määrade alusel. Üldmaa kohta 1,25% ja loodusliku rohumaa kohta 1%.

Ettepanek 3

Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks.

Võõrandada KOVidele taotluse alusel riigi maareservist kõne all olevad objektid, mille hooldamisega saaksid KOVid operatiivsemalt tegeleda.

Tegu on heakorra küsimusega. Kohalike omavalitsustel on võimekus tegeleda hooldusega operatiivselt.

Hetkel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ole-vate riigimaade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa-ameti omandis olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute maaüksuste hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid olema kaetud riigieelarvest.

Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagab kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise.

Ettepanek 4

Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOV-ile välismõjud ning võimaldama KOV-idel seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist.
KOVidele laekuva keskkonnatasu arvestamise alused tuleb vaadata üle sellest lähtuvalt, kas need katavad kõiki mõjutatud KOVe ja kas KOVidele tuleks suunata ka osa saastetasudest. KOVi piiriäärse tegevuse korral saab keskkonnatasu ainult KOV, kelle territooriumil tegevus toimub aga naaber KOV, kellele ulatuvad kõik välismõjud, ei saa midagi. Keskkonnatasu peaks piiripealse tegevuse korral saama naaber KOV

Ettepanek 5

Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompens-atsioonimehhanismid.

Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele planeerimisseaduse §-s 131 märgitud kohustuse täitmiseks.

Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik omavalitusüksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimisseaduse § 131 kohaselt on sätestatud KOV kohustus tagada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata KOV kohustusi seonduvalt avalikuks kasutuseks määratud maa tagamisega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arenguvajadused on loonud olukorra, kus KOV-il on vajalik omandada avalikuks kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompenseerimismehha-nism on riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõrandatavalt maalt laekunud rahast osa eraldada KOV-idele.

KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompenseerimist.

Ettepanek 6

Võõrandada KOVidele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks

Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maaüksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile. KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid.

Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. Puudub § 74-1 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel toiminguid teha.

Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid

Ettepanek 7

Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega omavalitsus taristu heakorra tagamiseks

Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide müügitehingutest laekuvaid vahendeid:

suunata KOV välisvalgustuse alaste kokkuhoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks;

rakendada linnades jalgrataste laenutussüs-teemide loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti.

Ettepanek 8

Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsi-paalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest.

Alternatiivina muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul omavalitsusel kohustus maksta riigile hüvitist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65 protsenti laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõrandamise ajal. Maa võõrandamise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."

Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on ebaõiglaselt koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega.

KOVide maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema maakasutuse eelduste loomiseks.

Ettepanek 9

Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.

Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik finantseerimis-lahendus. Vooluveekogude seisundi parenda-miseks on võimalik toetust taotleda Keskkonna-investeeringute Keskusest.

Maaparandusseaduse mõistes maaparandus-süsteeme linna territooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene.

Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainuvõimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist.

Ettepanek 10

 

Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega. Vähemalt tiheasustusalal tuleb kehtiva üld-planeeringuga arvestada vähemalt samavõrd kui metsaseadusega.

Kehtiv metsaseaduse redaktsioon võimaldab maaomanikul teostada lageraiet aladel, kus üldplaneeringu kohaselt tuleb kõrghaljastus säilitada. Planeeringu kehtestamise näol on tegemist ühiskondlikku kokkuleppega, millega määratletakse elanikkonna elu- töö- ja puhkekeskkonna arengu põhimõtted ja suun-dumused pikemaks perioodiks (üldplaneering) ning lähiaastate ehitustegevuse alused lühemaks perioodiks (detailplaneering). Metsaseaduse § 4 lõige 2 punkt 4 sätestab, et metsaseadust ei kohaldata maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus. Seega arvestab kehtiv metsaseadus omavalitsuse ruumilise aren-guvisiooniga ainult lühikeses ehitustegevuse alustega piirduvas perspektiivis, s.o detail-planeeringu perspektiivis. Metsa majandamise mõjud (nt lageraie) on aga eelkõige elukeskkonnale pigem pikemaajalise ning ruumi arengu seisukohast põhimõttelise mõjuga, iseäranis olukorras, kus metsa majandamine piirneb üksnes lageraiega ning sellele ei järgne metsa uuendamist. Eelnevale tuginedes on igati põhjendatud, et vähemalt tiheasustusalal tuleb kehtiva üld-planeeringuga arvestada vähemalt samavõrd kui metsaseadusega. Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega.

Muudatuse tulemusena kasvab vähesel määral omavalitsuste töökoormus raielubade kooskõlastamisel ning samavõrra väheneb riigi Keskkonnaameti koormus.

Ettepanek 11

Luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu.

Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt:

„(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulun-dusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul."

Alates 06.01.2015 on kehtetu jäätmeseaduse § 66 lg 11, mis andis kohaliku omavalitsuse üksusele volituse osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust ja küsida neilt osutatud teenuse eest tasu.

Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine riivab kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ja õigust otsustada, kuidas oma haldusterritooriumil jäätmehooldust korraldada. Tallinna linn osutab korraldatud jäätmevedu 9-s jäätmeveopiirkonnas 13-st ja leiab, et tegemist on nii riigi jäätmepoliitika (nt jäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine) kui ka jäätmevaldajate jaoks parima võimaliku lahendusega, mis tuleb jäätmeseaduses taaskehtestada.

Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätmeveoga liitunutest, mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed tekkivate jäätmevoogude kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud andmed on olnud puudulikud. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivatsiooni jäätmevaldajatelt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätmekäitluskohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes ristsubsideerida ja kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete äraandmise eest odavam hind kui näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest, edendades selle kaudu tekkekohal jäätmete liigiti kogumist.

Ettepanek 12

Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingut keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5

Sätte kohaselt ei ole lubatud korraldatud jäätmeveo tellimine sisetehingu korras riigihanget korraldamata. Kui jäätmeseaduses vastavat keeldu ei oleks, oleks sisetehingu tegemine riigihangete seaduse § 12 alusel lubatud. Puudub mõistlik põhjendus võtta kohaliku omavalitsuse üksuselt ära riigihangete seaduse kohaselt lubatud õigus teha sisetehingut Omavalitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korraldamiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemuslikumaks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in-house lahendustele tagasipöördumine.

Ettepanek 13

Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv."

 

Ning muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus kooskõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates."

Muudatusega asendatakse jäätmeseaduse § 77 lõikes 2 mõisted „arvamuse saamiseks" mõistega „kooskõlastamiseks". Muudatuse eesmärk on vältida riigi Keskkonnaameti poolt jäätmelubade väljastamist ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta. Praeguse sätte sõnastuse kohaselt küsib Keskkonnaamet linna- või vallavalitsuse arvamust jäätmeloa taotluse kohta, kuid riigi Keskkonnaametil puudub kohustus arvestada linna- või vallavalitsuse arvamusega jäätmeloa väljastamisel.

Ettepanek 14

Leiame, et pakendiorganisatsioonil tuleks kogumiskohta paigutada paberi- ja kartongpakendi liigiti kogumiseks sinine mahuti ning segapakendi kogumiseks kollane mahuti. Olmejäätmete mahuti peaks olema hall või must ning biojäätmete oma pruun. Samuti leiame, et tuleks ühtlustada kogu sümbolite ning juhiste süsteem
Kehtivas õiguses ei ole sätestatud nõudeid ei tagatisrahata pakendi eriliigiliste pakendijäätmete kogumise mahutite ega olmejäätmete ja biojäätmete kogumismahutite värvile

Ettepanek nr 15

Muuta pakendiseadust selliselt, et pakendiettevõtjal oleks lubatud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustus üle anda kohaliku omavalitsuse üksusele.
Kohalikud omavalitsused soovivad korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka pakendijäätmed, kuivõrd tegemist on ühe suurima jäätmeliigiga, mis jäätmevaldajatel tekib. Samas pakendiseaduse § 16 lg 2 kohaselt võib pakendiettevõtja turule lastud kauba pakendist tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustuse üle anda ainult taaskasutusorganisatsioonile. Seega pakendiettevõtjatel tekkivaid pakendijäätmeid ei saaks kohaliku omavalitsuse üksus korraldatud jäätmeveoga hõlmata. Samuti ei ole mõistlik, et pakendijäätmeid hakkaks koguma ja taaskasutama üheaegselt nii taaskasutusorganisatsioon kui ka kohaliku omavalitsuse üksus.

Ettepanek 16

Tegeleda purgimise ning kohtkäitluse temaatikaga ning leida vee-ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja keskkonnainspektsioonile sobivaim lahendus

Ettepanek tagasiside andmise võimekuse loomise hõlbustamise kohta

Teiseks on vajalik reovee vedajate registrit, KOV tunnustust või mõnda muud lahendust purgimisteenuse kontrollimiseks.

Korra aastas omavalitsusele aruande esitamine ei ole vee-ettevõtte jaoks info, millega midagi peale oleks hakata, kuna selle põhjal ei ole võimalik tuvastada negatiivset mõju puhasti tööle.

Ettepanek nr 17

Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste (KOVde) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate keskkonnaobjektide arendamiseks

Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada erinevate üleriigilise funktsiooniga asutuste areng. Näiteks Kadrioru park, Tallinna Loomaaed, botaanikaaiad. Kalmistuid, kus asuvad mitmed arhitektuurimälestised, mida on õige säilitada, ei külasta samuti pelgalt ainult omavalitsuse elanikud.

Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada omavalitsuse panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

 

Lõimumise valdkond

Keeleõppevõimaluste laiendamine KOV-des (regionaalne probleem Ida-Virumaal).
Leida võimalus toetada keeleõppevõimalusi kohalikes omavalitsustes Ida-Virumaal ja muudes kohtades, kus nendeks vajadus on.
Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol osalemiseks.

Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete kollektiivide koorilaulu- ja tantsupeol osalemiseks.
 
Lõimumise teenuskaardi koostamine (kaasates teisi lõimumise vald¬konnaga puudet omavad ministeeriumid) ja liidu, et kaardistada koostöökohad lõimumise valdkonnas ning koostada teenuskaart).
Koostada lõimumise teenuskaart ja kaardistada koostöökohad, kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puutumust omavad ministeeriumid ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu.
 
Eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate puuduse leevendamine Ida-Virumaal.

Pidada läbirääkimisi haridus-ja teadusministeeriumiga riikliku koolitus¬tellimuse suurendamiseks eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate koolitamiseks.