Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma protokoll 30.05.2018
Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste rahanduse ja maksunduse töörühma protokoll
Tallinn 30.05.2018 nr 3
algus 12:00
lõpp 13:30
Koosoleku juhataja: Sulev Liivik
Osavõtjad:
Valitsuskomisjon: Sulev Liivik, Andrus Jõgi, Mart Uusjärv – Rahandusministeerium.
Omavalitsusliidu esindajad: Toomas Järveoja, Mikk Lõhmus, Külli Lust, Siim Suursild.
Kutsutud: Kaie Küngas, Mari Kalma – Rahandusministeerium;, Angelika Kallakmaa-Kapsta, Tiit Saat, Jüri Võigemast, Märt Moll – Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Päevakord:
- Jäätmehoolduse arendamise ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuste tõstmine kohalike omavalitsuste tulubaasi
- Looduskaitsealade tõttu KOVidele saamata jääva maamaksu kompenseerimise võimalused
Päevakorrapunkt nr 1
Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid muudatuse eesmärki. Valitsuskabinet on vastu võtnud otsuse anda toetusfondi sihtotstarbelised toetused üle kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu hiljemalt 2021. a. Valmisolek on jäätmehoolduse arendamise toetuse (2,2 mln eurot) ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuse (2,5 mln eurot) üleandmiseks tulubaasi alates 2019. a.
Vahendite KOV tulubaasi tõstmiseks suurendatakse KOVidele tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti (2019.a 11,90-lt 11,93-le ehk +2,9 mln eurot) ja tasandusfondi 1,8 mln eurot. Tasandusfondi lisanduvate täiendavate vahendite jaotamiseks lisandub ajutiselt määratud hooldajaga puuetega laste arv, kuniks 2026. aastal parameeter kaob. Vt protokollile lisatud memo.
Omavalitsusliidu esindajad põhimõtteliselt toetasid suunda toetusfondi toetuste üleandmiseks KOVide tulubaasi. Omavalitsusliit esitab seisukoha eelnõu kooskõlastusringil. Vahendite üleandmisega seotud tasandusfondi valemi nüansse saab arutada kuni riigieelarve eelnõu valmimiseni.
Päevakorrapunkt nr 2
Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et riigihaldusse minister esitas riigi eelarvestrateegia protsessis taotluse KOVidele kompenseerida looduskaitsealadest tingitud maamaksu kaotus. Läbirääkimistel otsustati, et teemat tuleb arutada valitsuskabineti nõupidamisel.
Tulenevalt Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusest on riigil kohustus maaomanikule kompenseerida looduskaitsealade piirangutest tulenev talumiskohustus või maa piiranguteta majandamisest saamata jääv hüve/tulu. Seadusandja on näinud MaaMS § 4 lõike 1 punktis 1 ette, et maamaksu ei maksta sihtkaitsevööndi maalt ning lõikes 2, et piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. Maamaksuvabastus või –soodustus on inimest vähim koormav viis kompensatsiooni saamiseks.
Iga-aastaselt jääb KOVidel looduskaitsealade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 miljonit eurot. Kui kompenseerimise aluseks võtta MaaMS järgsed maksimaalsed lubatud maamaksumäärad, oleks kompensatsiooni suuruseks 3,5 mln eurot. Tasandusfond osaliselt kompenseerib looduskaitsealade tõttu saamata jääva maamaksu ning tasandusfondist tulude ja kulude ühtlustamise osast on võimalik võtta 1,2 mln eurot kompensatsiooni katteks. Riigieelarvest tuleks juurde lisada 2,3 mln eurot.
Rahandusministeeriumi esindajad tegid ettepaneku, et kui looduskaitsealade muudatustega seonduv aastane mõju on alla 50 000 euro, võetakse kate tasandusfondi tulude ja kulude ühtlustamise alt. Alla 50 000 euroseid taotlusi riigi eelarvestrateegia aruteludel reeglina ei aktsepteerita ja soovitatakse raha leida valitsemisala eelarvest. Vt protokollile lisatud memo.
Omavalitsusliidu esindajad olid seisukohal, et kui iga aasta on 50 000, siis paari aastaga on mõju juba märkimisväärselt suur.
Rahandusministeerium nõustus lisama punkti, et 5 a tagant vaadatakse uute looduskaitsealade ja olemasolevate piiride muudatuste mõju üle ja vajadusel tehakse riigieelarve lisataotlus kompensatsiooni suurendamiseks.
Omavalitsusliit kujundab seisukoha augusti lõpuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Liivik
Protokollija