KUTSE
ELL juhatuse koosolek
Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolek toimub teisipäeval, 27. augustil 2013 algusega kell 13.00 Tallinnas, ELL büroo saalis (Ahtri tn 8 III korrus)

(Parkimisinfo maps.google.com lehel – http://bit.ly/8ZyqWA)

Juhatuse koosolekud on avatud kõigile liidu liikmete esindajatele.

JUHATUSE koosoleku päevakorras (ettepanek):

1. Munitsipaalrahastu idee ja ettepaneku tutvustus kohalike omavalitsuste finantseerimisevõimekuse parandamiseks. Aare Tammemäe, Ülo Kallas, MTÜ FinanceEstonia

2. Seisukoha kujundamine seoses Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ettepanekutega ja arengutega Jäätmeseaduse muutmiseks. Irja Alakivi, Kertu Tiitso, Tallinna Keskkonnaamet

3. Pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole seoses koolide hinnasoodustuse lepingu lõppemisega 01.07.2014 Microsofti arvutitarkvara kasutamiseks. Kaimo Käärmann-Liive

4. Üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu juhtimismudeli variant. Jüri Võigemast

5. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni 2014. aasta eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli ettevalmistamise ajagraafikust ja korraldusest. Jüri Võigemast

6. ELL 2014. aasta liikmemaksu ettepaneku esitamine ELL volikogule. Tiit Kirss, Jüri Võigemast

7. ELL volikogu koosoleku kokkukutsumine. Taavi Aas

8. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Jüri Võigemast

9. Muud küsimused ja informatsioonid.

9.1. ELL ja EMOL ettepanekud Rahandusministeeriumi poolt algatatud uue Riigieelarve seaduse eelnõu osas. Jüri Võigemast

9.2. Halduskohtu määrus haldusasjas 3-13-939 (Eesti Linnade Liidu kaebus Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 kohtuotsuse asjas nr 3-4-1-8-09 täitmata jätmises). Anne Läns

9.3. MKM kiri ja küsitlus 25.07.2013 „Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamine" Anne Läns

9.4. Informatsioon eelarveläbirääkimiste sotsiaal-, töö ja tervishoiu valdkonna töörühma 21.08.2013 koosolekust. Hille Ilves

9.5. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine jaanuar-juuli 2013. Tiit Kirss

Juhatuse koosoleku materjalid (.zip fail)

Jüri Võigemast
Tegevdirektor

EESTI LINNADE LIIDU JUHATUSE KOOSOLEKU

PROTOKOLL nr 7

Tallinnas, 27.08.2013

Algus kell 13.00, lõpp kell 15.30

Koosoleku juhataja: Taavi Aas

Protokollija: Inga Köster

Juhatuse liikmetest osalesid: Taavi Aas (Tallinna Linnavalitsus), Mart Järvik (Järvakandi Vallavalitsus),

Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolikogu), Agu Kabrits (Tõrva Linnavalitsus), Georg Pelisaar (Põlva

Linnavalitsus).

Puudusid: Jaanus Karilaid (Haapsalu Linnavolikogu), Tarmo Loodus (Viljandi Linnavolikogu).

Kutsutud: Angelika Kallakmaa, Tiit Saat, Silver Tamm ja Kertu Tiitso (Tallinna Linnavalitsus),

Kalev Härk (Valga Linnavalitsus).

ELL büroost osalesid: Anne Läns, Tiit Kirss, Jüri Võigemast, Kaimo Käärmann-Liive, Toivo

Riimaa, Hille Ilves ja Inga Köster.

 

OTSUSTATI kinnitada järgmine päevakord:

 

1. Munitsipaalrahastu idee ja ettepaneku tutvustus kohalike omavalitsuste

finantseerimisevõimekuse parandamiseks. Aare Tammemäe, Ülo Kallas, MTÜ FinanceEstonia

2. Seisukoha kujundamine seoses Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ettepanekutega ja arengutega

Jäätmeseaduse muutmiseks. Irja Alakivi, Kertu Tiitso, Tallinna Keskkonnaamet

3. Pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole seoses koolide hinnasoodustuse lepingu

lõppemisega 01.07.2014 Microsofti arvutitarkvara kasutamiseks. Kaimo Käärmann-Liive

4. Üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu juhtimismudeli variant. Jüri Võigemast

5. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni 2014. aasta eelarveläbirääkimiste lõppprotokolli ettevalmistamise ajagraafikust ja korraldusest. Jüri Võigemast

6. ELL 2014. aasta liikmemaksu ettepaneku esitamine ELL volikogule. Tiit Kirss, Jüri Võigemast

7. ELL volikogu koosoleku kokkukutsumine. Taavi Aas

8. ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg. Jüri Võigemast

9. Muud küsimused ja informatsioonid.

9.1 ELL ja EMOL ettepanekud Rahandusministeeriumi poolt algatatud uue Riigieelarve seaduse

eelnõu osas. Jüri Võigemast

9.2 Halduskohtu määrus haldusasjas 3-13-939 (Eesti Linnade Liidu kaebus Riigikohtu üldkogu

16.03.2010 kohtuotsuse asjas nr 3-4-1-8-09 täitmata jätmises). Anne Läns

 9.3 MKM kiri ja küsitlus 25.07.2013 „Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamine"

 Anne Läns

 9.4 Informatsioon eelarveläbirääkimiste sotsiaal-, töö ja tervishoiu valdkonna töörühma

 21.08.2013 koosolekust. Hille Ilves

 9.5 Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine jaanuar-juuli 2013. Tiit

 Kirss

 9.6 Tõrva linnapea pöördumine Laululava küsimuses

9.7 Spordis alaealiste huvide kaitse ja üleminekute Hea Tava

9.8 Kino näitamisest kohalikes omavalitsustes

 

Päevakorrapunkt 1

Munitsipaalrahastu idee ja ettepaneku tutvustus kohalike omavalitsuste

finantseerimisevõimekuse parandamiseks

 

Kuulati Aare Tammemäe ja Ülo Kallase (MTÜ FinanceEstonia) ettekannet (slaidikava lisatud)

Munitsipaalrahastu asutamise ideest. Ettepanek on koondada omavalitsuste finantseerimistegevus

ühte asutusse, et esindada ja kaitsta omavalitsuste huve tugevama ühisrindena. Samuti lihtsustuks

omavalitsustel laenu võtmine ja ka finantseerimisallikaid oleks rohkem.

Idee aluseks on võetud Skandinaaviamaade kogemused sarnaste asutuste tegutsemisel.

Loodav asutus võiks toimida osaühinguna, see oleks finantsinvestoritele arusaadav ja osaühing

saaks tegeleda ka kov hoiuste korraldamisega. Loodav OÜ aitaks vähendada omavalitsuste

finantseerimiskulusid ja pakuks professionaalset kompetentsi ala tundvate spetsialistide poolt.

Toimus arutelu.

Koosolekul osalejad juhtisid tähelepanu sellele, et omavalitsuste finantsautonoomia võib veelgi

väheneda. Samas on Munitsipaalrahastu loomine teema, mida võiks edasi arendada ja arutada.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja jätkata teemaga tegelemist.

 

Päevakorrapunkt 2

Seisukoha kujundamine seoses Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ettepanekutega ja arengutega

Jäätmeseaduse muutmiseks

 

Kuulati Irja Alakivi informatsiooni (memo lisatud). 01.10.2012 esitas Eesti Jäätmekäitlejate Liit

(EJKL) Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepanekud Jäätmeseaduse muutmiseks. EJKL tegi

ettepaneku korraldatud jäätmeveost selle tänasel kujul loobumiseks ning selle asendamiseks

tegevuslubade süsteemiga.

KOV-d leiavad, et EJKL hinnang korraldatud jäätmehoolduse probleemidele ei vasta

tegelikkusele. Mõningaid probleeme nende EJKL poolt kirjeldatud kujul ei eksisteeri, teised on

EJKL poolt ülevõimendatud. Kõige olulisemaid jäätmeveo korraldamisega seotud probleeme ei

ole KOV-de hinnangul EJKL poolt aga üldse välja toodudki.

Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HUK) on ette valmistanud kirja Keskkonnaministeeriumile.

HUK kiri koosneb sissejuhatusest, EJKL poolt kirjeldatud probleemsituatsiooni kriitikast, EJKL

ettepanekute kriitikast, HUK ettepanekutest JäätS ning RHS muutmiseks ning HUK ettepanekute

põhjendusest. HUK soovib, et ka üleriigilised liidud digiallkirjastaksid kirja.

OTSUSTATI: Võtta kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmehoolduse valdkonna koostööd

korraldavate organisatsioonide ümarlaua poolt jäätmeseaduse muutmise edasiste diskussioonide

aluseks kavandatud, partneritele allkirjastamiseks ja Keskkonnaministeeriumile esitamiseks

koostatud ettepanekud teadmiseks.

Eelnevaga on teatud määral seotud ettepanek, mille on esitanud 13.08.2013 nõupidamisel

Sorainen Advokaadibüroo partnerid Carri Ginter ja Allar Jõks. Ettepanek eeldab lepingulist suhet

ning teenus seisneks eelkõige olemasoleva õigusliku analüüsiga tutvumises, täiendavate

analüüside teostamises vastavalt tellimusele, konsultatsioonides ja esindamises kohtumistel ja

avalikkuse ees (ELL soovil).

 

OTSUSTATI: Jäätmehoolduse valdkonnas klientide ja tarbijate huvide ning kohalike

omavalitsuste põhiseaduslike õiguste kaitse tugevdamiseks kaasata vajadusel tunnustatud

asjatundjate (endine õiguskantsler Allar Jõks, advokaadibüroo SORAINEN partner, jt) potentsiaal.

Vastav otsus tehakse täiendavalt.

 

Päevakorrapunkt 3

Pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole seoses koolide hinnasoodustuse lepingu

lõppemisega 01.07.2014 Microsofti arvutitarkvara kasutamiseks

 

Kuulati Kaimo Käärmann-Liive informatsiooni.

Aastal 2003 allkirjastas Eesti Haridusministeerium Microsoftiga programmi Partners in Learning,

mille School Agreement lepingu raames said Eesti haridusasutused (koolid, lasteaiad, huvikoolid)

kasutada soodsatel tingimustel Microsofti tarkvara (MS Windows ja MS Office).

Tänaseks hakkab soodsate renditingimuste aeg lõppema, sest Maailmapanga hinnangule tuginedes

nimetati Eesti Microsofti poolt teatavasti kõrge sissetulekuga riigiks ning sellest tulenevalt

kallinevad oluliselt MS Windowsi ja MS Office koolilepingu hinnad haridusasutuste jaoks alates

2014. aasta juulist, võrreldes hetkel veel kehtivate lepingutega.

Kuni 30.06.2011 a. maksis koolile MS Office'i rentimine arvuti kohta aastas ~5,4 EUR + k/m

ning Windows 7 kasutamine oli tasuta. Alates 01.07.2011 litsentside rendihinnad veidi tõusid,

alates 01.07.2014 saavad rendihinnad aastas olema (3-aastase lepingu korral) 12,75 EUR ja 17

EUR arvuti kohta.

Oleme teadlikud vabavaralisest tarkvarast ja kontoritarkvara pilvelahendustest, kuid omavalitsuste

haridusasutused soovivad, et edasiõppijal ning tööjõuturule sisenejal on vajalikud oskused tööks

arvutiga. Windows ja MS Office on nii kõrgkoolides kui ka tööandjate juures levinuim

kontoritarkvara ja sellest tulenevalt pole võimalik Microsofti tarkvara omavalitsuste

haridusasutuste õppetöös vältida.

 

OTSUSTATI: Esitada pöördumine HTM-le, MKM-le. SIM-le ja RAM-le (koopia ka Vabariigi

Presidendile), milles küsida, kas on plaanis sõlmida või pikendada Microsoft'iga üldiseid

kokkuleppeid või kas ministeeriumid arvestavad KOV tulubaasi kujundamisel või eraldiste

planeerimist viisil, et see arvestaks haridusasutuste suurenevaid kulusid seoses Microsofti tarkvara

kallinemisega.

 

Päevakorrapunkt 4

Üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu juhtimismudeli variant

 

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni juhtimismudeli täiendatud variandist. Vastavalt on

muudetud ja täiendatud täna kehtivat põhikirja (lisatud).

Välja on võetud volikogu, mille senine pädevus jaotub juhatuse ja üldkoosoleku vahel.

Sellise variandi puhul (lähtudes elanike arvust) oleks üldkoosolekul esindajaid kokku 494 ja ka

juhatus oleks suurem, 19- või 21-liikmeline.

Toimus arutelu. Kas on vajalik ja kas jõuab enne kov valimisi põhikirja ära muuta? Kui tõenäoline

on, et EMOLi liikmed astuvad veel sel aastal EMOList välja ja ELL liikmeks?

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja saata juhatuse liikmetele 10. septembriks meilile

täpsustatud põhikirja variant.

 

Päevakorrapunkt 5

Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni 2014. aasta eelarveläbirääkimiste

lõpp-protokolli ettevalmistamise ajagraafikust ja korraldusest

 

Kuulati Jüri Võigemasti informatsiooni. Järgmine läbirääkimiste voor peaks toimuma 17.

septembril. 24. septembril saadab Valitsus Riigieelarve seaduse eelnõu parlamenti.

Enamus töörühmi on koos käinud ja küsimusi arutanud ning ettepanekud paberile pannud.

Keeruline on haridusküsimustega (puudub rahastamismudel), sest HTM on kaks korda komisjoni

koosolekut edasi lükanud.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

Päevakorrapunkt 6

ELL 2014. aasta liikmemaksu ettepaneku esitamine ELL volikogule

 

Linnade Päeval kinnitatud liikmemaksu valemi järgi võetakse 2014.a. liikmemaksu arvestamisel

aluseks 2012.aastal laekunud tulumaks ning 2012.a. riigieelarvega eraldatud tasandusfondi

eraldised. Valemi kohaselt arvutades kasvaks kõigi liikmete liikmemaks võrreldes 2013.a.

liikmemaksuga 10 % (v.a. Loksa linn). Rahandusministeeriumi 2014.a. prognoosi kohaselt

kasvab kohalikele omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks võrreldes 2013.a. ca 7,4 % .

Ettepanek kehtestada ELL liikmemaksu kasvuks võrreldes 2013.a. liikmemaksuga 6%. (vastav

arvestus protokollile lisatud)

 

OTSUSTATI: Teha ELL volikogule ettepanek kinnitada ELL 2014. aasta liikmemaks lähtudes

23. 11.2000 a. Linnade Päeva poolt kinnitatud maksu arvutamise valemist, kuid mitte rohkem kui

6 % üle eelmise aasta liikmemaksu summa ja mitte vähem kui eelmise aasta liikmemaksu summa.

 

Päevakorrapunkt 7

ELL volikogu koosoleku kokkukutsumine

 

OTSUSTATI: Kutsuda ELL volikogu koosolek kokku 19. septembril kell 13.00.

 

Päevakorrapunkt 8

ELL juhatuse järgmise koosoleku toimumise aeg

 

OTSUSTATI: ELL juhatuse järgmine koosolek toimub 19. septembril kell 11.00 Tallinnas.

 

Päevakorrapunkt 9

Muud küsimused ja informatsioonid

 

9.1 ELL ja EMOL ettepanekud Rahandusministeeriumi poolt algatatud uue Riigieelarve

seaduse eelnõu osas

 

ELL ja EMOL esitasid ühised seisukohad eelnõu osas Rahandusministeeriumile 9. augustil (kiri

lisatud). Tegime mitmeid ettepanekuid eelnõu sisu täpsustamiseks ja soovisime, et vähemalt

seletuskirjas oleks välja toodud, et eelarvestrateegias kajastatakse terviklikult nii kohalikesse

eelarvetesse laekuvad maksud, samuti tasandusfondi suurus ja toetusfondi suurus, sh

haridustoetus, sotsiaaltoetused, teehoiutoetus jm toetused ehk suure fiskaalse mõjuga toetused,

samuti (funktsioonipõhiselt) vahendid kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustuste

täitmiseks.

Samuti tegime ettepaneku arutada Riigikohtu 16.03.2010. aasta otsuse 3-4-1-8-09 täitmise

korraldust Riigikogu rahanduskomisjoni istungil eelnõu menetlemise protsessis.

Ja märkisime, et peame vajalikuks 2013. aasta riigieelarve eelnõu käsitlemisel Riigikogu

rahanduskomisjoniga pooleli jäänud arutelu jätkamist maksuseaduste kohaselt kohalikele

eelarvetele määratud maksude (üksikisiku tulumaks, maamaks, keskkonnatasud) käsitlemisest

riigieelarve tuluna ehk edasiantavate maksudena.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

9.2. Halduskohtu määrus haldusasjas 3-13-939 (Eesti Linnade Liidu kaebus Riigikohtu üldkogu

16.03.2010 kohtuotsuse asjas nr 3-4-1-8-09 täitmata jätmises)

 

Kuulati Anne Länsi kokkuvõtet kohtumäärusest.

Eesti Linnade Liit esitas Tallinna Halduskohtule 02.05.2013 taotluse, milles palub määrata trahv

Riigikogu juhatusele Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 kohtuotsuse asjas nr 3-4-1-8-09 (Tallinna

Linnavolikogu 02.04.2009 taotluse menetlemine) täitmata jätmise eest ning määrata Riigikogule

mõistlik aeg nimetatud Riigikohtu otsuse täitmiseks.

Kohus märgib, et taotlust trahvimiseks jõustunud kohtulahendi mittetäitmise eest saab esitada

halduskohtumenetluses tehtud lahendi peale. Käesoleval juhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses

tehtud kohtulahendiga, vaid Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks esitatud

taotlusega. Sellise Riigikohtu lahendi peale halduskohtule taotlust trahvimiseks esitada ei saa, kuna

seaduses sellist võimalust ette ei näe.

Pädevuse puudumise tõttu halduskohus esitatud trahvitaotlust sisuliselt läbi ei vaata ning tagastab selle

esitajale. Määrus ei ole edasikaevatav.

 

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

 

9.3 MKM kiri ja küsitlus 25.07.2013 „Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamine"

 

Kuulati Anne Länsi informatsiooni MKM kirjast (lisatud). MsüS kehtestab ühtsed normid

majandustegevuse alustamisele, teostamisele, lõppemisele ja jätkamisele ja registri pidamisele

ning reguleerib järelevalvet ja vastutust.

Oluline seadustikuga kaasnev muudatus on tegevusloa- ja teatamiskohustuse mõistetele

konkreetse sisu andmine.

Kehtiva õiguse kohaselt KOV-id menetlevad registreeringu taotlusi, sisestavad andmeid MTR-i ja

saavad selle eest riigilõivu. Kõige suurem muudatus KOV-dele on see, et need registreeringud

kaovad ära. Selle asemel tuleb ettevõtjale teatamiskohustus (see tähendab, et ettevõtja kannab

ennast ise registrisse ning märgib ära, millisel tegevusalal ta tegutsema hakkab). MsüS-i

jõustumisel ja üleminekuperioodi lõppemisel neid registreeringuid KOV enam ei menetle ning ei

saa selle eest riigilõivu.

 KOV-i pädevusse jääb alles ühistranspordiseaduse alusel taksoveo lubade andmine ja taksoveo

sõidukikaartide andmine, need on oma olemuselt tegevusload ja nende menetlustoimingute

tegemise eest tuleb ettevõtjal tasuda riigilõiv ning need load kantakse MTRi.

MsüS jõustumisel KOV-de koormus alaneb, kuna väheneb menetlust vajavate taotluste hulk.

Teisalt üleminekuperioodil see koormus veel täiesti ei kao, sest ettevõtjal on võimalik

paberkandjal ja digiallkirjastatud taotlusi edastada läbi KOV-i kuni 1. juulini 2016. a. Arvestada

tuleks ka asjaoluga, et oma piirkonnajärgseid ettevõtjaid tuleb hakata ette valmistama üleminekuks

täielikult elektroonilise asjaajamisele.

Pärast üleminekuperioodi lõppu ja menetluskoormuse täielikku kadumist ongi küsimuseks, kas

KOV suudaks abistada ja nõustada ettevõtjaid, kes peavad majandustegevuse teateid või

tegevusloa taotlusi elektrooniliselt esitama, eelkõige nende tegevusalade osas, mille üle

järelevalve on kasvõi osaliselt KOV-i pädevuses.

MKM on omaltpoolt valmis pakkuma KOV-dele koolitust ja pärast MsüS-i jõustumist eesti.ee

kaudu tugiteenust.

MKM palub kohalikel omavalitsustel hinnata:

1) Võimalikust vajadusest kohalike omavalitsuste poolt osutatava tugiteenuse järele.

2) Kas ja millistel eeldustel on KOVidel võimalik tugiteenust osutada?

3) Millises ulatuses tugiteenus peaks olema, kas:

a. piirdudes üksnes KOVi järelevalvepädevuses olevate lubade ja teadetega või

b. kattes ka KOVide pädevusest välja jäävate lubade ja teadetega seotud päringuid ja

pöördumisi?

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ja koondada liidu liikmete arvamused.

 

9.4. Informatsioon eelarveläbirääkimiste sotsiaal-, töö ja tervishoiu valdkonna töörühma 21.08.2013 koosolekust

 

Kuulati Hille Ilvese informatsiooni töörühma koosolekust (memod lisatud).

Läbirääkimiste lõpp-protokolli eelnõu ettepanekud on koondatud tabelisse. Lisatud on SOM

ettepanekuid, mille kohta oodatase tagasisidet 30. augustiks.

Sotsiaalministeerium on algatanud Töövõime toetamise süsteemi reformi läbiviimist. Reformi idee

on aidata tööle erivajadustega inimesed, kes suudavad ja soovivad tööd teha.

Reformi eesmärk on aidata tervisekahjustusega inimesi töö leidmisel ja töö hoidmisel, suurendada

nende tööhõivet ning tagada tervikuna töövõime süsteemi jätkusuutlikkus. Muudatused

puudutavad tervisekahjustusega tööealisi inimesi.

Ka on SOM välja töötanud Sotsiaalteenuste kvaliteedinõuete kontseptsiooni. Praegune regulatsioon on

ebaselge. Puuduvad ühtsed arusaamad teenuste sisust ja eesmärgist, millest tulenevalt:

 => teenuste kvaliteet ebaühtlane => tulemuslikkus madal => järelevalve teostamine keeruline.

Eesmärk: sätestada olulisemate KOV teenuste miinimumnõuded tingimusliku KOV ülesandena,

mille eelduseks on KOV kohustus hinnata isiku abivajadust.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

9.5. Kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu laekumine jaanuar-juuli 2013

2013.a. seitsme kuuga on laekunud kohalikele omavalitsustele tulumaksu 426 906 588 eurot

(kasv 8,5 %).

Võrreldes 2012 aasta seitsme kuuga on vähem laekumisi 2 omavalitsusüksusel ja seda 11,57 %

määra juures. Vähemlaekumised Kasepää ja Varstu valdadel.Kui võtta arvestuslikult tulumaksu

määraks 11,4 %, siis on vähemlaekumisi võrreldes eelmise aastaga veel 5 kohalikul

omavalitsusüksusel (Tori , Kihelkonna, Torgu, Põdrala ja Haanja vallad).Kui tulumaks oleks 11.9

%, siis võrreldes 2008.a. enamlaekumisi 108 kov-il.

Rahandusministeeriumi tulumaksu laekumise prognoos 2013.a. - 725 200 000 eurot.

Sellest on 7 kuuga laekunud 58,9 %.

Maamaksu laekumise prognoos 55 000 000 eurot. Jaanuar-juuli on üle kantud 32 418 202 eurot.

 

OTSUSTATI:. Võtta informatsioon teadmiseks

 

9.6 Tõrva linnapea pöördumine Laululava küsimuses

 

Tõrva linnapea Agu Kabrits informeeris kooaolekul osalejaid sellest, et 14. juulil põletati maha

Tantsumäe laululava Tõrvas. Tantsumägi koos laululavaga on läbi aegade olnud piirkonna

kultuurisümboliks. Tõrva linn on laululava taastamiseks saanud juba annetusi kokku kaheksa ja

pool tuhat eurot. Enamus annetustest on tulnud eraisikutelt. Kokku läheb laululava taastamine

maksma 50 tuhat eurot. Esimestena omavalitsustest on rahalise toetuse teinud Tartu ja Tallinn.

OTSUSTATI: Edastada üleskutse liidu liikmetele osaleda võimalusel Tõrva laululava taastamise

toetamisel.

 

9.7 Spordis alaealiste huvide kaitse ja üleminekute Hea Tava

 

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) saatis läbi vaatamiseks Hea Tava dokumendi, millele soovib ka

linnade liidu allkirja. Juhatuse materjalide hulgas on nii ENTEKi variant kui ELL büroo

parandustega variant. ENTKi välja pakutud versioonis pannakse omavalitsustele kohustusi,

millega ei saa nõustuda.

Koosolekul osalejad toetasid parandusettepanekut, et Hea Tava dokumenti jääb järgmine lause:

kovkohalik omavalitsus soodustab Hea Tava järgimist, kehtestades sellekohase nõude

sporditegevuse toetamise korras.

OTSUSTATI: Mitte allkirjastada Eesti Noorsootöö Keskuse poolt välja pakutud Spordis alaealiste

huvide kaitse ja üleminekute Hea Tava dokumenti ja esitada omapoolne ettepanek sõnastuse osas.

 

9.8 Kino näitamisest kohalikes omavalitsustes

 

Georg Pelisaar tõstatas küsimuse kino näitamisest väiksemates linnades. Siiani on linnades leitud

Võimalusi oma elanikele filme näidata. Kahjuks ei ole enam levivõrgus saada filme, mida saaks

olemasoleva aparatuuriga näidata. Vajalik on soetada kas lisaseadmeid või uus digiaparatuur,

mille maksumus võib olla ca 135-150 tuhat eurot. Sellist raha ei ole omavalitsustel kusagilt võtta

ja ka Kultuuriministeeriumil pole selleks vahendeid.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks

Taavi Aas                             Inga Köster

Koosoleku juhataja              Protokollija