Euroopa Liidu taastumine ei toimu ilma tugeva ühtekuuluvuspoliitikata, mis põhineb tõelisel partnerlusel Euroopa linnade ja piirkondadega

COVID-19 kriis on näidanud, et ühtekuuluvuspoliitikat on praegu vaja rohkem kui kunagi varem, et tugevdada Euroopa vastupanuvõimet, kaitsta kodanikke, tuua taastumine igasse Euroopa Liidu nurka, jätmata kedagi kõrvale.

Ühtekuuluvuspoliitika allianss #CohesionAlliance on oma loomisest 2017. aasta oktoobris olnud kogu ELi hõlmav 12 000 allakirjutanust koosnev liit, mis toetab tugevamat ühtekuuluvuspoliitikat, ning on suutnud pärast 2020. aastat vältida teravaid eelarvekärpeid, säilitada ühtekuuluvuspoliitika kõigi liidu piirkondade jaoks ning esitada lihtsamad ja paindlikumad eeskirjad. Ühtekuuluvuspoliitika alliansi uuele kursile pühendatud videokonverentsil kinnitasid asutajaliikmed oma pühendumust ühendada jõud ja säilitada ühtekuuluvuspoliitika ELi peamise prioriteedina. Allianss jälgib tähelepanelikult, et liikmesriigid kohaldaksid 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika kavandamisel ja rakendamisel täielikult partnerluse põhimõtet. Taastevahendite ja struktuurifondide sidusus ja nendevaheline sünergia on äärmiselt olulised, et vältida kattuvusi ja maksimeerida Euroopa meetmete mõju.

Kaks kuud pärast uute ühtekuuluvuspoliitika määruste jõustumist aastateks 2021–2027 tegi ühtekuuluvuspoliitika allianss kokkuvõtte oma senise tegevuse tulemustest ja visandas uued kohustused, tuginedes 2020. aasta juulis vastu võetud uuendatud deklaratsioonile. Ühtekuuluvuspoliitika alliansi töö keskendub ühtekuuluvuspoliitika edukale rakendamisele ja elluviimisele ilma edasiste viivitusteta tõelise partnerluse vaimus ja koostoimes teiste vahenditega.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused palusid tungivalt pikendada eelmisel aastal kasutusele võetud paindlikkusmeetmeid, et kaasata ELi struktuurifondid ja riigiabi COVID-19 vastasesse võitlusesse. See küsimus tõstatati ka kirjavahetuses president Ursula von der Leyeniga, kes tunnistas eelarvepiiranguid, millega paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad praegu pandeemia tõttu silmitsi seista. Seoses struktuurifondide 100% kaasrahastamise määra võimaliku pikendamisega hindasid alliansi partnerid kõrgelt komisjoni võetud kohustust olukorda tähelepanelikult jälgida ja kaaluda edasisi meetmeid, kui seda peetakse asjakohaseks.

Euroopa taastumine ei ole edukas, kui ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused ei võta arvesse kohalike ja piirkondlike poliitikute häält.

Euroopa Regioonide Komitee president Apostolos Tzitzikostas ütles: „Ühtekuuluvuspoliitika allianss andis oma panuse teravate eelarvekärbete vältimisse pärast 2020. aastat ja ühtekuuluvuse edendamisse ELi taastekavade juhtpõhimõttena. Nüüd peame suunama oma tähelepanu programmitööle ja rakendamisele. Selleks tuleb meil arvesse võtta selliseid olulisi aspekte nagu partnerluspõhimõtte rakendamine uutes programmides, COVID-19ga seotud meetmete mõju ja nende lõpetamise tagajärjed – teema, mida käsitleti viljakas kirjavahetuses president von der Leyeniga –, ühtekuuluvuspoliitika maa- ja linnamõõde, samuti sünergia ühtekuuluvuse ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahel."

Oma sõnavõtus ütles ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira : „Ühtekuuluvus peab jääma majanduse elavdamise nurgakiviks. Asümmeetria süveneb just pärast kriise. Ühtekuuluvuspoliitika allianss on vajalikum kui kunagi varem. 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingud on väga vajalikud. Peame nende üle peetavaid läbirääkimisi kiirendama, kuid kvaliteeti ei tohi ohtu seada. Olen palunud liikmesriikidel võtta oma taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel arvesse territoriaalset mõõdet nii piirkondlike sidusrühmadega konsulteerimisel ja nende kaasamisel kui ka rakendamisetapis. Saavutame oma sihid ainult siis, kui tagame, et meie vahendite eesmärk on sama. Ühtekuuluvuse edendamine ei saa olla ainult ühtekuuluvuspoliitika ülesanne."

Pikemalt pressiteates  siin

 

Edastas
Tiiu Madal
ELVLi esindaja Brüsselis