Keskkonna töörühma koosoleku protokoll (27.04.2022)
Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni keskkonna töörühma kohtumise protokoll
ELVL keskkonna töörühma ettepanekud
Slaidikavad:
Andrus Pirso - KeM ettepanek KOVidele delegeeritavatest ülesannetest (slaidikava, PDF)
Annika Varik - Koostööplatvormid kohalike omavalitsustega (slaidikava, PDF)
---
KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn 27. aprill 2022
Algus kell 14.00, lõpp kell 16.30
Juhatas: Erki Savisaar
Protokollis: Hannela Habakuk-Trubok
Osalejad:
Erki Savisaar,
Meelis Münt,
Antti Tooming,
Helen Holtsman,
Taimo Aasma,
Andrus Pirso,
Kaupo Heinma,
Rain Vipper,
Annika Varik,
Birgit Panksepp (Saue),
Ene Muttika (Viru-Nigula),
Kaie Küngas (RaM),
Kerli Lambing (Lääne-Harju),
Kerti Laur (Saku),
Rait Pihelgas (ELVL),
Sulev Liivik (RaM),
Kersti Juuse (Kohtla-Järve),
Pille Lapin (Mustvee),
Lüüli Junti (Tallinn),
Ott Kasuri (ELVL),
Ain Valdmann (Tallinn),
Ergo Eesmaa (Harku),
Bert Holm (Saaremaa),
Reigo Lehtla (ELVL),
Kalle Toomet (ELVL)
Koosoleku päevakava:
1. Tervitussõnad, keskkonnaminister Erki Savisaar
2. Uued töörühma liikmed KOV-de poolt. Tutvustusring
3. KeM koostööplatvormid KOVidega
4. KeM õigusloome 2022
5. KeM ettepanek KOVidele delegeeritavatest ülesannetest
6. RE/REs ettepanekute läbirääkimine
1. Tänase koosoleku peamised küsimused on, et millistele punktidele panna rõhk kohalike omavalitsuste (KOV) keskkonnavaates varsti algavatel riigieelarve läbirääkimistel. Jälgin huviga, millised need arutelud on ja millised on valukohad. Kuidas kohalikud omavalitsused rohepööret näevad ja millised on peamised koostöökohad kohalike omavalitsuste ja riigi keskvõimu vahel.
2. Osavõtjate tutvustusring
3. Koostööplatvormid kohalike omavalitsustega – Annik Varik
Eelmise aasta lõpust hakkasime Keskkonnaministeeriumi (KeM) valitsemisala (VA) asutustelt kokku koguma informatsiooni nende suhtluse kohta KOVidega. Eesmärgiga üle vaadata koostööplatvormid ja nende toimimine. Jõudsime arusaamisele, et midagi uut pole vaja välja mõelda, kuid vaja on olemasolevad süsteemsemalt ja paremini sisustada. KOV-dega otsesuhtlemisel kasutame edaspidi keskkonna töörühma. Kui laual on teemad, mis puudutavad kõiki omavalitsusi, siis mõned koosolekud oleks avatud kõikidele, kes soovivad osa võtta.
Töörühmas soovime lisaks riigieelarve teemadele arutada õigusloomet, tutvustada koolitusplaani, arutada probleeme ning ootusi üksteisele. See oleks hea otsene suhtluskanal.
Teine suhtluskanal KOVi puudutavates teemades oleks ministeeriumile ja liidule, mis oleks kitsam ring, kus ametkondlikul tasandil jagatakse informatsiooni ning arutatakse pooleliolevaid küsimusi.
Kolmas suurem komplekt on kompetentsi tõstmine ja koolituste korraldamine. Koolituste osas ongi plaanis suurem muudatus, kuna nii ministeeriumi VAle kui teile saab partneriks olema Keskkonnaamet (KeA). KeA on edukaid koolitusi läbi viinud juba aastaid, nüüd soovime selle veelgi paremini süstematiseerida. Selleks hakkab ministeeriumi VA tööplaani koostamisel tegema ka planeeritud koolituste kohta infokorjet. Praktiline koolituse korraldamine jääb KeAle.
Täna mul pole teile esitada koolitusplaani, kuid edastame selle kommenteerimiseks esimesel võimalusel.
Ott Kasuri: Kõikide seni toimunud koolituste kohta on materjalid olemas ELVLi kodulehel. Need on olnud väga head koolitused ja abiks just uutele inimestele.
4. KeM õigusloome 2022, Erki Savisaar
Minister tutvustab töös olevaid õigusakte. (info slaididel)
Ain Valdmann – Metsaseadus on menetlemisel, kunagi on olnud ELVLil kirjavahetus teemal, kas linnametsad võiks olla seaduses määratletud eraldi kategooriana. Kas see on ka praegu teemaks olnud?
Erki Savisaar- Otseselt pole see lauale jõudnud, kuna linn saab oma haljasaladel kehtestada ise reeglid.
Ain Valdmann – Kaitsealade kehtestamine ei ole väga lihtne. Kui oled kaitsealadega hiljaks jäänud, siis polegi enam metsa. On olnud selliseid juhtumeid. Kas selline definitsioon on olnud kõne all?
Taimo Aasma – Otseselt sellist terminit ei ole arutlusel olnud. Aga ehk aitab selles osas KAH-alade muudatus.
5. KeM ettepanek KOVidele delegeeritavatest ülesannetest, Andrus Pirso (info slaididel)
Kaie Küngas – Eelmise aasta oktoobriks palusime kõikidel KOV-i valdkondadega ministeerimitel saata omad ettepanekud omavalitsuste rolli suurendamiseks 2035 vaatega. Kokkuvõtte esitasime valitsuskabineti nõupidamisele. Selle aasta alguses otsustati, et kõik esitatud ettepanekud tulebki läbi rääkida valdkondlikes töörühmades. Vaja on jõuda kokkuleppele, kas pakutud ülesanded on KOV-le jõukohased ning kas on vaja koolitusi, et neid ülesandeid täita.
Erki Savisaar – Kaevandamistasud ei tõuse järgnevatel aastatel, sest nende kohta on sõlmitud kokkulepe 2015. aastal järgnevaks kümneks aastaks. Küll aga on plaan suurendada omavalitsuste osa ja vähendada riigi osa. Peale 2025 aastat tahaks liikuda selle poole, et KOV-de osa läheks veel suuremaks ja et nad saaks ise hinna määrata nii riigi- kui ka eramaal.
6. RE/REs ettepanekute läbirääkimine
Ain Valdmann – tahaks rääkida veterinaarseadusest seoses vaktsineerimisega ja registreerimisega. Sõja tõttu on meil tulnud sisse väga palju lemmikloomi. Kuna Venemaal ja Ukrainas levib jätkuvalt marutaud, siis on ohustatud nii koduloomad kui ka metsloomad. Kiiremas korras oleks vaja seadustada kohustuslik üleriigiline register.
Erki Savisaar – Minu teada on see seadusemuudatus jäänud toppama Maaeluministeeriumisse (MeM). Idee oli, et luuakse üleriigiline register. MeM sai lisavahendeid, et tegeleda sõjapõgenike lemmikloomadega. Soovitan MEMist uurida, mis nende vahenditega plaanitakse teha. Miks neile loomadele kohe kiipi külge ei panda?
Ain Valdmann – Kiipidega on probleemiks transiit ehk kui see loom läheb üle Läti piiri või üle Soome piiri, siis seda ei suudeta tuvastada. Kuna ei ole ka ühtset vaktsineerimispassi süsteemi, siis on inimesel raske tõestada, et loom on juba vaktsiini saanud.
Ettepanek 1
Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks. Nende ehitamisel vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, sealhulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks.
Otsus: Käib meetme ettevalmistus, kus plaanitakse toetada sademeveesüsteeme. Kaasame ettevalmistusse KOV esindajad.
Ettepanek 2
Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate keskkonnaobjektide arendamiseks (näiteks nagu Kadrioru park, Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Toomemägi, mõisapargid). Siin toodud nimekiri on lahtine ja siia võib lisada meie rahvuse ja riigi seisukohalt olulisi objekte.
Taimo Aasma - Selliseid suuri projekte oleme ikka toetanud ja ka ellu viinud. EL struktuurivahendite raames selline liigikaitse ja loodushariduse toetamine kaob ära. Tulevikus tahab läbi arutamist, millised võimalused eelarves on.
Otsus: Tuleb leida rahastusmudel.
Ettepanek 3
Muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1 ja lg 4, kohustades loomaomanikku oma looma identifitseerida ja pannes lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile.
Kaie Küngas – Proovisin saada tänaseks ka MeM seisukoha, aga kahjuks ei saanud. Kui saan, saadan ka teile.
Kerli Lambing – MeM küsis eelmisel või üle-eelmisel aastal omavalitsuste käest arvamust, mida sel teemal teha. Me ei ole ka sellele tagasisidet saanud, et mis on nendest arvamustest saanud. Täna on see väga aktuaalne teema ja oleks vaja kiireid lahendusi.
Otsus: MeM seisukoht selgub, eelnõu seisab Riigikogus.
Ettepanek 4
Lisada Veterinaarseadusesse punkt, mis käsitleb ennetava vaktsineerimise kohustust.
Otsus: MeM seisukoht selgub, eelnõu seisab Riigikogus.
Ettepanek 5
Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele.
Erki Savisaar – Kaevandustasud on KeM-i määrata. Kuni 2025 on tasud kindlad, alates 2026 võiks teha suuremaid muudatusi. Lisaks sellele saaks kompensatsiooni ka naaberomavalitsused mingis raadiuses.
Alar Valdmann – Harjumaa Omavalitsusliit on juhtinud tähelepanu, et alati võiks olla kaevandusloa andmisel keskkonnamõjude hindamine.
Kui KMH ja KSH regulatsioonid on ümbervaatamisel, siis võiks paralleelselt ka sellele mõelda.
Otsus: Alates 2026 võiks tulla suurem muutus kaevandustasudes.
Ettepanek 6
Töötada välja seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal.
Kaupo Heinma – regulatsioon on maapõueseaduses olema nii uuringulubade kui kaevanduslubade kohta. Kui KOV ei ole nõus loa väljastamisega, siis seda ka sellisena võetakse. Küll on aga kaevandusloa taotlejal õigus pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kui võib olla tegemist riigi huviga.
Antud kaasustest on näha, et riigi huvisid ei ole nii palju, et regulatsiooni muutmisega peaks Vabariigi Valitsuse poole pöörduma. Seetõttu on ka hinnang, et seadus reguleerib piisavat. Plaanis on vaadata üle maapõueseadus tervikuna ja selle käigus on võimalik vaadata, kas on teisi ja tõhusamaid lahendusi.
Ain Valdmann – Harjumaa Omavalitsuste Liidu kirjast tsiteerin – kohalike kogukondade vaatest on akuutne kehtestada elurajoonist ja üksikelamutest kaevanduste minimaalse kauguse nõe. Teeme ettepaneku kehtestada elurajoonist vahemaa vähemalt 500 meetrit ja üksikelamust vähemalt 250 meetrit. – Tundub päris mõistlik, et siin ei öelda, et ärge kunagi midagi tehke, vaid ärge päris aia taha tulge.
Erki Savisaar – see on väga keeruline, kaardistasime seoses tuulikutega piirkondi ja ütleme nii, et neid valgeid alasid kuhu tuulikuid püstitada saaks, neid palju ei jäänud. Midagi pole teha, kellegi hoovi tegevus siiski tuleb. Kui tuulikuid saab veel nihutada, siis maavaradega on keerulisem tulenevalt nende asukohast.
Kerli Lambing - Ma saan aru, et oluline mõju on siis, kui on üle 25 hektari kaevandamine. Meie piirkonnas on ka küsimus selles, et tehakse üks väike karjääritaotlus ja siis teine väike karjääritaotlus natuke maad edasi, aga tegelik koosmõju jääb hindamata. Sest tegemist on väikeste karjääridega, millele mõjuhindamisi ei tehta. Maavara kaevandamist ei välista ka rohevõrgustik, väärismets või vääriselupaik - need ei tähenda midagi, see on meie kogemus.
Birgit Panksepp – MKM, KeM, KeA ja Harjumaa omavalitsused on teinud ettepaneku, et peatada keskkonnalubade väljastamine lähemaks viieks aastaks, et Harjumaa teemaplaneering saaks selleks ajaks kinnitatud. Lähipäevil on toimumas osapoolte kokkusaamine ja iga piirkond pakub välja omad piirkonnad, kus kaevandamine oleks lubatud ja ülejäänud piirkonnad lähevad seniks pausile. See võiks mõneks ajaks olla lahendus.
Otsus: Vaadatakse läbi Maapõueseaduse uuendamise käigus.
Ettepanek 7
Luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu.
Erki Savisaar - Poliitilist konsensust selles küsimuses ei ole. Jäätmekäitlusküsimused saavad laheneda üksnes KOVide eestvedamisel. Olen kõigile omavalitsustele kirjutamas ja siis vaatame, kuidas edasi tegutseda.
Üldiselt peab rakendama saastaja maksab printsiipi mistõttu tuleb saastajad üles leida ja saastajalt raha ära võtta. Siin võiks olla ka turismimaksu osa, et KOVid saavad seda kehtestada.
Otsus: Seaduse muutmiseks puudub poliitiline konsensus, Keskkonnaministeerium toetab ettepanekut.
Ettepanek 8
Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingu keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5
Erki Savisaar - Vaja on reguleerida, kuidas hädaolukorras toimida. Näiteks kui hankevõitja ei suuda enam teenust pakkuda. KOV peab tagama teenuse edasi toimimise, mistõttu on oluline leida lihtsustatud lahendus olukorras kui vana leping on üles öeldud või lõppenud. Sisetehingute vajalikkus on küsitav.
Otsus: Läbirääkimised jätkuvad.
Ettepanek 9
Käsitleda jäätmeseadust puudutavate ettepanekute hulgas ka jäätmeregistri teemat: Täpsustada jäätmeseaduse §-s 711 sätestatud jäätmevaldajate registri regulatsiooni.
Kaupo Heinma – Vaatame üle, kuidas kõige mõistlikum registrit pidada sh kas on võimalik seda tsentraalsemaks teha, kas saaks registrid ühildada (kui inimene elab kahes kohas, siis oleks terviklik pilt, kuhu ta omad jäätmed viib).
Tahame KOV-dega läbi arutada, mis muutusi oleks vaja teha praktilisel tasandil õigusloome osas.
Erki Savisaar – Vabastusi, et ei pea prügikasti omama, võiks võimalikult vähe rakendada.
Otsus: Aasta pärast ülevaade, mis seis on digitaliseerimisega.
Ettepanek 10
Peremehetute puurkaevude inventariseerimine
Antti Tooming – Eestis on 30 000 puurkaevu, puurauku, mis ei ole registrites. Seetõttu pole mõeldav, et riik inventariseerimise enda õlgadele võtab. Meie ettepanek, et KOV-d peaksid sellega tegelema kuna tegemist on ehitusregistri ja kohaliku ehitamise ning planeeringutega seotud küsimusega.
Erki Savisaar – Rahvaloenduse küsimustikku oleks saanud selle küsimuse sisse panna, kas on kaev ja kas on registreeritud. Olekski saanud ülevaate.
Otsus: omavalitsuse haldusterritooriumil puurkaevude inventariseerimine jääb KOV ülesandeks.
Ettepanek 11
Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel
Antti Tooming – Kui kraavid on linnalistes piirkondades sademeveesüsteemi osad, siis uue ÜVVKS järgi on võimlik nende rajamise või hooldamise kulu katta veeteenuse hinnast. Vooluveekogude tervendamise meetme eesmärk on ökoloogilise seisundi parandamine, mistõttu ei saa seda kasutada liigvee juhtimise või üleujutuste vähendamise eesmärgil. KeM-l on eraldiseisva meetmena plaanis jätkata üleujutusriskide maandamise investeeringuid, kust KOV-d saavad nendele tegevustele raha taotleda.
Otsus: Maaparandussüsteeme KeM ei toeta, küll aga sademeveesüsteemide korrastamist ja üleujutusriskide maandamist.
Ettepanek 12
Suvilapiirkondade välise tulekustutuse veevõtukohtade väljaarendamise toetamine, ligipääsetavuse tagamiseks tagada erisused muutes seaduse nõudeid.
Antti Tooming – Kui on tegemist ÜVVKS-ga, siis me oleme toetanud tuletõrjeveevõtukohtade rajamist ja hüdrante. Kuna ÜVVK toetused on üle 2000ie piirkondadele end ammendanud, siis enam seda võimalust ei ole. Eraldi investeeringuna KeM vastutuses olevate meetmete raames seda teha ei saa. Kui on vee-ettevõtja hallata, siis on ka vee-ettevõtja arendada. Vee-ettevõttel on võimalus rahastada veeteenuse hinna kaudu.
Otsus: Läbi veeteenuse hinna tuleb rahastada.
Ettepanek 13
Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks.
Andrus Pirso - Maa-ameti eelarves on 2022.aastal riigimaade kõigiks hooldustöödeks kokku 500 000 eurot.
Erki Savisaar – Kui KOV-s on üle 2% jäätmevaldajatest jäätmelepingutega hõlmamata, siis on see kõik KOV-i kohustus. Seda raha saab kasutada nendes omavalitsustes, kus hõlmatus on alla 2%. Võiksime jõuda selleni, et inimesel poleks põhjust jäätmeid kuhugi ära peita.
Otsus: Olemasolevate ressursside raames tegeleme probleemiga. KOV-l tuleks üle vaadata peremeheta krundid.
Kerli Lambing – Mõni aeg tagasi kogus ministeerium andmeid vabastuste kohta üle Eesti. Mis üldpilt 2% raames on, kas hea või halb.
Erki Savisaar – Püüame saada ülevaadet. Tundub, et jäätmevaldajate register on puudulik. Sisuliselt mitte ühelgi omavalitsusel pole üle 98% hõlmatud.
Andrus Pirso – KeM ootused KOVidele on lähiajal alustada arutelusid vee-ettevõtete konsolideerimise teemal. Euroopa Liidust enam joogivee ja reovee taritu arendamiseks raha ei ole tulemas, mistõttu on vajalik tõhustada nii KOVide omavahelist koostööd regionaalsete vee-ettevõtete loomisel, kui ka suurendada KOVide rolli veetaristu investeeringute kavandamisel ja rakendamisel.
Mida vähem vee-ettevõtteid ja mida suuremad nad on, seda madalam on veeteenuse hind.
Samuti on KOVidel suur roll veemajanduskavade meetmeprogrammide ja üleujutuse riskide maandamiskava meetmete rakendamisel. Tähtis on ka võimalike keskkonnahäiringutega (nt õhusaaste, müra) objektide (nt tööstus, teed) planeerimine aladele, kus need ei häiri elamualasid, puhkealasid nn targad planeeringud.
Erki Savisaar – Jäätmekäitluse eesmärgid aastaks 2025 on võtta ringkasutusse 55% kõigist olmejäätmetest. Aastal 2020 oli see protsent 50 kuid tõde on see, et selle 50 saavutas Eesti riik paberil, reaalsuses seda trikki korrata ei saa. Täna me vaidleme, kas protsent on 13 või 33, aga see on kaugel 50-st, rääkimata 55-st. Soome on meist tublisti ees ja need viimased protsendid tulevad väga visalt. Kuidas seda ära teha, ootan teie arvamusi. Ringkasutuse alla ei lähe taaskasutuse pool ehk energeetiline pool.
Täna on seisukoht, et saadame Irusse, see on taaskasutuse poolelt hea, aga ringkasutusele juurde ei anna. Küsimus on kuidas võtta 55% ringlusse, et teha sellest uus toode? Aega on sisuliselt 2 aastat. Kokkuvõttes, kui me hakkama ei saa, siis tulufondid vähenevad, mis omakorda tähendab omavalitsustele vähem raha.
Kerli Lambing – Omavalitsustel küsitakse tagasisidet, kas nendele küsitlusele on ka ajakava. Kas teema osas on suurem arutelu plaanis.
Erki Savisaar - Eelarve läbirääkimistel saab nendest täpsemalt rääkida. Valitsus hakkab sellest rääkima august-september. Kõik need mõtted, mis sinna võiks jõuda, peaks enne kohal olema. Jäätmevaldkonna vastuseid ootame 25.05. Vastusesse võib lisada ka mõtteid, mida pole küsitud.
Järgmise aasta lõpuks peab igal leibkonnal olema kas biojäätmete prügikast või kompostimisvõimalus. Ja kohapealsel kompostimisel tuleb veenduda, et see tegelikult ka toimib.
Ott Kasuri – Kompostritega on üks probleem, talvel need madala temperatuuriga ei tööta.
Erki Savisaar – Jäätmete puhul tuleb vaadata ka jäätmekonteinerite mahtuvust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reigo Lehtla (allkirjastatud digitaalselt)
Juhataja Hannela Habakuk-Trubok
Protokollija