Keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosoleku protokoll (12.06.2015)

Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste keskkonna ja maaküsimuste töörühma kohtumine

KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

Tallinn

 

Eesti Linnade Liit                                                                                         12. juuni 2015

 

Algus 09.30, lõpp kell 11.30

 

Juhatas: Marko Pomerants/Harry Liiv

Protokollis: Triinu Ehala

 

Osalejad: (lisa registreerimisleht)

 

Töörühma esimees:

Marko Pomerants – keskkonnaminister, töörühma esimees JAH

 

Töörühma liikmed:

Andres Talijärv – Keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja EI

Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler JAH

Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna juhataja JAH

Anne Toom – Maa-ameti peadirektori asetäitja JAH

Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja, EI

Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, EI

Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja, EI

Tiit Kirss – Eesti Linnade Liidu nõunik direktori ülesannetes JAH

Aare Olgo – Jõgeva linnapea JAH

Irja Alakivi – Eesti Linnade Liidu konsultant JAH

Oleg Kuznetsov – Illuka vallavanem JAH

Mart Järvik – Järvakandi vallavanem, EI

Lauri Luur – Are vallavanem JAH

Aare Vabamägi – Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik JAH

Urve Erikson – Tudulinna vallavolikogu liige, surnud

Veikko Luhalaid – Vaivara vallavolikogu esimees, EI

Merle Pussak – Kose vallavanem JAH

Allar Aron – Kunda linnavolikogu eelarvekomisjoni liige, EI

Rait Pihelgas – Ambla vallavanem, EI

Karel Tölp – Tahkuranna vallavanem JAH

Vello Lukk – Jõgeva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist JAH

 

KUTSUTUD

Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi KOV finantsjuht. osakonna juhataja JAH

Pirgit Lohk – Rahandusministeeriumi KOV finantsjuhtimise osakonna spetsialist JAH

Jüri Võigemast – ELL tegevdirektor EI

Tiina Üksvärav – EMOL nõunik EI

Kristjan Mark – Tallinna Keskkonnaameti juhataja JAH

Triinu Ehala – Keskkonnaministeeriumi referent JAH

Andrus Saare – Keskkonnaministeerium ministri nõunik JAH

Eda Pärtel – Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja JAH

Aire Rihe – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik JAH

Kaupo Heinma – Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja JAH

Koosoleku päevakava:

1. Keskkonnaministri avasõnad

2. Riigieelarvestrateegia 2016-2019 (edaspidi RES 2016-2019) Keskkonnaministeeriumi seadusloome kavandatatavate tegevuste ülevaade ja küsimused-vastused ning arutelu seisukohtades ühisosa leidmise üle (Eda Pärtel, Keskkonnaministeerium)

3. RES 2016-2019 Maa-ameti kavandatavate tegevuste ülevaade maaküsimustes (Anne Toom, Maa-amet)

4. RES 2016-2019 Keskkonnatasude kavandatavate tegevuste ülevaade (Aire Rihe, Keskkonnaministeerium)

5. RES 2016-2019 Keskkonnakasutuse kavandatavate tegevuste ülevaade (Harry Liiv, Keskkonnaministeerium)

6. Informatsioonid ja kohapeal algatatud küsimused

 

I osa Irja Alakivi avasõnad.

Lisaks teatas, et meie hulgast on kahjuks lahkunud Urve Erikson ja avaldame kaastunnet sel puhul.

 

II osa Keskkonnaministri avasõnad

Ütles, et kuna ta on töörühmas uus liige, siis soovib kindlasti teada saada, mis on protsessi eesmärk. Tema nägemus on, et töörühmas ei saa olema väga palju erinevaid huvisid, mis puudutab keskkonna valdkonda ja maaküsimustes riiki ja kohalikke omavalitsusi.

Irja Alakivi

Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ja üleriigiliste omavalitsusliitude poolt on alati eesmärk jõuda konstruktiivsete lahendusteni ja asi on siiani seisnud rohkem ministeeriumi taga. Keskkonna ülesannete täitmiseks KOV-idele eelduste ja tingimuste loomine saab toimuda ainult keskkonnaministeeriumi (edaspidi Kem) tubli kaasabi kaudu.

Eda Pärteli ettekanne teemal „Ülevaade keskkonnaalasest õigusloomest 2015. aastal".

Irja Alakivi

Küsin jäätmeseaduse kohta. Ütlesite, et see on kodifitseerimine ja ilma suurte muudatusteta. Jäätmeseaduse ja jäätmevaldkonna regulatsioonide plaanis on meile teadaolevalt KOV-ide ja keskkonna eesmärkide saavutamise suhtes ülisuured probleemid ja sooviksin küsida ministrilt, et kui ma lugesin RES 2016-2019 jäätmete osa, siis siin on selgelt kirjutatud „jäätmete taaskasutamise ja lõppkäitlemise teenuse pakkumise võimaldamine avatud konkurentsi tingimustes". Kas nii peabki olema, kas see ongi Kem kindel soov?

 

Marko Pomerants

Veeseaduse puhul kommenteerin juurde, et meil on täna debatt käimas maaeluministeeriumi  inimestega ja eilsetel andmetel teatas maaeluminister mulle, et nad on kooskõlastamas seda märkusega. Tülikoht puudutab nitraaditundlikke alasid, mis on Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, kus direktiivist tulenevalt peaks olema mitte rohkem kui 170 kg lämmastikku hektari kohta. Maaeluministri arusaam on selline, et see võiks olla 170 kg kinnistu kohta, aga meie andmed ei toeta seda. Kuna kui joogivees on nitraatide norm 50 mg/l, siis see pole meid mõne koha peal seganud, me oleme sellest juba üle saanud või see on kuskil 40 kandis.

Siinkohal kindlasti Kem ei saa aktsepteerida virtsavee joomist.

Meil on siin veel debatt käinud, mis puudutab sõnniku aunas hoidmist ja seda perioodi, kus on ka Euroopa Liidu rikkumismenetlus.

Mis puudutab jäätmeseaduse osa olmejäätmete veo reformi siis tõepoolest tulenes, kui vaadata veel erakondade programme, siis oli see veel must-valgem igal pool, mis põhimõtteliselt tähendaski sellist vabaturu teemat. Mina ministrina sellest päris hästi aru ei saa, kuidas vabaturg olmejäätmete veol üle Eesti väga hästi toimiks. Ma olen seda ka Jäätmekäitlejate Liidule teada andnud ja kui me hakkame seda eelnõud ette valmistama, siis püüame mõistlikku jäätmeveo korraldust Eesti riigis tagada. Seda selleks, et mitte toimivat regulatsiooni ära lõhkuda, see kindlasti tähendaks ka KOV-idele fookusekaotust. Mina ministrina olen kindlasti valmis vaatama sellele otsa rahulikult.

 

Eda Pärtel

Algatused olidki väljaspool kodifitseerimist. Nö olmejäätmete veoreform, jäätmeseaduse muudatuste VTK dokument on alles ideetasandil dokument, mis vaatleb millised on murekohad, nende lahendusvariandid ja kas on üldse regulatsiooni vaja. Jäätme kodifitseerimisega lähme me edasi, see VTK tähtaeg on november 2015 ja seda hetkel Kem ette valmistamas on.

 

Irja Alakivi

Soovin kommenteerida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse välja töötamist. EIS-is oli väljatöötamiskavatsus lühike ja formaalne. Justiitsministeerium esitas sellele põhjalikud märkused. Samuti esitasid ELL ja EMOVL oma märkused. Täiesti selgelt oleks vaja see VTK uuesti koostada, alternatiivid korralikult kirja panna, mitte edasi minna seaduseelnõu välja töötamisega. See ei vasta hea õigusloome tavadele.

 

Harry Liiv

Tuletan meelde, et tegemist ei ole uue seaduseelnõu väljatöötamisega, praegu kehtib samuti ÜVK seadus. Selle järgi on toimitud enam kui 15. a. Teie küsimus oli seotud sademeveega. Seda teemat arutatakse ja kaalutakse kuivõrd põhjendatud on sademevee eraldi maksustamine. See analüüs on tehtud ja see on töögrupi teema.

 

 

 

 

Marko Pomerants

Kui ma kommenteerin nüüd Maa-ameti tulevikku, siis kõige vähem probleeme on maakatastriseadusega, maakorraldusseadustega. Maadevahetuse temaatika aitaks eelkõige lahendada olukordi seal, kus on mingite joonobjektidega tegemist. Kõige keerulisem on olukord maa hindamise seaduse muutmise seadusega, kuigi plaan on õilis. 2001 oli viimane maahindamine ja nüüd võiks taas aeg käes olla ja sammuks ei peaks olema mitte 15. a vaid nt regulaarselt 3-4. a tagant seda teha. Sellel asjal on teine pool ka, üks on see maahindamine, teine pool on maa maksustamine. Kui Kem vaade on, et seda tulekski eraldi võtta, et maa hindamine ongi tehniline protseduur ja sellest lahutatakse maa maksustamine , siis on tahteküsimus, kas sa iga 3. a tagant maamaksusid muudad. See lahutamine ei ole täna veel hästi „maha müüdud". Kindlasti on vaja ühiseid tegevusi, et maa hindamisega kuhugi jõuda.

 

Aare Olgo

Ma saan aru, et ministri seisukoht on, et korraldatud jäätmevedu jääb. Teie slaidi pealt ma ikka saaks nagu teisiti aru. Jõgeva linnal on vaja 1. jaanuariks teha uuesti. Mida te soovitaksite mul teha, et Jõgeva LV ja mina ei jääks täbarasse olukorda rahva ees kui see vahepeal ära muudetakse.

 

Marko Pomerants

Nii kiiresti ei ole veel midagi tulemas. Julgen soovitada korraldatud jäätmevedu. Mis ei tähenda seda et Eesti riigis ei tuleks üldse võimalust vabaturuga tegeleda. Meil on küll küsimused, mis kriteeriumite alusel. Mina arvan, et te ei saa vabaturul siiski midagi paremat. Te võite küll oma inimestele hinna kõrgemaks saada, võite ju proovida.

 

Aare Olgo

Mina isiklikult ei olegi huvitatud. Arvan, et milleks lõhkuda toimivat süsteemi.

 

Marko Pomerants

Tehke hange.

 

Aare Olgo

Teeme, aga te teete poole aasta pärast süsteemi ümber siis võib-olla.

 

Marko Pomerants

Nii see ei saa kindlasti olla, alati peavad olema mõistlikud üleminekuajad.

 

 

Aare Vabamägi

Rakvere linnal on ju näide olemas, kui ta tegi vabaturu hanke, siis poole võrra hinnad langesid.

 

Kristjan Mark

Jäätmeseadusest rääkides. Ma sain praegu aru, et mingisugune erisus võiks olla lähtuvalt rahvaarvust. Koalitsioonilepingus on nii, et tehakse erisus Tallinnale, vabaturg ja ülejäänud on korraldatud jäätmeveod.

 

Marko Pomerants

Praegu Tallinnas pool linna on vabaturus ja pool ei ole. Ja ka mingit kasu ei ole sellest.

 

 

Kristjan Mark

Kui rääkida hinnast, siis ka Tallinnas korraldatud jäätmeveos on nö poole odavam.

 

Irja Alakivi

Ja palun veel jäätmeveost rääkides ministeeriumilt, et Tallinnale ei tehtaks „kambakat".

 

Marko Pomerants

Olen sellega nõus. Jäätmeseadusest rääkides veel siis Kem on kindlasti huvitatud sellest, mis puudutab jäätmete ringlusesse võttu ja töövõite, et koos Rahandusministeeriumiga jõuda ka selles osas edasi, et KOV-id saaksid raha juurde, et oleks võimalik jäätmejaamasid lahti pidada ja kõike seda teha, mida KOV-idelt oodatakse, aga täna võitu veel pole.

 

Harry Liiv

Tuletan meelde, et saatsite KOV-idele ka sellel teemal küsitluse , et seda teemat täpsemini kaardistada. 102 KOV-i on meile juba vastanud, teistelt ootame veel järgmiseks teisipäevaks vastuseid. Tahame saada ülevaate sellest, kuidas olete jäätmekava rakendanud, kas teil on register olemas jms, et saada kinnitust nendele tingimustele, mil viisil nad peaksid vastama sellele, et vastavad omavalitsused saaksid täiendava rahastuse. Rahandusministeerium on  valmis seda teemat eraldi menetlema selles kontekstis, et otsustada selle üle kas see toetus hakkab põhinema omavalitsuste elanike arvelt või aadressikohtadel. Teema on töös eesmärgiga omavalitsustele nende jäätmehoolduskuludeks raha ette näha. Teema on läbi käinud korra ka vastavad eelnõus. Praegu tegelema detailidega, et saada tagasisidet. Peaasi on saada jäätmehoolduse toetamise tingimused selgelt kätte.

 

Vello Lukk

Täitsin ka selle küsimustiku, aga tekkis seal palju küsimusi. Seal on ainult toodud jäätmejaama kohta ja meil on sellele nii raske vastata. Meil Ida-Eesti jäätmehoolduskeskuses on 9 omavalitsust. Seal ei ole ühtegi jäätmejaama. Jäätmekava defineerib ära jäätmejaama ja jäätmekogumispunkti. Meil on põhimõtteliselt need jäätmekogumispunktid.

 

Harry Liiv

Siis palun andke küsimustikule vastates seda infot juurde, et teil on jäätmekogumispunktid. Ja kui jäid veel küsimused õhku või soovite kommenteerida, ettepanekuid esitada, võite need eraldi e-postiga veel saata juurde.

 

Irja Alakivi

Küsimustik oli väga kitsalt üles ehitatud.

 

Harry Liiv

Seda selleks, et saaks miinimumtingimused, kuna on KOV-e kes sellele küsimustikule ei ole valmis vastama. Me tahtsime KOV-ide ajakulu ka kokku hoida.

 

Irja Alakivi

KOV-idel on jäätmehooldus-alaseid kohustusi ja kulusid palju laiemalt kui see küsimustik välja annab. Ma arvan et selle juurde tuleb teil veel kindlasti seetõttu teil veel tagasi tulla. Kas rahandusministeerium soovib ka sel teemal arvamust avaldada?

 

Sulev Liivik ja Pirgit Lohk

Ei soovi midagi kommenteerida.

 

Harry Liiv

Me koondame kõigepealt tagasiside. Siis saame ka rahandusministeeriumiga selle koos läbi vaadata ja ilmselt on vaja natuke veel analüüsiaega, et ka teie täiendavaid ettepanekuid analüüsida.

 

Irja Alakivi

Palun kutsuge ka üleriigiliste liitude esindajad aruteludele sest meie teame, et rahandusministeerium ja keskkonnaministeerium peavad suletud uste taga läbirääkimisi KOV-ide küsimustes.

 

Harry Liiv

Nii see ka ikka koguaeg ei ole.

 

Marko Pomerants

Lõppude lõpuks on see summa ikka poliitiline otsus. Küsimus on selles, mis on kõige mõistlikum printsiip selle jagamiseks, kõige õiglasem.

 

Harry Liiv

Teema on töös ja kindlasti me informeerime kõiki analüüsikoonditest ja kui me jõuame sinnani, et arutame eelnõud, siis kndlasti arutame ka teiega.

 

Marko Pomerants

Kmin on kindlasti huvitatud, et see rahastus tekiks KOV-idele.

 

Irja Alakivi

KOV-id on huvitatud koos Kmin-i ja muu avaliku sektoriga, et keskkonnakaitse eesmärgid saavad täidetud, need on kõrged ja soovime, et inimesed saaksid puhtas elukeskkonnas elada ja et andmestik jookseks ausalt ja kiiresti.

 

Marko Pomerants

Minu üleskutse, et olla mitte liiga leebed, et siin on olnud üks näide sellest, et majaomanikud vastasid küsimustikele, et nemad tahaksid vabaturu olukorras valida. Ja minu küsimus on see, et mille vahel siis valida ja kuidas see seos KOV-idega saab olla. On olemas ka ju majaomanikud, kelle kinnistu on suurem kui 600 m2 ja nt Tamsalu vallas on metsaalused ikka prügi täis, kuigi terves vallas on korraldatud jäätmevedu.

 

Irja Alakivi

Mina osalesin sellel koduomanike arutelul ja seal ka Anto Raukas, kuulates ära palju demagoogiat, jõudis seisukohale, et ei ole vaja hüpata lõhkuma süsteemi mis toimib. Ei ole nii, et koduomanikud soovivad süsteemi lõhkuda. Kui tasakaalukalt argumenteerida ja ära kuulata siis ei ole nii. Ja „Teeme ära" algataja juhtis ka tähelepanu kui palju algaastatega võrreldes vähem nüüd on metsaalused prügi täis.

 

Harry Liiv

Nõus, olukord on meeletult paremaks läinud.

 

Marko Pomerants

Aga arenguruumi on veel.

 

 

Irja Alakivi

Olen nõus.

 

Anne Toomi ettekanne teemal „RES 2016-2019 Maa-ameti kavandatavate tegevuste ülevaade maaküsimustes".

 

Anne Toom

Rääkides maareformist, siis see on jätkuvalt maa-ameti põhiülesanne ja seaduses ette nähtud tähtaegadest me peame kinni. Protsent hakkab sajale lähenema, reformimata maa pindala ei ole ka enam eesti kontekstis väga suur. Kui teid huvitab maareformi statistika, siis maa-ameti kodulehel on see info olemas. Seal on nüüdsest märgitud ruumipinnad, enam ei ole statistilised pinnad). Maareform ei ole siiski veel läbi. Me kogusime 2015. a 1. kvartali lõpuks KOV-idelt andmeid ja saime päris suured numbrid. Seda ei saa päris 100% tõena võtta, sest oli KOV-e, kes üldse andmeid ei esitanud või esitasid poolikult. Kõige vähem on tagastamisi, mis on pooleli ja põllumajandusmaa kasutusvaldust. Kõige suurem number on maa munitsipaalomandisse taotlemise osas, KOV-idel on ikkagi päris suur töö sellega veel ees.

2015. a sai valmis E-katastris maamõõtja virtuaalkontor, mille kaudu on võimalik omavalitsustel vormistada plaani kaardimaterjali alusel katastriüksusi. Kellel on huvi võib juba sellel suvel võtta ühendust katastriosakonnaga ja saab testversiooni ära teha. KOV-idele tulevad aasta teises pooles ka koolitused.

Hoonestusõiguse seadmise menetluste algatamisi tuleb veel teha suuremal osal ehitistel. Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekute koostamine, kui ei ole veel ehitise juurde maad määratud, ei ole võimalik jätta ka seda ülejäänud vaba maad riigivaraks. See on KOV-idel päris suur töö,  mis tuleb ära teha.

Umbes aasta on jäänud maa munitsipaalomandisse taotluste esitamiseks. Kmin-il on kavas lähiajal teha muudatus Maa munitsipaalomandisse andmise korda, kus teatud maade osas Vabariigi Valitsus enam otsustama ei hakka. Pean silmas transpordi ja köögiviljamaid, kus otsuse langetab edaspidi keskkonnaminister.

 

Marko Pomerants

Valitsust ei ole mõtet koormata selliste asjadega.

 

Anne Toom

Rääkides veel maareformist, siis see on jõudnud sellisesse seisu, et tuleb teha ka negatiivseid otsuseid ja sõltumata sellest, kas inimesed kes nendega seotud on, nendest huvitatud on või  mitte.

Maakatastri seaduse eelnõu eesmärk on katastriandmete kvaliteedi tõstmine, et tagada et andmed oleksid ajakohased ja operatiivsed ja paberivabad (viitan siin nt e-katastrile).

Praegu on probleemiks veel see, et naaberüksuste piirid ei ole dokumentides või looduses koos, seal võib olla erinevusi. Täpseid mõõdistamisi on ainult 40% tehtud. Suur on kaldajoone märgistamise probleem, kuidas nende kajastamine võiks katastrikaardil tulevikus välja näha. Ja ka see et katastriandmed liiguvad koos mõõdistamise-aegse katastriplaaniga. Eesmärk on hakata kasutama Eesti topograafilise andmekogu andmeid. Rääkides veel maa hindamise seaduse väljatöötamiskavatsusest, siis maa-ameti arvates tuleks hindamine ja maksustamine lahus hoida. Et uue hindamise korral peaksime ikkagi saama ajakohase turuväärtuse maale. Kaasaegseid hindamisandmeid saaksime kindlasti ka mujal kasutada. Riigitehingute puhul nt me ei peaks tellima nii palju erakorralisi hindamisi, vaid saaksime kasutada maksustamishinda.

Maakorraldusseadus aastast 1995 ei ole tänases kontekstis enam väga hästi rakendatav. Eesmärk oleks, et maakorralduse viiks läbi komisjon. Maakorralduse tulemusel tekiksid kinnistusraamatusse uued kanded. Seda regulatsiooni on tarvis, kuna on plaanis palju uusi suuri taristuobjekte. Maakasutus on hästi killustatud (juurdepääsuteede teema). Ümberkruntimine on väga vajalik asi, kuna kui me seda ei tee, siis kannatavad need maaomanikud, kelle maa jääb rajatavate objektide alla.

 

 

Küsimus meesterahvalt:

Enne oli juttu köögiviljamaadest. Meil on alevikus palju köögiviljamaid, mis on vene ajal antud. Praegu on need riigimaad, mida põhiliselt kasutavad pensionärid. Nüüd tuleb seal ministri tasandil otsustamine taotluste puhul. Kuidas suhtute sellesse Teie?

 

Anne Toom

Meie oleme nende maade kasutust toetanud. Eks iga omavalitsus peab hindama seda kas seda maad on vaja. Neid taotlusi tagasi lükatud on väga vähe, kui nad vähegi põhjendatud on. Ise küsimus on kui KOV-i üldplaneering ei näe seal sellist maakasutust ette või on seal teised eesmärgid.

 

Küsimus meesterahvalt:

Küsimus hindamisest ja maksustamisest. Üks on poliitiline, teine majanduslik. Aga me saame kõik aru, et ka hindamise küsimus on poliitiline. Kas on üldse lootust et ümberhindamine ka päriselt toimub?

 

Anne Toom:

Tahamegi maa hindamise seadust muuta. Hindamisperiood tuleks sisse kirjutada.

 

Küsimus meesterahvalt:

Väikelinnas on hinna määramine väga keerukas, kuna tehinguid on vähe ja see võib äkiliselt turuhinda muuta.

 

Anne Toom:

Selleks töötavad maa-ameti inimesed välja metoodika. Ja kindlasti ei saa see toimuma ainult tehingute baasil. Praegu meil on töölaual 3-4 metoodikavarianti nt.

 

Andrus Saare:

Selles on Teil õigus, et see on poliitiline küsimus olnud, aga meie soovime, et see muutuks majandusküsimuseks, vähemalt hindamise osas. Minister on ametis olnud alles väga lühikest aega, aga me juba oleme alustanud selles suunas liikumist. Kui kaugele jõuame, sõltub poliitilisest tahtest.

 

Irja Alakivi

Ühel slaidil oli, et maa hindamise maakorraldus tase tuleks KOV-ide tasemelt ära viia.

 

Merle Pussak:

Mis selle mõte on?

 

Anne Toom:

Maakorraldust on mitut liiki. On lihtsad ja keerulised toimingud. Räägime suures ulatuses ümberkruntimisest ehk maakorraldustest mis hõlmavad rohkem kinnistuid, kus on vaja teha omanike vahel vahetusi, kus on vaja määrata väärtusi, kus tehakse klassikaline ümberkruntimine. Tahame tuua teadmise, et see tooks teatud majandusliku efekti ja teatud mured saaksid sellega lahendatud. Nt, saksamaal on tööl komisjon, kes sellega tegeleb.

 

Merle Pussak:

Kas see komisjon oleks maa-ameti juures?

 

Anne Toom:

See võiks olla nt maakorralduse organisatsioon või selline komisjon, kes otsustab, seal juures võib olla ka maa-ameti esindaja. See on alles esimesed mõtted, mis pole veel kirja pandud.

 

Irja Alakivi

Teil oli eespool nimekiri valdadest, kes ei ole esitanud midagi. Seal oli ka Noarootsi vald. Neil on aastaid olnud KeM-ga kirjavahetus. Nad ei saa isegi oma valla pindala teada. Pindalast sõltub ka valla tulubaas.  Kas nüüd on see teada?

 

Anne Toom:

Maa-ameti kodulehel on ruumipinnad olemas.

 

Irja Alakivi

Kas ei oleks pidanud kõiki kohalikke omavalitsusi nendest uuendust ka teavitama?

 

Anne Toom:

Selle kohta on maa-ameti kodulehel olnud uudiskiri üleval ja maaga tegelevad inimesed KOV-ides peaksid tähele panema sellist asja.

 

Merle Pussak:

Ilmselt meie valla inimesed on tähele pannud, minu jaoks on see uudis nt.

 

Anne Toom:

See, et KOV lihtsalt sellepärast ei esita informatsiooni pooleliolevate toimingute kohta, et nendel on probleeme olnud oma valla pindala teada saamisega, ei ole küll korrektne

 

Irja Alakivi

Ei, mitte  sellepärast. Mina siin sidustasin need kaks teemat, need ei ole üldse seotud.

 

Aire Rihe ettekanne teemal „RES 2016-2019 Keskkonnatasude kavandatavate tegevuste ülevaade".

 

Vello Lukk

Küsin liiva ja kruusa kohta. Kui enne oli 100% siis nüüd siin on 81%. Millest vähenemine.

 

Aire Rihe

Need protsendid on leitud teatava tasakaalupunkti otsimise teel. Kui vaatasime kõigi KOV-ide tulusid keskkonnatasudest kokku siis see % oli optimaalne. Lisaks see et riigieelarvesse peaks osa nendest tasudest laekuma on põhjendatud ka sellega, et see tasu on ka riigile kuuluva maavara eest nõutav riigitulu. Kindlasti peab osa sellest tulust laekuma ka KIK-ile, et seda tagasi suunata keskkonda.

 

 

Sulev Liivik

Sealt tuleb tasandusfond vastu selle võrra. Kui üks pool väheneb siis tasandusfond tuleb vastu ja suureneb selle võrra. Enamuses valdades on see ainult 1-2%-ne vahe. Ainult ühel vallal, Pajusi vallal on suur.

 

Aire Rihe

Kuna maapõue seaduse muutmisest tuleneb see, et maavarade jaotus kaob, nii või naa me peame uue mehhanismi leidma. Hetkel tundub meile see praegune ettepanek, mille oleme leidnud, mõistlik. Edaspidi kõik ettepanekud seda veel paremaks muuta on teretulnud.

 

Sulev Liivik

Kõike need liigid, muudatused mis on siin sees, tasandusfond ja siis me leidsime sellise optimaalse punkti kus miinuste kogumaht oleks minimaalne, millise % juures see on minimaalne.

 

Irja Alakivi

Siin on välja pakutud, et sidumine 2016. a tasu määradega?

 

Aire Rihe

Arvutustehe tehakse 2016. a kehtima hakkavate tasumäärade tasemel.

 

Irja Alakivi

Tasu määrad aasta-aastalt tõusevad.

 

Sulev Liivik

Ühelt poolt põlevkivi on ju külmutatud, võtsime tasandusfondist välja selle. Teiselt poolt kõik mis kompensatsioonist nö vabaneb, läheb kõik tasandusfondi. Me räägime veel Rahandusministeeriumis veel läbi, et võime veel kaaluda kasvuosa panemist tasandusfondi.

Et kasv jaguneb üle eesti rohkem laiali.

 

Karel Tölp

Tundub kunstlik tasandusfondi tõstmine.

 

Sulev Liivik

See häiring ei jagune ju võrdselt. Samamoodi kui me põlevkivi puhul oleme vaadanud et me peame selle külmutama, läheb suureks kohalike piirkonna jaoks ei ole enam vaja, me teeme sama asja ka teiste maavarade puhul. Me ei saa, et paneme kasvud kõik tasandusfondi, see tuleb ju teiste arvelt. Me peame kogu süsteemi tervikuna vaatama. Tasandusfondi tõstmine ei ole eesmärk omaette. Me saame proovida läbi rääkida, et me võime proovida panna selle osa tasandusfondi, kui poliitikud sellega nõus on.  

 

Aire Rihe

Nagu ma ütlesin, siis osa sellest tasust on riigile ressursist nõutav tulu ja selle tulu jaotamise osas võrdsemase lahenduse leidmine on pigem positiivne.

 

Aire Rihe

Põlevkivi ressursitasu tagasijaotamise puhul tahaksin veel ära mainida, et oleme jätnud sisse ka selle muudatuse, mis käsitles tasu tagasi suunamist areaali põhiselt, ehk siis KOV-id kelle territooriumil asub kehtiv põlevkivi kaevandamise mäeeraldis, neile laekub tasu osaliselt sõltumata sellest kui suure mahus seal kaevandatakse. Me teame, et see piirkond tervikuna on mõjutatud. Järelikult me soovime ka neid tuluvoogusid aastate vahel teataval määral stabiliseerida, ühtlustada.

 

Sulev Liivik

Kui palju see areaali osa on?

 

Aire Rihe

3%. Kokku on 18%.Kui me räägime sellest et see on esialgne ettepanek ja me peame vaatama kuidas see süsteem toimib, siis ma arvan, et liiga suuri muudatusi kohe teha ka ei ole mõistlik.

 

Sulev Liivik

Me võime nüüd KOV-idega selle teema läbirääkimistel töörühmas võtta lahti, arutada. Küsimus on  ka ajakavas millal me selle töörühma teeme. Kas me teeme selle juulis või võime oodata augustini. Keskkonnaministeerium, millal tahate valitsusse jõuda sellega?

 

 

Eda Pärtel

Kuna sisu osas käivad veel läbirääkimised, pakun et see jääb meil pigem augustikuusse.

 

Sulev Liivik

Teeme oma töörühma siis augustis.

 

Irja Alakivi

Umbes kuu aega tagasi oli keskkonnaministeeriumis mitme päevane seminar keskkonnakasutuse väliskulude osas ja me väga soovime neid ettekandeid saada. Kuna neid kuskil üleval ei ole ja meile ei ole saadetud ei saa me nõus olla, et avalikku asja arutatakse.

 

Aire Rihe

Ma saatsin need ettekanded kõigile osalejatele. Aga kättesaamisel võisid esineda teatud IT  probleemid.

 

Irja Alakivi

Täitsa võimalik.

 

Aire Rihe

Need on keskkonnaministeeriumi kodulehel ka üleval. Ma saadan uue kirjaga ainult selle lingi.

 

 

Harry Liivi ettekanne teemal RES 2016-2019 Keskkonnakasutuse kavandatavate tegevuste ülevaade.

 

Sulev Liivik

Rääkides maksusoodustusest looduskaitsealadel. Oleme oma ministeeriumis ka arutanud neid teemasid ja ja meie mõte liigub keskkonnaministeeriumist natuke teises suunas. Oleme jõudnud selle mõtteni, et anda KOV-idele maksuautonoomiat juurde, et KOV saaks ise otsustada kellele ta maksusoodustuse annab. Võib-olla nt seotakse ettevõtlusega mingitpidi.

 

 

 

Harry Liiv

Selge siis see teema jääb meile veel üle vaatamiseks töösse.

 

Aare Vabamägi

Me kindlasti ei ole nõus vastuse tekstiga, et on andnud positiivse tulemuse see, et positiivne tulemus KOV-i jaoks tähendab negatiivset maksulaekumist, kui maksuvabastus on 50 või 100%. Me ei saa leppida sellega, et lihtsalt võetakse ära ja KOV-i tuludesse seda ei teki.

Kui te veel seda arutate, siis kindlasti sellest seisukohast tuleb seda vaadata.

 

Sulev Liivik

Me vaatame selle veel põhjalikult läbi. Ühelt poolt on PRIA toetused.

 

Aare Vabamägi

PRIA toetus on maaomanike teema.

 

Sulev Liivik

Praegu ongi see maksusoodustus nagu maaomanikule, tal jääb justkui tulu saamata. Teiselt poolt jääb KOV-il raha saamata. Maksuautonoomia juurde andmine oleks suur samm edasi.

 

Pirgit Lohk

Sellest aastast oli meil tasandusfondis maksulaekumise vähenemise kompensatsioon ka täiesti sees.

 

Harry Liiv

Selge siis see teema jääb meile veel üle vaatamiseks töösse koos rahandusministeeriumiga.

 

 

Irja Alakivi

Rahandusministeerium võiks saata meile oma kommentaari. Saame lisada selle teie sõnastuses tänasele protokollile.

 

Sulev Liivik

Nõus.

 

Irja Alakivi

Oleme keskkonnaministeeriumilt küsinud KIK-i tegevuse süvaanalüüse 10 programmi kohta, aga ei ole neid saanud. Need peaksid olema KOV-i kui avaliku sektori osale kättesaadavad.

 

Harry Liiv

KIK-i analüüside ja KIK-i taotluste hindamine ja kriteeriumid ei ole otseselt üks-ühele soetud.

Taotluste menetlemine käib vastava korra kohaselt. Taotlustele peab andma objektiivse hinnangu kas positiivse või negatiivse otsuse kohta.

KIK-i analüüsi kohta on minu teada seisukoht see, et nendega tegeleb KIK, nende kodulehel peaksid nende analüüside koondmaterjale teavitama, anname selle palve neile edasi.

Ma hetkel ei oska rohkem kommenteerida.

 

Andrus Saare

Olen saanud KIK-i juhatuse esimehelt sel teemal päringule sellise vastuse, et on palju dokumente, mis on asutusesisesed dokumendid ja nad on nö „must materjal", mida me ju keegi välja ei saada. Olen nõus sellega, et see mis puudutab eitavaid vastuseid, ei ole alati piisavalt põhjendatud ja oleme palunud KIK-il edaspidi neid piisavalt  põhjendada,

 

Irja Alakivi

See ei ole mingisugune must materjal. Meie lugesime EIS-ist, et on olemas süvaanalüüsid, riigikontroll on tähelepanu juhtinud et uuringud ja analüüsid peaksid olema avalikud. Kui nad ei ole avalikud, see jääb keskkonnaministeeriumi või rahandusministeeriumi südametunnistusele.

 

Merle Pussak

Kas KIK enne eitava otsuse välja saatmist vastavalt haldusmenetlusele, annab ka teada et nad on tegemas eitavat otsust.

 

Harry Liiv

Tahate bürokraatiat juurde, me ei peaks enam sisulist bürokraatiat kasvatama. KIK-i hindamise kriteeriumid on töötatud välja mitmete aastate jooksul. Need on päris detailsed ja nende otsuste tegemise juures juhindutakse nendest kriteeriumitest ja antakse teatud kirjalikke soovitusi kuidas ühte või teist taotlust näiteks edasi arendada või parandada. Taotlusi esitatakse tuhandetes. Praktilisest ja mõistlikust kaalutlusest ei ole mõistlik kõiki taotlejaid nö välja kutsuda.

 

Irja Alakivi

Keskkonnatasude rahad väga suures ulatuses tsentraliseeritakse, õigem oleks kui neid laekuks KOV-idesse rohkem ja nemad normaalse planeerimisprotsessi ja demokraatliku otsuse tegemise protsessi kaudu saaksid ilma väga suure bürokraatiata ja oma projekte KIK-i raamidesse surumata läbi viia.

See on meie ettepanekutes kirjas, et rohkem vahendeid keskkonnatasudest laekuks otse  KOV-ide eelarvesse keskkonna ülesannete täitmiseks, mis neil on.

 

Harry Liiv

Aitäh, mõistame teid ja ühel või teisel moel neid ka tekib rohkem, aga keskkonnatasude printsiibid üldiselt ka põhinevad teatud solidaarsusprintsiipidel ja keskkonnakaitse rahastamine on pikki aastaid olnud sellel põhinev. Sellest tulenevalt on ka teatud riigi roll ja riigi koordineeriv roll, nii et praegu me kindlasti võtame arvesse alati konstruktiivseid ettepanekuid. Järgime seda et ei ole mõtet toimivat süsteemi rikkuda, nii ka KIK-i ja keskkonnatasude puhul.

 

Irja Alakivi

Ma ei olegi öelnud, et kõik keskkonnatasud otse KOV-idele.

 

Kristjan Mark:

Enne siin oli juttu raiest. Keskkonnaministeerium ei pea õigeks seda, et kooskõlastada metsateatist KOV-ga. Need lahendused olid, et planeerimismenetluse käigus on justkui  KOV-il võimalused olemas. Sellega ei saa nõustuda. Vastuolu on siin sellega, et looduskaitseseaduse § 45 alusel teevad kõik KOV-id oma raiemäärused jne. KOV-i loast minnakse mööda metsaseaduse kaudu, öeldakse et tegemist on metsaga, metsa mõiste on liiga kitsas ja metsaseadust kasutaksegi ära selleks, et see asi üldse planeerimismenetlusse jõuaks.

Sellel ajal kui hakkab KOV-i planeerimismenetlus pihta on juba puud maha võetud. KOV-il ei ole ka õigust kohtus metsateatist vaidlustada. Tallinna linna on seda üritanud. Kui vaja esitame oma täiendavad seisukohad ministeeriumile.

Harry Liiv

Arutame seda teie tähelepanekut edasi ministeeriumis et seda täpsustada.

 

Andrus Saare

See tuleb nüüd kindlasti teemaks seoses looduskaitseseadusega meie majas sügisel.

Ja raiekavade uuendamine tuleb ka kindlasti järgmisel aastal teemaks.

 

Irja Alakivi

Miks on töörühmast välja jäetud Rahandusministeerium ja Siseministeerium, neid uues käskkirjas ei ole.

 

Harry Liiv

Vabandan eksituse eest ja parandame selle vea.

 

 

 

 

Harry Liiv

Juhataja                                                                                              Triinu Ehala

                                                                                                           Protokollija